Õitsev õunapuuÕunapuid võib lõigata peaaegu aastaringi. Varakevadel kui suur pakane on möödas ja keskmine õhutemperatuur nullilähedane. Tavaliselt on hea aeg märtsis, aga ka soe veebruar on selleks sobiv. Hilisem lühiajaline külm kurja ei tee. Pakasega ei saa lõigata seetõttu, et külmunud okstesse tekivad lõikamisel kergesti lõhed. Ka pärast karmi talve on algusaeg küsitav. Aednik tunnetab seda ninaga, Sina sellega, et tööd teha oleks mõnus. Aga kui kuivi ja kahjustunud oksi ilma lehtedeta ära ei tunne, siis see on märk, et võta töö ette peale jaanipäeva. Muud hullu ei olegi, aga võid lõikamistuhinas eemaldada vajalikud oksad ja alles jätta kahjustunud, mis ei lehti ja kuivavad sootuks.

Teine sobimatu lõikuseaeg on pungade puhkemisest lehtede täiskasvamiseni. Sel ajal kasutavad taimed kogu energia lehtede, võrsete ja õite moodustamiseks.

Peale jaanipäeva kuni augusti lõpuni võib taas õunapuid lõigata. Suvise lõikuse kasuks räägib vesivõsude mittetekkimine ja haavade kerge paranemine. Praktikud, lõikavad isegi septembris ja oktoobris. Rannikul ja saartel pole sellest probleemi, aga sisemaal peab suured lõikused lõpetama augustis ja pisilõikustega septembris piirduma.

Kindlasti murra suvel ära uued kasvud ja näpista üleliigsed viljaalged

Suvise lõikusega harveneb võra ja viljad pääsevad päikese kätte. Viljade õige suuruse ja saagi tuleval aastal tagab viljaalgete harvendamine, siis puu ei kurna ennast liigsete viljade kandmisega ära ja saab keskenduda uute õiepungade tekitamisele. Viljaalgete ja uute võrsete näpistamisega väldime ka õunapuu oksa murdumist. Jäta kobarasse alles vaid 1-2 ilusamat õuna.

Peale suurt kevadist lõikust on südasuvel mõnus murda vesivõsusid, kuna tulevad kinnituskohast kenasti lahti ilma, et koorerebendit tekiks ja kuna oksakääre ei ole vaja kasutada, siis pole ka ohtu, et tüügast jääb.

Harjuta ennast õunapuu eest hoolitsema suvel

Suvine lõikus ei tekita vesivõsusid ja haavad paranevad kiiremini kuna kasvuajal on puudel rohkem energiat ja see on suunatud õigesse kohta. Eriti mõtekas on noore õunapuu hooldusega alustada suvel ja ainult suvel edaspidi lõigatagi.

Vana ja väga jämeda tüvega ning kõrge õunapuu on soovitav jupphaaval, so 2-3 aasta kaupa ja kevadel noorendada. Samal suvel tuleb kindlasti vesivõsud murda. Kui lõigatud saad, siis edaspidi ainult suvel hooldagi.

Õunapuid, mis on väga kõrged, aga kõhnemapoolse tüvega võib noorendada ka suvel kui on parasjagu alumisi värskeid oksi, mis alles jätta. Kui all on kõik kuivanud, siis soovitatakse lõigata kevadel. Kevadine lõikus ergutab nad kõvasti uusi andma. Suvel nopid vesivõsud ja edaspidi hooldad vaid suvel.

Vaid kevadeti lõigates jäädki lõikama ja vesivõsude võtmise maha magades ka noorendama, sest uutest püstistest kasvudest kasvab puu taas kõrgusesse ja saab uhke paruka. Puu pidev noorendamine nõrgestab teda oluliselt. Kuigi õunapuule lõikamine meeldib, aga mitte “rumal lõikamine”.

Lõikehaava katmine on hädavajalik kaitse ilmastiku eest

Soojal ja niiskel perioodil lõigates soovitatakse lõikekohad haavapeitsiga üle tõmmata kuna õhus levib palju seeneoseid. Lõikamise ajal saastunud haava võib desinfitseerida näiteks karbamiidi 5 %-lise lahusega. Mitte mingil juhul ei tohi haava ainult aiavahaga katta kuna nii sulged haigustekitaja puu sisse. Parem on lasta haaval kuivada ja siis kui puit ilmutab kuivamise märke haavapeitsi või õlivärviga katta.

Teame, et haav saastub juba lõikamise ajal kui õhk on soe ja niiske. Aga me ei jõua ja ei viitsi ju kõiki lõikekohti nagunii desinfitseerida. Targem on puud lõikusega korras hoida, kindlasti väetada, ennetada kahjureid ning lõigata päikesepaistelise ja tuulise ilmaga.

Katta on vaja kaitseks ilmastiku eest, et niiskus ei pääseks puitu lagundama. Samal põhimõttel värvime puitaeda ja maja fassaadi. Kuivanud puit on nagu käsn, mis õhuniiskuse endasse kogub. Kui kaitsekiht on haavalt maha kulunud, siis tuleb uuesti katta.

Meie poodides on saadaval kasutajasõbralikus pakendis palsamid ja peitsid (oleneb tootjafirmast ja tõlkest) puudele ja põõsastele lõikehaavade kaitseks välismõjude eest. Näiteks Kemira maale toodud “Haavasuoja” on lisaks ka keskkonnasõbralik. Väga hästi sobib ka vana hea õlivärv.

Lõikamisel ole hoolas

Haav peab saama sile, et kahjuritele peidukohti ei jääks. Kasuta vaid teravaid lõikeriistu! Kui lõikehaava äär jääb kare, silu see kohe peale lõikust terava pussi või aianoaga. Hiljem puit kuivab ja parandamine ei ole enam nii mugav ning puule mõnus.

Tüükad on pahad! Nende kaudu lähevad puu sisse haigused ja puu võib kahjustuda juurteni. Tüügas on nagu käsn, mis kogub niiskust ja selle tagajärjel aja jooksul pehkib ning mädaneb muutudes huumuseks ehk mullaks. Ka vähile meeldib sellele kinnituda. Oks tuleb saagida tüve ligidalt ehk oksakrae pealt. Igaks juhuks pikema lõikekoha jättes, jätad tüüka.

Sügisel jäta puule aega talveks valmistuda. Kuiva suve korral tuleb puid sügisel tugevalt kasta, mis on puule vajalik veevaru talletamiseks, et talve üle elada ja kevadel, kui maapind on veel külmunud, intensiivse päikese vastu seista. Vee puudusel on koorerebend kevadel varmas tekkima.

Väetamine on vajalik

Võtame puult viljad ja seetõttu oleme kohustatud talle toitu vastu andma. Väetamiseks sobib nii kraanulväetis kui lahjendatud kõrvenõgeseleotis, rääkimata kanakakast või kompostmullast. Kõige lihtsam viis on Kemira kevad- ja sügisväetis. Kevadväetisega ei maksa liialdada kuna lämmastikväetise liigkasutamine aias soodustab lehetäide arengut. Suvel puud noorendades on puule meeldiv ka süüa saada. Sobib Kemira väetis “Suvi”. Väga hea kui puud saavad natuke nii kevadel (lämmastikurikast), suvel (fosforirikast) kui sügisel (kaaliumirikast väetist).

Pritsimine on oluline

Pritsida on vaja eelkõige ennetamiseks, sest kui kahjustus on juba aset leidnud, siis pole enam kõige olulisemat- ei õisi ega vilju.

Luuviljalisi võib samuti lõigata suvel

Neil on võrreldes õunapuuga mahlade liikumine kevadel isegi intensiivsem. Kirsi ja ploomi mahl on nagu kummivoolus, mis ei lase haaval paraneda ja seetõttu on nad lõikuse suhtes pirtsakamad.

Sarnaselt õunapuule meeldib luuviljalistele suvine lõikus rohkem kuna kasvuajal ei ole mahlajooks nii intensiivne ja haavad paranevad kiiremini. Puu on üleval ja saab aru, mida teed. Talle lõikamine isegi meeldib, sest viljad pääsevad päikese kätte ja lõikus hoiab puu noorena. Kuna asi on loomulik ja tal on vaja vilju küpsetada ning järgmise aasta pungi tekitada, siis ta ei hakka üldse paaniliselt uusi kasve kasvatama. Luuviljalisi kärbitakse siiski vähem ja valikuliselt.

Tegelikult ei maksa kogu parukat korraga maha võtta ühelgi viljapuul.

Ploomi- ja kirsipuudele on iseloomulik tihedam võra. Tugevasti peab aga kärpima ploomipuu konkureerivat aastakasvu ning ära lõikama risti kasvavad oksad. Vanade luuviljaliste noorenemisvõime ei ole kuigi suur, seetõttu väldi rohket lõikust ja hoia oma puud algusest peale vormis.

Omaette teadus on viljapuu parandamine kui oled talle liiga teinud või on sulle selline puu pärandatud või majaga kaasa saadud. Näiteks liiga pikk lõikekoht, mida tüükaks võiks nimetada ja mis on nüüd aastatega mullaks muutunud ja puu sisse augu tekitanud. Või mida teha kui traatidega ei taha enam õunapuu tüvesid koos hoida.

 

 

Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma õie kõikjal, kus paistab päike. On muutunud ülipopulaarseks rahvameditsiinis. Senised uurimistulemused näitavad, et saialill sisaldab triterpeenglükosiide, lima- ja valkaineid, flavonoide, saponiine, joodi, vitamiinidest karotinoide. Sellise koosluse tõttu on saialille füsioloogiline ja ravitoime lai. Teda kasutatakse ka toidulisandina, aga ka rahvameditsiinis. Saialille preparaadid on antiseptilise toimega, põletikuvastased, rahustavad, haavu parandavad, kasvaja kõrvaldajad, ravivad maksa-, sapi- ja põrnahaigusi ning tugevdavad südant. Ekstraktid ja teed saialillest aitavad mao- ja kaksteistsõrmiksoole ravil, gastriidil, maohaavandil, klimakteeriumil, põiekivide lahustamisel, nahahaiguste ja vistrike ravil. Ravimina kasutatakse nii õisi kui ülemise osa ürti tervikuna.

Joogiks teena võetakse 2 spl ürti, lisatakse klaas kuuma vett ja lastakse tõmmata 1 tund ja võetakse pool klaasi korraga enne sööki 3 korda päevas.

Kuna saialill on väga tugeva bioaktiivsusega, siis on soovitav kasutada teda koos teiste sobivate taimedega vastavalt ravi eesmärgile.

Saialille salv on üsna populaarseks saanud, eeskätt laienenud veenide ravil ja halvasti paranevate haavade korral. Salv valmistatakse tavaliselt searasvaga, muidugi sobib ka hanerasv. Kui pole käepärast värskeid õisi, lehti, võib kasutada ka apteegi tinktuuri ja seda segatakse sel juhul vaseliiniga.

Valmistada võib ka saialille õli, samal põhimõttel mis eelpool toodud. Saialille õli sobib naha hooldusel, ka seespidiselt 1 tl õli hommikuti maohädade puhul ja igemepõletiku, parodontoosi, angiini ravil.

Saialille ürti võib kokku sobitada raudrohuga, naistepunaga, pohlalehtedega jt, kuid siin on vaja konsulteerida spetsialistiga.

Saialille preparaatide kasutamisel peavad olema ettevaatlikud madala arteriaalse vererõhuga inimesed.

Kollastest kroonlehtedest tehakse õli ka toitudes kasutamiseks, eeskätt saiatoodetes või salatikastmena. Kroonlehtedest tehakse ka safrani taolist pulbrit ja kasutatakse saia kollaseks värvimiseks.

 

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

aiakahjurViljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida.

Kõige olulisem on taime üldine heaolu ja tervise korras hoidmine. Õunapuud ei maksa istutada liigniiskele pinnasele ja kuuske ei maksa liiva sisse torgata. Uuri hoolikalt, millist pinnast taim vajab. Istutusauk tee suur ja pane alati ohtralt kõdumulda, see turgutab kasvu ja annab esimese toidunoosi. Istutusjärgsel aastal hakka väetama. Viljapuud ja -põõsad, samuti ilutaimed hoia lõikamisega vormis. Kohe kui taim on stressis või nõrk on tal kallal kahjurid ja haigused.

Kilptäi vältimine ja tõrje

Näiteks paju- ja viljapuu-kilptäi meelispaik tegutsemiseks ja paljunemiseks on tihedavõralised puud ning põõsad. Nende rünnakust võivad osa saada kõik viljapuud ning sõstra- ja karusmarjapõõsad, mis on tihedaks lastud kasvada. Tõrjeks tuleb kõik oksad välja lõigata ja põletada. Profülaktika on vaid hooldatud ja lõigatud puud – põõsad.

Õielõikaja vältimine ja tõrje

Õunapuu-õielõikaja pärast tuleb viljapuu tüved korbast puhtana hoida kuna temale meeldib seal suveperioodil peituda. Ka võraalune pinnas tuleb talvituvate noormardikate hävitamiseks sügisel ümber kaevata ja varisenud lehed riisuda ning põletada. Kui aga õielõikajat on vaja hävitada, siis saab seda lihtsalt teha lehepungade puhkemisest õitsemiseni, mõnel korral varahommikuti, puudelt mardikaid maha raputades ning hävitades. Valmikute püüdmiseks tuleb kevadel enne õiepungade ilmumist jõupaberist püünisvöö ümber puutüve panna.

Lestade vältimine ja tõrje

Räägime, et väetamine on kasulik ja nii ta on, aga tihe ja eriti liigne väetamine mineraalväetistega soodustab lestade teket. Väetada tuleb alati tagasihoidlikult, aga lestakahjustusega aedades tuleb seda teha eriti vähe, sest kõrge aminohapete ja suhkrute sisaldus soodustab lestade arengut. Soovitav on kasutada orgaanilist väetist. Väikeaias valmista lestade tõrjumiseks taimeleotis soolikarohust, koirohust, kõrvenõgesest või sookailust ning pritsi korduvalt. Põõsa ja puu alune muld on vaja läbi kaevata talvituvate lestade hävitamiseks. Maasikaistanduses on vajalik saagijärgne lehtede niitmine ning põletamine enne kui emaslestad jõuavad talvituma minna.

Lehetäide vältimine ja tõrje

Lehetäide meelistaimed on umbrohtud, eriti ristõielised (kapsas, raps) ja ohakad. Kui ümbruskonnas nende ärahoidmine ei ole võimalik, siis tuleb profülaktilist pritsimist teostada nii kevadel kui sügisel. Puuvõrade ja põõsa harvendamine on väga tähtis, sest tihe lehestik on lehetäide parim elu- ja arengukeskkond. Samuti on oluline lämmastikväetiste liia vältimine, sest lämmastik soodustab ka lehetäide arengut. Eelista orgaanilisi väetisi. Tõrjuda saab mehhaaniliselt, näiteks tugeva veejoa abil pesed päikesepaistelisel hommikul lehetäid ning nende mesineste puudelt maha. Puu lehestik kuivab päikese käes kiiresti ning ei võimalda seenhaiguste levikut. Kublatäi puhul korja nakatatud lehted ja põleta.

Koduaias töötle korduvalt noori puid hariliku soolikarohu, koirohu, kõrvenõgese, põldosja, maarjasõnajala, hariliku kesalille, võilille, varemerohu, paiselehe, sookailu, raudrohu, või papli leotistega.

Kahjurite käitumise tundmine ja pesitsuspaikade teadmine aitab nende vastu võidelda

Alljärgnev aitab mõista, miks on vaja viljapuid ja -põõsaid sügisel pritsida. Profülaktikaks ja tõrjeks sobivad eelpool mainitud taimeleotised.

Ploomipuu-lehetäi võib juuni lõpus migreeruda veetaimedele (eriti pilliroole), päeva lühenedes liigub ploomi- ja kreegipuule tagasi, kus ka talvitub.

Kirsipuu-lehetäi migreerub juuni lõpus rohttaimedele, päeva lühenedes läheb kirsipuule tagasi.

Sõstra-kublatäi suvised tiibadega isendid migreeruvad huulõielistele (iminäges, liivatee, münt), suve lõpul tulevad tagasi sõstardele munema.

Õunapuu-lehekirp võib suvel toituda ka teistel toidutaimedel, munema tuleb aga tagasi õunapuule.

Hoia aed umbrohupuhas

Rohulutika valmik talvitub kõdus. Kehtib seaduspärasus: vähem rohtu, vähem lutikaid. Üheaastaste umbrohtude hävitamine ümbrusest on ülioluline enne maasika õitsemist, sest seni ta neil toitub. Kahjustab lehti ja vilju.

Marjalutikas talvitub valmikutena varisenud lehtede ja kulu all. Kahjustab maasikaid ja vaarikaid.

Kui teil on väga umbrohtunud aed, siis kindlasti olete kokku puutunud hariliku vahustajaga, kelle vastsed on vahutombu sees. Pigistage need katki. Aitab ka küüslaugu- või nõgeseleotisega pritsimine, aga eelkõige aia umbrohupuhas hoidmine.

Miks küll vanaema õunaaias olid alati õunapuu alused mullased?

Eks ikka seetõttu, et lõhkuda ebaröövikute talvituspesad ning tuua kahjurid mullapinnale, kus nad satuvad lindude saagiks või hävivad külmade tõttu. Vanaemad raputasid ka puutuhka põõsaste alla ja seda teeme ka meie. Mai lõpus juuni alguses võib tuhaga tolmutada ka põõsaid. Eriti pahasid sitikaid saab tõrjuta põõsastelt ja maasikatelt puutuha ja tubakatolmu seguga vahekorras 1:1. Puutuhka pane aeg-ajalt kihina ka komposti. Kui kahjurid on aias, siis multšid tuleb eemaldada.

Mullas talvituvad peale ülalnimetatute veel maasika-õielõikaja ja maasika-lehemardikas, vaarikamardikas, karusmarja-leedik, must- ja kollane ploomivaablane (kookonis 4-6 cm sügavusel mullas), kollane karusmarja-lehevaablane.

Tuhatjalad on tülikad liigniiskel aastal. Elavad aiamullas, kõdus, multšis. Toituvad kõdunenud taimsest ainest. Puudutusel tõmbuvad kerra ja eritavad vedelikku, mis sisaldab sinihapet ja jätab nahale pruunid laigud. Kuna pole putukas, siis ei saa kasutada ka tavalisi infektitsiide, sest need ei toimi. Kui neid märkad, asenda liigmärg multš kuivaga. Liigniiskes kohtas ole multšiga tagasihoidlik. Korista maasikapeenarde ümbrusest kõdunevad taimejäänused.

Nõgesele leia aias auväärne koht

Kõrvenõgese kasvatamine aias tasub end kuhjaga ära kuna kõlbab nii kahjurite ärahoidmiseks ja tõrjeks kui taimede väetamiseks ja kasvu ergutamiseks kevadel. Ja missugune vitamiinipomm ta salatina on, rääkimata maitsvast supist. Aias saab nõgese maapealset osa kasutada terve perioodi jooksul.

Kõrvenõgeseid jm taimi võiks suvel kuivatada, et kevadel neid võtta oleks, siis ei pea keemiliste preparaatide järele haarama. Ka meie aiakahjurid ei muutu nii kiiresti resistentseks kui esialgu tõrjume neid erinevate looduslike vahenditega. Saadaval on ka looduslikke preparaate (n. NeemAzal), aga ka need ei ole meile päris ohutud.

 

 

Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.

mootori_lekuumenemineSissejuhatus

Mootorite üle kuumenemiseks on mitmeid põhjuseid. Enamasti on tegemist kasutaja poolse hooletuse või teadmatusega. Kuigi põhjused mootori üle kuumenemiseks on suhteliselt lihtsad ning kergest ennetatavad, on nende tagajärgede eest hoole kandmine tunduvalt keerulisem ja kulukam. Ülekuumenemine on peamiselt tingitud jahutussüsteemi ebaefektiivsest töötamisest. Selles artiklis toome välja peamised põhjused ning abinõud selle ennetamiseks.

v2rvitud_k88gikapidSee on vältimatu. Kui Te just igapäevaselt ei poleeri kööki nagu prillikivi. Kogu köögimööbli väljavahetamine on väga kulukas ning alternatiiviks on kappide välimuse värskendamine. See ei ole raske ülesanne ning isetegemise võlu on see, et saate valida sellise värvi, nagu Teile sobib ning lisada elemente, mida algselt ei olnud. Käesolev artikkel keskendub köögimööbli välimuse värskendamisele ning annab näpunäiteid selle elluviimiseks.

Alustamine

Teie esimeseks ülesandeks on valida välja värvitoon, millega hakkate kappe üle värvima. Vanemad kapid on sageli laminaadist ning on aastatega kaotanud enda väljanägemise. Seega on värvimine parim viis nendele uue välimuse andmiseks. Valige selline värv, mis sobib muu ruumiga ning muudab ruumi elavamaks.

Vajalikud materjalid ja vahendid

-  Erinevad kruvikeerajad

 -  Ämber, soe vesi, pesukäsn ning nõudepesuvahend

 -  Peen liivapaber

 -  Õli baasil kruntvärv

 -  Toonitud õlivärv

 -  Pintsel

 -  Värvialus

 -  Kummikindad
 

-  Vahendid puhastamiseks – lakibensiin ning puhastuslapid

 

Töö käik

1. Eemaldage kappidelt uksed
 

2. Eemaldage ustelt kogu furnituur

3. Puhastage hoolikalt kõik kapi küljed, kapiuksed, sahtlid, kasutades kuuma seebivett.

4. Karestage kapi nähtavate külgede, kapiuste ja sahtlite pind, tagamaks paremat värvi nakkumist.
5. Seejärel pühkige niiske lapiga pinnalt tolm.
6. Pärast pindade puhastamist, kandke pinnale kruntvärv, kasutades selleks pintslit. Kandke värv pinnale, kasutades sujuvaid tõmbeid. Värvimist alustage ukse-või sahtlitahvlite keskosast ning liikuge äärte suunas. Püüdke ühte kohta mitu korda mitte üle teha. Kruntimine on hea võimalus harjutada veatut värvimist.
7. Laske kruntvärvil kuivada.

Pärast kruntvärvi kuivamist saate asuda uste, sahtlite ning nähtavale jäävate kapi külgede värvimist.

1. Värvige kõik krunditud pinnad, kasutades sama tehnikat, mida kruntimiselgi.

2. Pärast värvimist kontrollige, et pinnal ei oleks defekte nagu värvitilgad ja värvi voolamisjäljed. Vajadusel parandage vead.

3. Laske pindadel kuivada vähemalt üks ööpäev, sõltuvalt värvi tootja juhistest.

 

Pindade värvimise järgselt vaadake kriitilise pilguga üle kogu mööblifurnituur. Kui käepidemed näevad vanad ja kulunud välja, siis kaaluge nende asendamist uutega.

Kujundusideid

Paljudel puidust kappidel on reljeefsed uksed. See on hea võimalus lisada ustele omapära ning värvida reljeefsed osad sobiva teist tooni värviga. Parema visuaalse efekti saavutamiseks kasutage kontrastseid värve.

Kui kapiuksed ei ole ikka päris need, mis nad Teie arust olema peaksite, siis kasutage šabloone. Šablooni kasutamisel on oluline jälgida, et šabloon oleks tihedalt vastu värvitavat pinda. Nii väldite värvi voolamist ning koledate piirjoonte tekkimist.

Erinevad värvide ja šabloonide kasutamine pakub palju võimalusi. Kui võtate ette köögikappide värskendamise, siis varuge aega. See ei ole töö, mille saaksite ühe õhtuga tehtud. Järgige nokitse.ee juhiseid ning võite kindel olla, et Teid saadab edu.

Puitparketi paigaldamine on keskmise raskusega ülesanne. Kui olete kunagi saagi käes hoidnud, siis saate sellega hakkama. Valdav enamus puitparkette on varustatud niinimetatud klick süsteemiga, mis teeb nende paigaldamise lihtsamaks. Järgnevalt vaatame mis töövahendeid on Teil vaja ning kuidas parketi paigaldamine käib.

Vajalikud materjalid ja töövahendid:
 

  • puitparkett
  • mõõdulint
  • parketi aluskate
  • ketassaag
  • tikksaag
  • kaitseprillid
  • kindad

 

1. Samm – leidke sobiv parkett
Uurige Internetist või külastage põrandamaterjale müüvaid kauplusi. Enne ostu on oluline veenduda enda valikus, sest põrand on investeering pikkadeks aastateks. Poodi minnes peaks Teil olema teada ka põranda mõõdud. Põrandakattematerjali tuleks osta väikese varuga, sest alati esineb kadusid ning väga täpse koguse puhul võib materjal enne töö lõppu otsa saada. Kui Te juba poes olete, siis ärge unustage osta ka parketi alusketet.

2. Samm – valmistage põrand ette
Kui tegemist on põrandakatte vahetusega siis eemaldage kogu vana põrandakate ning puhastage aluspind. Juhul kui soovite vana põranda alles jätta, siis veenduge, et vana põrand on tasane ja ei nagiseks. Vastvalminud ruumi aluspõranda puhul kehtivad samad tingimused, mis vana põranda väljavahetamise puhul.

3. Samm – aluskatte paigaldus
Aluskatte eesmärgiks on vähendada põrutust ning mingil määral summutada sammude heli. Lisaks sellele aitab see vältida kõikvõimalikke nagisevaid helisid. Aluskatte paigaldamine on lihtne – laotage see kogu ruumi ulatuses põrandale ning asuge põrandat paigaldama.

4. Samm – alustage nurgast
Alustage parketi paigaldamist ruumi nurgast. Pange esimene tükk maha, seejärel kinnitage järgmine tükk selle otsa. Jätkake parketi paigaldamist, seejuures veendudes, et parketi elemendid on omavahel klick-süsteemi abil kindlalt kinnitatud.  Kindlasti peaksite parketi ja seina vahele jätma 1-2 cm tühja ruumi, sest õhuniiskuse toimel puit paisub ja tõmbub kokku. Kui paigaldate parketi vastu  seina, jätmata paisumisruumi, võib juhtuda, et põrand paisub ning läheb ruumi keskosast kummi. Ühtlase vahe fikseerimiseks soovitame kasutada puidust liiste, mille saate pärast parketi paigaldamist eemaldada. Siinkohal tuleks ka märkida, et paisumisruumi peab jätma kõikidele põranda külgedele.

5. Samm - mõõtulõikamine
Suure tõenäosusega peate iga parketirea viimast tükki lõikama. Mõõtke mõõdulindiga vajalik pikkus, jättes põrandale ka paisumisuumi. Seejärel märkige vastav mõõt parketitükile ning lõigake ketassaega mõõtu. Ärge unustage kasutamast kaitseprille. Lõikamise järgselt paigaldage mõõtulõigatud osa. Tekkis küsimus, et mida teha äralõigatud tükiga? Äralõigatud osaga alustage uut parketirida, pannes lõikega serv seina poole. Selliselt talitades on parketi ülejäägid minimaalsed ning liitekohad ei kattu.

Ärge muretsege tekkiva vahe või lõikamise ebatäpsuste pärast, sest põrandaliist katab need kinni.

6. Samm – järgmine rida
Eelmises punktis mainitu kohaselt alustatakse järgmist rida eelnevast ülejäänud tükiga. Olles paigaldanud esimese tüki, paigaldage selle osta järgmine. Teise ja iga järgneva rea paigaldamine nõuab natukene enam osavust ja proovimist. Jätkake tükkide paigaldamisega, seni kuni kogu põrand on kaetud. Vajadusel tutvuge tootja paigaldusjuhisega. Kui põrandal on torude läbiviigud, siis lõigake ka nende tarvis avad, kasutades selleks tikksaagi.

7. Samm – paigaldage põrandaliistud
Paigaldage põrandaliistud kogu ruumi perimeetri ulatuses. Põrandaliistu abil saate ära varjata ka paisumisvahed parketi ja seina vahel.

8. samm – pinnatöötlus

Sõltuvalt parketist, võib pärast paigaldamist osutuda vajalikuks parketi pinda kas õlitada või lakkida. On ka parkette, mis on juba tehases viimistletud ning on kasutusvalmis kohe pärast paigaldamist.

vannituba

Vannitoa puhastamine ei ole keeruline kui teete seda regulaarselt ning kasutate seejuures järgnevaid näpunäiteid.

Aken ja peegel

Akende ja peeglite puhastamiseks tee järgmine segu: 30 ml äädikat ja 25 ml kanget alkoholi või piiritust. Pinnale pihustamiseks kasuta pihustiga pudelit.

  • Tegutsema tuleb asuda kohe pärast hallituskahjustuse avastamist. Pindmist kahjustust on kerge kõrvaldada. Riidekiu sisse pugenud hallitust on vahel võimatu eemalda;
  • Esmalt tuleb leida niiskusallikas ja see kõrvaldada;
  • Võimaluse korral tuleb hallitanud materjalid puhastest kohe eraldada. Kõige paremini aitab hallitusel levida kuivanud hallituskorra energiline mahahõõrumine puhaste esemete ja materjalide läheduses;

Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi. Piparmündi kodumaaks peetakse Hiinat. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest 40-70% moodustab mentool ja 10-25% mentoon. Kõige rohkem eeterlikke õlisid on õites (6%) ja lehtedes (3%). Lehtedes on veel triterpeene, betaiini, flavonoide, karotiini ja parkaineid, mis kõik kokku annavad taime raviomadused. Kõigepealt mentoolist, mida põhiliselt saadaksegi piparmündist. Mentool on südame-, aju- ja kopsuveresoonte reflektoorne laiendaja. Ta vähendab ka närvilõpmete tundlikkust, st võtab ära valu. Seetõttu kuulub mentool validooli, valokordiini ja südametilkade kooslusesse. Piparmündi ekstrakte ja teed kasutatakse vee väljaajatina, hüpertoonia, gastriidi, bronhiaalastmal, mao haavandil, sapipõie ja maksapõletikel.

Piparmünditeed juuakse kõhuhädadel, ka kõhulahtisusel, samuti närvilisuse ja unetuse korral. Piparmündi tõmmis suurendab ka noortel emadel piimaeritust.

Piparmünditee valmistamiseks võetakse 2 tl pulbriks peenestatud ürti 1 kl keeva vee kohta, hoitakse kaanetatult 10 min ja kurnatakse. Tõmmist valmistatakse ürdist (varre ülemine osa), mida peenestatult võetakse 1 spl 1 kl keeva vee kohta ja lastakse tõmmata kuni 3 tundi ja juuakse lonkshaaval päeva jooksul. Kõhuhädade korral tuleb teed juua jahtunult.

Piparmünt kuulub väga paljude teesegude kooslusse erinevate haiguste puhul. Nii kasutatakse vee väljaajatina piparmündi ürti koos apteegitilli juurte ja palderjaniga, kõhulahitusel koos mustikavartega, kõrvenõgestega jne. Loomulikult kuulub piparmünt rahustava teesegu kooslusse, kus ta leevendab puju ja humala mõrkjat maitset.

Piparmündi aromaatsus võimaldab teda kasutada kulinaarias kõikjal. Eriti armastatud on ta inglise köögis. Meil ollakse harjutud valmistama rohkem teed, mõningal määral ka magustoitude maitsestamisel ja kaunistamisel. Kuid lehtedega võib maitsestada kõiki puu- ja köögiviljasalateid, eriti punapeedi-, kartuli- ja lihasalatit, köögiviljasuppe, kapsa-, kaunvilja- ja lihatoite (eriti lamba, põrsa ja vasikaliha), praetud ja keedetud kala. Piparmündikastet lisatakse grillkalale. Piparmünt annab meeldiva maitse külmadele karastus- ja alkohoolsetele jookidele, joogiðokolaadile ja kakaole, kala- ja lihamarinaadidele, rohelisele võile, kohupiimale, juustule, keedetud riisile ja magusatele kreemidele, kissellidele.

 

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

poranda_ettevalmistusPõranda plaatimine on töö, mis algab aluspinna ettevalmistamisest. Öeldakse, et korralik alus teeb töö kordades lihtsamaks ja kiiremaks. Järgnevalt vaatame olemasoleva põranda asendamiseks ning uue põranda paigaldamiseks vajalikke ettevalmistustöid.

Vana plaatpõranda asendamine uuega

Vana plaatpõranda asendamisel uuega on kaks võimalust: uue plaadikihi paigaldamine vanale või vana plaadikihi eemaldamine ning seejärel uue kihi paigaldamine. Vanale kihile paigaldamise korral tuleb arvestada sellega, et põrandapind tõuseb sõltuvalt plaadi paksusest 0,5-1,5 cm. See võib tähendada ebamugava kõrguste vahe tekkimist erinevate ruumide tasapindade vahele ning ukse alumise serva lõikamist.

Vana plaadikihi eemaldamisel tuleb jälgida, et aluspind jääks sile ja konarusteta. Järgnevalt mõned näpunäited:

  1. Vii ruumist kõik asjad, mis võivad tööde tegemisel ette jääda.
  2. Kuivades ruumides ei ole enamasti seinad plaaditud ning põrand on ääristatud põrandaliistuga. Eemaldage põrandaliist ettevaatlikult, kahjustamata seina.
  3. Katke trapid teibiga, et vältida prahi sattumist torustikku.
  4. Eemalda WC pott. Selleks sulge potti suubuv veekraan ja ühenda toru poti küljest lahti, seejärel tühjenda veepaak. Seejärel eemalda potti kinni hoidvate kruvide katted ning keera kruvid välja. Seejärel eemalda wc pott, tõstes seda üles (allapoole suunatud äravoolu korral) või tõmmates seda seinast eemale (tahapoole suunatud äravoolu korral).  Varu ajalehti või rätikuid, et kokku koguda mahaminev vesi.
  5. Kui teil on ruumis valamu vms. kapp, siis sulgege veekraanid ning ühendage lahti veetorud ja kanalisatsioon ning viige kapp ruumist välja.
  1. Olles eemaldanud kõik ettejäävad esemed, saate alustada aluspõranda eemaldamist. Esmalt varu kannatust. Seejärel alusta põranda servast plaatide eemaldamist, kasutades selleks haamrit ja meislit või suruõhuvasarat.  Olles eemaldanud plaadid ja plaadiliimi kogu põranda ulatuses, puhasta ruum lahtisest prahist.
  2. Seejärel saate kontrollida põranda tasasust loodiga. Põrandal ei tohiks olla kõrgemaid ega madalamaid kohti.
  3. Juhul kui on madalamaid kohti, siis täitke need tasandusseguga. Ilma kallete ja trappideta põrandat võib tasandada ka õhukese kihi isetasanduva seguga.
  4. Niisketes ruumides tuleks kogu põrand ning põranda ja seina nurgad katta niiskustõkke võõbaga. Sellest täpsemalt põranda katmine niiskustõkkevõõbaga artiklis.
     

Uue põranda rajamine

Uue põranda rajamise korral on enamasti aluspõrand valatud või rajatud. Levinumad aluspõrandate tüübid on betoonist või puitkarkassil. Käesolevas juhendis käsitleme betoonist aluspõranda ettevalmistamist plaatimistöödeks.

  1. Kontrolli kas aluspõrand on piisavalt tasane. Põrandal ei tohiks olla ebatasasusi.
  2. Ebatasasuste korral tasanda põrand isevalguva tasandusseguga.
  3. Juhul  kui põrandal on ette nähtud kalded ja neid ei ole rajatud, siis tuleks põrandale kalded rajada. Kallete rajamisest loe põranda kallete rajamise artiklit.
  4. Tasandatud põrandale soovitame kanda kuivade ruumide puhul nakkedispersiooni, mis kinnitab lahtise tolmu. Niiskete ruumide korral kandke põrandale niiskustõke. Kuna niiskustõkke tootjaid on palju, siis enne kasutamist tutvuge tootjate kasutusjuhenditega.
  5. Pärast eelnevaid etappe on teie põrand valmis plaatimistöödega alustamiseks.
     

Küünlad on ühed parimad meeleolu loojad. Nendest tulev valgus võib olla romantika looja või pühade ajal meenutada vanu traditsioone. Paraku võib küünalde kasutamisega kaasneda küünlavaha tilkumine põrandale, laualinale, mööblile või riietele.

Õnneks ei pea Te väga palju muretsema, sest järgnevate lihtsate võtetega saate hõlpsasti eemaldada küünlavaha. Lihtsalt valige endale sobiv viis.

Laudlinad ja riideesemed

Pärast seda kui vaha on laudlinal või riidel tahkunud, peaksite järgima järgnevaid samme. Pange vahale jääkuubik või külmakott. See teeb vaha kõvaks ja hapraks ning võimaldab Teil selle ära kraapida. Kasuta kraapimiseks pangakaarti või võinuga ning eemaldage nii palju vaha kui võimalik. Ärge kasutage teravaid nuge, sest need võivad kahjustada kangast.
Pärast vaha eemaldamist, võtke triikraud ja majapidamispaberit. Pange osa paberist kanga alla ja teine osa riide peale. Keerake triikraud sõltuvalt materjalist keskmisele või kõrgele temperatuurile.

Triikige ettevaatlikult määrdunud ala, kuni kogu vaha on imendunud paberisse. Vajadusel vahetage pabereid.
Paraku võivad värviliste küünalde vaha plekid jääda ka pärast triikimist nähtavale. Nende eemaldamiseks valage enne eseme panemist pesumasinasse plekile plekieemaldajat.

Puitmööbel
Tihti satuvad küünlavaha pritsmed puitmööblile. Nende eemaldamiseks kasutage sama meetodit, mida eelmises peatükis. Pange vahale jääkuubik või külmakott ning laske sellel tahkuda. . Kasuta kraapimiseks pangakaarti või võinuga ning eemaldage nii palju vaha kui võimalik. Ärge kasutage teravaid nuge, sest need kahjustavad mööbli pinda..
Vaibad ja pehme mööbel
Veiniplekid vaibal või pehmel mööblil ei ole samuti haruldus, sest inimesed liigutavad põlevaid küünlaid ruumis ühest kohast teise. Teiseks unustatakse pärast küünla kustutamist ja selle liigutama asumist, et vaha on veel kuum ja vedel.

Kui olete küünlavaja vaibale või pehmele mööblile tilgutanud, siis kasutage eelnevalt kirjeldatud külmutamise tehnikat ning eemaldage vaha kraapimise teel. Seejärel võtke koheselt tolmuimeja ning eemaldage kraabitud vaha pinnalt.

tapeetVajalikud tööriistad:

-  tapeedihari või - rull õhumullide kõrvaldamiseks
-  tapeedipaani liitekohtade rull
-  liimianum ja liimimislaud
-  tapeedinuga ja joonlaud
-  loodimisnöör ja mõõdulint
-  Kliistrihari

Ostmine

Tapeedi ostmisel kontrollige, et kõikidel ühte ruumi planeeritud tapeedirullidel oleksid identsed artikli ja partiinumbrid. Ostke piisav kogus tapeeti töö teostamiseks ning tutvuge rulli etiketil olevate tapeeti iseloomustavate tingmärkidega. Vajadusel konsulteerige klienditeenindajaga.

 

 

elektriboilerHommikul või õhtul on hea kuuma dušši all käia, ent kui ükskord tuleb kraanist üksnes külma vett, olete sattunud üsna ebamugavasse olukorda. Selle põhjuseid võib olla mitmeid, ent suure tõenäosusega on läbi põlenud boileri küttekeha. Erinevalt veekeedukannust, ei ole võimalik boileri sisse näha, mistõttu ei märgata ka seda aeg-ajalt puhastada. Tegelikkuses tekib sealgi suur hulk katlakivi, mis boileri põhja settib ning mida aeg-ajalt sealt eemaldada tuleb. Lisaks vajab kontrollimist ka magneesiumanood. Järgnevalt anname ülevaate sukelküttekehaga emaileeritud sisuga elektriboileri puhastamisest.

Joomla SEF URLs by Artio