Kuidas viia tolmu kogus kodus miinimumini

Sõltumata sellest, kas Teil või mõnel pereliikmel on allergia, astma või ei ole kumbagi, peaksite hoidma tolmu koguse kodus võimalikult madalal. Hoides enda kodu tolmuvaba, vähendate oluliselt hingamisteede haigustesse haigestumise ning allergia tekke riski. Järgnevalt vaatame, mida saate teha, et hoida enda kodu või kontor võimalikult tolmuvabana.

Koristage regulaarselt

Kõige enamlevinud tolmu kogunemise soodustaja on mittekoristamine. Kiire tolmuvõtmine kord või paar nädalas on kordades parem kui tolmul koguneda lasta. Kui teil on aega, siis pühkige kappidelt, riiulitelt, elektroonikaseadmetelt ning teistelt statsionaarsetelt esemetelt. Ärge unustage raskestiligipääsetavaid kohti nagu kapipealsed ja lambikuplid.

Ventilatsioonisüsteemi filter

Kui Teie kodul on ventilatsioonisüsteem, siis ärge unustage seda regulaarselt hooldada. Vahetamata õhufilter vähendab oluliselt ruumi õhukvaliteeti ning laseb tolmuosakestel tuppa tungida. Filtri vahetamisel jälgige, et vahetate selle originaalfiltri vastu. Nii tagate parima filtreerimistulemuse.

Hoidke tolm väljas

Tervisele kõige ohtlikum tolm tuleb enamasti õuest. Selle vältimiseks on oluline, et ustel ja akendel oleksid korralikud filtrid. Lisaks selleks ei ole linnas ruumi tuulutamiseks soovitatav kasutada tänavapoolseid aknaid, sest sealt tulev õhk ei ole just kõige tervislikum.

Kasutage tolmuimejat

Kodu korrashoiul ning tolmu eemaldamisel on regulaarne tolmuimeja kasutamine äärmiselt oluline, sest valdav osa tolmust paikneb põrandal ning ruumis ringiliikumisega keerutame selle üles ja see jõuab kopsudesse. Kui soovite tolmu kogust kodus vähendada, siis kasutage tolmuimejat vähemalt kord nädalas. Imege tolm kõikidelt pindadelt ning kasutage sihtotstarbeliselt ka tolmuimeja lisaotsikuid. Puhastage ka raskestiligipääsetavad kohad ning ka kardinad.

Vahetage voodipesu

Voodi on koht, kus on suhteliselt palju tolmu ja mustust, sest lisaks lenduvale tolmule, on seal ka surnud  naha osakesed. Tolmu vähendamiseks voodis, vahetage neid kord nädalas ning puhastage ja kloppige tekke ja patju regulaarselt.

Lõhnav kummel

Kummel on taim, mida vajame sünnist surmani. Kui alles äsja ilmavalgust näinud inimlast vaevavad kõhugaasid, otsib ema abi kummelist. Vanaema aga teeb kummelitõmmist valutavate igemete loputamiseks.

Sadakond aastat tagasi kummelit Maarjamaal veel ei kasvanud. Kõigist Euroopa "välksõjaga" vallutanud umbrohtudest on see taimeliik olnud üks kiiremaid.

Lõhnav kummel ehk ubinhein pole siiski vaid tüütu ja kasutu umbrohi. Tal on kuulus kultuurne sugulane - klassikaline apteegirohi - teekummel. Ravimtaimena on tal asendamatu koht pea-, hamba- ja kõhuvalu puhul, kompressiks tarvitatuna ravib põletikke ja paistetusi. Kummelileotis annab juustele meeldiva sära, võtab suust halva lõhna ja kehalt higihõngu.

Kummelileotise valmistamisel peab aga alati meeles pidama üht: neid ei tohi lasta keeda ega hoida lahtises nõus, muidu haihtuvad eeterlikud mõjuained.

Allikas: Terviseleht, Heldur Karro

Värvikahjustused autodel - 10 põhjust

Enamik alljärgnevatest värvikahjustuste põhjustest on suhteliselt vältimatud. Värvitööstus küll areneb ja muudab värve vastupidavamateks ja kahjustustekindlamaks kuid ajapikku nõuab loodus oma osa murenemise ja tuhmumise teel. Sellest hoolimata on mõningaid viise, kuidas oma autot kaitsta. Mõned enimlevinumad värvikahjustuse põhjused oleme järgnevas nimistus välja toonud.

1. Temperatuuri kõikumised

Kui Teie auto seisab päevast-päeva õues paistab paratamatult päike talle peale. Selle tulemusena värv paisub ja päikse kadudes tõmbab värv taas kokku. Ajapikku muutub selline edasi-tagasi väänamine värvile väga halvasti ja tekkima hakkavad praod. Kuna need praod on alguses väga väikesed pole neid näha. Siiski mahub neist läbi niiskus, mis hakkab auto kerega reageerima – korrodeeruma. Veel imbuvad selliste pragude vahelt sisse soolakristallid ja muud talvist teeohutust tagavad kemikaalid. Need võivad omakorda värvi täiest ära soovitada ja pika aja jooksul auto kerest läbi „puurida“.

2. Kingaviks ja kingavaha

Mõlemat kasutatakse suhteliselt tihti kirjutamaks auto akendele erinevaid loosungeid:“just abiellunud“ või „müüa, helistage 5******“. Kui kumbki aga klaasi pealt auto värvi peale peaks sattuma on selle eemaldamine väga keeruline ja peaaegu alati jäävad püsivad kahjustused.

3. Betoon

Kindlasti vältige oma auto parkimist ehitusobjektide vahetusse lähedusse. Lisaks väga tihedale tolmule on alati oht, et märga betooni „piserdub“ Teie autole. Kui see peaks juhtuma ja betoon ka kuivama, jäävad maha sügavad, püsivad värvikahjustused.

4. Linnumunad ja –pabulad

Linnumunad pole küll autoomanike igapäevane probleem kuid suured valged plätserdused mootorikattel, katusel ja akendel on küll. Linnumunad ja –pabulad sisaldavad kemikaale, mis kulutavad värvi ja selle aluskihte. Seega on soovitatav need esimesel võimalusel autolt eemaldada.

5. Kütus ja pidurivedelik

Vedelikud auto sisemusest tuleb hoida auto värvist eemal. Kui üks eelpool mainitud ainetest satub auto värvile, põhjustab see värvi koorumist.

6. Teravad esemed

Ärge asetade oma võtmeid ja muid teravaid esemeid autole. Värvi kahjustamine teravate esemetega on üllatavalt lihtne ja selle parandamine kulukas. Ka telefonide, rahakoti ja muude suvaliste esemete asetamine võib kergest värvi kahjustada.

7. Kivid ja killustik

Eesti maanteid remonditakse küllaltki ositi, seega on maanteedel tihtipeale kruusa. Kiirustel üle 30km/h põrkavad need kruusakivid kergesti üles, järeltuleva auto aknasse või kere pihta, kahjustades värvi. Värvikahjustused, täpsemalt mõrad värvis, aitavad aga kergest kaasa korrosiooni arengule ja värvi koorumisele.

8. Üldpuhastusvahendid ja abrasiivpuhastusvahendid

Autot pestes vältige üldpuhastusvahendeid kuna need on tavaliselt suhteliselt kangetest keemilistest ühenditest koosnevad ja kahjustavad teie auto värvi kergesti. Seep, šampoon ja aknapesuvahendid jäägu tuppa! Autot puhastades jääge alati kvaliteetsete ja usaldusväärsete toodete juurde. Kunagi ärge kasutage graanulitega tooteid.

9. Niiskus

Peale auto pesemist on oluline, et kuivataksite auto korralikult. Klaaside kuivatamiseks kasutage paberit, kere kuivatamiseks puhast nõudepesulappi või spetsiaalset auto kuivatuslappi. Värvitud pinna peale paberiga ei tohi minna!

10. Mustad puhastuslapid

Mitte kunagi ärge puutuge auto värvikihti pesemata või väga vana puhastuslapiga. Tolm ja mustuseosakesed kraabivad värvi sisse kerge vaevaga vaod, mida näete päikselise ilmaga. Samuti vältige auto „kuivpuhastust“ ehk kuiva lapiga värvipinna puutumist. Kuna sellises olukorras on hõõrdetegur väga suur rikute te lihtsalt oma auto värvikorda ja selle tulemusena kaotab auto väärtuses tuhaneid kroone.

Ohtlikud lõhnad autos

Kui olete viimasel ajal auto juures täheldanud uusi või ebatavalisi lõhnu, tasub välja selgitada kust need tulevad. Mõningaid auto vead annavad enesest teada just sel viisil. Selle pärast soovitame mõningate järgmiste lõhnade korral tähelepanu pöörata oma neljarattalise sõbra seisukorrale.

Loe edasi: Ohtlikud lõhnad autos

Auto pesemine

Kvaliteetne autode pesemine nõuab hulga teadmisi ja kogemusi.

Leotamine

-Ära kanna leotust liialt soojale pinnale, sest nii kuivab see kiiresti ära. Vajadusel jahuta pinda jaheda veega!

-Leotuse (kõik leotusvedelikud ja muud autohoolduse tarvikud saadaval autotarvete poodides) peale kandmist alusta mustematest kohtadest (veljed, auto alumine osa) ja jätka puhtamatel kohtadel! Nii saavad mustemad kohad kauem leotuda.Kanna leotust ka uste vahedesse!
-Vajadusel lase leotusel mõne minuti mõjuda, kuid jälgi ,et pind ära ei kuivaks!
-Talvist leotust loputades alusta alt ning liikudes üles poole! Jälgi, et veega puutuks kokku vaid pesuri joa all olev pind, et loputamata pind enneaegselt märjaks ei saaks! (külmas vees leotus hangub ning seda on hiljem raskem maha loputada)
-Suvist leotust loputa alustades katusest ning liikudes alla poole! (loputatud pinnale ei satu enam leotust, seega vee kulu väheneb)
-Putukate eemaldamiseks kasuta spetsiaalset putuka eemaldajat! Pihusta segu pinnale, lase mõjuda ning loputa väga tugeva survega. Vajadusel hõõru spetsiaalse putukasvammiga
-Vajadusel puhasta velgesid eraldi talvise leotuse, puhastuslahusti või kangema suvise leotusega või veljehappega kasutades veljepintslit (tugevate harjastega teravaotsaline hari) ja veljeharja (pudeliharja meenutav hari)
-Uksevahesid loputa pesuriga suunates joa salongi poolt välja poole!
Pesemine

• Shampoonilahust (1 kork ämbri vee kohta) tee valmis vaid 1 auto jagu. Siis püsib see puhas, ei sisalda liiva ja ei kahjusta auto pinda!
• Pese svammiga oma süsteemi järgi!(näit. 1 uks korraga) Jälgi, et kõik pinnad saaksid pestud!
• Loputa hoolikalt ka tihendivahesid, iluliistu aluseid pragusid jne!
• Kuivatusvaha
• Kanna pinnale vaid vähene hulk kuivatusvaha segu! Liigne aine jääb vahutama ega anna paremat tulemust.
• Kuivatusvaha loputa madala survega veega, võimalusel otse voolikust. Väldi vee tolmu! Nii jookseb autolt kuivades suurem hulk vett ise ära.

Kuivatamine

• Kuivata spetsiaalse kuivatuskummiga alustades katusest ja liikudes alla poole!
• Lõplikult kuivata spetsiaalse kuivatuslapi ja klaasid paberiga! Eriti põhjalikult tuleb puhastada aknaid!
• Kuivata ka uksevahed!

Salongi keemiline puhastus

• Puhasta pinnad tolmuimejaga!
• Harja tekstiilpindu ning vaipasid!
• Kanna keemilise pesu vahend pritsi abil pinnale!
• Hõõru tugeva svammi, \'karukeele\' või harjaga! Jälgi, et pinda topiliseks ei nühi!
• Ära lase pinnal ära kuivada! (tee korraga vaid üht osa, näit. istet) Vajadusel niisuta vee või aine lahusega!
• Loputa tekstiilipesumasinaga kasutades puhast vett.
• Korda pritsimist ja imemist kuni pind on ainest puhas!( vähemalt 2-3 korda)

Vahatamine

• Pese auto puhtaks! Jälgi, et ka pigi saaks eemaldatud!
• Kuivata auto korralikult! Ka tihendivahed jne.
• Jälgi, et pind ei oleks liialt soe!
• Kanna vaha vahapadja abil ringjate liigutustega ühtlase õhukese korrana pinnale!
• Ära määri vahaga mustasid plastikpindasid! (iluliistud, põrkerauad)
• Lase vahal kuivada kuni see muutub hallikaks! (kuivamisaega loe pudelilt)
• Poleeri pind vahakinda või lapi abil! Jälgi, et kõik pinnad saaksid puhtaks)
• Vajadusel puhasta vahased plastikpinnad puhastusvahendi abil!
• Läigesta kummi- ja plastikpinnad!

Salonigi läigestamine

• Puhasta plastikpinnad (armatuurlaud, uksepolstrid jne) puhastusvahu või vedeliku abil!
• Lase kuivada!
• Kanna pinnale pritsi või lapi abil ühtlane õhuke kiht salongi plastiku läigestajat! Liigne aine kogus ei paranda tulemust!
• Jälgi, et aine ei läheks klaasidele, roolile ega pedaalidele!
• Põranda matte võib teha vaid silikoonivaba ainega, mis ei jäta pinda libedaks!

Välispindade läigestamine

• Pese pinnad (rehvid, peegli tagumine külg, iluliistud, põrkerauad jne)!
• Kanna pritsi või svammi abil õhuke kiht läigestajat pinnale ning hõõru svammiga pinna sisse
• Jälgi, et aine ei satuks klaasile ega värvipinnale!
• Lase kuivada!

Klaaside puhastamine

• Pese auto välispinnad!
• Kanna õhuke kiht klaasipuhastusvahtu või vedelikku klaasile (nii sisse kui ka välja) ning puhasta paberi abil! Töötle korraga vaid üht klaasi! Lase klaasid veidi alla, et ka ülemine serv saaks puhastatud.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Van Der Knox OÜ lahkel loal.

Näpunäiteid kodu kujundamiseks - väiksema raha eest

Kui olete alustamas kodu värskendamisega ning soovite ruumidele uue ilme anda, siis ärge tormake poest kohe uusi asju ostma. Selle asemel vaadake kriitilise pilguga toas ringi ning hinnake mis tõeliselt vajab uuendamist. Seejärel asuge enda ideesid ellu viima.

Mööbel

Selleks, et anda enda kodule disaineri kujundatud välimust, ei pea te palju kulutama. Suhteliselt odavate kujunduselementidega võite tekitada tõelise vau! efekti. Kui kujundate enda esimest kodu ning soovite soetada mugavat diivanit ja tugitooli, siis ostke kvaliteetsed ning neutraalsetes toonides mööbliesemed. Neutraalsetes toonides mööbli eeliseks on see, et saate vahetada lihtsalt ja odavalt muid kujunduselemente ning seeläbi anda kodule värske ilme.

Diivanipatjade-ja katete vahetamisega saate toale anda uue välimuse. Valmistage igaks hooajaks diivanipadjad ning vahetage neid vastavalt vajadusele. Nii saavutate väikese raha eest uue väljanägemise. Näidates üles leidlikkust ja innovatsiooni, võite lihtsatest ja odavatest asjadest teha mööbliesemeid nagu kohvilauad, toolid jms.

Värvi saladused

Ruumile uue välimuse andmiseks piisab seinte ülevärvimisest või tapeedi vahetamisest. Lisamaks ruumile omapära, võite kasutada huvitavaid viimistlustehnikaid. Värvide puhul kasutage pigem heledaid toone, mis teeb ruumi erksamaks ja õhulisemaks. Eksperimenteerige värvidega!

Lihtsad kujunduselemendid

Lihtsate kujunduselementidega nagu padjad ja vaasid saate toale anda täiesti uue ilme. Kui tegelete õmblemisega, siis õmmelge aeg-ajalt ka uued aknakatted. Lisaks sellele saate valmistada erinevates suurustes ja toonides patju. Mustrite ja ühtlaste toonide kombineerimine annab ruumile palju juurde.

Kui olete tüdinenud enda vanast lambist, siis ostke uus või kujundage vana kuppel ümber.

Saage inspiratsiooni ka loodusest. Kevadel on suurepärane võimalus vaasi panna erinevate puude oksi, mis vaasis õide puhkevad. Lisaks vaasile võite paigutada neid ka mujale. Laske kujutlusvõimel lennata  ning olge originaalne! Väikeste ruumide avardamiseks kasutage peegleid.

Vau efekti saladused

Vahetage seintel olevaid esemeid. Ostke odavaid maale või laske lõuendile trükkida mõni perepilt. Pange kõik pildid ühes toonis raamidesse. Huvitava tulemuse annab ka piltide grupeerimine seinal, mis tõmbab kindlasti ruumi sisenejate tähelepanu.
Huvitavate kujunduselementide allikad

Külastage kirbuturge, antiigipoode ning taaskasutuskeskuseid. Ostke mõni huvitav ese ning vajadusel kujundage seda näiteks värvimise teel. Kasutatud mööbli poest võite leida mõne huvitava diivani ning sellele lasta uue katte peale panna.

Miks riided pesus kokku tõmbavad?

Temperatuur on peamiseks põhjuseks, miks riided pesus kokku tõmbavad. Liiga kuum vesi pesumasinas või liigne kuumus kuivatamisel (ka liiga kuum päike) võib põhjustada riiete kokkutõmbumist. Eriti tundlikud on vill ja puuvill.

Puuvill

Puuvillast kangas tõmbub kokku peamiselt riiete valmistamismeetodi tõttu. Riiete valmistamisel satub kangas kerge pinge alla ning  pinge vabaneb kui riideid aurutatakse, pestakse või kuivatatakse. Sellest tulenevalt tõmbub ka enamus puuvillaseid esemeid  pärast esimest pesu natuke kokku.

Loe edasi: Miks riided pesus kokku tõmbavad?

Kibuvits

Kibuvitsa liike on palju. Levinuim meie alaldel on metskibuvits, pehme kibuvits, harilik kibuvits e orjavits. Teda kasvatatakse ilu- ja ravimtaimena ka aedades. XVII saj hinnati kibuvitsa Venemaal kullast kallimaks.

Metskibuvits on ca 2 m kõrguseks kasvav põõsas. Peenikesed oksad on läikivad ja punakaspruunid. Väheldased ogad on üksikult või paarikaupa lehtede alusel, õisi kandvail okstel ogad sageli puuduvad. Punased õied paiknevad 1, 2 või 3 kaupa. Metskibuvits õitseb juunist augustini. Viljad on väheldased, siledad, kerajad ja säilivate tupplehtedega marjad, mis valmivad augustis-septembris. Ravimina ja toiduna kasutatakse vilju, mida korjatakse enne külmade tulekut täiesti valminuna. Külmunud marjad kaotavad oma raviomadused. Kuivatatakse kuivatis (ahjus) temperatuuril 90-100° C, õigesti kuvatatud droog peab olema punaks-pruuni või kollast värvi. Tee valmistamiseks kasutatakse ka õisi ja lehti.

C vitamiini ja karotiini rohke sisalduse tõttu on kibuvits unikaalne ravimtaim. Väärtuslikuks südamele teeb tema rohke kaaliumi soolade sisaldus.

Kibuvits ravimtaimena

Juba 2-4 kibuvitsamarja suudab korvata meie C vitamiini vajaduse päevas. Nad suudavad parandada ka ainevahetushäireid ja südame- ja veresoonkonna haigusi. Kibuvitsapreparaatidel on kuse- ja sapieritust ergutav, üldtugevdav, põletiku- ja ateroskleroosivastane ning verejooksu peatav toime, nad reguleerivad organismis toimuvaid hapendumisprotsesse, suurendavad hormoonide sünteesi, fermentide aktiivsust ja kudede uuenemist. Tõstavad organismi vastupanuvõimet väliskeskkonna ebasoodsaile tegureile.

Kibuvitsamarja tee on tõhusaks abimeheks mao- ja kaksteistsõrmik haavandtõve, naistehaiguste, avitaminoosi, kõrgvererõhutõve ja ateroskleroosi profülaktikaks, mitmete ägedate ja krooniliste haiguste puhul, kui nendega kaasneb C vitamiini kaotus. Kibuvitsa preparaaate kasutatakse nakkushaiguste, kehvveresuse, luumurdude, potentsi tõstmise, unehäirete, bronhiidi, tuberkuloosi, põiekivide, maokatarri, maomahla alahappesuse ja fermendi vaeguse, neeru ja põiehaiguste ning tursete korral. Meega keedetud kibuvitsa õielehtedega ravitakse roosi. Sügisel kogutud juurtest tehtud tõmmisega ravitakse põiepõletikku, reumatismi ja neerukivitõbe. Kibuvitsamarjadest tehtud õliga tehakse kompresse haavandite, haavade, kriimustuste jm kehavigastuste puhul.

Kibuvitsamarja teed on parem valmistada termoses ja hoida seal vähemalt 24 t. Piisab 1 spl marjadest 2 kl keevale veele. Võib valmistada ka purustatud marjadest, sel juhul on seisuaeg lühem. Teed juuakse 1/2 kl kaupa 2 korda päevas. Vastavalt haigusele võib ka kombineerida kibuvitsamarju teiste ravimtaimedega. Nii sobib näiteks juurde lisada reumateele võilille juuri, raudrohtu, pihlakamarju ja viirpuu õisi.

Retseptid

Kibuvitsamarjasupp

1 l lahjendatud õunamahla (või vett) ja tükeldatud õunu, 1 kl puhastatud kibuvitsamarju, 2 spl kartulijahu, maitse järgi suhkrut.

Värsked kibuvitsamarjad keedetakse klaasjaks õunamahlas, lisatakse tükeldatud õunaviilud, suhkur. Kartulijahu segatakse vähese külma veega, valatakse supisse ja lastakse korraks keema. Õunamahla ja õunte asemel võib kasutada ka sidrunimahla. Kibuvitsamarjadest võib valmistada tarretist zelatiiniga, mannavahtu või kreemi. Loomulikult sobib talveks valmistada keedist ka koos teiste marjadega või kompotti.

Ebaküdoonia- kibuvitsamarja kompott

500 g ebaküdooniavilju, 1 l vett, 500 kibuvitsamarju, 500 g suhkrut.

Veest ja suhkrust keedetakse siirup. Ebaküdoonia viljadest eemaldatakse seemned, viljad lõigatakse ratasteks, mida keedetakse siirupis 5-7 min. Segu tõstetakse purkidesse, lisatakse poolitatud, seemnetest puhastatud ja hästi pestud kibuvitsamarjad ja kuumutatakse purke veel 10 min 80°C juures. Kaanetatakse õhukindlalt.

Kibuvitsakaste

Kibuvitsamarjad keedetakse vähese veega pehmeks, hõõrutakse läbi sõela, lisatakse maitse järgi suhkrut, punasesõstramahla, kaneelipulbrit ja natuke soola. Keedetakse tasasel tulel 10-15 min, suletakse õhukindlalt purkidesse.

Salat koos kõrvitsaga, kahekordselt tervislik

1 kg kõrvitsatükke, 300-400 g puhastatud kibuvitsamarju, 4-5 kl vett, 1 1/2 kl suhkrut, 10-12 nelgitera, tükike kaneelikoort, maitse järgi äädikat.

Marinaad keedetakse valmis ja sellesse pannakse kõrvitsalõigud ja kibuvitsamarjad, peale vajutis. Hoitakse jahedas järgmise päevani, et keetmisel vältida kõrvitsa ja marjade lagunemist. Peale kõrvitsa klaasistumist keetmisel valatakse kuum salat purkidesse ja suletakse kohe õhukindlalt.

Kindlalt tuleks ära kasutada ka seemned. Kõigepealt seemned hõõrutakse külmas vees siledaks, kuivatatakse ja tuulutatakse karvad välja. Kasutamisel võiks neid jahvatada peeneks. Sobib valmistada jooki, lisada putrudesse, küpsetistesse.

Marju võib säilitada kuivatatult (kuivatada +80-90°C), kuid mitte sügavkülmutatult. Sel juhul seemnetest pole vaja puhastada, küll aga lõigata ära õiejäänused. Tee keetmiseks võiks marjad ka purustada, sel juhul valmib tee 15 minutiga. Üksnes kurnata tuleks läbi tiheda sõela.

Sügavkülmutada võiks eelnevalt hapus mahlas või siirupis (ka suhkruga maitsestatud mahl) kuumutatud, puhastatud kibuvitsamarju, sel juhul on ka raviomadused enamuses säilunud.

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Näpunäiteid vannitoa ja köögi kujundamiseks

Vannitoa ja köögi kujundamiseks on mitmeid võimalusi. Suurimaks piirajaks on seejuures raha. Olles paika pannud enda rahalised võimalused, saate asuda köögi või vannitoa kujundamise juurde.

Tehke eelarve

Enne kui võtate ette vanntoa või köögi kujundamise, tehke põhjalik ja läbimõeldud eelarve. Ära võta ette rohkem kui saad endale lubada. Jälgi ka soodusmüüke ning planeeri enda kulutused pikemale perioodile. Nii saad sama raha eest rohkem teha ning investeering ei ole korraga nii suur.

Väiksemates ruumides kasutage heledamaid värve

Väiksemate ruumide puhul püüdke kasutada võimalikult heledaid toone, mis jätavad avarama mulje. Tumedad toonid teevad ruumi väiksemaks. Ruumile põnevuse lisamiseks ning elavdamiseks kasutage erksaid toone nagu heleroheline, kollane või oranž.

Suurendage köögi funktsionaalsust

Paigutage köögikapid-ja seadmed selliselt, et enimkasutatavad nõud oleksid võimalikult kasutuskoha lähedal. Köögi liikumisskeem peaks olema kolmnurga kujuline. Pliit ja töötasapinnad peaksid olema võimalikult kraanikausi lähedal. See suurendab söögitegemise efektiivsust ning vähendab tühja kõndimist.

Ärge kasutage vannitoas tumedaid plaate

Võimalusel vältige tumedate keraamiliste plaatide kasutamist. Mida tumedamad on plaadid, seda paremini on nende pinnalt näha vee-ja seebiplekid ning pärast seinte kuivamist jääb mulje, et vannituba ei ole koristatud nädalaid. Suuremate pindade katmiseks kasutage heledamaid plaate ning tumedamaid plaate võite kasutada kontrastsete triipude tegemiseks.

Peegel muudab ruumi suuremaks

Väikese vannitoa saab suuremaks muuta ka suure peegli lisamisega. Paigaldage seina suur peegel ning ruum tundub koheselt märksa suurem. Sama nippi võite kasutada ka köökide ja kitsaste koridoride puhul.

Lisage lilli ja raamatuid

Kööki ja vannituba saate põnevamaks muuta potilillede abil, pannes lilled aknalauale või riputades lakke. Leidke köögis ka raamatutele sobiv koht või riiul. Nii saate söögitegemisel kiirelt inspiratsiooni ammutada.

Kassi uriini eemaldamine

Kui Teil on kodus kass, siis on äärmiselt oluline puhastaksite hoolikalt koha, kuhu Teie kass enda häda on teinud. Oluline on silmas pidada, et need kohad saaksid ka korralikult puhtaks, sest vastasel korral kasutab Teie lemmik seda kohta uuesti. Järgnevalt anname mõned näpunäited, kuidas puhastada selliseid kohti.

1.  Eemaldage uriin

Kui tegemist on värske loiguga, siis võtke majapidamispaberit ning laske uriinil paberisse imenduda. Mitte mingil juhul ärge hõõruge ega pühkige seda kohta, sest sellisel juhul muudate uriiniga määrdunud ala suuremaks. Püüdke eemaldada nii palju kui võimalik. Seejärel olete valmis puhastamiseks (vt. järgmine punkt). Kuivanud koha puhul  alustage kohe järgmisest punktist.

2.  puhastamine

Tehke määrdunud ala puhta veega märjaks ning kasutage vee imamiseks sama tehnikat, mis eelmiseski punktis. Korrake protsessi mitu korda. Järgmiseks pihustage või valage sõltuvalt tootest uriini neutraliseerijat, mis võtab ära kassi uriini lõhna. Selliseid vahendeid müüakse nii zookauplustes kui ka hästivarustatud poodides. Kuna iga vahendi kasutamiseks on erinevad juhised, siis soovitame hoolikalt lugeda toote kasutusjuhendit ning talitada vastavalt sellele.

Pitsiline õlasoojendaja

Õlasoojendaja jaoks vajad sõltuvalt suurusest 6-9 tokki lõnga. Õlasoojendaja kootakse ühest varrukaotsast teiseni ning hiljem viimistletakse kaelaauk soonikuga.

Juhendi leiad siit.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.

Mida istutada sügisvaasidesse

Sügisvaasidesse sobivad eelkõige väga vastupidavad taimed. Taimed, mis taluvad mõningaid külmakraade ja temperatuuri kõikumisi. Sügisvaasidesse on mõtekas valida suured ja kopsakad taimed. Kasvutingimused pole enam kuigi sobivad ning kasvuaeg üürike.
Kuna sügisel on temperatuur jahe, püsib pottides niiskus kordades kauem kui suvel. Vihmade korral on vaasides pigem liigniiskuse oht. Vali istutusteks auguga potid või pane potipõhja korralik drenaažikiht (kergkruus). Võimalusel paiguta aiavaas varju alla, et vihm otse peale ei sajaks.

Kastmist tuleb kindlasti jälgida ka siis, kui õues on juba külm. Tavaliselt piisab kastmisest üle nädala. Eriti vajavad vett eerikad. Tõsise öökülma ohu korral võib taimed katta ööseks katteloori või pakase kangaga.

Sügistesse aiavaasidesse sobivad:

Puismailased (Hebe)
Valge-kollase kirjude lehtede ja lillakate, roosade või valgete õitega kuni 40cm puhmad või väikesed erinevates rohelistes toonides mättakesed.  Puismailased taluvad kergeid külmakraade.

Dekoratiivkapsas (Brassica olearata var. acephala)
Lillakates, roosades, valkjasrohekates toonides nii sileda kui kähara lehekodarikuga. Püsivad enamasti kuni jõuludeni. Niiskusnõudlikud.

Hariliku elupuu sordid (Thuja occidentalis) :’Danica’, ’Tiny Tim’, ’Miky’, ’Smaragd’
Vajavad suurt istutusnõu (vähemalt 50l) ning varjutamist varakevadise päikese eest.

Hall aruhein ’Azurit’(Festuca glauca)
Säilitab hõbehalli värvuse kogu talve, ent tavaliselt külmub kevadeks läbi. Kardab liigniiskust.

Harilik kanarbik (Calluna vulgaris)
Võib talvituda, kardab eelkõige liigniiskust.

Helmikpöörised (Heuchera)
Värviliste, mustriliste, tihti krousis lehtedega püsikud. Püsivad kevadeni, soodsa talve korral võivad talvituda.

Jaapani skimmia (Skimmia japonica)
Roosade õiekobaratega igihaljas põõsas. Maheda talve korral võib talvituda, kardab eredat päikest.

Kaunis kukehari (Sedum spectabile)
Sortidel kirjud lehed ja kaunid õied. Püsib tugevate külmadeni.

Krüsanteem (Chrysanthemum)
Püsivate külmade saabudes tuleb vahetada mõne tugevama taime vastu. Kardab tugevaid vihmahoogusid.

Kääbus- mägimänd (Pinus mugu var. pumilio)

Aiavaasis väga vastupidav, madalakasvulisem kui mägimänd (kuni 1,2m).  Läbi aasta tumeroheline,

heaks taustaks teistele väikestele vaasi puhmadele. Talvitub ilma probleemideta.

Küpressid (Cupressus)
Püsivad kuni kevadtalveni. Eelistavad varju. Saab kasutada ka tubastes seadetes. Ei talu läbikuivamist.

Lamav talihali (Gaultheria procumbens)
Igihaljas, punased väikesed marjad ja valged õied. Sageli põõsal üheaegselt. Püsib kevadtalveni. Võib talvituda.

Luuderohi (Hedera helix)
Rippuvate okstega liaan, Sortidel ka valge- või kollasekirjud igihaljad lehed. Maheda talve korral võib talvituda.

Padipõõsas (Leucophyta brownii)
Hall kohev padi püsib kogu talve.

Roomav akakapsas (Ajuga reptans)
Varred ripuvad kenasti üle vaasi serva. Püsib kuni kevadeni.

Sale eerika (Erica gracilis)
Püsib kogu talve. Niiskusnõudlik.

Sidrun-liivatee (Thymus citriodorus)
Talub mahedat talve. Igihaljas, rohekas hästilõhnav mätas.

Teravatipuline talihali (Pernettya mucronata)
Effektsed: valged, roosad, punased marjad. Talub paari miinuskraadi.

Vahemere alpikann (Cyclamen  persicum)
Varasügisel kasutamiseks, talub paari külmakraadi, ööseks võib katta kattelooriga.

Vilt-ristirohi (Senecio cineraria)
Talub kergemat külma. Saab hästi hakkama vihma ja tuule käes.

Õiekas aster(Aster novii-belgii)
Siniste-roosade-valgete õitega. Õitsevad kuni esimese lumeni. Taluvad vihma ja tuult

Oshiima tarn (Carex oshimensis)
Pikkade kitsaste  kaarduvate lehtedega kõrreline. Sort’Evergold’- valgetriibuline. Igihaljas, kardab varakevadist päikest. Võib talvituda.

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Põranda plaatimine – vajalikud tööriistad ja vahendid

Plaatimiseks vajalikud vahendid ja materjalid:

Tööriistad:
- Mõõdulint
- Plaadilõikur
- Plaatimisristid
- Täisnurkne joonlaud
- Segukamm
- Lood
- Vuukimislabidas
- Haamer
- Kummihaamer
- Silikoonipüstol ja silikoon
- Markeerimisnöör
- Kruvikeeraja
- Pahtlilabidas
- Augulõikur
- Mosaiikplaadi tangid
- Vaibanuga
- Käsn vuukide pesemiseks

Materjalid:
- Plaadid
- Plaadiliim
- Vuugitäide
- Vuugitäide
- Vuukimisristid

Korkpõranda kasutamine, kasulikud omadused ja ajalugu

Missugune põrand on kaasaegne ja klassikaline, sobides väga paljude erinevate kodukujundusstiilidega? Loomulikult on see korkpõrand.

Oleme harjunud mõttega, et eelkõige kasutatakse korki veinipudeli korkide tootmiseks. Tõepoolest, veinipudeleid sulgesid sellisel viisil ka vanad kreeklased ja roomlased. Ehitus- ja viimistlusmaterjalina on korki kasutanud Portugalis Sintra lähedal asuva Capuchose kloostri (tuntud ka kui Korgiklooster) mungad juba 16. sajandil. Põrandakattena on korki kasutatud umbes sada aastat. Tänu arenenud tehnoloogiale on korkpõrandad muutunud vastupidavaks ja kergesti hooldatavaks. Lisaks on mitmekesistunud ka mustrivalik ning värvitoonid, vastates ka kõige pretensioonikama kodukujundaja nõudmistele.

Loodusliku materjalina annab kork interjöörile sooja lisanüansi. Valikus on väga mitmekesistes värvitoonides korkpõrandaid: alates tuttavast ja korgilikust meekarva kollakas- beezhist kuni shokolaadipruuni. Pigmentide lisamisel saadakse isegi roheka ja punaka tooniga korkparketti. Tänu eeltöödeldud pinnakattele (õli või lakk) on korkpõranda paigaldamine ja hooldmine lihtne ning vaevatu. Paigaldamise aitab veelgi lihtsamaks muuta liimivaba klikk-süsteem, mida kasutatakse nüüd ka korkpõranda laudade omavahelise kinnitusviisina. Samuti on lihtne klikk-süsteemi abil paigaldatud korkpõrandal vahetada vigastatud laudu.

Korkpõrand on võrreldav tavapärase puitparketi või laminaatpõrandaga, ent omab nendega võrreldes ka mitmeid lisaboonuseid: summutab hästi müra ning on parim looduslik soojusisolaator. Korkpõranda hooldus sõltub tema pinnatöötlusest, ent on laias laastus sarnane tavapärastele puit- ja laminaatpõrandatele: tavaliselt piisab puhastuseks tolmuimejast, suurema mustuse puhul ka õrnalt niiskest lapist või spetsiaalsest puhastusvahendist. Märga lappi ei soovitata kasutada ei puit-, laminaat- ega ka korkpõrandate puhhastamisel.

Igas ruutsentimeetris korgi pinnas on miljoneid imepisikesi õhurakke, mis annavadki korgile isolatsiooni- ja vastupidavad omadused. Needsamad õhuvahed muudavad korkpõranda vastupidavaks mööbli poolt tekitatud jälgedele, kuna õhk surutakse pisikestes õhutaskutes kokku ning see võimaldab surve tagajärjel tekkinud jälgedel aja möödudes oma esialgsesse asendisse tõusta.

Korkpõranda kasutajatena oleme loodussõbralikud, kuna korgipuud ei saeta maha vaid puult võetakse korki, mis taimi kuidagi ei vigasta ning mis taastub umbes üheksa aasta jooksul. See on tavapäraseks ajavahemikuks ühelt puult korgi saamiseks. Korgipuu elab kuni kahesaja viiekümne aastaseks ning korgi võtmist peetakse puule isegi kasulikuks – tekib tugevam ning veelgi kvaliteetsem kork. Kooritakse vaid koore pindmine paksem kiht, säästmaks puud kuivamise eest. Kork kooritakse kuni punaka värvusega n.ö emakooreni, millest hakkab kasvama uus korgikiht. Aastas kasvatab korgipuu korgikihi paksuseks 1,5 kuni 4 mm.

PUUKOOREST PÕRANDAKS

Korgitamm on olnud juba tuhandeid aastaid Portugali maastiku põlisasukas ja sellesama fantastilise puu koore järgi on saanud oma nimetuse kork – materjal, mis on mõnusalt soe ja elastne ning on suurepärane heliisolaator. Värskelt eemaldatud kork sorteeritakse ning seejärel jäetakse 6 kuuks kuivama ja stabiliseeruma. Peale kuivamisperioodi asetatakse korgilõigud keevasse vette. Keetmise protseduuril kork desinfitseeritakse, hävitatakse kõikvõimalikud putukad ja nende pesad. Keetmine eemaldab ka korgikoore kõvema pindmise kihi, nii et lõpptulemus jääb meeldivalt pehme ja elastne.

KORGILE ISELOOMULIKUD OMADUSED

• MÕNUSALT SOE JA HELISUMMUTAV Korgi suuremaid väärtusi seisneb selles, et temperatuuri kõikumised ei avalda materjalile erilist mõju, samuti töötab kork suurepärase hääle ja vibratsioonide summutajana. Kork on parim looduslik helisummutaja, sobides seega hästi korrusmajadesse. Külmal talveõhtul paljajalu magamistoa põrandal kõndimine muutub korkpõranda mõnusaks.

• VASTUPIDAV Kork on ka hämmastavalt vastupidav ja omab eriti kõrget hõõrdetegurit. Kork kannatab tänu oma kärgjale ehitusele rohkem hõõrdumist ja kahjustusi kui mõni muu looduslik materjal. Ekstreemselt suure kontsentreeritud koormuse (raske kapp, klaver jms) jäljed võivad siiski ka pikemalt näha jääda. Vahatatud pinnaga kork taastub pisut paremini kui lakitud. Liimivaba klikk-ühendusega korkparketi plaate saab päris kerge vaevaga vajaduse korral välja vahetada.

• LIHTNE HOOLDADA Kuivpuhastus või niiske lapp ajavad uue põlvkonna korkpõrandate puhul tavakoristuse puhul asja ära. Korralikult hooldatud korkpõrand kestab kümneid aastaid. Korkpõranda säbruline tekstuur varjab hästi pisema tolmu. Lakitud korkparketile ei jää üldse veeplekke, ja ka kõik muud plekid on väga kergesti eemaldatavad. Vahatatud pinnaga korgile jäävad plekid pisut kergemini, kuid neid on kerge eemaldada spetsiaalsete puhastusvahenditega, vajaduse korral saab vaha ka uuendada. Vahatatud pind tundub soojem ja on igati naturaalsem.

• ALLERGEENIVABA Kork sisaldab endas looduslikku ainet, mis on loomuliku mikroobidevastase toimega. Samuti ei kogu kork vastupidiselt vaibale tolmu ning ei lase tekkida hallitusel. Seetõttu on kork allergiavaba, pakkudes ideaalset alternatiivi soojale vaibale.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.

Rabarber

Rabarber annab meie kliimaoludes varakevadel rikkalikku saaki ning pakub meeldivat vaheldust toidulauale olukorras, kus hoidised hakkavad juba lõppema, kuid muude puu- ja köögiviljade valmimist annab veel oodata.

Rabarberist valmistatakse mahla, kompotti, keedist, marmelaadi, mitmesuguseid magustoite ja isegi veini. Koheselt on paslik õiendada ka üks levinud botaaniline ebatäpsus. Nimelt toiduks tarvitame mitte rabarberi varsi nagu harilikult tavatsetakse rääkida, vaid botaaniliselt korrektselt väljendudes jämedaid ja lihakaid leherootsusid.

Keskajal kasutati rabarberit algselt hoopis ravimtaimena. Rabarberi juurtest valmistatud pulbri raviomadusi tarvitati isupuuduse, erinevate seedekulgla häirete ja kõhukinnisuse leevendamiseks. Väikestes kogustes (0,1...0,2 g) on kuivatatud juurepulbril seedimist korrastav, suurtes hulkades (üle 0,5 g) aga hoopiski lahtistav toime. Vanasti kasutati rabarberijuuri ka naha parkimiseks ning värvimiseks. Toidutaimena hakati rabarberit ohtralt sööma alles XVIII sajandi keskel Inglismaal.

Oblikhape

Et rabarber on hapu, seda teavad kõik. Hapu maitse põhjustavad orgaanilised happed: õun-, sidrun- ja oblikhape. Tervisliku toitumise seisukohast pakubki kõige rohkem kõneainet oblikhape, mis kaltsiumiga reageerides moodustab sooli-oksalaate. Et oblikhape seob kaltsiumi, võib rikkalikul rabarberi söömisel häiruda organismi kaltsiumi ainevahetus. Tasub teada, et lehtedes on oblikhapet kuni kümme korda rohkem kui leherootsudes. Samuti on vanemad leherootsud võrreldes noorematega tunduvalt puisemad ning oblikhapperikkamad. Oblikhapperikkad toidud pole soovitatavad luude hõrenemise ehk osteoporoosi, maksahaiguste ning oblikhappest koosnevate neerukivide esinemisel. Kui rabarberit just igapäevaselt suurtes kogustes ei sööda, siis ei tekita ka oblikhape probleeme.

Rabarber on lahja suutäis

Kõige rohkem on rabarberis vett, ligikaudu 90% toorete rabarberi leherootsude kaalust. Valke on leherootsudes tühiselt, kõigest alla protsendi, rasvu esineb vaid jälgedena. Rabarberi magususega pole lood samuti kiita, sest süsivesikute osakaal küünib samuti kõigest protsendi-paarini. Sellest kõigest saab järeldada üht - rabarberi näol on tegemist lahja suutäiega. Ja on tõsi, sest 100 g portsu söömisel saab meie organism energiat kõigest 12...16 kcal.

Jutud varakevadise rabarberi suurest vitamiinisisaldusest on mõnevõrra ülepaisutatud. Et rabarberis rasvu pole, ei sisalda söödav osa ka rasvlahustuvaid vitamiine. Vesilahustuvatest vitamiinidest on taimes vähesel määral B-rühma vitamiine ning mõõdukalt askorbiinhapet. Arvestada sedagi, et toorelt rabarberit süüa pole soovitav ning kuumutamisel happelises keskkonnas, sest rabarber on ju hapu, laguneb askorbiinhape kiiresti.

Rabarberis on rohkesti kaaliumi, keskmiselt 0,3 g sajagrammises portsjonis. Nii nagu teisteski taimedes, on rabarberiski märkimisväärselt vees lahustuvaid ja lahustumatuid kiudaineid. Ehkki kiudaineid meie organism otseselt ei omasta, on need normaalses seedetegevuses hädavajalikud toidu koostisosad. Just kiudaineterikkusel rajanebki rabarberi kõhukinnisust vältiv toime.

Allikas: Terviseleht, Urmas Kokassaar

Looduslik kahjuritõrje aias

Einstein on öelnud, et kui maamunalt kaovad mesilased, siis pole nelja aasta pärast alles ka inimesi.

Kahjurite tõrje on märgatavalt tõhusam kui olla teadlik, kuidas umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tabandumise riski vähendada, teada, kuidas nende ilmumise puhul käituda ning kuidas ennetada. Häid putukaid ei tasu mürgiga aiast minema peletada ja pahasid mürkidega resitentseks muuta.

On normaalne, et aias on nii kahjulikke kui kasulikke putukaid. Kui kahjurite arvukus tõuseb märkimisväärselt, siis esmane tõrje võiks olla looduslike vahenditega või mehhaaniline. Esmalt peab aga vaatama, kas kasvutingimused jm on ikka taimele sobiv. Kuidas oleme oma peenrad rajanud. Näiteks kilemultši all meeldib paljudele pesitseda ja umbrohus puhata enne uut söömaaega.

Kui asume kohe preparaatidega tõrjuma, siis kahjurid muutuvad kiiresti resitentseks ja kui häda läheb tõsiseks, siis mürgid ei pruugi enam mõjuda. Ka ei tohi kaotada kannatust, kui peale esimest pritsimist taimeleotistega ei ole edu saavutatud. Tuleb küsida endalt, kas toimisin õigesti. Taim peab tilkuma ja pead olema kindel, et lehed ja oksad said igalt poolt üle ujutatud, siis on kasu.

Nii looduslike vahendite kui preparaadiga tõrjumine käib regulaarselt. Oluline on teada, et resitentsus avaldub ka loodusliku tõrje puhul ning seetõttu on vaja ka leotise koostist järjekindlalt vahetada.

Kahjuritega võitlemine ei ole sugugi lihtne kui see teie huvi- ja põhitegevuste hulka ei kuulu. Palju lihtsam on ennetav tegevus selgeks saada.

Loo või säilita liigirikas aed

Looduses kasvab koos väga palju erinevaid taimi ja enamik neist on terved. See on võimalik ainult seetõttu, et kahjureid peibutavad kohale peamiselt lõhnad ja haigused levivad ühe liigi taimelt sama liigi taimele.
Oma aias peaksime saavutama loodusega sarnase liigirikkuse. Mõni aianurk on kaval metsikuks jätta või planeerida ja avada värav putukatele. Kasulikke putukaid meelitavad ligi saialill, till, kummel, koriander, karikakar, päevakübar. Tigudele ei meeldi näiteks bergeenia, iirised, kurekell, kurereha, gladioolid, hortensia, mündid, ingver, pune, nõmme-liivatee, koirohi, raudrohi, sibul, porru, küüslauk jms.

Omavahel sobivad tarbeaeda järgmised taimed

• Nõges ja kikkaputk.
• Rosmariin ja salvei.
• Kurk, kapsas, till, sibul, saialill, söögipeet, aeduba, hernes, seller, redis.
• Murulauk, tomat, porgand.
• Maasikas, aeduba, spinat, porru, sibul, küüslauk, salat, vaarikas, kurgirohi.
• Petersell, tomat, spargel, salat.
• Till, kapsas, kurk, sibul, hernes.
• Tomat, seller, murulauk, petersell, salat, sibul, küüslauk, porru, saialill, basiilik.
• Lillkapsas, aeduba, piparrohi.
• Salat, kurk, maasikas, redis, porgand, tomat, hernes, kapsas, sibul, aeduba, küüslauk, rõigas, söögipeet, lehtpeet.

Aeda on vaja meelitada kasulikke putukaid, loomi ja linde

Näiteks siil ja konn on efektiivsed tigude hävitajad. Lepatriinu lemmiktoit on lehetäi, aga ta pistab nahka ka lutikate munad, kilptäid, võrgendlestad, karilased, poilaste vastsed. Kiilassilma vastne toitub lehetäidest, kirpudest ja õunamähkuri munadest.

www.miksike.ee

Pildil: Kiilassilmal lase eluruumis talvituda. Ära ehmata kui sügisel ta peaaegu halliks muutub, ta ei ole surnud. Kevadel lööb erkroheline värv taas särama.

Ennetamine

Kõige olulisem on taime üldine heaolu ja tervise korras hoidmine. Kohe kui taim on nõrk ja stressis on tal kallal kahjurid ja haigused.

Esmane, mida saame teha on taimele vajalikud kasvutingimused luua. Uurida hoolikalt, millist pinnast taim vajab, valgusolud jms. Näiteks viljapuid ja marjapõõsaid ei maksa istutada liigniiskele pinnasele ja täisvarju, samale kasvukohale või veesoone peale.

Hooldus on teine ennetusvõte. Kõik viljapuud tuleb korda lõigata. Näiteks õunapuu võra peab olema nii hõre, et sealt saab mütsi läbi visata. Põõsa ja puude alused tuleb kevadel ja sügisel läbi kaevata, seal juures ettevaatust juurtega. Põõsast tuleb igal aastal 2-3 vanemat oksa välja lõigata õhulisuse ja pideva noorendamise eesmärgil.

Väetamine on oluline, aga pane tähele, et liigne väetamine mineraalväetistega soodustab lestade teket ja liigne lämmastikväetise (kevadine väetis) kasutamine aias soodustab lehetäide arengut.

Mehhaaniline tõrje

Palju annab teha kahjureid ära korjates ja/või nende toimetamisvõimalusi piirates.

Näiteks on võimalik teod õllega lõksu püüda. Õllenõu jäta 1 cm kõrgusele maapinnast, et head putukad mööda mulda õlle sisse ei kõnniks. Aitab ka näiteks rabarberi lehe jätmine aeda ja varahommikune tigude kokku kogumine. Multš jm teravad materjalid ei meeldi tigudele ja nendel roomamist nad väldivad.

Viljapuude võraalused vajavad sügisel läbi kaevamist, sest mullas talvituvad maasika-õielõikaja ja maasika-lehemardikas, vaarikamardikas, karusmarja-leedik, must- ja kollane ploomivaablane (kookonis 4-6 cm sügavusel mullas), kollane karusmarja-lehevaablane jpt.

Kui sügisel pole võraalust kaevatud ja kevadel pole püünisvööd puu ümber pannud, siis saab õielõikajat veel lehepungade puhkemisest kuni õitsemiseni varahommikuti puudelt maha raputada ning hävitada.

Lehetäid hävitab rohelise seebilahusega pritsimine. Pritsimisest on kasu vaid siis, kui taim tilgub nii loodusliku vahendi kui preparaadiga töödeldes. Ka tugev veejuga peseb lehetäid ning nende mesineste puudelt kergesti maha. Tee seda päikesepaistelisel hommikul, siis puu lehestik kuivab päikese käes kiiresti ning ei võimalda seenhaiguste levikut. Kublatäi puhul korja nakatatud lehed ja põleta.

Lehti ja juuri söövate röövikute tõrjeks aitab kuiva ilmaga tuha raputamine. Mai lõpus juuni alguses võib tuhaga tolmutada ka põõsaid. Eriti pahasid sitikaid saab tõrjuta põõsastelt ja maasikatelt puutuha ja tubakatolmu seguga vahekorras 1:1. Puutuhka pane aeg-ajalt kihina ka komposti.

Sipelgate vallutused aias piirab soola triip, millest nad üle ei lähe. Ka ei meeldi neile kaneel. Sipelgaid peab ohjeldama kui nad puudel-põõsastel ronivad, sest nad käivad lehetäisid lüpsmas ja ühtlasi kaitsevad neid looduslike vaenlaste eest.

Aed hoia umbrohupuhas

Rohulutika valmik talvitub kõdus. Kehtib seaduspärasus: vähem rohtu, vähem lutikaid. Üheaastaste umbrohtude hävitamine ümbrusest on ülioluline enne maasika õitsemist, sest seni ta neil toitub. Kahjustab lehti ja vilju.
Marjalutikas talvitub valmikutena varisenud lehtede ja kulu all. Kahjustab maasikaid ja vaarikaid.
Kindlasti olete kokku puutunud hariliku vahustajaga, kelle vastsed on vahutombu sees. Pigistage need katki. Aitab ka veejoaga süljevaht enne kahjuri täiskasvanuks saamist ära uhtuda.

Mai lõpus juuni alguses võib tuhaga tolmutada põõsaid. Eriti pahasid sitikaid saab tõrjuta põõsastelt ja maasikatelt puutuha ja tubakatolmu seguga vahekorras 1:1. Puutuhka pane aeg-ajalt kihina ka komposti.

Tuhatjalad on tülikad liigniiskel aastal. Elavad aiamullas, kõdus, multšis. Toituvad kõdunenud taimsest ainest. Puudutusel tõmbuvad kerra ja eritavad vedelikku, mis sisaldab sinihapet ja jätab nahale pruunid laigud. Kuna pole putukas, siis ei saa kasutada ka tavalisi infektitsiide, sest need ei toimi. Kui neid märkad, asenda liigmärg multš kuivaga. Liigniiskes kohtas ole multšiga tagasihoidlik. Korista maasikapeenarde ümbrusest kõdunevad taimejäänused.

Kus kahjurid vahepeal käivad

Ploomipuu-lehetäi võib juuni lõpus migreeruda veetaimedele (eriti pilliroole). Päeva lühenedes liigub ploomi- ja kreegipuule tagasi, kus ka talvitub.
Kirsipuu-lehetäi migreerub juuni lõpus rohttaimedele, päeva lühenedes läheb kirsipuule tagasi.Sõstra-kublatäi suvised tiibadega isendid migreeruvad huulõielistele (iminõges(, liivatee, münt), suve lõpul tulevad tagasi sõstardele munema.
Õunapuu-lehekirp võib suvel toituda ka teistel toidutaimedel, munema tuleb aga tagasi õunapuule.

Taimeleotised
Nõgeseleotis aitab lehetäide vastu. 1 kg nõgeseid leotada 10 l vees 12 tundi, lahjenda 1:10-le.

Koirohuleotis aitab kapsaliblika röövikute, lehetäide ja maasika hahkhallituse vastu. 50 g koirohtu kuumutatakse 10 l vees pool tundi, lahjenda 1:10-le.

Küüslauguekstrakt aitab porgandikirbu, porgandikärbse ja kapsakärbse vastu. 4 küünt purustada 1l vee kohta ja kasutada kohe.

Kummeli- ja orasheinajuurte leotis aitab seenhaiguste vastu.
Kõiki taimeleotisi tuleb pritsida 2-3 korda, vahega 2-10 päeva.

Töötle korduvalt noori puid hariliku soolikarohu, koirohu, kõrvenõgese, põldosja, maarjasõnajala, hariliku kesalille, võilille, varemerohu, paiselehe, sookailu, raudrohu, või papli leotistega. Leotist võib teha ka niidetud rohust, aga kirjeldatud taimede kasutamine leotises annab pritsitavale taimele ka väetist.

Vahendid

Fermoonpüünist kasutatakse väikestes aedades kahjurite välja püüdmiseks ja suurtes aedades profülaktilisel eesmärgil vaatluspüünisena ning põhimõte on selles, et kui isased on liimile püütud, siis jäävad emased viljastamata ja järgmist kahjurite põlvkonda ei tule. Feromoonpüünised püüavad ainult õunakoid, õunamähkurit, õunapuu-võrgendikoid ja igale kahjurile on ette nähtud oma püünis. Püüdmisaeg on õitsemise lõppfaasis.

Liimiplaat on riputatav ja kollane, mille peale kahjurputuka liblikas kohale lendab.

Liimivöö paigaldatakse puutüvele ja mõõda tüve üles ronivad kahjurputukad jäävad liimile kinni. Kõige aktiivsem putukate liikumise aeg on kevadel ja augustis. Kogu suve võiks peal hoida kirssidel ja murelitel, et sipelgad ei käiks lehetäisid lüpsmas ja teiste putukate eest kaitsmas.

Kõrvenõgesed ja looduslikud preparadid

Kõrvenõgeseid jt taimi võiks suvel kuivatada, et neid varakevadel võtta oleks, siis ei pea keemiliste preparaatide järele haarama. Ka meie aiakahjurid ei muutu nii kiiresti resitentseks kui esialgu tõrjume neid erinevate looduslike vahenditega. Saadaval on ka looduslikke preparaate (n. NeemAzal), aga ka need ei ole meile päris ohutud. Kasutama peab maski, sest isegi tuulevaikse ilmaga on oht seda sisse hingata ja nina limaskest võib kahjustuda.

Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.

Missuguseid söögiseeni korjata? (video)

Puituste värvimine

Puituksed on enimlevinud uksetüüp ning nende värskendamine ei ole keeruline. Järgides alljärgnevaid juhiseid, saate hõlpsasti värskendada enda värvitud ukse välimust.

1. Samm - Ukse eemaldamine

Ukse eemaldamine hingede küljest on parim viis värvitööde ettevalmistamiseks. See võimaldab Teil paremini aluspinda ette valmistada ning värvida uks ühtlasemalt. Eelmainitud tööde teostamiseks paiguta uks kahele toele.
2. Samm - eemalda furnituur

Eemalda kõik hinged, käepidemed lukud ja mehhanismid. Furnituuri on oluliselt lihtsam puhtana ja töökorras hoida kui nad ei ole puhastamise ja värvimise ajal ukse küljes. Osad inimesed jätavad selle sammu vahele ning tulemuseks on halb ja näotu tulemus, sest furnituuril on värvimise jäljed.

Loe edasi: Puituste värvimine

Pikkade värvitriipudega lõngast salli kudumine

Selle salli kudumiseks on hea kasutada triibulõnga ja lapikudet, kus lõnga ei pea kordagi enne töö lõppu katkestama. Salli pikkuseks võib võtta ühe värvijooksu pikkuse,
Lapiline (entrelac) koepind koosneb üksikutest lappidest, mis kootakse üksteise külge kinni nii, et ühe lapi silmade suund jääb teisega risti.
Lapi laiuseks loo 5 (või muu arv sõltuvalt lõnga jämedusest) silma (ääresilmad kaasa arvatud) ning koo see parempidises koes, silmuseliste äärtega nii pikk, et saaks välja kududa samapalju silmi, kui palju oli lapi ülesloomisel (9 rida).
9. rea lõpus loo paremale vardale juurde viis silma, mis jäävad järgmise lapi laiuseks.
Esimese lapi silmad jäävad paremale vardale. Viimasest viiest silmast koo uus lapp, mis jääb samuti paremale vardale. Nii koo ridalappe paremale vardale. Koetüki äärel, töö pahemal poolel, koo viimati kootud lapi silmad ületõstmisega maha. Äärelapi silmade mahakudumisest jääb üks silm vardale. Sellepärast kootakse koetüki äärel lapi äärest neli silma vardale (kokku viis silma).
Uue lapirea silmade suund on vastupidine eelmisele. Nüüd korja vasaku vardaga kootud lapi äärest neli silma vardale ja alusta kudumist lapi pahemalt poolt: kolm silma kududa pahempidi ja kaks silma pahempidi kokku (üks silm ühest ja teine silm teisest lapist). Seejärel keerata töö ringi ja kududa lapi paremalt poolt järgmiselt: (lõng on varda taga) esimene silm tõsta pahempidikoe võttega kudumata
ära, rea lõpuni kududa parempidi. Keerata töö ringi, jätkata lapi servas kahe silmuse kokkukudumist. Koo edasi-tagasi, kuni esimese rea lapist on kõik silmad uue lapi külge kootud, siis jätta viimati kootud lapi viis silma paremale vardale. Vasaku vardaga korja eelmise rea lapi äärest viis silma vardale ja neist viiest silmast koo uus lapp. Nii koo ükshaaval rida lappe kuni koetüki ääreni. Lappide arv ridades peab jääma võrdseks.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.

Taluaeda sobivad puud ja põõsad

Enne kui oma aeda suure puu tood, uuri pinnast, millise koostisega on muld ja palju seda üldse on. Vaata, millised taimed kasvavad antud kohas, sest see on spikker mullaolude kindlaks tegemisel teste tegemata.

Vali puud olemasolevast pinnasest lähtudes. Ära hakka pinnast mulla peale vedamisega muutma. See ei aita, sest puu kasvab ja satub ükskord ikka juurepidi sinna, kus ta olla ei taha, hea muld saab otsa või seguneb olemasoleva pinnasega vms. Pealekauba maksab muld ikka väga palju. Mõtle enne kui tegutsed, võib-olla on mulda vaja vaid üksikutesse kohtadesse.

Kui mulda siiski peale tood, siis jälgi, et olemasolevate suurte puude juured ei jääks õhupuudusesse. Näiteks Tallinnas Kakumäel lähevad suured männid järjest välja kuna põllupealsetele kruntidele on peale toodud 1 m mulda ja olemasolevate mändide juured ei saa enam õhku. Lisaks on ka pind alt niiske, millel paks mullakiht ei lase taheneda. Kui oled juba toonud ja tead, et kirjeldatud olukord võib olla ka Sinu aias, siis päästa puud mullakihi alt välja. Puhtaks tuleb teha terve võõraalune kuna juured on just nii pikad. Võimalik, et oled hiljaks jäänud.

Istutusauku pane alati hea muld isegi siis kui taimekirjelduses on öeldud, et kasvab kõikidel muldadel. See annab kasvuhoo sisse ja päästab võimalikest kahjuritest ja haigustest, mis võivad puule kallale tulla kui ta mingil põhjusel ei taha juurduda. Kusjuures igasugune muld ei ole kruus ja liiv.

Tutvu puuga, uuri kirjandust ja arvesta, et puu kasvab aja jooksul suuremaks isegi nendest numbritest, mis on kaasasoleval lipikul kirjas. Võta mõõdulint ja joonista puuvõra suurus 30 aastasena maha. See võib olla ring näiteks 10 m läbimõõduga. Nüüd näed, mis puu mõjualasse jääb. Puu juured ulatuvad võrani, puu all ei saa toitu ega vett su kaunid roosid ja puu juured lõhuvad vundamenti. Mõõda veel ja märgi maha ka puu kõrgus, vea mitmes suunas näiteks 15 m. Nüüd näed, kes kunagi puuvõra tõttu päikesest ilma jäävad.

Ja nüüd puud ja põõsad, mida võiks taluaedades kasutada

Punane eerika
Alustab õitsemist sügisel ja teeb seda kevadeni. Lume all jääb puhkeasendisse. Peale õitsemist lõika kevadel õisik ära, siis kasvab sügiseks korralik lehestik, mis õitsele puhkeb. Kasvukoht männimetsaalune, turvas-kruus-3:1-le.

Parukapuu
Külmub aeg-ajalt meie karmidel talvedel ära, aga taastub kenasti kännuvõsust. Meil õitseda ei jõua.

Rhododendronid
Lätis aretatud `Laura` ja `Inga`. Katavba rododendroni tasub Soomest tuua.

Harilik näsiniin `Album`
Õitseb mais tugevasti lõhnavate puhasvalgete kuni kreemvalgete õitega.

Paju
Villane paju on varakevadine õitseja kuldkollaste urbadega. Niiskem kasvukoht. Hea on savikas muld, mida on orgaanikaga parandatud.
Odapaju `Wehrhahnii` lehestik meenutab loorberi.

Raagremmelgas
Lühiealine, aga võrratult ilus kevadel, õitseb enne lehtimist.
Raagremmelga sort `Klimarnock` on alla rippuvate okstega. Tasub valida puuke, mille pookekoht on võimalikult kõrgel, siis on alla rippuvat ilu rohkem näha.
Leinapuude hoolduses on tähtis lõikamine. Vihmavarju alt on vaja aeg-ajalt noorendamise eesmärgil vanemad välja lõigata. Kindlasti on vajalik kuivad oksad ära lõigata, sest need võivad olla seenhaigustesse nakatunud. Võra all on pime ja juhtub ikka, et mõni kuivab.
Kui oksad on liiga pikad ja takistavad teil näiteks niitmist, siis lõigake nad lühemaks. Kui puu kasvab kivimultšil ja näiteks kallakul, siis võivad oksad mööda maad vabalt roomata kui see teile meeldib. Muuseas oksad on kiired juurdujad kui kasvõi natuke huumust kusagil läheduses on.

Tähk-toompihlakas
Ajab võsundeid ja muutub mitmetüveliseks, mille vastu aitab lõikus kui see teile ei meeldi. Õunapuu võrgendkoi võib seda puukest kahjustada.

Lamarcki toompihkalas
Õitseb kevadel enne lehtimist valgete õitsega. Superilusa (oranzist punaseni oleneb kasvukohast) sügisvärvusega. Viljad noorelt punased, hiljem sinakasmustad, maitsvad. Õunapuu võrgendkoi võib kahjustada. Täiesti külmakindel.

Varajane veigela
On kaunist veigelast külmakindlam. Läti sordid `Aija` roosakasvalge ja `Anita` valge. Kõrgus ja laius 2 m.

Viirpuud
Mordeni viirpuu `Toba` on valgete õitega, mis vananedes roosakaks muutuvad. Leht lusikjas ja nahkjas, läikiv. Kõrgus 4-5 m. Vihmarikkal kevadel on hahkhallituse oht. Ka võrgendkoi võib kahjustada.
Üheemakaline viirpuu `Variegata` kirjulehelisus avaldub kõige paremini varjus kasvades.
Tömbilehine viirpuu `Punicea` Õied valged, servast roosad, lihtõied. Läti sort. Kõrgus 7-8 m.
Tömbilehine viirpuu `Paul`s Scarlet` on punkasroosade täidisõitega kaunikujuline puu. Vihmarikkal kevadel on hahkhallituse oht ja vihm rikub õied. Soojal perioodil jääb õitsemine lühikeseks. Jahedal võib õitseda 2 nädalat.
`Rubra Plena` pleekub roosaks õitsemise lõpul.
Karvane viirpuu on väga suurte ja tugevate, kuni 5 cm pikkuste asteldega. Vaasa soovitab sorti `Variegata Baltiskaja`.

Enelad
Enelate juurevõsuga on lood järgmised:
pöörisja õisikuga annavad juurevõsu, kännasjaga ei anna.

Tuhkurenelas `Grefsheim` on meil juba tuntud kultustaim, aga teravalehine enelas (mõningatel andmetel ka tuhkurenelas) `Compacta` on pisem ja kompaktsem, laius ja kõrgus kuni 1 m. Lõigata kohe peale õitsmist, siis taim ei kuluta seemnete kasvatamise peale energiat. Sügisene lõikamine jätab kevadel õiteta kuna taim õitseb eelmise aasta kasvudel.

Nipponi enelas `Snowmound` kipub külmast pihta saama eriti Lõuna- ja Kesk- Eestis. Põhja – Eestis ja rannikul on mure väiksem. Sama lugu on `Rainbow`-ga.
`June pride` on tunduvalt külmakindlam.

Van Houttei enelas (värdenelas) külmub meil karmidel talvedel tagasi, taastudes kenasti kännuvõsust.
`Gold Fountain`on kena rohekaskollase lehestikuga.
`Pink Ace`on külmaõrnuke.
`Merloh`sarnaneb nipponi enelale. On külmakindel.

Jaapani enelas
`Arnold`punaste lehtede ja õitega tugevakasvuline nabani sirguv A. Hannusti aretus.
Kaselehine enelas
`Thor` õitseb kevadistest enelatest kõige hiljem, juulis.
Kaselehist enelat harvendada vaid vanemate okste välja lõikamise teel kuna on aeglasekasvuline. 6-7 a järel lõigata põõsa noorendamiseks maani maha.

Douglase enelas on kauni hallikarvase lehestiku ja roosaka pöörisja õisikuga. Õitseb juuli-august. Võib kasvada ühe aastaga heal mullal 80 cm kui lõikate kevadel maani maha.

Hambuline enelas on hiline sügisene õitseja.

Mitmevärviline ebaenelas sirgub inimese kõrguseks. Peale õitsemist on viljad küljes. Hooldus piirdub vanade okste ja õisikute välja lõikamisega. Juurevõsu ei anna.

Lodjap-põisenelas `Dart`s Gold`on ülimalt lepilik, aga kuiva ei salli. Haruneb ja on pikem sordist `Diabolo`, mis ei harune üldse.

Võnk-pärgenelas `Crispa` on ülimalt leplik. Maani maha lõigates annab tohutult noori oksi, aga siis samal aastal ei õitse.

Kolmehõlmaline mandlipuu sobib Eesti oludesse imeilusa Jaapanis levinud saagjaservalise kirsi asemel.
Vali kõrgemale poogitud puuke, sest pookekoht peab jääma lumest välja. Jälgi, et okste harunemiskohale ei koguneks ühtki veetilka, mis külmudes hakkab koort lõhkuma.

Kibuvitsad on vähenõudlikud taimed. Vajavad päikest ja lausa solvuvad kui maja taha või puu alla varju pannakse.
Punalehine kibuvits annab juurevõsu kehval pinnasel vähe, toitainerikkal palju. Punane lehestik kevadel ja sügisel, suvel hallikasroheline. Vähe ogasid. Viljad karmiinpunased.

Näärelehine kibuvits `Plena` ehk vanaema roosipõõsas annab massiliselt juurevõsu, aga on vaatamist ja nuusutamist väärt. Läikivmustad tõrsikud ja leekivpunane lehestik sügisel.

Kurdlehine kibuvits
Vahelduseks uuri lätlaste aretusi, üks sort on roosade täidisõitega.

Lõhnav vaarikas juurevõsu ei anna. Kasvab 1,2- 2 m kõrgeks. Norendamiseks maani maha lõigata, hoolduseks aitab vanemate välja lõikamisest.

Laiuv tuhkpuu
Maadligi kasvav pooligihaljas taim. Maadjas tuhkpuu ajab lehed maha.

Läikiv tuhkpuu on suure harunemisvõime poolest hea hekitaim. Peale istutamist on vajalik siiski kohe 10-15 cm kõrguselt maha lõigata parema harunemise soodustamiseks. Noorendamiseks hekk 5 cm või maani maha lõigata. Kasvades 20 cm pealt vikatiga noored võrsed maha lõigata, et harunemine toimuks madalalt ja oleks tihe. Lubjalemb, mistõttu on soovitav aeg-ajalt puutuhaga teda rõõmustada.
Madalaks hekiks ei soovitata kuna pidev lõikamine soodustab intensiivset kasvu. Paremini sobib Hokkaido liguster.

Deutsia
Kare deutsia lumest väljaulatuv osa külmub. Katta pakasekangaga. Õitseb eelmise aasta okstel. Kõrgus 2 m. Vajab viljakat niisket mulda, põua tagajärjel võib hukkuda.
Sort `Plena` on lõhnatu.

Kaunis deutsia on madalam ja lootus lume alla sooja jääda suurem.

Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.