Taimede väetamine
Kõik taimed vajavad väetamist terve kasvuperioodi jooksul. Seepärast on poes eraldi müügil kevadväetis, suveväetis ja sügisväetis. Kevadel vajavad taimed rohkelt lämmastikku, et kasvuhoog sisse saada. Kevadväetist ei tohi anda sügisel, sest noored kasvud ei jõua puituda ja saavad külmaga pihta.
Samuti on ohtlik liiga varajane väetamine kevadel. Hiliskülm on meie kliimas nagu raudnael kohal igal aastal. Isegi siis kui aprilli võiks nimetada ainukeseks suvekuuks, tuleb hiljemalt mai lõpus hiliskülm ja näpistab me aias pungi ja õisi ning võtab ära ka kuuse noored kasvud. Seetõttu tuleb eriti kuuse kevadine väetamine igaks juhuks mai algusesse lükata, sest külma peale kuusk solvub. Ta võib tekitada juurdekasve alles sügisel kui aasta on selleks soodne nagu näiteks vihmane suvi ja pikk soe sügis.
MINERAALNE
Kõige lihtsam viis on taimedele anda kompleksväetist, näiteks Kemira kevad- ja sügisväetist.
Valmis väetised sisaldavad taimedele vajalikke toitaineid ja mikroelemente õiges vahekorras:
lämmastik kasvatab vart ja lehti;
kaalium annab suurust ja värvi;
fosfor mõjutab õitsemist;
mikroelemendid nagu raud, mangaan, vask, tsink, magneesium, boor hoiavad ära taimede kasvuhäireid.
Kui aga soovite keemiast eemale hoida, siis tuleb endale selgeks teha üksikute väetiste mõju ja omadused. Lihtne on taimemaad väetada segakompostiga. Sõnnik üksi kulutab lagunemisel liigselt mulla hapnikku. Juurde tuleb anda näiteks muruniidet, mis sisaldab lämmastikku või kasta nõgeseleotisega. Erinevad imelikud nähud taime juures (näiteks kaalikas ei ole suve lõpus mõnus magusamaitseline vaid hoopis puitunud) annavad aimu miski väetise puudusest. Tavaliselt te saate sellest aru ja kirjeldate, et taimel on midagi viga või tundub imelik.
TAIMELEOTIS
Nõgesevees on rohkesti lämmastikku ja kaaliumi – ergutab kasvu.
1 kg värskeid nõgeseid (100-200 g kuivi) võetakse 10 l vee kohta. Valmis leotist kindlasti lahjendada 1:10-le.
Veel taimi:
varemerohi – sisaldab kaaliumi ja lämmastikku
põldosi – sisaldab räni ja tugevdab taimede kudesid
raudrohi – sisaldab vaske
teeleht – sisaldab lämmastikku, fosforit, magneesiumi, kaaliumi
till – sisaldab kaaliumi, väävlit, naatriumi
võilill – sisaldab vaske
orashein – sisaldab kaaliumi, räni
munakooreleotis- sisaldab rohkesti kaltsiumi ja fosforit
ORGAANILINE
N – lämmastik
P – fosfor
K – kaalium
KANAKAKA
Tabelist järeldub, et kanakaka eeliseks on suur lämmastiku ja kaaliumi sisaldus ning vähene kulu.
HOBUSESÕNNIK
Hobusesõnnikut kulub rohkem, aga ka sellel on head näitajad.
LEHMA- LAMBA- KITSESÕNNIK
Lehmasõnnikut kulub aastas kõige rohkem ja kui vaadata numbreid, siis miskit rõõmustavat pole. Samapalju omastavat lämmastikku ja fosforit kui kitsel ja lambal. Viimaste toodangut tuleb põllule tarida aga kaheksa korda vähem. Aga süüa peab taimedele andma ja mida on, seda tuleb anda. Arvesta, et kohalevedu maksab ka.
KUHU JA KUIDAS VÄETIST ANDA
Näiteks õunapuu omastab väetise vaid võralaiuses olevate narmasjuurte kaudu. Seetõttu on tüve ümber pandud väetis sõna otseses mõttes maha visatud.
Vedelväetis olgu see siis mineraalkraanulitest leotatud või taimeleotis, mõjub tunduvalt kiiremini kui kuiv väetis. Vedelväetisega on oht üle väetada kordi suurem.
Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.
Küünla valmistamise juhis
Sa vajad:
küünlavormi, vaha, veevanni vaha sulatamiseks, kraadiklaas, veidi plastiliini, kääre, grilltikku, sukavarrast
1. Valmista küünlavorm valamiseks ette
Suru otsik korralikult küünlavormi otsa ja pista läbi otsiku avause varras. Fikseeri alt (vormi väljaspoolt) nt plastiliiniga – nii ei valgu küünlarasv välja. Siin on kasutusel 3 mm sukavarras.
2. Esimene valamine
Vaha on sulatatud veevannil (plekkpurk keeva vee potis) temperatuurini 80 kraadi (sojavaha 65 kraadi). Ära kasuta sulatamiseks mikrolaineahju, tuleoht!
Vaha sisse on lahustatud värv, vaha on valatud vormi. Vala nii palju vaha kui kõrget küünalt soovid. Liiga kõrge vaha temperatuur on tuleohtlik ning võib kahjustada vormi.
3. Varrast tuleb vormis aeg-ajalt liigutada, et ta oleks hiljem hõlpsasti eemaldatav. Fotol on varras leigest vahast välja tõmmatud. Siin on näha, kuidas vaha hakkab tahkuma ja tõmbab kokku. Kokkutõmbumise tulemusena tuleb vaha vormi seinte küljest lahti ning keskele tekib süvend.
4. Teine valamine
Kui vaha on täielikult tahkunud, aseta varras uuesti oma kohale ja vala tekkinud süvend vaha täis.
5. Tahi vahatamine
Taht tuleb enne küünlas kasutamist vahatada. Kui kasutad valmis vahatatud tahti, vali sojavahaküünla jaoks sojavahaga taht ja parafiinküünla jaoks parafiiniga taht. Ka tahi jämedused on erinevad. Sama läbimõõduga sojavahaküünaldele on vaja hoopis jämedamat tahti. Seo vahatamata taht grilltiku külge, kasta korraks sula vaha sisse ja lase hanguda.
6. Tahi paigaldamine
Vahatatud taht on lükatud läbi vardaava ja ulatub vormi otsast välja umbes 3 cm.
7. Kolmas valamine
Keera paigaldatud tahiga küünal uuesti tagurpidi ja vala peale kolmas ports küünlavaha – see kinnitab ka tahi oma kohale.
8. Kui küünal on täielikult jahtunud, suru ta ettevaatlikult vormist välja. Töö teeb hõlpsamaks see kui hoiad küünalt enne mõned tunnid külmkapis. NB! Ära pane külmkappi tulist küünalt, vaha tahkub liiga kiiresti ja küünla sisse tekivad lõhed.
9. Küünla vormist välja lükkamiseks eemalda otsik ning suru küünalt vaikselt väljapoole. liiga kiire surumine võib kahjustada spiraalmustrit.
Lõika üleliigne taht ära.
Valmis!
Käesolevad nõuanded on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.
Külmiku puhastamine
Külmkapi regulaarne puhastamine aitab kapis hoitavaid asju värskena hoida. Kui väldite teaduslikke katseid ning asjade mahaloksumist kapis, siis ei teki külmikusse niinimetatud külmkapi lõhna.
Külmiku puhastamiseks järgige järgnevaid samme:
1. Lülitage külmik välja või eemaldage vooluvõrgust. Puhastamise ajal hoiate külmiku ust lahti ning seetõttu ei ole mõtet lasta külmikul tühjalt käia ning elektrit kulutada.
Õlitatud põrand ja selle hooldamine
Puitpõrandate kaitsmisel, tugevdamisel ja toonimisel võidab üha enam populaarsust õlitamine. Vastupidiselt põrandalakile, mis tekitab lisakihi puidu pinnale, imendub põrandaõli sügavale puidu pooridesse. Õlitamise järel muutub puidu pealispind kulumiskindlamaks ja hakkab siidjalt läikima. Iga hooldusõlitamine tugevdab puitu, täidab puidupoore ja sulgeb ligipääsu niiskusele ja mustusele. Tänu sellele säilib puidu naturaalne välimus, puusüü mustrid rohkem esile. Õlitatud põranda korrastamine on lihtne ja mugav. Kordusõlitamisel saab läbi lihvimiseta, st põrandalaud ei muutu iga hooldusega õhemaks.
Äädikas pesumasinas
Lisades 50 ml äädikat pesumasina loputusvahendi sahtlisse, saavutate sama efekti mis spetsiaalse pesuloputusvahendiga. Äädikas töötab kui looduslik pesupehmendaja ning eemaldab efektiivselt pesupulbrijäägid. Ärge kartke äädikalõhna, sest see kaob kui pesu on kuivanud. Proovige pesuloputusvahendi asemel kasutada äädikat ning Te ei kahetse.
Koduse seebi valmistamine
Kodus saab seepi keeta kasutades seebikivi, õli ja kõikvõimalikke lisandeid. Omanäolise algmaterjalina saab kasutada ka juba valmis seepe.
Vajalikud asjad
1. Seebivormid(nt plastist, sobivad ka tetrapakendist välja lõigatud vormid)
2. 3-liitrist roostevaba potti
3. 6 lasteseepi, riivitud jämeda riiviga helvesteks
4. 6-8 sl õli(viinamarjaseemne-, pähkli-,takja-,rapsi-,päevalilleõli)
5. 3-4 sl suhkrut(õli koos suhkruga muudab naha mõnusalt siidiseks)
6. 500 ml vett
7. 200 ml haput mahla(apelsini- või õunamahla)
Töö käik
- Valame potti ettenähtud koguse vedelikku, s.o vee ja mahla segu.
- Kuumutame vedelikku, kuumenenud vedeliku hulka lisame näiteks 10 sl kaerahelbeid või kohvi tegemisest jäänud kohvipaksu. Nii saame surnud naharakke eemaldava ja tselluliiti vähendava ning samal ajal nahka toitva seebi.
- Segades lisame riivitud seebihelbed ja õli.
- Kui seebihelbed on lahustunud lisame suhkru.
- Hoiame seebimassi nõrgal tulel, segades, kuni mass pakseneb. Lülitame tule välja ja jätame natukeseks jahtuma, kuni valmistame ette vormid seebi jaoks.
- Enne massi vormidesse jagamist segame selle potis veel kord läbi ja siis tõstame kulbi või suurema lusikaga vormidesse. Kihi paksuseks soovitame jätta 2,5-3 cm. Mida paksem seep, seda kauem see taheneb ja peame kaua ootama, et seda kasutada.
PS!
- Õli pole vaja lisada, kui kasutame raviõlist filtreerimisel jäänud taimi.
- Kaerahelbed või kohvipaksu võib asendada manna, tangu või kruupidega. Soovi korral võib lisada meresoola.
- Kasutades värskeid taimi, tuleb need peeneks hakkida ning koos veega kohe tulele panna.
Ilupõõsaste lõikamine
Ilupõõsad vajavad rikkalikuks õitsemiseks regulaarset lõikamist. Taime istutades tuleks tema võra üle vaadata – kui see ei ole piisavalt harunenud, siis lõigatakse kohe peale istutamist maha 2/3 taime ladvast või 10-20 cm eelmisest lõikekohast ülevaltpoolt. Istutuslõikus tehakse alati kevadel. Kui taim istutatakse maha sügisel, siis lõigatakse teda alles kevadel.
Hoolduslõikus tehakse paari-kolme aasta tagant. Põõsast lõigatakse välja kuivanud, nõrgad ja mõned kõige vanemad oksad. Lõige tehakse oksa aluselt või mullapinna kohalt risti oksaga või mõnedel liikidel ka tugeva külgoksa kohalt. Kärpimiseks nimetatakse noore võrse tagasilõikamist 1/3 kuni poole võrra.
Noorenduslõikust tehakse põõsast harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja vanad oksad. Kiirekasvulistel põõsastel tehakse seda igal aastal, teistel 3-4 aasta tagant.
Vannitoa plaadivuukide puhastamine
Vannitoa plaadivuukide puhastamine on lihtsam kui arvate. Kui Te ei soovi kulutada palju aega või raha vuukide puhastamisele, siis järgige järgnevaid lihtsaid samme.
Vajalikud tööriistad ja materjalid:
- Väike keskmise tugevusega harjastega küürimishari
- Keskmise suurusega ämber
- Mitteabrasiivne vannitoa puhastusvahend
- Kuum vesi
- Põlvekaitsmed (soovi korral)
1. samm – ettevalmistus
Pühi ja pese põrand. Jäta põrand kergelt niiskeks, mitte märjaks. Pihusta suhteliselt palju mitteabrasiivset vannitoa puhastusvahendit vuukidele. Ärge kasutage abrasiivseid puhastusvahendeid, sest need eemaldavad lisaks mustusele ka vuugitäite. Laske puhastusvahendil mõned minutid seista.
2. samm – vuugivahede küürimine
Täitke ämber kuuma veega, millele lisage natuke vannitoa puhastusvahendit. Valage natuke sellest põrandale ning asuge küürima, liigutades harja piki vuuki edasi-tagasi. Selle tulemusel märkate, et vuugid saavad puhtaks.
3. samm - loputus
Pärast küürimist peske põrand sooja veega. Pärast põranda kuivamist peaks Teie vuugivahed välja nägema nagu uued!
Kalanhoe ravimtaimena
Vähenõudlike toataimedena kasvatatakse meil erinevaid kalanhoe like, neist on ravimtaimena hinnatud vaid sulgjas kalanhoe (Kalanchoe pinnata). See taim pärineb troopilisest Aafrikast. Tal on püstine vars, mahlaste vastakate lehtedega. Varre alumises osas on munajad sälgulise servaga lihtlehed. Tipupoolses osas võivad varrel olla sulgjad 3-5 lehekesega liitlehed. Leheserva sälkudes arenevad lisapungadest tillukesed taimed. Õied on sulgjal kalanhoel rohekaspunased.
Koduses taimravis kasutatakse sulgja kalanhoe mahla. Enne kalanhoe õitsemist lõigatakse maha lehtedega vars ehk võsu. See pestakse puhtaks ja pannakse 5-7 päevaks pimedasse ning jahedasse kohta (5-10 C). Siis peenestatakse võsu ja pressitakse mahl välja. Mahl sisaldab flavonoide, orgaanilisi happeid, polüsahhariide, parkaineid, mikroelemente.
Kalanhoemahl on põletikuvastase toimega ja soodustab haavade kiiret paranemist. Seda kasutatakse kui välist vahendit troofiliste, visalt paranevate haavade ning lamatiste ravimisel. Samuti sobib kalanhoemahl furunklite, ekseemide ja põletushaavade ravimiseks. Kahjustatud nahale tilgutatakse mahla ja nii ravitakse 5-6 päeva. Kalanhoemahlast võivad abi saada ka noored emad, kui rinnanibud kipuvad lõhenema. Nimelt, pärast imiku toitmist tuleb lõhesid rinnanibudel määrida eelnevalt 37o-ni soojendatud mahlaga.
Nohu korral ja gripist hoidumiseks pigistatakse otse värskest lehest ninasõõrmetesse paar tilka kalanhoemahla 2 korda päevas. Sel puhul tükib aevastus peale, aga see ongi hea, sest teeb nina lahti. Kalanhoemahl sobib nohurohuks ka väikestele lastele, sest see pole kibe, vaid on õrnalt hapuka maitsega. Kalanhoe- ja sibulamahla toime on erinevad. Nimelt, kalanhoemahl kuivatab - seega on hea nohu alguses. Sibulamahl aga muudab nohu kergelt välja nuusatavaks.
Isegi tuberkuloosi raviks kasutab rahvameditsiin kalanhoemahla. Selleks võetakse sisse 0,5 teelusikatäit mahla 2 korda päevas pärast sööki, eelnevalt seda 3 korda veega lahjendades.
Stomatiidi ja parodontoosi korral kasutatakse suu loputamiseks ning igemetele ja limanahale määrimiseks kalanhoemahla. Sellest võib abi saada ka hambavalu vaigistamiseks.
Värsketest kalanhoe lehtedest tehakse viinaga tõmmist vahekorras 2 supilusikatäit lehti poole liitri viina kohta. Tõmmisel lastakse pimedas kohas 10 päeva seista, loksutades seda iga päev. Valminud tõmmist kasutatakse määrimiseks jalgadele nende veenide varikoossete laiendite korral. Seda määrimist koos kerge nahasse hõõrumisega tehakse õhtuti. Alustada tuleb jalapäkkadest ja liikuda tasapisi ülespoole põlvedeni ja vajaduse korral kõrgemalegi. Ravikuur peaks kestma 2-4 kuud.. Samuti aitab see tõmmis valude puhul jalgades ja peenikeste veenide sinise võrgustiku korral neil.
Kalanhoest valmistatakse ka siirupit. Selleks kasutatakse lehti koos vartega. Need taimeosad lõigatakse tükkideks ja pannakse mee või suhkruga vaheldumisi kihiti purki, kusjuures seda segu vajutatakse kokku. Nii valmib kalanhoe siirup, mis on tõhus ravim kurgu, köha ja nohu ravimiseks.
Teistest toas kasvatatavatest kalanhoe liikidest on tuntud daigremonti kalanhoe (Kalanchoe daigremontiana). Selle taime muudavad omapäraseks sinakasrohelisi lihtlehti ääristavad väikesed tütartaimed. Ühe kauniks talvel õitsevaks toalilleks on blossfeldi kalanhoe (Kalanchoe blossfeldiana). Tal on tumerohelised läikivad lehed ja väikesed erepunased õisikutesse koondunud õied. Olenevalt aretatud sordist võivad õied olla ka teist värvi.
Allikas: Terviseleht, Maie Toom
Suvelillede hooldamine ja kujundusideed
Suvelilledega saab kujundada kevadest sügiseni õitseva klumbi peenrasse või terrassile, mille kasvamist ei pea ootama. Suvelilleistutus saab heade kasvutingimuste korral täiskasvanuks juba mõni nädal peale taimede istutamist ning täidab ära vastrajatud, esialgu lagedana mõjuva aia.
Suvelilled õitsevad kauem, kui püsililled. Kui soovite aeda tekitada terve suve vältel õitsevat värvilaiku, on suvikute kasutamine selleks parim lahendus.
Linoleumi ja PVC katte erinevused
Põrandakatet uuendama hakates tuleb ökonoomse variandina tihti kõne alla rullmaterjal. Müüjad ja ostjad on sageli segaduses. Ei suudeta vahet teha, kas tegemist on linoleumi või vinüülpõrandakattega. Reliini nimelist rullmaterjali ei toodeta enam ammu, kuid nimetust kasutatakse rahva seas edasi.
Vinüül- ehk PVC (polüvinüülkloriid) kate erineb linoleumist nii ehituse kui koostise poolest. Katet soetades peaks alati jälgima tema sobivust antud kasutuskohale. Kasutusala järgi võiks PVC katted jagada ühiskondlikuks - ja kodukateteks.
Kodudesse mõeldud vinüülkatetel on aluskiht vahustatud PVC-st. Seetõttu on kodukatted pehmemad ja neil paljajalu käimine mõnusam. Samas on kodukatted vähem vastupidavad toolijalgadele ning määrduvad kergemini.
Kallimatele katetele kantakse seetõttu peale polüuretaanikiht, mille ülesanne on kaitsta ja tihendada pealiskihti. Kodudesse mõeldud PVC katete pealiskihi optimaalne paksus on 0,15-0,4mm. Paksem pealiskiht ei ole eluruumis vajalik, alla 0,15mm pealiskiht aga kulub läbi liiga kiiresti. Hea välimuse säilitamiseks peab kodukatteid perioodiliselt vahatama (spetsiaalse vinüülkatte vahaga). Kodudes kasutatavatele PVC katetele lubatakse vastupidavust vähemalt 5 aastat.
Ühiskondlikesse ruumidesse pakutakse kas homogeenseid (ühekihilisi) või mitmekihilisi vinüülkatteid. Mitmekihilised kontorikatted on tihendatud aluskihiga ning pealiskihi paksus on alates 0,5 mm-st. PVC katete dimensionaalset stabiilsust tagab tavaliselt kihtide vahel olev klaaskiudriide kiht. Mõned ühiskondlikud katted ei vaja klaaskiudriiet - mõõtmete muutumatuse tagab tihe aluskiht, kus PVC on segatud kvartsliivaga. Erinevalt teistest on sellise alusega katted “niiskus-kindlamad”. See omadus väldib materjali liiga kiirel paigaldusel (tihti ei lasta liimil enne katte paigaldamist küllaldaselt kuivada) tema ülespundumise.
Hooldamise poolest on ühiskondlikud katted kodukatetest vähemnõudlikumad (mõned ühiskondlikud katted on hooldevabad). Hooldamise ja vahatamise sagedus on kõige enam sõltuv siiski ruumi kasutusalast ja käidavuse intensiivsusest. Ühiskondlikud katted peaksid vastu pidama vähemalt 10 aastat.
Linoleum on erinevalt PVC kattest 100% looduslik põrandakate. Looduslikkus ongi tema uue populaarsuse tõusu peamiseid põhjuseid. Sideaine ülesannet täidab linoleumi koostises linaseemneõli, millele on lisatud looduslikku vaiku. Täiteaineteks on puidutolm, lubjakivipulber ja korgipuru. Kaunid mustrid ja lai toonide valik saavutatakse pigmentide lisamisega. Linoleumi toodetakse 2; 2,5 (aga ka 3,2 ja enamagi) millimeetri paksusena jute.- ehk kotiriidest alusele. Vastupidavuselt on linoleum võrdne kontorisse mõeldud PVC kattega, kuid nõuab perioodilist hooldust.
Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.
Miks mu auto ei käivitu?
Auto mittekäivitumine võib igal tööpäeval olla suureks nuhtluseks. Tööle või kooli hilinemine võib rikkuda terve päeva. Põhjuseid, miks Teie sõiduk ei käivitu on mitmeid ja järgnevalt toome neist 5 kõige levinumat välja.
Aku probleemid
Kui süütevõtme keeramisel ei kostu mootorist käivitumise eelnevat mootori liikumise häält või see on kuuldavalt aeglane(hääl veniv ja võib lõppeda) võib probleem peituda akus. Võib-olla olete öösel tuled põlema jätnud või mõni muu elektriseade on pikemalt peale jäänud. Kui kuulete klõpsuvat häält kuid auto ei käivitu, on tõenäoliselt aku tühi ja starter ei jõua end ringi vedada. Seda saate kontrollida ka kojamehi sisse lülitades. Kui nende liikumine on tavapärasest tunduvalt aeglasem või muul moel pärsitud võib aku tühi olla. Probleem võib tuleneda ka sellest, et Teie sõiduki aku on vananenud(akude eluiga on umbes 2-3 aastat).
Vool kadunud
Kui keerate auto süüte sisse, peaks mootori kontrolltuli süttima. Kui seda ei juhtu, ei jõua tõenäoliselt vool mootorini ja probleem peitub läbipõlenud kaitsmes, relees või purunenud juhtmes.
Ühendusprobleem
Kui olete juba proovinud autot „krokodillidega“ käivitada ja ka see ei ole soovitud tulemust andnud, võib viga peituda elektrisüsteemi ühendustes. Kaabelkäivitusel võite olla juhtmed valesti akudele ühendanud ja see võib omakorda olla kahjustanud mootorit ja elektrisüsteemi.
Ülekuumenemine
Kui Teie auto mootor on üle kuumenenud ja peale jahtumist ei käivitu, võib tegemist olla tõsise mootoriprobleemiga. Ülekuumenemine on üks tõsisemaid probleeme, millega autojuht kokku võib puutuda. Peale selliseid juhtumeid on rangelt soovituslik oma auto mehaaniku juurde viia ja lasta seda kontrollida ja vajadusel parandada.
Küünlad
Kui Teie auto suri juhtumisi välja peale suurest lombist läbi sõitmist, võib probleem olla selles, et veelaine pritsis märjaks auto küünlad. Sellisel juhul on soovitatav süüde välja keerata ja küünlad üle kontrollida ning vajadusel kuivatada. Peale selle võite kontrollida jagajat ja küünlajuhtmeid, et need kuivad oleksid. Kuivatage need enne taaskäivitust.
Põrandavahatamine: millal ja mis põrandat vahatada?
Põrandate vahatamise eesmärk on lihtsustada hooldust , muuta põrand vastupidavaks kriimustustele ja plekkide tekkimisele ning tõsta niiskuskindlust. Samuti lisab vahatamine põrandale kauni läike kui see on kulunud ja täidab mikrokriimud põrandakattel, kaitstes seda edasi kulumast.
Vahatamisel on oluline põranda tüüp ja see, mis on eesmärk: puhastada, värskendada või uuesti vahatada.
Laialt levinud PVC katted, mida varem tunti ka linoleumi või reliini nime all (ei tohiks segamini ajada naturaalse linoleumiga) on samuti turul saadaval erineva pinnaviimistlusega. Katet soetades tuleks müüja käest uurida kas see on varustatud tehase poolt pealekantud täiendava kaitsekihiga (polüuretaan kaitsekiht). Spetsiaalse kaitsekihiga PVC katteid on lihtsam hooldada ja samuti on nad vastupidavamad.
Laminaatpõrandate puhul tekitab vahatamine vastupidise efekti – põrand määrdub kiiremini ning ka hilisem hooldus on keerukam. Laminaat on ise piisavalt vastupidav mistahes plekkidele ning igasugune lisakaitse on ebavajalik!
Lakitud ja UV-õlitatud laud - ja korkparketti ei ole üldjuhul kodustes tingimustes vaja vahatada. Küll võiks selle ette võtta kui lakitud pind on tuhm (käiguteed) ja laki pinnal on pealmised, mitte läbi lakikihi, kriimustused. Sellisel puhul soovitame kasutada Bona Freshen Upi (lakitud pinna värskendaja) ja Kährs Refresher (UV-õli värskendaja). Enne värskendaja kasutamist tuleb pind korralikult puhastada, sobib näiteks Bona Wood Floor Cleaner, mis on valmis komplekt sisaldades moppi ja pihustatavat pesulahust, ja kuivatada. Pealekandmine ise on lihtne, piisab 1-2 ühtlasest õhukesest kihist, mille võib parketile peale kanda tavalise mikrofiiber lapiga/mopiga. Freshen Upi jäägid saab uue pealekandmiseks eemaldada Bona Polish Removeriga.
Viimistlemata või naturaalse õliga töödeldud laudparketi saab muuta vett ja mustust hülgavamaks Carl\'s Hard Wax õliga. Bona Carl’s Hard Wax Oil on värvitu naturaalsete õlide ja vahade segu, mis on spetsiaalselt välja töötatud naturaalse töötlemata puitpõrandate või muude naturaalse õliga töödeldud puitpindade töötlemiseks. Hard Wax õli kantakse peale pintsliga jasee ei vaja erilisi oskusi/eelteadmisi, samuti ei ole vaja selleks rentida spetsiaalset masinat. Bona Carl’s Hard Wax Oil Refresher on naturaalsete vahade segu, mis on spetsiaalselt välja töötatud Carl’s Hard Wax õliga töödeldud pindade perioodiliseks hoolduseks ja puhastuseks.
Nagu kõik asjad, nii ka vaha pind kulub, mis tähendab, et kohtades kus on intensiivse liiklus (nt kodus diivani juurest külmkapi juurde) siis need kuluvad kiiremini. Puitpõrandalt saab Freshen Upi jäägid ära Bona Carl\'s Polish Remioveriga või piisab ka Bona Cleaneri tugevamast pesulahusest.
PVC katete korral tuleb vahakiht eemaldada, spetsiaalse vaha eemaldiga, mis on tegelikult aluseline (ph tase u. 13-14) pesuaine. Peale vaha eemaldamist tuleb põrand loputada ja kuivatada, peale mida saab peale kanda uue vahakihi. Ühiskondlikel PVC katetel kantakse peale 2-3 vahakihti. Uue vahakihi pealekandmise tihedus sõltub kui intensiivse käidavusega ruumi või põrandaga on tegu ja millist vaha kasutatakse. Kodutindimustes 1-2 korda aastas.
Kellel aega ja soovi saab kodustes tingimustes põranda vahatamisega hakkama ise. Selleks tuleb jälgida juhiseid ja kasutada klienditeenindaja poolt soovitatud vahendeid.
Kuidas vahatada?
Kleepuv ja tihke vaha võib tekitada kahtluse, et selle põrandale kandmine võib olla keeruline. Karta ei ole põhjust vahatamisega saab hakkama, kui silmas pidada lihtsaid reegleid:
* enne vahatamist olgu põrand pestud, puhas tolmust ja igasugusest sodist, mis vahakihti kinni jäädes kogu töö rikuks. Korduval vahatamisel tuleb eemaldada ka vana vaha jäägid.
* vali välja põrandakattele sobiv vaha ja selle pealekandmiseks sobiv vahend (enamasti on see tapeediliimi pintslile sarnanev paks pintsel)
* kanna vaha ühtlase kihina põrandale. Ole hoolikas: veendu, et kuhugi ei jää paksemaid kohti - need kuivavad kaua või jäävad kleepuvaks pinnaks
* värskelt vahatatud põrandast tuleb eemale hoida mõni tund kuni ööpäev: kui vaha kuivamiseks ettenähtud ajast kinni ei peeta, hakkab põrand edaspidi kergesti määrdum ja tekivad kriimud.
Põranda vahatmine ei ole keeruline, tuleb vaid varuda aega ja kannatust.
On olnud kuulda juhtumeid, kus inimene kurdab, et vahatatud põrandale jäid peale jalajäljed ja plekid ja neid ei saa enam kuidagi välja. Probleemid võivad tekkida kui lastakse põrandal liiga vähe kuivada või on vahatamisel ebatasasustele kogunenud paksemad vahakihid, mis ei ole ära kuivanud
Perioodiliseks hoolduseks on mõeldud Refresherid (värskendajad), millest sai eelnevalt juba räägitud. Igapäevaselt saab põrandaid hooldada selleks ettenähtud pesuvahenditega (puidule, korgile üks jne.).
Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.
Mootorsõiduki õlivahetus
Sisssejuhatus
Vaadates oma neljarattalise tulevikku, on sõiduki mootoriõli vahetus üks olulisemaid hoolduse osi. Aja ja kilomeetrite möödudes nõrgenevad mootoriõli osakeste vahelised seosed ning õlifilter ummistub. Õlivahetus peaks toimuma 5000-30000 km või 3 kuni 24 möödudes eelmisest vahetusest. Antud intervalli välja selgitamiseks soovitame lugeda sõiduki kasutusjuhendit või konsulteerida maaletoojafirmaga. Õnneks on õlivahetus lihtne ja suhteliselt madalate kuludega. Järgnev artikkel juhendab Teid samm-sammult seda tegema.
Tarvikute valmis seadmine
Kui õli on juba ebaõnnetult garaaži põrandale jooksnud, on hilja hakata mõtlema selle peale, milliseid tarvikuid töö lõpetamiseks tarvis läheb. Seega soovitame otsida üles ning koguda kokku järgnevad tööriistad:
- Õli – vt. Mootoriõli valimine
- Õlifilter – Oma sõidukile sobiva filtri saate varuosade kauplusest
- Õlivann – vana õli mahutamiseks(autodes on olenevalt mootorist 5-10 liitrit õli, otsige piisava mahuga anum, mis Teie auto alla mahub, tihti kasutatakse ühest küljest lahti lõigatud kanistreid)
- Lehter – uue õli mootorisse valamiseks
- Mutrivõtmed – õli äravoolu korgi avamiseks karteri põhjas
- Õlifiltri võti – kui käsitsi või mutrivõtmega filtrit lahti keerata ei õnnestu
Vana õli drenaaž
Esiteks soovitame lasta mootoril end 10 minuti jooksul soojaks töötada, sest soe õli valgub mootorist kiiremini välja kui külm. Seejärel avage mootori peal asuv õlikannu märgiga kork, kuhu te hiljem uut õli valama hakkate (selle korgi avame õli kiiremaks väljavooluks). Nüüd võite avada mootori all asuva äravoolu korgi. See asub tavaliselt karteri(mootori kausi kujuline põhi) küljes. Kontrollige kas Teil on tööriistad, selle avamiseks ning seadke õlivann otse korgi alla. Nüüd avage äravoolu kork ning laske mootorist õli välja voolata. Selleks võib kuluda kuni 15 minutit kuid pidage meeles, enne õlivanni eemaldamist kontrollida õli tilkumise peatumist.
Kui äravoolu kork kukkus õlivanni, saate Te selle magneti abil kerge vaevaga kätte, kui aga magnetit käepärast pole, kallake õli läbi sõela mõnda teise anumasse.
Äravoolu korgi tagasipanek
Äravoolu korki oma algasendisse tagasi keerates olge ettevaatlik – keerake seda algul sõrmedega ning hiljem võtmega. Ärge keerake liigset jõudu kasutades, vastasel juhul võite keerme ära rikkuda ning peate lihtsa vea pärast aega ja raha kulutama.
Õlifiltri vahetamine
Järgnev on õlivahetuse kõige keerulisem osa just selle pärast, et õlifiltreid ei paigutata standardsetesse kohtadesse, vaid iga autotootja paigutab selle oma äranägemise järgi. Kui olete valmis ostnud uue filtri, leiate vana filtri otsides sellele sarnast. Filtri maha keeramisel tuletame meelde, et ka selles on veidi õli ning et vältida pritsmete garaaži põrandale sattumist hoidke filtri all õlivanni.
Filtri eemaldamisel jälgige, et filtri kummist O-kujuline tihend tuleks ära koos vana filtriga. Vastasel juhul ei pruugi uus filter korralikult sobida ning võib lekkima hakata.
Uue filtri paigaldamisel eemaldage see pakendist, korjake kokku kõik ebavajalikud pakendid ning määrige sõrmega veidi õli uue filtri tihendile. Uue õli filtrisse kallamine pole kohustuslik kuid on soovitatav, sest see vähendab aega, millal Teie sõiduki õlirõhk normaliseerub. Olenevalt Teie sõiduki õlifiltri asendist võite saada terve filtri täis kallata ja mootori külge ühendada ilma õlipritsmeid tekitamata. Kui aga filter asub nurga all, kallake filter umbes pooltäis ning selle tagasi keeramisel hoidke sõiduki all õlivanni.
Uue filtri paigaldamisel olge samuti keermetega ettevaatlik. Ärge kasutage liigset jõudu ning filtri paigaldamist alustage rahulikult kätega filtri keerme sobitamisest. Kui kätega keeramine muutub raskeks võite kasutada filtrivõtit või mutrivõtit. Eelmised tööriistad osutuvad eriti kasulikuks, kui filter asuv raskesti ligipääsetavas kohas.
Uue õli mootorisse valamine
Kogus, mis on vajalik Teie sõiduki mootori normaalseks tööks on ära märgitud sõiduki kasutusjuhendis. Kui seda aga käepärast pole võite küsida infot automüüjalt, mõne töökoja või varuosade kaupluse teenindajalt. Mootorisse ei tohi valada ei liigselt ega vähe õli. Jooksvaks kontrollimiseks kasutage õlivarrast, kuid olge veendunud selle näitajaid uskudes, et sõiduki mootor on külm ja sõiduk asub tasasel, paralleelsel pinnasel. Kui olete piisavalt õli mootorisse valanud sulgege mootori peal asuv kork ning käivitage auto. Auto armatuurlaual peaks enne käivitust tööle hakkama „õlituli“ ehk õlikannu sümboliga(mootori peal asuvale korgile sarnane) tuli. Kui see peale käivitamist kustub on õlitase normis. Enne kui teele asute või mootori välja suretate kontrollige, et mootorist või filtri ümbrusest ei tilguks õli. Kui näete, et mootorist tilgub õli suretage mootor koheselt ning kontrollige üle õli äravoolu kork ning filter. Kui lekked kõrvaldatud ning õlitase normis võite oma neljarattalise sõbra taas teele saata.
Kuidas eemaldada autost suitsuhaisu
Kui olete värskelt soetanud auto kuid eelmise omaniku sigaretisuitsu lõhn on istmetesse kulunud, soovite Te sellest tõenäoliselt kiirest vabaneda. Selleks on välja töötatud mitmeid häid kemikaale, mis on aga kõik väga tugeva mõjuga ja loodussõbralikkusest väga kaugel. Olemas on ka meetodeid, mis ei ole ohtlikud peale kasutamist ega ei reosta loodust.
- 1. Kodune tsitruselõhnaline õhuvärskendi
Tsitruseliseid on kasutatud väga pikka aega, et eemaldada tugevaid ja üldjuhul ebameeldivaid lõhnu nii oma autost kui mööblilt. Sidrunite ja apelsinide happelisus ei suuda mitte ainult ebameeldibaid lõhnu katta vaid ka tekstiilist ja nahast seda eemaldada. Seda ei maksa segi ajada apelsinimahlaga, millel taolised omadused puuduvad. Aine, mis on vajalik ebameeldivate lõhnade eemaldamiseks peitub õlis, mida saame viljakeha koortest ja säsist. Järgmiseks on Teil tarvis topeltkastrulit. Põhi täitke veega ja õlemisse osasse pange koored ja mahl. Seejärel laske sel aeglasel tulel põleda(mitte keeda) umbes 2 tundi ja marlit sõelana kasutades villige see mõnda anumasse, kus segage see kokku veega. Peale seda kallake see piserdamist võimaldavasse pudelisse(näiteks aianduses kasutatavad kastepritsud). Seda segu saate kasutada riiete, auto, mööbli ja muude tekstiilide ja nahkmaterjalide puhastamiseks.
- 2. Märgpuhastus lahus
Vahel ei piisa lihtsast piserdamisest, et eemaldada autoistmetest ebameeldivaid haise. Et ebameeldivad lõhnad ei jääks Teid aastateks kummitama, tuleb tekstiili eest hoolt kanda. Head vahendid istmete ja porimattide puhastamiseks on vaid looduslikest koostisainetest tehtud seebid. Taolised seebid on müügil ökopoodides. Nende seepide valmistamisel pole kasutatud loomseid rasvu ja tugevaid kemikaale. Kui olete seebiga koju jõudnud, veeldage ta topeltkastrulis ja lisage sellele tsitruseõlisid koos veega, lisamaks veelgi desodoreerivat jõudu. Seejärel kastke svamm lahuse sisse ja nühkige sellega istmeid ja muidtekstiile. Peale paaritunnist seismist kuivatage see fööniga.
- 3. Koduste vahenditega valmistatud lõhnakuusk
Lõhnakuused on tavaliselt lõhnastatud õlidesse kastetud papitükid. Kui olete kunagi oliiviõli paberkotile või papitükile tilgutanud, siis teate kui kauaks see õline plekk sinna jääb. Koduste õlidega on põhimõte sama. Nagu eelnevalt, tehke tsitruseõli kuid seekord ilma apelsini mahlata. Selle asemel võite lisada muid essentse ja lõhnastavaid tinktuure, mis on looduslikud. Seejärel võtke mõni vana pappkast ja lõigake sealt välja enesele sobiv kujund. Ärge kasutage selleks lainepappi. Immutage seda tükki umbes 24 tundi ja laske tal enne kasutamist päeva või kaks kuivada.
Näpunäiteid lae värvimiseks
Mõnikord piisab kodule värske ilme andmisest üksnes paari seina või lae värvimisest. Sõltuvalt pinnast, tuleb teil kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks kasutada erinevad tehnikat ning tööriistu. Lagi on üks lihtsamaid pindasid, mida värvida, juhul kui see on tasane ning sellel ei ole mõranenud ega lahtist värvi.
Valdavalt värvitakse laed valget värvi ning see on kindlasti heaks valikuks, ent mõelge hoolikat missugust valget Te soovite kasutada. Valget on mitmeid toone, soojadest sametistest toonidest kuni külmade ning sinakate valgeteni. Enne värvimist veendu, et valitud toon sobib teie seintega ning enne otsustamist võtke poest värvikaart ning sobitage seda seinte tooniga.
Juhul kui ruumi laed on madalad, siis värvige enda lagi vähemalt tooni või paari võrra heleda, et ruum tunduks kõrgem. Kõrgete lagede puhul talitage vastupidiselt. Kuid siiski, valge ei pea olema teie ainus valik. Värvides ruumi lagi seinte värvile vastandtoonides, saate ruumile lisada omapära ning põnevust.
Näpunäiteid veiniplekkide eemaldamikseks
Ilmselt kõik on näinud, kuidas meeleolukate koosviibimiste käigus juhtub, et vein loksub põrandale, riietele või Teie kallile diivanile. Ent sellest ei maksa veel meelt heita, sest on olemas mõningaid nippe, mis Teid kindlasti hädasti välja aitavad. Järgides järgnevaid näpunäiteid, saate nokitse.ee abil veiniplekkide eemaldamisega kenasti hakkama.
Üheks punase veini plekkide eemaldamise viisiks on kasutada gaseeritud vett. See variant on eriti kasulik kui olete kohvikus või restoranis, sest nendes kohtades leidub alati gaseeritud vett. Lihtsalt niisutage puhas riidetükk gaseeritud veega ja avaldage määrdunud kohale survet. Piim töötab samuti hästi veiniplekkide korral. Piima puhul kasutage sama tehnikat mida gaseeritud vee puhul, lihtsalt tupsutage määrdunud kohta piimas niisutatud riidega. See meetod töötab 99% juhtudest.
Isetehtud kingitused sünnipäevaks
Originaalseid sünnipäevakingitusi saab ka ise teha, kulutamata selleks suuri summasid. Sellised kingitused on ka põnevamad ning palju meeldejäävamad. Järgnevalt anname mõningaid ideid sünnipäevakinkide tegemiseks.
Kingiideed sünnipäevaks
Isikupärased fotod on alati heaks ja sügavamõttelisteks kingitusteks. Tehke kollaaž fotodest, mis kujutavad ühiselt veedetud aega või raamige mõni meeldejääv foto. Samuti võite ise teha ka pildiraami. Veel üheks heaks ideeks on teha album, mis on keskendunud ühele kindlale eemale ning koondab endas selle teemaga seotud fotosid.
Kingikarbid ja küpsetised on samuti üheks võimaluseks. Küpsetage muffineid, kooke või küpsiseid ning pange need mõnesse enda kujundatud karpi. Samuti võite ise teha seepi ja vannisoolasid. Täitke anumad söögitegemiseks vajalike koostisosadega ning lisage juurde retsept. Nii saab sünnipäevalaps ise söögi valmis teha.
Kinkekaardid enda teenusega on samuti väga head ideed. Need on originaalsed ning ei maksa üldiselt midagi. Kaardid võivad sisaldada Teie poolt pakutavat massaaži, söögi tegemist või näiteks auto pesemist ja koristamist.
Köögi planeerimine
Köökide planeerimisel tuleb arvestada sellega, et nimetatud tegevusega loote endale töökeskkonna mitmekümneks aastaks. Seetõttu on väga oluline, et pööraksite tähelepanu paljudele olulistele asjadele. Igal aastal muutuvad köögidisaini trendid ning tehnika uuenemine muudab kogu protsessi oluliselt keerulisemaks. Järgnevalt vaatame samm-sammult kuidas tuleks kööki planeerida ning millele seejuures tähelepanu juhtida.
Köögi plaan
Esmalt on oluline paika panna, kas köögimööbel saab olema eritellimusmööbel või standardsetest moodulitest komplekteeritud. Juhul kui valite eritellimusmööbli, saate projekteerida vastavalt enda soovidele. Kui valite erinevatest osadest komplekteeritava köögi, siis peate hoolikalt valima nii mööblit kui ka selle paigutamise kohta. Inimestel on erinev elustiil. Arusaadavalt on üksi või paarina elavatel inimestel teistsugused ootused köögi funktsionaalsusele kui lastega peredel. Veenduge, et köök vastab teie vajadustele. Kraanikauss, toidu ettevalmistamise ala ning pliit ei tohiks olla üksteisest liiga kaugel. Külmkapp peaks paiknema võimalikult lähedal köögi sissepääsule. Uue köögi planeerimisel tuleb aegsasti mõelda köögitehnika paiknemisele ruumis, sest selle järgi tuleb paigaldada veetorustik, elektrijuhtmed, gaasitorud ja ventilatsioon. Kui uuendate enda kööki, siis võtke arvesse olemasolevaid torude ja elektri ühenduskohti, sest nende ümberpaigutamine võtab palju aega ja raha.
Köögi kujundus
Köögikappide uksed määravad Teie köögi näo ning on väga oluline, et valiksite sellise pinnaviimistluse, mis näeb aastaid hea välja. Melamineeritud puitlaastplaatide kõrval kogub populaarsust värvitud MDF plaat, mida on saada ka kõrgläikelisena. Samas on täispuit alati kindel ja ajatu valik. Nii melamineeritud puitlaastplaadid kui ka värvitud MDF plaadid pakuvad lõputult kujundamisvõimalusi, sest neid on saadaval sadades toonides ning erineva läikega. Neid pindasid on lihtne puhastada ning sobivad hästi nii modernsetesse kui ka klassikalistesse köökidesse ning need materjalid sobivad hästi ka klaasiga.
Töötasapindu kasutatakse köögis kõige intensiivsemalt ning seetõttu tuleb nende kvaliteedile suurt rõhku panna. Need pinnad peavad vastu pidama kuumusele, nugadele, veele ja mustusele. Seetõttu peavad töötasapinnad olema valmistatud kõige vastupidavamast materjalist, mida saate endale lubada. Kaitske enda töötasapindu kuumuse ja nugade eest, kasutades selleks kuumaaluseid ning lõikelaudu. Kõrgsurvelaminaat on töötasapinnana üks populaarsemaid valikuid, sest see on suhteliselt odav ning saadavalt paljudes toonides. Selle abil on lihtne muuta köögi väljanägemist, vahetades välja üksnes töötasapinna. Naturaalne puit lisab köögile omapära ning töötasapinnal kasutades on puit õige hoolduse korral väga vastupidav nii kriimustustele kui ka lõigetele. Roostevaba terast on võimalik vormida vastavalt köögi pindade kujule. Graniit on kõige kallim materjal, mida köögis võite kasutada. See on äärmiselt vastupidav materjal, ei kriimustu, kannatab kuumust ning ei muuda värvi. Tegemist on naturaalse materjaliga, mis lisab Teie köögile originaalsust.
Köögimööli tellimine
Köökide tellimisel veenduge, et tehtav hinnapakkumine sisaldaks kõiki vajalikke osi, sealhulgas paigaldamine. Ärge tasuge korraga kogu arvet. Mõistlik on see tasuda mitmes osas. Täisteenuse korral annab köögi valmistaja paigaldatud mööbli koos kasutus-ja hooldusjuhenditega korrektselt üle. Enne tellimuse andmist tutvuge pakutava tootevaliku ning näidismööbliga, veendumaks materjalide, furnituuri ning viimistluse kvaliteedis. Näidismööbel annab Teile aimu, missugune Teie tulevane köök hakkab välja nägema.
Nõuanded, millele tasub tähelepanu pöörata
- Planeerige köök vastavalt enda elustiilile. Lastega peredel on köökidele erinevad ootused kui alles kooselu alustavatel paaridel. Võtke seda arvesse ka enda kapiruumi planeerimisel.
- Köögi planeerimisel arvestage olemasolevate kommunikatsioonidega, sest juhtmete ja torude ümberpaigutamine võib olla aega-ja rahanõudev.
- Ärge unustage ventilatsioonitorustikke enda mööbli planeerimisel. Ärge katke neid kappidega.
- Esmalt valige koht kraanikausile ja nõudepesumasinale, sest need on enamasti suurimad sisseehitatavad elemendid.
- Planeerige peamised tööalad (kraanikauss, toidu ettevalmistamine ning pliit) lähestikku. See teeb köögis töötamise efektiivsemaks.
- Köögi mõõdistamisel on oluline, et teaksite enda ruumi ja selle seinte mõõtmeid. Sisenurgad mõjutavad tööpindade ning seinakappide kuju.
- U-kujulise köögi korral võite piisava ruumi olemasolul ühe külje kujundada baarileti sarnaselt, mille ääres on hea hommikussööki süüa.
- Kui Teile meeldib söögi tegemiseks kasutada palju värsket köögivilja, siis vajate suurt külmikut. Köögiviljade töötlemine nõuab enamasti ka rohkem ruumi. Töömugavuse tagamiseks on hea planeerida suurema töötasapinna kõrvale või vahetusse lähedusse ka külmik.
- Väikestes ja kitsastes köökides saate rohkem hoiuruumi tekitada kappide kõrguse suurendamisega. Vältige ruumi saavutamiseks kappide sügavuse suurendamist. Nii saavutate rohkem riiulipinda ning ka köök tundub laiem.
- Hoiustage raskemaid esemeid töötasapinna all olevas kapis.
- Harva kasutatavaid esemeid hoidke riiulite kõige kõrgematel astmetel.
- Sahtlite organiseerimiseks kasutage sahtliorganiseerijaid või väikeseid plastkarpe. Nii leiate otsitava kiiremini üles.
- Hoidke anumaid seal, kus Te neid kõige enam kasutate.
- Korralikuma ilme tagamiseks ärge koormake töötasapinda asjadega.
- Ventilatsioonitoru või boileri varjamiseks paigutage selle ette maitseainete riiul.
- Mõtle ka sellele, kus hakkab paiknema prügikast. Proovige see paigutada otse töötasapinna alla. Nii saate toiduvalmistamise jäägid otse prügikasti suunata.
- Ärge unustage planeerimast kohta ka kokaraamatutele.
Äädikas kui loodussõbralik puhastusvahend
Äädikas avastati kogemata tuhandeid aastaid tagasi, mil valmiv vein oli hapnikuga kokku puutunud ning seejärel veiniäädikaks muutunud. Äädika kasutamine läbi ajaloo on hästi dokumenteeritud. See mitmekülgset vedelikku on kasutanud kõik, alustades kuningatest ja vallutajatest kuni tavakodanikeni.
Mõningaid ajaloolisi kasutusviise:
- Hippocrates kirjeldas äädikat kui ravimit paljude haiguste vastu
- Babüloonlased kasutasid äädikat toidu säilitamiseks ja marineerimiseks
- Caesari väed kasutasid äädikat joogiks
- Jeesus Kristusele pakuti enne ristilöömist äädikat joogiks
- Meremehed kasutasid pikkadel reisidel äädikat toidu säilitamiseks
- I Maailmasõjas kasutati äädikat sõdurite haavade ravimiseks
Järgnevalt anname näpunäiteid, kuidas kasutada äädikat kui efektiivselt ja loodussõbralikku vahendit.
Värvimise nipid ja trikid
Järgnevalt jagame Teiega mõningaid värvimisega seotud nippe ja trikke, mis aitavad Teil kokku hoida nii aega, raha kui ka närvikulu.
Kvaliteetse värvimistöö saladus peitub õiges planeerimises ning hoolikas ettevalmistamises.
Kui palju värvi läheb tarvis?
Ruumi seinte pindala leidmiseks korrutage ruumi ümbermõõt ruumi kõrgusega. Sellest lahutage uste ja akende pindala. Värvikulu arvutamisel kehtib reegel, et ühe liitri värviga saab sõltuvalt pinnast katta 7-10 m2 seinapinda.
Näpunäide: Kui Te ei ole kindel, mis tüüpi värv teil seinas on, siis peske osa seinast puhtaks, laske kuivada ning hõõruge pestud ala alkoholiga immutatud paberitükiga. Kui värv tuleb maha, siis on tegemist lateksvärviga.
Kvaliteet või hind?
Nii nagu paljude asjade puhul, kehtib ka värvide puhul reegel, et kvaliteet sõltub hinnast. Kallimad värvid kuivavad kiiremini, katavad paremini ning nendega on lihtsam töötada. Kõrgem hind garanteerib ka selle, et värvi tegemisel on kasutatud paremaid koostisosi, mis tõstavad värvi vastupidavust ja eluiga. Odavate värvide puhul kasutatakse savi ning täiteaineid, mis tingivad nende kehvema katvuse ning vastupidavuse. Reeglina on värvikulu ruutmeetrile kallimate värvide puhul väiksem.
Näpunäide: Värvi kvaliteedi kontrollimiseks hõõruge värvi sõrmede vahel. Kui see tundub kriidine ning kergelt teraline, siis on tegemist kehva värviga. Kvaliteetsed värvid tunduvad sõrmede vahel siledad ja siidjad.
Värvide valimine ja sobitamine
Puhas valge peegeldab 82 protsenti temale langevast valgusest. Valguse peegeldumine väheneb vastavalt värvitooni tumenemisele. Beež peegeldab 78 protsenti, kollane 75, virsikukarva värv 70 ja nii edasi kuni süsimustani, mis peegeldab 5 protsenti langevast valgusest.
Näpunäide: Enne värvi ostmist vaata kuidas värvid mõjuvad Teie kodu seinal. Võimalusel osta väike kogus soovitud tooni ning värvi väike ala seinast, mis jääb silmade kõrgusele. Seejärel vaata kuidas värv erinevates valgustingimustes mõjub.
Näpunäide: Kui soovite leida sama tooni värvi, nagu juba seinas on, siis kõige parema pinna värvikaardiga võrdlemiseks saate kohtadest, mis on olnud valguse ja tolmu eest kaitstud (maalide ja pistikupesa katete tagused). Ajapikku värvid tuhmuvad ja määrduvad ning avatud seinapind ei anna õiget tulemust.
Ettevalmistustööd
Esmalt, tee kõik tüüpilised ettevalmistused. Eemalda ruumist nii palju asju kui saad, kata augud, ning veendu, et värvitavad pinnad on puhtad.
Tihti juhtub, et töö tegemise ajal heliseb telefon. Tavatelefoni määrdumise vältimiseks kata telefoni toru kilekotiga, mobiiltelefon pane korduvalt suletavasse kilekotti. Nii kuulete teisi ja nemad Teid ning telefon jääb puhtaks.
Kindlasti soovite töö tegemise ajal juua ka midagi värskendavat. Selleks katke ka külmiku käepide. Sama kehtib ka sahtlite, ukslinkide ning wc-poti nuppude kohta. Katke kõik, mida Te suure tõenäosusega puutute värviste kätega.
Ettenägelikus pindade katmisel tolmukatete või muude materjalidega, säästab hiljem palju Teie aega.
Näpunäide: Enne värvimise alustamist kreemitage enda käsi või tehke käed vähese mineraalõliga kokku. Nii talitades võite kindel olla, et saate hiljem käed värviplekkidest lihtsalt puhtaks.
Värvimisele kuluv aeg
Ühe liitri värvi seinale kandmiseks kulub keskmiselt 15-20 minutit ning täiendav tund aega kulub sellele järgnevale koristamisele.
Hea uudis: Värvimine kulutab tunnis umbes 360 kalorit.
Näpunäide: Poes jagatavad kilekotid ning prügikotid kuluvad värvimisel alati ära. Pane üks kilekott ümber värvivanni enne kui alustad värvimist. Pärast värvimise lõpetamist võta kilekott värvivanni ümbert ära ja pööra tagurpidi, nii et värvine pool jääb sissepoole. Kilekoti võte ära visata ning Teie värvivann näeb välja nagu uus.
Näpunäide toonitud värvidega töötamisel: Kui olete lasknud toonida mitu purki värvi, siis segage neid omavahel. Kui olete ühe anuma poolenisti ära kasutanud, siis täitke see teisest anumast. Nii väldite olukorda, kus erinevates anumates olev värvitoon võib natuke erineda.
Pärast lae servade ning keerulisemate kohtade värvimist pintsliga tuleb need kohad värvirulliga võimalikult serva lähedalt üle värvida, et vältida pintslijälgede väljapaistmist.
Näpunäide: Servade värvimiseks ei tohiks värvirulli hoidja olla lükatud täielikult läbi värvirulli. Hea oleks kui hoidja ots oleks 1-2 cm värvirullist seespool. Nii väldite pindade kraapimist rullihoidja otsaga. Märja värvirulli liigutamiseks kasutage kilekotti.
Näpunäide: Ei meeldi värvi lõhn? Lisage värvile 1-2 teelusikatäit vaniljeekstrakti.
Näpunäide: Juhul kui Te peate ka järgmisel päeval värvitöödega jätkama, siis töövahendite puhastamise vältimiseks pange pintslid ja värvirullid kilekotti ning sulgege see õhukindlalt ja pange seejärel ööseks külmikusse. See väldib nende kuivamist. Järgmisel päeval võtke umbes tund aega enne töö alustamist kott koos töövahenditega välja ning laske neil üles soojeneda.
Puhastamine on lihtne!
Kergestipuhastatavatelt pindadelt eemalda märg värv koheselt, sest kuiva värvi on neilt pindadelt oluliselt keerulisem kätte saada
Näpunäide: Lõpetasid töö? Pane väike kilekott ümber käe, enne kui eemaldad rullihoidjalt värvirulli. Nii jäävad käed puhtaks.
Näpunäide värvipurkide sulgemiseks: pange kilekott ümber värvipurgi kui koputate purgikaant kinni. Nii väldite värvipritsmete lendumist.
Peske lateksi värviga määrdunud tööriistu külma veega. Soe vesi teeb lateksi kummiseks ja raskestieemaldatavaks.
Kui planeerite ülejäänud värvi säilitada originaalpakendis, siis kirjutage anumale peale kui palju värvi seal sees on. Paiguta värvianum hoiukohta tagurpidi, et vältida kuivanud kile tekkimist peale.
Värvijääkide ümbervalamine väiksemasse ja läbipaistvasse anumasse on ka hea mõte. Selle eeliseks on see, et saate näha mida ja kui palju on anumas ning väiksem anum võtab ka vähem hoiuruumi.
Näpunäide: Pange kilekott anuma ja selle kaane vahele ning sulgege. anum Nii väldite kaane kinnikuivamist.
Oluline: Värvianumatele kirjutage kuupäev ning koht, mille värvimisel Te seda kasutasite. Oluline on anumale märkida ka värvi tootja (kui te ei kasuta originaalpakendit) ja värvikood. Ühe variandina võite võtta ka paberitüki, kirjutada sinna kõik värviga seotud andmed (tootja, värvi kood, ostmise kuupäev jms), voltida see kokku ning teipida see lüliti katte tagumise külje külge.
Lehekülg 10 / 11