Kuidas suvelilledelt seemneid korjata (video)

Miks on hallituse esinemine majas kahjulik

Kõigile on teada, et hallitus rikub toiduaineid ning mitmeid kodus kasutatavaid materjale – riiet, paberit, vaipu jm. Peale selle kutsub majas kasvav hallitus esile allergiat või ülemiste hingamisteede allergia-taolisi sümptoome. Jättes siinkohal kõrvale raskeid haigusi tekitavad mikroseened, võivad järgmised tervisehädad olla tingitud just majas kasvavast hallitusest:

• “kinnine” tunne ninas ja põskkoobastes
• köha
• kähisev ja raske hingamine
• kibe tunne kurgus
• näonaha ja silmade ärritus
• pidevad hingamisteede haigused (sealhulgas põskkoopa põletik)

Kõige keerulisem hallitusprobleemidega tegelemise juures on see, et nende seente mõju inimesele on äärmiselt individuaalne. Seetõttu on sellised jutuajamised üsna tavalised, kus üks inimene väidab, et siin on vastik lõhn ja silmad jooksevad vett, teine leiab, et häda pole midagi…. Individuaalne tundlikkus esineb tavaliselt hallituse arenemise algstaadiumis.  Pikaaegne viibimine väga hallitanud majas teeb lõpuks igaühe haigeks. Siiski on mõned inimeste grupid rohkem vastuvõtlikud hallituse kahjulikele mõjudele kui teised:

• imikud, lapsed ja vanurid
• eelnevalt haiged inimesed, kellel on diagnoositud hingamisteede ülitundlikkus, allergia ja astma
• nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed (HIV infektsiooniga, keemiaravi saavad, siirdatud organitega inimesed)

Seetõttu tuleb korduvate ja nn. ilma põhjuseta tekkivate haigusnähtude puhul võtta arvesse võimalust hallituse ajendavast osast tervisehäirete tekkimisel. Arvestades hallituse igakülgset ebasoovitavat ning lausa kahjulikku mõju tervisele ning meid ümbritsevatele asjadele, ei tohi hallitusest mööda käia lootuses, et see ise ära kaob. Kui hallitanud materjal kuivab, siis seda kergemini lenduvad selle pinnalt kuivusele hästi vastupidavad eosed, mis uues soodsas (niiskes) kohas kasvama lähevad. Hallitusseene eoste hävitamiseks on vaja üsna kõrget temperatuuri, üle 100º C.

Allikas: Tervisekaitseamet, prof. Urve Kallavus

Kontorisse sobivad taimed

Kontorisse taimestust planeerides tuleks enne taimede soetamist määratleda täpselt ära kohad, kus missugust taime näha soovitakse. Aknast kaugemale paigutatavate taimede puhul tuleks valida taimed, kes ka looduses kasvavad suurte puude all varjus, leppides kehvade valgustingimustega. Ka niisuguste taimede jaoks on aga 4-meetrine kaugus aknast maksimaalne. 4-meetri kaugusel aknast väheneb taimele langeva valguse hulk juba 16 korda. Kui taimi ei õnnestu aknale lähemale paigutada, tuleks nende jaoks kinnitada lakke või seinale taimelamp. Hästi kasvavad varjutaluvad taimed ka otse kontorit valgustava valgusallika (nt ripplagedesse integreeritud päevavalguslampide) all.

Kui kontoris valgusepuudust ei ole ja suured aknad avanevad hommiku- või lõunapäikese poole, siis tuleks vältida otsest päikesevalgust pelgavaid taimi. Kui kodus võime oma taimi vastavalt aastaaja vaheldumisele ümber paigutada, siis kontoritaim kasvab reeglina aastaringselt ühe koha peal.

Kontoriruumides on arvutite ja muude energiat tarbivate seadmete tõttu sageli väga kuiv õhk, seetõttu tuleks seal vältida eriti niiskuslembeseid taimi (sõnajalad, maranta). Kui aga nendeta ei saa või nad juba olemas on, siis tuleks taimi aeg-ajalt toasooja veega piserdada.

Näpunäiteid kontori kujundamiseks toataimedega:

• Koristaja töö lihtsustamiseks ning parema kujundusliku efekti  saavutamiseks valige paljude väikeste taimede asemel  pigem üks või kaks  suurt.

• Grupeerige taimi – kapi peal mõjuvad elegantselt piklikusse istutuskasti kõrvuti istutatud taimeread.
• Suurte põrandataimede puhul eelistage altkastmissüsteemiga varustatud potte.

• Plastik- ja metallpotid on koos taimega oluliselt kergemad kui keraamilised potid. Poti valikul kaaluge taimede hilisema ümerpaigutamise vajadust.

• Põrandakütte korral asetage taime spetsiaalsele ratastega alusele, et õhk saaks poti all liikuda ja taim üle ei kuumeneks. Alus on praktiline ka raskete pottide puhul.

Vähese valgusega ruumi või aknast kaugemale sobivad taimed:

Moluki aglaoneema Aglaonema commutatum

Lehtliilia Aspidistra elatior

Ääris-draakonipuu Dracaena marginata tumeroheliste lehtedega sordid

Romblehine tsissus Cissus rhombifolia

Fatsia Fatsia (vajab piserdamist!)

Tõlvlehik Spatiphyllum

Sulgvõhk Zamioculcas

Filodendron Philodendron

Havisaba Sansevieria

Kummipuu Ficus elastica

Valgusrikkasse kasvukohta sobivad taimed

Havisaba Sansevieria

Sulgvõhk Zamioculcas

Ääris-draakonipuu Dracaena marginata

Noliina Nolina recurvata

Tääkliilia Yucca

Ebakrooton Codiaeum

Bensoe- viigipuu Ficus benjamina

Kummipuu Ficus elastica (vältida suvel otsest päikest!)

Ahvileivapuu e portulak-turdleht Crassula ovate

Šefflera Schefflera

Datlipalmid Phoenix

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Kaalikas tervisele

Aastasadu on meil kasvatatud kaalika esiisaks peetud Gotlandilt pärit metsikut naerist. Kaalikas on tegelikult kapsa sugulane ja teda tunti juba keskajal köögiviljana. Kaalikas on kaheaastane juurvili, mille värvus on eri liikidel kas kollane, rohekas või lillakas, sisu osa valgest kollaseni. Tänapäeval on miskipärast teda vähem hakatud kasutama, kuid meie esivanemad suhtusid temasse hoopis austavamalt, seadsid ritta kõigi teiste hinnaliste toiduainetega. On säilinud legend, et kaalikas maksab samapalju hõbedat kui palju kaalub. Kaalika hea säilivus on see, mis annab talle suure väärtuse. Oluline on teada, et C-vitamiin säilib kuni kevadeni, maitseomadused ja välimus samad, mis sügisel. Loomulikult peavad olema selleks head hoiutingimused. Suvel, kasvuajal võib toiduks kasutada ka kuumtöödeldud lehti, mis samuti sisaldavad vitamiine ja mineraalaineid. Viimasel ajal on meie aedades hakatud kasvatama ka kaalika sugulast - naerist, mis lühikese kasvuaja tõttu satub toidulauale juba suvel. Pehme ja mahlase viljaliha kõrval on sobilik kasutada ka naerilehti (suppidesse, hautistesse jne). Kahjuks sügiseks naeris puitub ja säilimine ületalve kahtlane. Seepärast tuleks naerid juba suvel süüa ja ülejäägid peenestatult sügavkülmutada.

Kaalika biokeemiline kooslus

Kaalikas on hinnaline toiduaine nii maitseomadustelt kui ka keemilise koosluse poolest. Juure osa sisaldab süsivesikuid (kuni 10%); vitamiinidest C (50mg%), B1, B2, PP, karotiini; mineraalainetest naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, , rauda; pektiinaineid.

Kaalikalehed on rikkad C-vitamiini poolest ja kaotavad oma mõrkja maitse keedetult.

Kaalikat kasutatakse toiduks nii toorelt kui ka kuumtöödeldult, säilitades hästi vitamiini ja mineraalainete sisalduse.

Kaalikas maksab sama palju hõbedat kui palju kaalub.   

Kaalikas kui ravimköögivili

Kaalikat soovitatakse kui vitamiiniallikat aga samas ka kui valuvaigistit, sapiajatit, antiseptikut, haavade parandajat, bronhiidi leevendajat. Sama väärtuslik on ka naeris, viimane soovitatav podagra ja liigeste haiguste puhul.

Kaalikat ja naerist soovitatakse südamehaiguste, kurgupõletike, külmetushaiguste, bronhiaalastma, unetuse jne puhul. Ravieesmärgil kasutatakse peamiselt toorelt ja ahjus küpsetatult. Loomulikult dieettoiduna võib teda keeta, hautada ja praadida peale eelnevat keetmist.

Kaalika hautised ja supid on soovitatavad mao-soole ja neeruhaiguste puhul. Dieettoiduna valmistatakse kaalikatoidud ilma soolata ja ravikuur peaks kestma vähemalt 2-3 nädalat järjest.

Soe kaalikamahl meega ravib bronhiiti ja ravikuuriks oleks vaja juua 1/2 kl kaupa 2-3 korda päevas vähemalt nädal järjest. Toormahla joomist tuleb alustada vähemate doosidega, seda eriti mao kõrghappesuse puhul.

Kaalikas toidutaimena

Oma tervislikkuse ja vitamiinirikkuse tõttu on ta üks põhilisi köögivilju kartuli kõrval. Sobib kasutada salatitena, suppides ja lisandina prae juures, samuti ka iseseisva toiduna.

Meie esivanemad pidasid lugu ahjus küpsetatud kaalikast ja naerist, mis parimana valmis puuküttega ahjus aga ka lausa lõkketuhas. Urgitsedes koore peidust auravat pehmet hõrgutist saame aru, et oleme unustanud kui hea toit on kaalikas. Ahjukartulite juurde praepannile peaks kuuluma ka kaalikas.

Lamba- ja sealihaleemes keedetud kaalikas on teiste köögiviljade kõrval omal kohal.

Viimasel ajal on vormitoitude hulk meil järsult vähenenud, kaalikavormgi on laual rohkem hiilgeaja mälestusena. Ometi on kaalikas meil hästi kättesaadav toiduaine ja mitte eriti töömahukas toiduvalmistamisel.

Ärme unustame hommikuste riisi-, tangu- ja kruubiputrudesse lisamast riivitud kaalikat, samuti köögivilja hautistesse võib panna kaalika kuubikuid.

Kaalikavorm

1 suur kaalikas, 1 l vett, 1,5 tl soola, 2 spl võid, 1 spl nisujahu, 0,5 kl piima, 1 tl suhkrut, 0,5 tl valget pipart, 2 spl riivsaia, 1 muna, muskaati.

Kaalikas kooritakse ja tükeldatakse. Kuubikud keedetakse soolaga maitsestatud vees pehmeks ja tambitakse puruks. Püree maitsestatakse suhkru, valge pipra ja muskaadiga. Segatakse hulka jahu, või, piim. Segu kuumutatakse vähe pliidil ja munaga segatud püree asetatakse seejärel rasvainega määritud vormi. Peale riputatakse riivsaia. Küpsetatakse ca 200oC juures 40-50 min. Süüa võib iseseisvalt koos hapukoorega või kartuli asemel praega või soolakalaga.

Kaalikavormi võib maitsestada mitmeti ja valmistada ka koos eelnevalt pruunistatud hakklihaga (kihtimisi vormi).

Tavasuhkru asemel sobib kasutada fariinisuhkrut, pealt katmiseks mandlilaaste, seesamiseemneid, pähklipuru.

Ettevalmistatud kaalikapüreest võib valmistada pallikesi võib kotlette, kasutades tihendainena mannat või jahu, kuumutatakse püreega tihenemiseni ja jahtunult lisatakse muna.

Muredad kaalikapallid

5 kl kaalikapüreed, 1 kl riivsaia (mannat või jahu), veidi kartulitärklist, 1 muna, musta pipart, 2 spl võid, 0,5 tl soola, 1 tl fariinisuhkrut. Veeretatakse ümmargused pallid, need riivsaias või jahus ning praetakse rohkes rasvas pannil pliidil või praeahjus.

Süüakse hapukoorega või praelisandina. Ka küpsetistes võib kasutada kaalikat, enamikus eelnevalt vees keedetult. Eriti hästi sobib sepiku koosluses ja pannkookides.

Arvestades eelnevat juttu, võiksid perenaised taas toidualauale tuua unustatud kaalika, mis esivanemate toidus oli igapäevane.

Allikas: terviseleht.ee, Aive Luigela

Muru talveks ettevalmistamine

Hästi talvitub suvel ja sügisel õigesti väetatud ja hooldatud muru.

Viimastel niitmistel tuleb niita muru kõrgemalt, umbes 5-7cm kõrguselt. Niidetud muru tuleb murult eemaldada, et talveks ei jääks murule haigust tekitavaid koldeid. Samal põhjusel tuleb enne talve murult ära riisuda ka puulehed.

Ilusa muru loomisel peetakse väga oluliseks toitainete rikka mulla piisavat olemasolu, maapinna planeerimist õige kallakuga, et pinnasele ei koguneks liigvett ja õiget mulla happesust. Liiga happelisesse mulda külvatud muru hulka hakkab kasvama sammal ja muru muutub hõredaks. Happelist mulda tuleb neutraliseerida aialubjaga. Happelist mulda neutraliseeritakse juba muru rajamise ajal või hiljem, puistates aialupja murusse.

Liiga niiske ja happelise reaktsiooniga muld muutub tihedaks ja raskeks ning soodustab sammalde arengut. Sellist pinnast tuleks peale lupjamise ka õhustada. Hästi aitab riisumine tugevate piidega rehaga nii sügisel kui ka varakevadel.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Akende pesemine

Kevade saabumine ei ole enamasti kellelegi vastumeelne, ent kui hakatakse mõtlema kevadisele suurpuhastusele, siis seejuures on ilmselt kõige tüütumaks osaks akende pesemine. Olgem ausad, mitte kellelegi ei meeldi akende pesemine, ent kui aknad on pestud, on kodus palju parem olla. Järgnevalt vaatame mõningaid nippe, mis teevad akende pesemise lihtsamaks.

Ettevalmistused

Esmalt pange valmis kõik asjad, mida vajate akende puhastamiseks. Korralik aknapesukomplekt säästab oluliselt Teie vaeva. Hea komplekt koosneb plüüsist aknapesurist, alusest, kuhu pesur kinnitada, kuivatuskummist ja varrest (vajadusel teleskoopvarrest, mis on reguleeritava pikkusega).  Iga kasutuse järel tuleb plüüsist pesur loomulikult korralikult puhtaks pesta. Veenduge, et kuivatuskummi laius ei oleks laiem kui teie kõige kitsam aken.

Loe edasi: Akende pesemine

Veeplekkide eemaldamine peeglilt

Veeplekid peeglil on igaks kodus ebameeldivaks nähtuseks. Võimalusel eemalda veeplekid peeglilt kohe. Tekkinud veepritsmeid on iga kord tüütu eemaldada ning seetõttu tuleb tegeleda kuivanud plekkidega. Poodides on saadaval mitmesuguseid klaasipuhastusvahendeid, ent töö saab tehtud ka koduste vahenditega.

Vajaminevad vahendid

-  3-4 nõudekuivatusrätikut või puhastuslappi
-  soe vesi
-  klaasipuhastusvahend
-  äädikas

1. samm: peegli niisutamine veega

Kasta rätik vette ning pühi sellega kogu peegel üle. Nii saate lahti pinnale kogunenud mustusest. Seejärel kuivatage peegel rätikuga, liikudes ühest servast teise.  

2. Samm: peegli puhastamine

Võtke kuiv rätik ja niisutage see klaasipuhastusvahendiga. Alternatiivina võite kasutada äädikat, mis samuti eemaldab efektiivselt kuivanud veeplekid. Hõõruge määrdunud kohta lapiga ning liikuge ka seekord peegli ühest servast teise.  

3. Samm: korda eelnevat

Kui esimese puhastuskorraga kõikidest plekkidest lahti ei saanud, siis korrake kogu protsessi uuesti, seni kuni olete plekkidest lahti saanud.  

4. Samm: viimane lihv

Olles eemaldanud peeglilt kõik plekid, poleerige peegel läikima, kasutades selleks kuiva ja pehmet riidetükki või puhastuslappi. Seejärel võite kindel olla, et Teie peegel särab nagu uus!

Puravik

Eestis kasvab ligikaudu poolsada liiki puravikke, tõsi, paljud neist on väga haruldased ja korjajatele leidmis- ega söömisrõõmu ei paku. Puravikukorjajatele lohutuseks, et nende ihaldusobjektidest on mürgine vaid saatana-kivipuravik, mis on Eestis suhteliselt haruldane. Mitmed puravikuliigid on aga mittesöödavad mõru maitse tõttu. Kõige sagedamini tekitab seenelistele meelehärmi sapipuravik, mis rikub tänu eriti kibedale maitsele seeneroa. Ei tasu korjata ka väga vanu puravikke, vaatamata nende ahvatlevalt suurtele mõõtmetele. Tavaliselt on nad ussitanud ja paljudel liikidel on viljakeha muutunud ebameeldivalt pehmeks-limaseks. Vananenud seente biokeemiline koostis on oluliselt muutunud ja nendesse koguneb mitmesuguseid laguühendeid.

Tatikas on väärtuslik seen

Kõiki puravikke iseloomustab suhteliselt lihakas viljakeha. Kübara alumisel küljel on käsnjas kiht, mille moodustavad torukesed. Selles kihis valmivad puravike eosed. Et torukeste kiht eraldub kübarast suhteliselt hõlpsalt, siis on tavaks see puravike puhastamisel eemaldada. Tegelikult on noortel puravikel torukestekiht tihe ja kõva ning vägagi toitaineterikas. Järelikult tasub noori puravikke süüa koos kübaraaluse kihiga. Suurematel ja vanematel eksemplaridel tuleks torukeste kiht enne toiduks tarvitamist siiski eemaldada. Omaette rühma puravikuliste seltskonnas moodustavad tatikad. Ehkki paljud seenekorjajad suhtuvad nendesse põlastavalt, on tegemist väärtuslike söögiseentega. Paljudel tatikaliikidel katab kübarat limane nahk, mis tuleks enne toiduks tarvitamist eemaldada. Ja veel, mitmete tatikaliikide seenelihal on tugevalt parkivad omadused, mistõttu nende korjamisel ja puhastamisel värvub sõrmede nahk pruuniks.

Mida vanem puravik, seda vähem valke

Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Ehkki süsivesikute ja rasvade kogus on seentes vägagi tagasihoidlik, on puravikud ka nendes loeteludes suhteliselt esirinnas teiste seente seas. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Tänu veerikkusele säilib metsast toodud seenesaak üsna lühikest aega. Veeküllusel on teinegi tagajärg - värsked seened on lahja toit, sest sajagrammine puravikukogus annab meile vaid mõnikümmend kilokalorit toiduenergiat.

Kui magu on tundlik...

Puravikke saab toiduks tarvitada mitmel viisil. Kõige olulisem tõde peitub selles, et need seened ei vaja keetmist, sest see muudab nad vintskeks ja libedaks. Kahjuks on paljudel inimestel harjumus keeta kõiki seeni ühtlaselt kaua ja neid siis soolata. Sellise valmistusviisiga kaotavad puravikud neile omase maitse ja lõhna. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada. Kuivatatud puravikest võib jahvatamisel omakorda valmistada seenepulbrit. Võrreldes värskete seentega on kuivatatud puravikud oluliselt suurema toiteväärtusega. See on ka mõistetav, sest kuivatamisel on enamus veest seenetest ära auranud ja toitained on kontsentreerunud.

Paljud inimesed on ka tavaliste söögiseente suhtes ülitundlikud ja seente söömine põhjustab neil kõhuvalu, iiveldust ja kõhulahtisust. Paraku peavad ülitundlikud inimesed seeneteroogade nautimisest loobuma. Arvestama peab sedagi, et seened on suhteliselt raskesti seeduvad toiduained. Seentes, sealhulgas ka puravikes, on rohkesti mao tegevust ergutavaid ekstraktiivaineid. Et on valke on seentes kasinalt, siis toimivad seenetoidud tugeva mao ergutina ja nende söömist ei soovitata mao- ja kaksteistsõrmiku haavanditega inimestele. Eriti vastunäidustatud on nendele inimestele marineeritud seened. Samuti pole seeneroad kohased inimestele, kes vaevlevad kas maksa- või neeruhaiguste käes.

Allikas: Terviseleht, Urmas Kokassaar

Haldusfirmade plussid ja miinused

Investeerimiskinnisvara omamine on üks parimaid viise tekitamaks lisasissetulekut. Esimese küsimusena, kui hakkate korterit või maja rentima, kerkib teema, kas olla ise vahendaja või kasutada haldusfirmat. Enne otsuse langetamist arvestage alljärnevaid plusse ning miinuseid.

Halvad küljed

Halbadest külgedest rääkides tuleks alustada sellest, et neid on tegelikult vaid üks – mõju kasumile. Olemas on kaht tüüpi haldusfirmasid. Ühed on need, kes võtavad lepingu vormistamisel nt. ühe kuu üüri raha ning sellega tema teenuse eest tasumine lõpeb. Teist tüüpi haldajad on need, kelle töö eest tasumine käib kuu kaupa ehk igal kuul, mil rentnik Teie üüritavas korteris pesitseb, küsib ta näiteks 8-10% vahendustasu. Kui soovite pikaajalist koostööd teha ja näiteks aastateks jätta korter haldusfirma hooleks, on mõistlik valida teine variant, kuna sellisel juhul ei tule Teil üürniku vahetamisel isegi kohale tulla. Selliselt tasute te ka töö eest uue üürniku leidmisel.

Head küljed

Haldusfirma kasutamine kallutab kaalukausi tugevasti selle mittekasutamise poolelt eemale. Esialgu võivad nende tasud tunduda kõrged, kuid pidagem meeles, et nad teevad sisuliselt kogu töö Teie eest ära.

Haldurid on seadustega kursis. Elukutselised kinnisvarahaldurid ja haldusfirmad on end kurssi viinud seadusandlusega. Kui Teil puudub tahtmine või aeg sellega tegeleda, on mõistlik pöörduda ikkagi spetsialistide poole.

Haldusfirmad seavad paika üürihinna vastavalt turule. Üüriturg on väga muutlik ning sellel ise igapäevaselt silma peal hoidmine on väga aeganõudev. Ka nende firmade sissetulek sõltub suuresti sellest, kui suur on üür siis nad muudavad üürihinda vastavalt turule ning peale igat lepingut korrigeerivad seda vastavalt vajadusele, eesmärgiga pakkuda koos optimaalne hind.

Haldurid teevad Teie eest ära kogu suhtluse kliendiga. Haldurite ülesanneteks on läbi viia intervjuu üürnikuga, selgitamaks välja tema sobivuse, üürniku probleemidega tegelemine ja korteri heakorra eest vastutamine. Pole midagi hullemat kui ärgata öösel kell 3 selle peale, et teisel pool telefoni nõuab üürnik Teilt pesumasina sisselaskevooliku paranadamist.

Haldusfirmad leiavad Teile parima üürniku. Halbade üürnikega tegelemine ei kuluta ainult Teie närve vaid astuvad ka sügava sammu Teie rahakotti. Kogemustepagasiga haldusfirmad on piisavalt pädevad leidmaks häid üürnikke ning suudavad selliselt pakkuda Teile stabiilset sissetulekut oma investeeringult. Kuna neil on ka palju kontakte teiste haldusfirmadega, võite kindel olla, et Teie korterisse või majja ei koli „sariläbustajad“.

Haldusfirmadel on „käpp sees“ paljudes kohtades. See tähendab tegelikult seda, et neid on piisavalt kontakte, leidmaks parimaid pakkumisi näiteks remonditööde korral. Tänu nende suurele kogemustepagasile võite olla kindel, et mõne veetoru purunemise korral Teie und ei segata.

Uue üürniku leidmine on haldusfirmadele lihtne. Juba enne üürilepingu lõppemist võite olla kindel, et Teie korter või maja tühjaks ei jää. Tõenäoliselt on selleks ajaks juba leitud uus huviline ning investeeringult saadav tulu ei katke.

Aia kastmine

Levinud on teadmine, et aeda tuleb sügisest kevadeni kasta, kuid kuidas seda õigesti teha? Kui teed seda õigesti, siis saad aia ilust ja selle saadustest maksimaalse.

1. Tea, et taimed vajavad niiskust oma esimestel kasvunädalatelt. Sel ajal arenevad nende juurestikud.
2. Kasta potitaimi vastavalt nende vajadusele, kuid kindlasti kastekannuga. See väldib taimele kahjustuste tekitamist.
3. Kontrolli, kas muld on ka sõrme sügavuselt niiske. Kui on siis ei ole kastmiseks veel tarvidust.
4. Kasta varahommikuti, sest siis ei aurustu vesi liiga kiiresti. Ka hilisõhtune aeg on sobilik, kuid sel juhul võib niiskus maapinnale jääda ja tekitada niiskuskahjustusi.
5. Ära kasta kui selleks ei ole vajadust. Ülekastmine tekitab sama palju probleeme kui alakastmine.
   

Talveriiete hoiustamine

Pärast külmade taandumist ja lume sulamist on aeg hakata mõtlema talveriiete hoiustamisele. Kampsunid, mantlid, mütsid ja kindad tuleb korralikult hoiustada ning teha ruumi suvistele riietele. Enne riiete hoiustamist tuleks aga teha mõned ettevalmistused, mida järgnevalt vaatamegi.

1. Peske riided enne kappi pakkimist puhtaks. Nii väldite olukorda, kus külma aja saabudes on riided koppinud lõhnaga. Puhaste kudumite puhul on ka koiliblikate kahjustuste tõenäosus väiksem.

2. Riiete pikaajaliseks hoiustamiseks võite kasutada plastmassist hoiukarpe. Lühiajaliseks hoiustamiseks sobivad ka pappkarbid.

Loe edasi: Talveriiete hoiustamine

Till maitse ja toidutaimena

Maitsetaimena kasutatakse värskena, kuivatatult, soolatuna ja sügavkülmutatult. Sobib valmistada ka äädikahoidist ning õlitõmmist. Till on universaalne maitseaine ja võib kasutada pea alati koos teiste maitsetaimedega. Süüakse suvel toorelt salatite koosluses, valmistoitudele lisatakse serveerimisel (mitte keeta!) aroomi ja maitseomaduste säilitamiseks. Kuivatatud, soolatud ja sügavkülmutatud tilli lisatakse toidule 1-2 min enne keetmise lõppu.

Purustatud seemneid on soovitav kasutada soolavaeses dieettoidus. Et eeterlikud õlid seemnetest paremini eralduksid, hõõrutakse neid vähese soolaga. Sügavkülmutatud till on küllaltki vesine kraam, teda tasuks valmis hakkida karpidesse. Kaunistuseks ei kõlba, kuid toor- ja keedetud toiduainetest valmistatud salatitesse võib teda lisada.

Kuivatatud tilli võib jagada säilitamiseks peeneks ja varstilliks. Varsi kasutatakse kalatäidises, suppides, peentill aga eranditult kõikides toitudes.

Loe edasi: Till maitse ja toidutaimena

Suvelillede külvamine (video)

Aiapotid

Poti asukoht ja stiil
Üksik suur aiavaas või vaaside kogumik töötab kujunduses sama olulise elemendina kui skulptuur või soolotaim. Seetõttu tuleks aiavaaside asukoht enne paigutamist läbi mõelda. Kuna suur anum muutub mullaga täites väga raskeks, oleks mõistlik  leida talle esmalt sobiv asukoht ja alles seejärel mullaga täita ning taimed istutada.
Hästi mõjuvad potid ja vaasid mõne olulise vaate juures – sissekäigu kõrval, trepil, terrassil, puhkenurgas, vahel ka veesilma või aiapingi läheduses.
Lillepoti suurus valitakse vastavalt selle paiga proportsioonidele, kus teda eksponeeritakse. Väikesed anumad on toredad grupeerituna treppidel või muudmoodi maast kõrgemale tõstetuna (rinnatised, postamendid). Kuna väike pott on kerge ja Eestimaa kliima üsna tuuline, siis tuleks vältida selliste anumate paigutamist tuultele avatud kohta, et tuul neid loopima ei hakkaks.

Keraamika sobib väga erinevate stiilide juurde, rustikast modernini. Keraamilisi potte toodetakse mitmesuguse kuju ja vormiga. Modernse stiiliga sobivad lihtsad silindrid või risttahukad. Klassikalise- maakodu- ja vahemeremaade stiiliga sobivad ümarad anumad, kannukujutised või jalaga vaasid.

Loe edasi: Aiapotid

Hea-tuju menüü lisab vitaalsust ja tervist

Olete rõõmus või kurb, kontsentreerute hästi või halvasti - kõik sõltub ajust. Selleks, et aju hästi funktsioneeriks, vajate igapäevasest energiatarbest ca 20%. Õigesti toitudes tunnete end pingeteta ja reipana.

Aju koosneb ligikaudu 100 miljardist närvirakust. Iga närvirakk on omakorda kontaktis 4000-10 000 teise närvirakuga. Selleks, et aju andmeautostraada (info) funktsioneeriks optimaalselt, vajatakse info edastamiseks neurotransmiteerimist (virgatsaineid). Pideva stressi korral vajab organism neid aineid rohkem, et kindlustada närvide tasakaalu.

Tähtsamad mõjuained

Atsetüülkoliin - teritab taju ja kontsentratsiooni. Ei lase mõtteid laokile. Lähteaine: B-vitamiin e närvivitamiin.

Dopamiin - ainevahetuse kiirendaja. Tähtis aktiivseks ja normaalseks ainevahetuseks (kiirendab kalorite kulutamist). Lähteaine: aminohape türosiin.

Noradrenaliin - teeb rõõmsaks, hoiab vaimu erksana. Kui noradrenaliini jätkub piisavalt, olete rahul ja õnnelik. Ideaalne dieedistardiks! Lähteaine: aminohape fenüülalaniin, lüsiin ja metioniin. Peale selle vitamiin C (leidub tsitrusviljades) ja magneesium (rohelistes köögiviljades).

Serotoniin - leevendab näljatunnet. Serotoniini nimetatakse ka õnnehormooniks (toimib koos noradrenaliiniga). Summutab (pärsib) näljatunnet, stimuleerib lihaste ainevahetust (kulutab kaloreid), kontrollib küllastustunnet (sööte automaatselt vähem), teeb reipamaks ja väldib meeleolu kõikumisi. Lähteaine: aminohape trüptofaan.

Mure ja pingete korral vajab organism rohkem endorfiine. Vabastavad pingest ja parandavad enesetunnet. Lähteained: aminohapped lüsiin, metioniin, fenüülalaniin ja türosiin. Peale selle: kaltsium (piimas ja piimaproduktides), magneesium (rohelistes köögiviljades). Positiivselt mõjub ka: reeglipärane jooksmine, ujumine, jalgrattasõit või käimine - kiirendab endorfiinide produktsiooni. Ideaalne: 3 korda nädalas 20 minutine treening.

Hundiisu vastu

Peale neurotoitainete vajab aju ka energiat - nii nagu mootor (pidevalt) bensiini. Siis on aju- ja närvirakud pidevalt aktiivsed. Kui energia puudub või sööte palju süsivesikuid (šokolaadi või kondiitritooteid) tekib hundiisu, halb meeleolu, närvilisus, tunnete end loiuna või olete ärritunud. Võib tekkida isegi peavalu või värinad. Selleks, et närvirakud saaksid piisavalt energiat, vajate glükoosi (veresuhkrut). Saate seda siis, kui sööte süsivesikuid kompleksselt ja 5 korda päevas (toidukordi).

Lülitage oma toidusedelisse vajalikud bioained!

Menüü koostamisel (hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi ning kahe eine korral) toimige antud tabeli järgi. Nii saate kätte vajalikud bioained ja piisava energia.

Komplekssed süsivesikud

Teraviljad, täisteraproduktid, köögivili, kartul, puuvili, naturaalne riis, täisteranuudlid.

Serotoniin

Kaunviljad, apteegitill, rõigas, tomat, spinat, banaan, viigimari, ananass, punasevärviline köögivili, kartul, täisteraproduktid, naturaalne riis, pähklid, kala, mereannid, linnuliha, lahja liha, juust.

Noradrenaliin

Banaanid, punasevärviline köögivili, apteegitill, täisteratooted, kala, linnuliha, lahja liha, juust.

Endorfiinid ja dopamiin

Piim ja piimatooted, muna, kala, mereannid, lahja liha, linnuliha, sojaproduktid, kaunviljad, täisteratooted, köögivili, kartul, pähklid, juust.

Atsetüülkoliin

Kaerahelbed, sojaletsitiin, sojaproduktid (sojapiim, tofu, miso).

Hommikusöök 1 inimesele

·        Müsli: 3 spl kaerahelbeid, 1/2 banaani, 1/2 apelsini, 100 g hapupiima.

·        1 täisterakukkel rohelise kohupiimaga, 3 spl lahjat kohupiima, veidi vett ja 1 spl maitserohelist. Juurde: 1 kiivi.

·        1 viil täisteraleiba, 1 tl poolrasvast võid või margariini, 30 g kodujuustu ja peale 1 viiludeks lõigatud tomat. Peale selle: 1 virsik.

Lõuna 4 inimesele

Kui kasutate retsepti ainult ühele, jagage toiduained 4 osaks.

Rostbiif redisekastmega

Kastmeks: 400 g hapupiima, 2 spl Crème fraiche ja 2 tl mädarõigast segatakse. Lisatakse 2 kimpu juurviljariivil riivitud rediseid, vesikressi ja 1 kimp hakitud tilli. Maitseks pipart ja veidi soola.

6 porgandit tükeldatakse õhukesteks viiludeks või ratasteks, hautatakse wok-pannil 1 tl õliga 5 min. Maitsestatakse vähese pipraga. Porgandid ja 200 g viiludeks lõigatud rostbiifi serveeritakse 4 taldrikule ja kaunistatakse tilliga. Portsjonis 235 kcal.

Õhtusöök 4 inimesele

Melonisalat kitsepiimajuustuga

100 g käharat endiiviat tükeldatakse (näpitakse), jahutatud melonist (500 g) eraldatakse viljaliha ja tükeldatakse kuubikuteks. Teflonpannile asetatakse 1 tl õli ja 4 väikest kitsepiimajuustu tükikest, kuumutatakse soojaks, ei pruunistata(!), kuid pööratakse ringi. Salat, melon, juust ja 100 g õhkõhukeseks lõigatud mitterasvaseid singiviile vormistatakse taldrikule. Üle valatakse salatikaste: 4 spl külmpressitud oliivõli, 3 spl apelsinimahla, 2 spl veiniäädikat, pipart ja veidi soola. Portsjonis 280 kcal.

Vahepalad e ooted

Ennelõunaks ja pärastlõunaks:

·        1 banaan

·        200 g ananassi

·        1 virsik või 200 g õun

·        1 kl maitsestamata jogurtit või lahjat jogurtit 2 spl apelsinimahlaga

·        200 g punast ribadeks tükeldatud paprikat

·        60 g tudengitoitu (valmissegu või omavalmistatud kuivatatud puuviljadest nagu rosinad, datlid, aprikoosid, viigimarjad, ploomid ja võib-olla kergelt röstitud pähklid, mandlid, päevalilleseemned)

·        1 kl sojapiima.

´

Allikas: terviseleht.ee, Aili Meristo

Mida teha kasutatud mootoriõliga?

Mida teha kasutatud mootoriõliga? Paljud autoomanikud vabanevad määrdeainetest neid maha kallates. Sellisel viisil mootoriõlist vabanemine kahjustab keskkonda väga rängalt. Lisaks sellele jõuab see ajapikku põhjavette ning sealt kaudu Teie enda joogivette. Õnneks on täna võimalik vabaneda kõigist loodust kahjustavatest kodustest määrdeainetest ja muudest vedelikest ilma suure vaevata ja keskkonda rikkumatta. Alljärgnevalt seletame lahti miks määrdeainete taastöötlemine kasulik on.

Ümbertöödeldud õli kasutusalad

Ümbertöödeldud õli on väga kasulik ja selle niisama ära viskamisel puudub igasugune kasutegur. Kuna mootori töös ei kulu kogu õli ära, annab seda puhastada ja taaskasutada uutes õlides ja teistes määrdeainetes. Pealegi, olemasoleva õli taaskasutamine on märksa energiaefektiivsem kui toornafta töötlemine. Peale mootoriõli puhastamist võivad Teie neljarattalise sõbra mahald leida kasutust väga erinevates kohtades – näiteks baasmaterjaliks uue õli tootmisel. Naftast mootoriõli tootmisel peab kasutama tunduvalt rohkem baasaineid ja seega hoiate loodust ning Teist jääb maha väiksem ökoloogiline jalajälg. Peale taaskasutatud õli tootmise võib sellest õlist saada kütus või isegi asfalti või tsemendi tootmisel vajalik komponent. Nagu näete, on mootoriõli taaskasutamisel mitmeid väljundeid.

Joogivee kõlblikuna hoidmine

Mootoriõli, mis jõuab murule kallatuna põhjavette, rikub joogivee tihtipeale täielikult. Kuna piisab ühest liitrist õlist, et reostada miljon(!) liitrit puhast vett olge taoliste ainetega väga ettevaatlikud ning peale kasutamist viige see vastavatesse taaskäitluspunktidesse.

Ürglooduse kaitsmine

Kuigi Teie enda tarbeks kasutatud õli kogus pole niivõrd suur nagu teleri vahendusel nähtud katastroofide puhul, on tegemist ohtliku ainega mitmetele liikidele.

Suur osa töötlemata mootoriõlist jõuab ookeanidesse, kus ta tekitab suuri kahjustusi. Kasutatud mootoriõli jõuab sinna peamiselt merelinnade jõgede reostuse kaudu.

Vette sattunud õli moodustab vee pinnale kleepuva kihi, mis takistab mereloomi ja –lindude normaalset elu elamast. Õlilaigud ei „lagune“ ja seega kipuvad ajapikku kogunema ja teatud kohtadesse settima.

Lagunemata õli uhub üldiselt kaldale, kus ta reostab ranajoont ja sealset elustikku. Lisaks sellele kahjustab maale jõudnud õli ehitisi, mis on vette rajatud, põhjustades probleeme nii elukeskkondadele ja ka omandile.

Nõuandeid grilli süütamiseks

1) Kasutades süütevedelikku

- pane söed kuhjana grilli põhjale
- pritsi sütele süütevedelikku ja lase sellel imenduda
- süüta

Alusta grillimist alles siis, kui söed hõõguvad korralikult ja süütevedelik on korralikult ära põlenud.

2) Kasutades tohthakatist

- pane tohthakatis ühtlaselt grilli põhja
- pane söed peale ja süüta hakatis mitmest kohast

Tohthakatist kasutades saab grillimist alustada kohe, kui süte temperatuur on selleks paras. Tohthakatist kasutades toimub süte süütamine puhtalt ja ökoloogiliselt.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Näpunäiteid kevadisteks koristustöödeks

Kevadised koristustööd võivad olla ebameeldivaks kohustuseks või hoopis tähendada uut algust. Lõpptulemus sõltub sellest kui hoolikalt Te koristate ning kui tihti sellele aega pühendate. Kui koristate regulaarselt, siis ei ole Teil iga kord tarvis palju aega koristamisele pühendada.

Näpunäiteid kevadiseks koristamiseks

Tehke nimekiri. Pange kirja kõik tööd, mis vajavad tegemist nii toas kui ka õues. Esmalt võtke käsile tööd, mis tunduvad kõige ebameeldivamad.  Kui teete need tööd esimesena, siis ülejäänud tööde tegemine tundub oluliselt mõnusam.

Alustage keldrist või garaažist. Nende ruumide koristamise järgselt on palju lihtsam võtta käsile teiste ruumide koristamine. Enne koristama asumist ostke kõik koristamiseks vajalikud vahendid. Nendeks on puhastusvahendid, majapidamispaber, töö-ja kummikindad. Lisaks võib teil vaja minna puiduhooldusvahendeid, liimi, kruve jms.

Kevadine koristus ja taaskasutus

Koristamisel koguneb teil kindlasti asju, mida te enam ei vaja. Võimalusel viige need ümbertöötlusesse või taaskasutuskeskusesse. Plast-ja klaaspudelid viige vastavatesse konteineritesse ning riided ja kodumasinad, mida Te enam ei vaja viige taaskasutuskeskusesse.

Kodu turvalisus teie äraoleku ajal

Pikemale reisile minek eeldab tavaliselt palju eeltööd. Enamasti on vajalik broneerida lennupiletid, hotellid jms. Lisaks pikale planeerimisele tasub mõelda veel ühele väga olulisele asjale – kuidas tagada enda kodu ohutus ajal, mil olete ära. Siin on mõned ideed kuidas tagada enda kodu turvalisus.

Loe edasi: Kodu turvalisus teie äraoleku ajal

Majoraan kuulub dieetvürtside perekonda

Majoraani kultiveeriti vanas Egiptuses, Kreekas ja Roomas kui rituaalset maitse- ja ravimtaime. Ta kasvab looduslikult troopikaaladel, ka Lõuna-Euroopas, Hiinas ja USA-s. Kõige väärtuslikumaks peetakse tänapäeval prantsuse ja tšiili majoraani.

Meil on tuntud prantsuse leht- ja saksa pungmajoraan, mis oma külmakindlusega sobivad meie ilmastikuoludesse. Majoraan on päikeselembeline taim, eelistab kasvada huumusrikkal mullal. Juulis-augustis avab oma rohekasvioletsed õied. Võrseid on õigem lõigata enne õitsemist ning kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Majoraan kuulub dieetvürtside hulka ja seega on ta paljude maitse-kuivsegude koosluses.

Majoraan mõjub rahustavalt

Väikesed seemned idanevad kaua, seetõttu tuleks tööd alustada juba aknalaual nii umbes märtsis-aprillis, avamaale külvatakse meie oludes juunis.

Majoraani tugev maitse ja lõhn tulenevad eeterlikust majoraaniõlist, mida ta sisaldab 1-2%. Kamprit meenutavas maitses võib aimata ka tüümiani ja pune maitset. Lehtedes on tamiini (5%), parkaineid, vitamiine (karotiini, C-vitamiini).

Ravimtaimena kasutatakse majoraani maapealset osa. Et majoraanis leiduvate eeterlike õlide segu toimib ühelt poolt toniseerivalt, teisalt aga valuvaigistavalt ja antiseptiliselt, siis on reuma, podagra ja liigesepõletike puhul tehtud majoraanivanne. Samas võib valmistada salvi (analoogselt saialille salviga) ja ravitakse sellega veenilaiendeid, valutavaid liigeseid ja lihaseid.

Majoraanitee mõjub rahustavalt, seedekulglale spasmolüütiliselt, seda on kasutatud köha ja hingamisteede põletike korral; aitab ka meeleolulanguse ja peavalude vastu. Tee valmistamiseks võetakse ainult 1 tl ürti 1 klaasi kuuma vee kohta, lastakse tõmmata 1 tund ja juuakse paar klaasi päevas 6-7 päeva järjest.

Majoraan on suurepärane maitseaine

Meil kasvatatakse peamiselt maitsetaimena, kuid palju kasvatavad ka mesinikud, kuna on hea meetaim. Maitseainena on tuntud kõikjal ja ammust ajast vorstirohu nime all. Suure vürtsikuse tõttu lisatakse toitudele väikeses koguses, on tähtis maitseaine soolavabas dieedis. Majoraan on suurepärane maitseaine liha- ja köögivilja-, eriti maksa-, kaalika-, porgandi- ja kaunviljatoitudele, teda lisatakse kastmetele ja pekist väljapraetud rasvale koos sibula, õuna ning hariliku pujuga.

Teena on ta sobilik (ka külmana suvel) lõunasöökide juurde. Väga hästi sobib kasutada veretoitude juurde, seepärast on ammusest ajast kasvatatud majoraani verivorsti, vereleiva ja -käkkide maitsestamiseks.

Tasuks perenaistel harjutada ka hommikuputrudes, eriti tangu ja kruubi puhul, samuti teatud suppidesse nagu kalasupp. Imehästi sobib lambalihast toitudesse, eriti lambaprae maitsestamiseks. Järgnevalt pakun katsetamiseks huvitava majoraanisupi retsepti, mis sobib ka pidulikel juhtudel.

Majoraanisupp

200 g suitsuliha (soovitav lambaliha), 6 sibulat, 4 suurt porgandit, 1,5 kl värsket majoraani (0,5 kl kuivatatud), 20-25 rohelist karusmarja, 1 l lihaleent, 1 spl teravamaitselist kastet (sojakaste), peterselli, rohelist sibulat, soola.

Liha pruunistatakse kergelt, lisatakse sibul, porgand (tükeldatult) ja karusmarjad. Lisatakse sojakaste, lihaleem ja majoraan. Keedame kuni porgand on valminud. Enne serveerimist lisatakse sibul ja petersell.

Majoraani võiks sobitada ka porgandiga nagu pirukatäidistes või iseseisva toiduga.

Majoraaniporgandid

Porgandeid, soola, vett, võid, rõõska koort, majoraani. 4-5 porgandit tükeldatakse ja keedetakse vähese soolaga maitsestatud vees. Eraldi nõusse lisatakse või ja kallatakse juurde ilma vedelikuta porgand. Lõpuks lisatakse klaas koort ja majoraani.

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela