Ruumikujundus tapeedi abil
Tihti piisab toale uue näo andmiseks vaid tapeedivahetusest, millega saab igaüks omal käel hakkama ning võimalusi erinevate lõpptulemuste saavutamiseks on lõputult.
Esmaseks ja olulisimaks teguriks tapeedi valikul on loomulikult isiklik maitse, kuid lisaks sellele tasub enne lõpliku otsuse langetamist järele mõelda, millist atmosfääri tapeedi abil luua soovitakse. Erinevatel värvidel ja mustritel on inimese psüühikale erinev mõju ning leidub põnevaid võtteid ja nippe, mis aitavad kerge vaevaga soovitud tulemust saavutada.
Väikestes ruumides on mõistlik kasutada heledaid tapeete, mis muudavad ruumi visuaalselt suuremaks, samas kui suured ruumid muutuvad hubasemaks tumedate tapeetide abil.
• Kasutades pikiseintel tumedaid ja otsaseinal ning põrandal heledaid toone, muutub ruum visuaalselt sügavamaks. Sama tulemuse loob ka seina keskel jooksev porte.
• Kõrgust annavad ruumile juurde püst-triibuline tapeet ning vahetult lae alla paigaldatud porte.
• Oluline on arvestada ka loomuliku valguse hulgaga ruumis. Varjulistes tubades on mõistlik kasutada erksamaid päikeselisi toone või sooja varjundiga pooltoone. Päikesepaistelistes tubades muutuvad erksavärvilised tapeedid veel intensiivsemaks, seega peaks neisse tubadesse valima heledamad ja jahedamad toonid.
• Kindlasti peaks arvestama ka juba olemasolevate sisustuselementide ja mööbliga. Hele mööbel pääseb paremini esile tumeda tapeedi taustal ja vastupidi. Kui ruumi seintel on palju pilte, sobib seinale kas struktuur- või tekstiiltapeet.
• Eelnevat silmas pidades on kindlasti oluline enne lõpliku valiku tegemist vaadelda tapeedi näidiseid ka koduses valguses ja sisustuse taustal.
• Eriliste efektide loomiseks tapeedi abil võib katsetada näiteks toa lae tapetseerimise või põranda tapeediga katmisega ( viimasel juhul tuleb tapeedi pind kindlasti katta kulumist takistava lakikihiga).
• Kataloogist tapeedinäidise vaatamisel tuleks kataloog tõsta püstiasendisse, eriti läikivate tapeetide puhul, kuna valgus võib tapeedi pinnal väga erinevalt mängida ning lõpptulemus jääda ettekujutatust sootuks erinev.
Kallimate disaintapeetidega ei pea katma tervet seina, vaid neid võib kasutada ka huvitava aktsendina näiteks värvitud seintega ruumides või üksikute paanidena ühevärviliste paanide vahel.
Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.
Vitamiinid aknalaual
Vitamiinivaeseim aeg Eestimaa aastas on kätte jõudmas. Tõsi, poe- ja turuletid on puuviljade all lookas, aga kuuldavasti on need kaugelt toodud ja kaua seisnud välisfruktid üsna vitamiinivaesed, kui C-vitamiinipommid kiivi ja sidrun välja arvata. Siiski, banaangi on iselaadne vitamiiniallikas, temas on nimelt rohkesti närvisüsteemile vajalikku B-vitamiini.
Aga ka oma koduaia saaki, mis keldris või sahvris sobivalt tallel hoitud, tasub nüüd ohtralt lauale tuua, et kevadväsimust endast võimalikult kaugel hoida. Kõige rohkem annavad veebruaris-märtsis reipust ja jõudu tervisevarusid hoolikalt koore all säilitanud kaalikas, juurseller, porrulauk, kapsas, aga ka punapeet, porgand, kõrvits, eriti kui neid toorelt toiduks tarvitada (porgandit koos vähese õliga, siis omastub paremini A-vitamiin). Kui sööme juurvilja keedetult, siis keetkem neid väheses vees või aurus ja mitte kuigi pehmeks. Ka vitamiinirikast keeduvett ei maksa ära visata, vaid rüübata kasvõi võileiva kõrvale või kasutada puljongina.
Viimased juunis-juulis sügavkülmikusse pistetud maasikad-vaarikad-mustikad peaks nüüd samuti ära sööma, veel on neis vitamiine rohkem kui näiteks moosipurgis.
Aga tehkem endale varajane vitamiinipeenar aknalauale - idandagem seemneid. Selleks otstarbeks sobivad mitmesugused kemikaalidega töötlemata terad: nisu, tatar, hernes, uba, kõrvits, oder, lutsern, päevalill, alustassil kasvab mõne päevaga söömiskõlbulikuks ka kress-salat. Niisuguseid seemneid saab osta loodustoodete kauplustest, aga tavateravilju ka talupidajailt. Võtkem siis näiteks peotäis (sellest aitab mitmekordseks võileivakatteks) idanemisvõimelisi nisuteri ja pangem nad õhtul purki jahedasse vette paisuma. Hommikul loputagem terad läbi ja korrakem seda hallituse vältimiseks päeva jooksul veel paar korda. Siis jätame seemned niisketena klaaspurki idusid ootama, aegajalt neid puhta veega piserdades. Kolme-nelja päeva pärast on idujuured väljas ja kohe tõstab oma helerohelise sarvekese püsti ka iduleheke. See ongi paras aeg kasvamahakanud ivad purgist välja raputada ja salatisse või võileiva peale panna. Ja ärgem idusid seemne küljest lahti näpistagem, magusavõitu pärmimaitselised terad on tervislikud tervenisti. Kui kõiki seemneid toiduks ei tarvitata, võib nad lasta toredaks roheliseks põõsaks kasvada.
Allikas: Terviseleht, Juta Üts
Mootorratta ja paadi kindlustamisest
Enne oma äsjaostetud mootorrattaga teele asumist või paadiga kevadisi laineid püüdma lähete soovitame mõelda natuke oma investeeringu kindlustamise peale. Tihtipeale ostetakse mootorrattad kuid enamgi veel paadid just investeerimise eesmärgil seega peaks selle kindlustamine olema prioriteediks.
- Hinnake oma olukorra spetsiifikat. Mootorratta või paadi kindlustamine erineb mõneti auto või elamupinna kindlustamisest. Kui olete soetanud või ise ehitanud mootorratta, millel on väga spetsiifiline värvikate, võite saada kindlustusest lepingu, mis kaitseb Teid kahjustuste eest, mis võivad kuluka värvitöö rikkumisega seotud olla. Paadi kindlustamisel on samuti võimalik leppida kindlustajaga kokku täpsete lepingupunktide osas ning näiteks kindlustada kalastusvarustust ja puksiirteenuste korvamist. Kodu kindlustamisel paadi oma varadesse kirjutamise korral Te tõenäoliselt selliste kahjude eest end ei kaitse.
- Kindlustusagentidega konsulteerides valige välja pakkuja, kes võimaldab Teil kindlustada kõige laiema spektriga kahjude vastu. Enne otsuse vastu võtmist soovitame ka Teiste paadi ja mootorrattaomanikega sel teemal vestelda ning koguda infot nende kogemustest.
- Mitmed kindlustusepakkujad pakuvad Teile standardlepingut, mis ei erine oluliselt auto kindlustamisest. Leidke pakkuja, kellega on võimalik kokku leppida täpsemate lepingupunktide osas, sest kalli vara kindlustamise mõte on ju ikkagi mistahes kahjude tekkimisel nende kindlustuse pakkuja poolne korvamine.
Liikumine elulaadiks
Luudele, lihastele ja liigestele kõndimine meeldib. Kõndimine tugevdab luid, annab luudele vajalikku koormust. Maastikul vaheldusrikkal pinnal kõndimine ning kergete lihasraskuste kasutamine tugevdavad liikumise kasulikku mõju luudele.
Liikumise mõju
- elavneb liigesekõhre ainevahetus
- kõõlused ja liigesesidemed tugevnevad
- luukoe hõrenemine aeglustub
- keha tugi- ja rühilihased tugevnevad
Liikumise mõju psüühikale
- minapilt ja eneseväärikustunne tugevneb
- stressitaluvus paraneb
- eneseusaldus kasvab
- keha ja vaim lõõgastuvad
- masendus väheneb
- uni paraneb
Kõndimine igapäevaseks asjaks
Kõndimine on tervist edendav liikumisvorm. Terviseliikumine on mõõdukalt intensiivne, seda soovitatakse nii täiskasvanuile kui lastele. Sobivaks liikumisajaks peetakse iga päev pool tundi. Kõndimist on kerge ühendada igapäevaste toimetustega, miks mitte tööleminekul, tööl asju korraldades, igapäevaelus üldse. Nii võib igaüks esialgu oma päevase liikumisnormi kokku saada ka mitmest lühemast, näit. kolmest 10minutilisest reipal kõnnil läbitud ajavahemikust ning aegamööda regulaarsele liikumisharrastusele üle minna.
Tervistava liikumise põhialused
Südame-veresoonkonna töövõimet suurendab kõige paremini pikaajaline, suurtele lihasgruppidele koormust andev liikumine, millega tegeldakse peaaegu iga päev, vähemalt pool tundi korraga, 65-85% intensiivsusega pulsi lubatud maksimaalsest sagedusest, mõõdukalt higistades ja hingeldades. Liikumisest saadakse suurimat kasu siis, kui sellega kulutatakse 1500-2000 kcal energiat nädalas.
Allikas: Terviseleht
Kolimisnimekiri
Kolimine võib olla paras nuhtlus. Küll aga saate säästa palju aega ja närve kui koostate korraliku kolimisnimekirja. Taolise nimekirja eesmärk on aidata Teil pakkida ja transportida oma asju selliselt, et lahtipakkimine oleks võimalikult muretu ja lihtne. Järgnevaid nõuandeid meeles pidades peaks kolimine mööduma kui liueldes.
Pakkematerjal
Mõttetuid reise ehituspoodi mullikile(õrnade asjade pakkimiseks) järgi saate vältida kui ostate seda enne piisavalt ette ära ning pakite asjad kenasti kastidesse. Samuti on Teil kindlasti tarvis väiksemaid kaste, et kokku pakkida rasked asjad nagu raamatud. Liiga suurtesse kastidesse raskeid asju panna pole hea, sest pappkastid võivad vedamise käigus katki minna ning siis peate neid asju eraldi vedama. Pottide, pannide jaoks sobivad keskmise suurusega ja suured kastid. Vastasel juhul ei saa Te neid normaalselt üksteise otsa laduda.
Kastide laadimine
Kuna Te olete eelnevalt koostanud nimekirja asjadest, mida veate ning teate, kuhu kastidesse need pakkinud olete, saate selge ülevaate(kirjutage kastidele peale) sellest, milliseid asju mitte kõige alla panna. Õrnu asju on soovitatav vedada eraldi. Ka veomasinasse asju ladustades olge tähelepanelik. Üritage kauba raskuskese võimalikult madalale viia. Vastasel juhul võib kurvides või maanteel külgtuule korral veok kontrolli kaotada või ümber kalduda. Ka kaubiku veoruumi kaste paigutades on soovitatav väikeste kastide abil „auke“ täita.
Õrnad ja purustatavad asjad
Koostage eraldi nimekiri asjadest, mis võivad reisi jooksul kahjustatud või purustatud saada. Märkige veel juurde, et taolised asjad tuleb pakkida ühte kohta või vedada eraldi. Seda maksab kindlasti mainida ka kolimisfirmadele, et nad neid kaste kõrgendatud hoolega käsitleksid. Kindlasti on mõistlik neile kastidele märkida peale „Kergesti purunev“ ja vajadusel peale märkida noolega suund, mis pidi peab kast olema(püstasend). Eriti kogenematute kolijate puhul tuleks peale märkida kasti sisu nimetus, mis viitab selle kergesti purunevale loomusele(nt klaasid). Erivärvide kasutamine on samuti soovituslik.
Polsterdamine
Üliharva kasutatakse kolimiste puhul piisavalt polsterdusi. Oma mööbli ja õrnade asjade ohutuse huvides ärge selliste kohtade pealt kokku hoidke. Kirjutage üles, millised on asjad, mis vajavad polsterdusi ning kui palju. Polsterdusmaterjalina ei ole soovitatav kasutada linasid, kardinaid või muid riideid, mille purunemisest Teil hiljem kahju oleks.
Sihtpunkti korrastamine
Oma töö kergendamiseks on mõistlik panna kirja, millisesse ruumi millised kastid viia. Sedasi jääb Teil vaid uues kohas kastid lahti teha ning oma asjad laiali paigutada. Kolimisfirmade töö kergendamiseks on mõistlik kõik asjad või kastid erivärviliselt – vastavalt sihtkohale(toale, ruumile) märkida. Nii näevad nad juba kastile peale vaadates, mis sellega teha. Head kolimist!
Testi kodu tuleohutust
Alljärgnevalt leiate kontrollküsimustiku, millele vastates saate teada enda kodu vastavust tuleohutusele. Küsimustele vastake „jah“, „ei“ vormis.
- Kas lastele on põhjalikult õpetatud tulega mängimise ohtlikkust?
- Kas koju on paigutatud suitsuandurid?
- Kas autot ei jäeta kunagi kinnises garaažis käima, ka mitte mootori soojendamiseks.
- Kas küttekolded, korstnad ja lõõrid ning ventilatsioon on viimase aasta jooksul kontrollitud ja korras?
- Kas mittepaiksed küttekehad (puhurid, kiirgurid, konvektorid) hoitakse vähemalt meetri kaugusel süttivaist esemeist?
- Kas mittepaiksed küttekehad on alati vooluvõrgust lahutatud, kui neid ei kasutata?
- Kas magama minnes on kõik mittepaiksed küttekehad välja lülitatud?
- Kas köögirätikuid, pajalappe ja kuumakindaid hoitakse ahjust eemal?
- Kas kardinad ei saa tuulega sattuda lahtise tule või kuumade pindade lähedale?
- Kas kõik elektririistad on regulaarselt kontrollitud juhtmevigastuste avastamiseks?
- Kas boilerid on regulaarselt kontrollitud võimalike lekkekohtade avastamiseks?
- Kas suitsetatakse selleks ettenähtud kohtades, konid hoolikalt kustutades?
- Kas perekonnal on ette valmistatud ja harjutatud evakuatsiooniplaan?
- Kas tuletõrjetehnika saab takistamatult sinu maja juurde sõita?
Juhul kui vastasid mõnele väitele eitavalt, saad antud küsimusele tähelepanu pöörata ning seeläbi oma kodu ohutumaks muuta.
Oma kodu rajamine
Oleme aastaid kuulnud juttu, et oma kodu omamine on inimestele elu tähtsaim ja suurim investeering. Omandi puhul on eelised suhteliselt selgesti nähtavad kuid kas üürimisel on sellele midagi vastu panna? Alljärgnev artikkel toob välja üürimise head ja vead võrreldes maja või korteri omamisega.
Alustavatele paaridele ja madalama elatustasemega perede jaoks on üürimine ainuõige valik. Kuigi üürihinnad varieeruvad linnati seinast-seina, leiab igaüks, kes otsib igas linnas sobiva. Kuna alustavates paarides töötavad tavaliselt mõlemad osapooled, pole üüri eest tasumine just teab mis keeruline ülesanne. Üürimise puhul ei pea Te muretsema maja või korteri hooldamise pärast ja kui mõni kodumasin peaks rikki minema, piisab tavaliselt kõnest omanikule, kes lepingujärgselt selle paari tööpäeva jooksul korda seab. Kuna Eesti linnad on muu maailmaga võrreldes väikesed ning kõik vajalikud asutused üldiselt mõnekümne minutise jalutuskäigu kaugusel, ei ole asukohtki primaarse tähtsusega.
Rentimine on hea valik ka üksikutele töötavatele noortele. Noorena on paljud inimesed ambitsioonikad ning majaomaniku murede lahendamine võib osutuda tiheda töö kõrval parajaks nuhtluseks.
Kuid millised on rentimise suurimad eelised?
- Madal esialgne investeering. Tavaliselt on tarvis tasuda ette vaid esimese või teise kuu üür.
- Madalam vastutus. Omanik on tavaliselt kogu vara hoolduse eest vastutav ja seega ei pea Te kohe-kohe rikneva pesumasina pärast ise oma pead vaevama.
- Üürilevõtjat ei mõjuta kinnisvara hindade tõus. Üürihindade tõstmine on reguleeritud seadusega ja sedagi kaitstes rohkem üürilevõtjat.
- Kuna üürile lisanduvad tavaliselt kommunaalkulud on igakuise eelarve tegemine lihtsam.
- Soovi korral võite lahkuda ning järgmisesse kohta elama minna. Kui Te sissetulekud kõiguvad mistahes poole, võite vastava otsuse langetada kiiresti, muretsemata pangalaenude pärast.
Peale nende on üürimisel veel mitmeid häid külgi. Noored, kelle karjäär võib nõuda neilt ühest linnast teise kolimist, leiavad kiiresti, et korteri üürimine on neile parim valik. Sellises olukorras maja müümine, ostja leidmine, kolimine ja paljud muud vajalikud tegevused võivad inimest kinni hoida ning nende saavutusi pärssida.
Auto valmisolek suvisteks reisideks
Paljude perede jaoks on suvi just see aeg, mil külastatakse kaugeid sugulasi, käiakse koos matkamas ja kasutatakse vanemate puhkust ja laste koolivaheaega perekeskis reisimiseks. Selleks, et koosveedetud aeg võimalikult meeldiv oleks, on Teie neljarattalise pereteenri seisukord sama oluline kui koht, kuhu suundute. Samuti on oluline, et kõik vajalik oleks reisil kaasas, juhuks kui mõni probleem kontrollist läbi peaks olema lipsanud.
Oma reisi edukuse kindlustamiseks saate enne reisi teha palju:
Pakkige kaasa korralik esmaabipakk juhuks, kui Teie auto peaks üles ütlema. Kindlasti pakkige kaasa taskulamp, esmaabikarp, päiksekreem, „krokodillid“, aknapesuvedelik, kanister vett ja mitteriknevat toitu.
Enne teele asumist peaksite alati tegema kiire tehnokontrolli oma võimete ja oskuste piires. Korralik rehvirõhk ja rehvid, normaalne õlitase, täis kütusepaak, töötav aku ja korras pidurid on peaaegu kõik, mis iseloomustab töökorras autot.
Kuna suvised temperatuurid on vahel sama ekstreemsed kui talvised, peaksite auto aku seisukorda kontrollima küllaltki tihti. Maanteeäärsed autotöökojad kontrollivad Teie akut tavaliselt tasuta. Korraline kodune ülevaatus säästab teel tunde ja kulutatud närve.
Aiaharjutused rinnalihastele
Kes meist naistest ei tahaks olla kauni kehaga, kui rannariided selga paneme. Psühholoogide uurimused soopoolte vastastikuse atraktiivsuse komponentide väljaselgitamiseks on näidanud, et just nimelt rinnapartii on see, kuhu meessugupool oma pilgu esmajärjekorras naissugupoolt kohates suunab.
Tugevust, hästi toetatust vajavad nii väike kui suur rinnapartii, nii keskealine kui vanem partii, noor aga selleks, et võimalikult kauem vormis püsida. Nii et - naise jaoks on see koht oma kehas eluaegne tööpõld, paraku!
Väike torge vastassoo suunas - ega lõtvade, rippuvate rinnalihastega meesterahvas ka kena välja näe!
Järgnevalt tõhus rinnalihaseid arendav harjutus, mis vajab tegemiseks vaid tugevat seina.
Seisa seinast veidi kaugemal, kui on käte sirutuspikkus. Keera käed õlaliigestest sissepoole, sõrmed vaatavad üksteisele otsa. Pea on püsti, selg sirge.
Vaju kogu keha raskusega ette seinale. Käed võtavad sinu keha kaaluga võrduva koormuse vastu nii, et peopesad toetuvad täisulatuses seinale, sõrmed suunatud keskele kokku, vahe sõrmeotste vahel umbes 10 cm. Küünarnukid vaatavad küljele, õla- ja küünarvarred on maaga paralleelselt. Keha hoia võimalikult sirgelt. (Tüüpiline viga on, et istmik tahab minna taha uppi.) Pea on püsti (s.t. ei kuklasse viidud ega rinnale painutatud). Jalad on põlvist sirged, kannad maas.
Kui sa sellises asendis saad vastu seina laskutud, siis põhikoormus läheb rinnalihastele ega mitte kuhugi mujale. Seda meil ju vaja ongi!
Sellest samast asendist lükka end seinast eemale tagasi lähteasendisse (pilt 1). Kontrolli ennast, et tõuketöö tegemine jääks ainult rinnalihastele, kätele. Ära kaasa ei selga, istmikku ega jalgu.
Kui oled saanud asendid paika, siis astu seinast kaugemale ning pehme seinale vajumise ja sellelt ära lükkamise asemel kuku seinale ja seejärel tõuka jõuliselt end sellest eemale. Saavutad rinnalihastele tugevama koormuse.
KORDUSTE arv oleks 6 kuni 8 korda või enesetunde järgi.
Allikas: Terviseleht, Reet Pool
Auto valmisolek suveks
Päikselised ilmad meeldivad kõigile, kuid suvekuumus on peale külma talve viimane asi, mida Teie auto vajab. Suvised ilmad, tänavatel lendlev tolm ja kiirendusi täis linnaliiklus on Teie autole kurnavad. Lisage sellele väsimus külmast talvest ja tehe annab kokku suurenenud sõiduki rikke võimaluse. Seda tõenäosust saate vähendada korralise hooldusega, pealegi suureneb tänu sellele auto hilisem väärtus.
Enamus järgnevatest hooletest on suhteliselt lihtsad, osad vajavad mõningasi teadmisi mehaanika vallas. Esimesena soovitame läbi lugeda tootja poolt koostatud kasutusjuhend ja järgida sealseid juhendeid hoolde tegemiseks.
Mai algus aias
- Toas ettekasvatatud taimed tuleks viia õue või kasvuhoonesse. Õueviimine tuleks teha järk-järgult paari päeva jooksul, et taimed harjuksid välisõhuga. Teise variandina võite taimed viia madalama temperatuuriga ruumi.
- Hetkel on parim aeg muru külvamiseks!
- Jätkub ka paljasjuursete hekitaimede istutusperiood. Tiheda heki saamiseks tuleks neid iga kevad 2/3 võrra tagasi lõigata.
Maitsetaimede kasvatamine aknalaual
Vajalikud vahendid: potte, mulda, maitsetaimede seemneid
- Täitke pott spetsiaalselt maitsetaimede kasvatamisesks mõeldud mullaga.
- Siluge mullapind siledaks ja kastke kergelt.
- Külvake seemned ja katke võimalikult õhukese mullakihiga.
- Asetage pott võimalikult valgesse ning sooja kohta.
- Paremaks niiskuse säilitamiseks idanemise perioodil võib katta poti valge paberiga.
- Kastke hommikuti pihustiga potti nii, et mulla pind oleks ühtlaselt niiske.
- Umbes nädal läheb idanemiseks.
- Paar nädalat pärast istutamist võib alustada väetamisega.
Kodune tuleohutus
Igal aastal saab koduste tulekahjude tõttu vigastusi või hukkub tuhandeid inimesi. Enamasti on õnnetuste tekkepõhjused olnud välditavad ning peamiselt on need tingitud elanike hooletusest. Järgnevalt anname mõned näpunäited kuidas vältida võimalikke õnnetusi.
Kasvata kodus ingverit
Ingver on tuntud oma immuunsüsteemi tugevdavate omaduste poolest. Ingverit võib kasutada nii söögitegemisel kui ka külmetustee valmistamisel. Tagamaks, et kodus olev ingver on alati värske ja käepärast võib teda oma majapidamises ise kasvatada. Järgnevalt vaatame kuidas seda teha.
1. Osta poest värske tükk ingverijuurt.
2. Pane igver ööks sooja vette seisma.
3. Pane potti istutusmulda, millele võimalusel lisa kompostmulda.
4. Istuta ingver potti nii, et ta oleks täielikult mulla all. Mulla kiht risoomi peal peaks olema umbes ühe sentimeeteri paksune.
5. Pane pott varjulisse kohta, kus temperatuur on 23-26 kraadi. Kuna ingver on pärit Aastiast, siis jahedam temperatuur võib pärssida taime idanemist ja kasvu.
6. Alguses kasta kergelt kord nädalas, kuid pärast võrsete tärkamist suurenda kastevee kogust.
7. 10-12 kuu pärast on taim 60-90 cm kõrgune ning tekkinud on kõrvalrisoomid.
8. Kaeva välja pearisoomi külge kasvanud kõrvalrisoomid ning kasuta neid söögitegemisel või istuta uuesti mulda.
Okaspuude katmine
Okaspuud, mis kardavad varakevadel eredat päikest, tuleks varjutada spetsiaalse rohelise varjutuskanga või juteriidest kangaga. Selliste okaspuude hulka kuuluvad kindlasti ebaküpressid, jugapuud, hiina kadakas Stricta, kanada kuuse kääbussordid Conica, Alberta Globe jt. okaspuud, mis on istutatud alles eelmisel sügisel ning pole jõudnud korralikult juurduda.
Varjutuskangad võib okaspuudele panna alates jaanuari lõpust, kui kevadpäike muutub intensiivseks.
Väiksemate okaspuude kohale oleks kasulik teha tugiraamistik juba sügisel, millele on jaanuaris hõlbus asetada varjutuskangas. Kuna varjutuskangas muutub talvel lume all raskeks, siis tugiraam hoiab ära väiksemate taimede okste murdumised.
Varjutuskangad eemaldatakse kevadel alles siis, kui maapind on täiesti sulanud. See võib juhtuda alles aprilli teises pooles või isegi mai algul.
Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.
Muru hooldus
Hästiplaneeritud ja hooldatud muru kaunistab iga aeda. Me kõik soovime, et meie muru oleks tumeroheline, hästitallatav, sambla- ning umbrohuvaba. Tallamiskindla muru eelduseks on piisav niiskuskogus ja väetamine spetsiaalsete murule mõeldud väetistega.
Olulisel kohal on muru hooldus, mida tuleks teha nii kevadel kui ka sügisel. Kogu muruga kaetud ala tuleks üle rehitseda ning eemaldada oksad, surnud taimeosad ja lehed. Rehitsemine õhutab ka muru pinda, mille tulemusena muru juured saavad lisaõhku ning hakkavad paremini kasvama.
Tähtis on ka muru niitmine. Tallatavat muru tuleks ideaaljuhul niita 1-2 korda nädalas. Tihedamalt tasub niita kevadel kui muru kasv on kiire ning vähendada tuleks niitmistihedust suvel, mil tihti on põuaperioode. Juhul kui muru on enne niitmist liiga pikaks kasvanud, tuleks pärast niitmist lõigatud muru kokku riisuda ning komposteerida.
Ilusa tumerohelise muru saamise valemi üheks osaks on tasakaalustatud väetamine. Lisaks lämmastikule, kaaliumile ja fosforile vajab muru ka väävlit, boori, magneesiumi ja rauda. Seega väetage enda muru.
Aprilli keskpaik aias
- Alanud on aiataimede istutamise aeg.
- Alusta hekitaimedest, seejärel paljasjuursed ja mullapalliga istikud ning viimasena istuta konteinertaimed.
- Too välja ka jahedas ja külmas talvituvad tüviroosid.
- Too välja terrassitaimed.
- Varem pimedas olnud taimed paiguta esmalt poolvarjulisse kohta, et nad saaksid valgusega harjuda.
Auto valmisolek kevadeks
Lumi hakkab vaikselt taanduma, ilmad lähevad päikselisemaks ja kevad hakkab jalga ukse vahele seadma. Tegemist on ajaga, mil kodustes majapidamistes lükatakse aknad valla ja alustatakse kevadise suurpuhastusega. Seejuures ei tohiks unustada oma sõidukit kevadeks puhastada ja hooldada. Olenemata sellest, kas teostate hooldustöid ise või palkate selleks spetsialisti, peaks hoolde lõpuks olema külmast talvest ja suurtest lumevallidest räsitud masin valmis kevadest suvekuumusesse tuiskama. Alljärgnevalt toome välja mõned soovitused, millele keskenduda.
Loe autoomaniku kasutusjuhend hoolikalt läbi ja lase teostada seal nimetatud hoolded. Hooldejuhend kätkeb endas terviklikku nimekirja kõigist nõutud hooletest ja lisainfot ohtude kohta nende teostamisel ja muu säärase kohta.
Korista segadus autos, puhasta vaibad ja aknad, pühi esitulesid niiske lapiga, et neid mitte kriimustada. Lase auto korralikus käsipesulas puhtaks pesta. Kindlasti ära unusta teha pigieemaldust, sest talvistes oludes kipuvad just need väikesed mustad täpikesed koos teesoolaga Teie auto värvikatet kõige rohkem kahjustama. Soovitame ka kindlasti autot vahatada. Eeloleva päiksekuumuse, kevadvihmade ja tolmavate tänavate eest kaitseb Teie auto kere kõige paremini korralik vahatamine.
Loputa jahutusradiaator vanast jahutusvedelikust vastavalt hooldejuhendile puhtaks. Jahutusvedeliku taset, tosooli kontsentratsiooni ja seisukorda tuleks kontrollida perioodiliselt. Igakuiselt oma sõiduki määrdeainete ja jahutusvedelike seisukorda kontrollides võite mitmeid probleeme ennatlikult vältida. Jahutusvedeliku kontrollimisel ärge unustage auto mootoril lasta enne radiaatorikorgi avamist maha jahtuda!
Laske mootori jõudlusprobleemid nagu tühikäigul pöörete hüplemine, tõrked käivitamisel ja mootori suvalised seiskumised üle vaadata ja vajadusel parandada. Selliselt vähendate kütusekulu ja väldite väikeste probleemides suurteks ja kulukateks muutumist.
Kehvasti töötav konditsioneer tasub lasta tehnikul üle vaadata. Vanemate sõidukite konditsioneeride üheks suuremaks probleemiallikaks on osooni kahjustavate kemikaalide õhku pihustumine. See saab juhtuda aga vaid puuduliku ja halva hoolamise korral.
Vahetage mootoriõli vastavalt hooldejuhendile. Mitmed uuringud on näidanud, et õlivahetus on hoole, millele pööratakse kõige vähem tähelepanu. Kahjuks on aga tegemist mootori eluiga ja töökindlust silmas pidades tegemist võib-olla kõige olulisema tööga. Õlivahetuse käigus filtrit vahetades soovitame üle kontrollida ka kõik muud filtrif(õhu,kütuse jms).
Kontrollige rehvide, ka varurehvi, seisukorda. Laske rehvidel enne rõhu kontrollimist maha jahtuda. Ebatasane kulumine, vibratsioon, ühele poole kaldumine ja ebatasasused rehvi pinnal viitavad probleemidele veermikus.
Ärge unustage transmissiooni. Väga kulukate remonditööde vältimiseks teostage korralisi hooldusi.
Ohutuse ja mugavuse huvides soovitame kontrollida tulesid ja pirne. Läbipõlenud pirnid ja kulunud kojamehed vahetage ära. Täitke aknapesu vedeliku paak suvise lahusega ja vajadusel vahetage tuuleklaasi.
Mootorratta kinnaste valimine
Mootorratta kinnastel on lisaks käte külma eest hoidmisele mitmeid muid omadusi. Olenemata oma sõidustiilist ja maitseeelistustest pidage siiski kinda valimisel silmas koostekvaliteeti ja kinda kaitseomadusi.
Sobitamine
Mootorratta kindad peavad olema käe suhtes mugavad ja liibuvad. Kui nad on liiga lodevad võivad nad avarii korral käest ära libiseda ja Teie käed ja randmed viga saada. Kindad peavad olema tugevad ja vastupidavad tagamaks parima võimaliku kaitse nii ebasobivate ilmastikutingimuste korral kui ka õnnetuse juhtudes. Lisaks sellele ei tohi kindad olla kuidagi piiravad. Käsi peab neis saama vabalt liikuda.
Peopesasid katvad pinnad peavad olema kaetud mitteabrasiivsete materjalidega, et pidada vastu libisemisele.
Standarditele vastamine
Soovituslikult peaksid kindad vastama Euroopa CE EN 13594 standardile. Korralikud kindad katavad käsivart umbes 5 cm randmest edasi. Samuti on vajalikud nukikaitsmed, mis on tehtud vastupidavatest komposiitmaterjalidest ja kaitsevad sõrmede nukke kokkupõrkel. Olenemata kinda istuvusest käe ümber otsige selliseid, millel on randmekinnitus. Kinnaste testimiseks hoidke tugevasti leistangist kinni ja proovige rannet liigutada. Kui liikumine pole piiratud ja Te ulatute kõigi vajalike juhtvalitsateni, on kindad head.
Kooste
Kinnaste soetamisel kontrollige kõiki võimalikke osi. Kinnaste välimine pool peab olema kaetud selliselt, et oleks võimalikult vähe hõõrdetakistust. Kindlasti veenduge, et sõrmede kaitse on piisav ja ei ole liikumist piirav.
- Otsige eelnevalt kumerdatud kindaid. Neis on käel mugavam ja nende „sisse kandmine“ on lihtsam.
- Korralikel kinnastel on õhuvoolu kindasse jõudmiseks vaid võrguga kaetud kohad. Sellistes kinnastes ei hakka käed nii kergelt higistama ja haare on kindlam.
- Kinda materjalikihid peavad olema topeltõmblusega. Õnnetuse korral pakuvad nad kätele tunduvalt paremat kaitset ja ajapikku kuludes ei anna nii kergelt järgi.
- Kinnaste seotamisel kontrollige saadava kauba õmblusi. Kui on näha rippuvaid niite või mõni õmblus ei tundu nii kindel kui ta olla võiks, vahetage need uue paari vastu.
- Mootorratta kindad peavad suutma vastu pidada rebimisele, libisemisel tekkivale hõõrdele asfaltiga ja märgamisele. Kui Te kindad imavad vihmase ilmaga vett, võib just sellest tekkida ohtlik olukord.
- Parimad kindad on tehtud töödeldud nahast. Kinda nahk peab olema töödeldud nii, et see peab vastu kulumisele ja on samal ajal mugav.
Aastaajad
Kindad, mida kasutate tsiklisõidu nautumisel peavad vastama aastaajale ja ilmastikutingimustele. Lõigatud sõrmedega kinnastega ei maksa aega raisata. Nende kaitseomadused on halvemad kui aianduskinnastel. Parima kaitse kätele aastaringselt saate soetades kindad, mis on keskmise kaaluga ja univeraalsed ilmastikutingimuste suhtes. Kui otsustate soetada eraldi jahedate ilmade tarbeks paksema voodriga kindad ja suviste sõitude jaoks õhemad siis pidage silmas, et neid tuleb kanda vastavalt ilmastikutingimustele. Ka suvel võib tarvis minna külma ilma kindaid ja talvel vastupidi. Seega olge enne teele asumist ilmastikutingimusi arvestades võimalikult objektiivsed. Vihmakindaid me ei soovita osta, kuna nende kaitseomadused üksi on peaaegu olematud. Kui soovite neid siiski kanda, tõmmake need päris kinnaste peale. Kuna tegemist on kinnastega, mis koosnevad pea täielikult plastikust siis veega kokkupuutel ei paku nad erilist haaret. Talviste külmade peletamiseks on müügil ka soojendusega kindad. Neid aga ei ole otstarbekas kasutada pikematel reisidel kuna soojus mida nad pakuvad ei kaalu üle väheseid kaitseomadusi.
Haldusfirmade plussid ja miinused
Investeerimiskinnisvara omamine on üks parimaid viise tekitamaks lisasissetulekut. Esimese küsimusena, kui hakkate korterit või maja rentima, kerkib teema, kas olla ise vahendaja või kasutada haldusfirmat. Enne otsuse langetamist arvestage alljärnevaid plusse ning miinuseid.
Halvad küljed
Halbadest külgedest rääkides tuleks alustada sellest, et neid on tegelikult vaid üks – mõju kasumile. Olemas on kaht tüüpi haldusfirmasid. Ühed on need, kes võtavad lepingu vormistamisel nt. ühe kuu üüri raha ning sellega tema teenuse eest tasumine lõpeb. Teist tüüpi haldajad on need, kelle töö eest tasumine käib kuu kaupa ehk igal kuul, mil rentnik Teie üüritavas korteris pesitseb, küsib ta näiteks 8-10% vahendustasu. Kui soovite pikaajalist koostööd teha ja näiteks aastateks jätta korter haldusfirma hooleks, on mõistlik valida teine variant, kuna sellisel juhul ei tule Teil üürniku vahetamisel isegi kohale tulla. Selliselt tasute te ka töö eest uue üürniku leidmisel.
Head küljed
Haldusfirma kasutamine kallutab kaalukausi tugevasti selle mittekasutamise poolelt eemale. Esialgu võivad nende tasud tunduda kõrged, kuid pidagem meeles, et nad teevad sisuliselt kogu töö Teie eest ära.
Haldurid on seadustega kursis. Elukutselised kinnisvarahaldurid ja haldusfirmad on end kurssi viinud seadusandlusega. Kui Teil puudub tahtmine või aeg sellega tegeleda, on mõistlik pöörduda ikkagi spetsialistide poole.
Haldusfirmad seavad paika üürihinna vastavalt turule. Üüriturg on väga muutlik ning sellel ise igapäevaselt silma peal hoidmine on väga aeganõudev. Ka nende firmade sissetulek sõltub suuresti sellest, kui suur on üür siis nad muudavad üürihinda vastavalt turule ning peale igat lepingut korrigeerivad seda vastavalt vajadusele, eesmärgiga pakkuda koos optimaalne hind.
Haldurid teevad Teie eest ära kogu suhtluse kliendiga. Haldurite ülesanneteks on läbi viia intervjuu üürnikuga, selgitamaks välja tema sobivuse, üürniku probleemidega tegelemine ja korteri heakorra eest vastutamine. Pole midagi hullemat kui ärgata öösel kell 3 selle peale, et teisel pool telefoni nõuab üürnik Teilt pesumasina sisselaskevooliku paranadamist.
Haldusfirmad leiavad Teile parima üürniku. Halbade üürnikega tegelemine ei kuluta ainult Teie närve vaid astuvad ka sügava sammu Teie rahakotti. Kogemustepagasiga haldusfirmad on piisavalt pädevad leidmaks häid üürnikke ning suudavad selliselt pakkuda Teile stabiilset sissetulekut oma investeeringult. Kuna neil on ka palju kontakte teiste haldusfirmadega, võite kindel olla, et Teie korterisse või majja ei koli „sariläbustajad“.
Haldusfirmadel on „käpp sees“ paljudes kohtades. See tähendab tegelikult seda, et neid on piisavalt kontakte, leidmaks parimaid pakkumisi näiteks remonditööde korral. Tänu nende suurele kogemustepagasile võite olla kindel, et mõne veetoru purunemise korral Teie und ei segata.
Uue üürniku leidmine on haldusfirmadele lihtne. Juba enne üürilepingu lõppemist võite olla kindel, et Teie korter või maja tühjaks ei jää. Tõenäoliselt on selleks ajaks juba leitud uus huviline ning investeeringult saadav tulu ei katke.
Kaltsium - organismi ehitusmaterjal
Mõned mineraalid esinevad ainult inimese kehavedelikes, teised on olulised kudedele ja luustikule. Kindlas komplitseeritud vastastikuses mõjutamises hoolitsevad mineraalid ja mikroelemendid keha tervise ja heaolu eest. Kaltsiumil on kõige olulisem osa täita.
Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Täiskasvanud inimese keha sisaldab 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes. Ülejäänud kogus täidab väga mitmesuguseid ülesandeid. Kaltsium reguleerib vere hüübimist, tõrjub põletikke, leevendab allergilisi reaktsioone, mõjutab närvide ja musklite tegevust. Aktiviseerib ka ainevahetusprotsesse.
Kõikide ülalloetletud protsesside häireteta kulgemiseks on vaja, et kaltsiumi sisaldus veres oleks konstantne.
Inimese skeleti moodustavad enam kui 200 luud. Skelett annab kehale välise kuju ja kaitseb keha. Luu on elav struktuur. Juurde- ja ümberehitusprotsessid toimuvad kogu eluaja. Luuõgijad rakud toimetavad luu substantsi ära, ülesehitusrakud muretsevad uut substantsi juurde. Kaltsium on seejuures ehitusmaterjal.
Iga päev kaotab keha kaltsiumi higi, uriini, väljaheitega. See kaotus tuleb korvata toidu ja joogiga, et säilitada veres tasakaal. Toiduga manustatud kaltsiumist suudab organism omandada kahjuks ainult 30-40% ulatuses. Sellepärast peab kaltsiumisisaldus toidus olema vastavalt suurem vajadusest. Detailne manustamine optimaalseks kaltsiumivajaduseks 1994.a USA Tervishoiuameti poolt avaldatud andmete kohaselt on:
Vanusegrupid |
Kaltsiumivajadus milligrammides päevas |
Vastsündinu kuni 6 kuud |
400 |
6 kuud kuni 1a |
600 |
1-5a |
800 |
6-10a |
800-1200 |
11-24a |
1200-1500 |
mehed 25-65 |
1000 |
üle 65a |
1500 |
naised 25-50a |
1000 |
rasedad ja imetavad emad |
1200-1500 |
üle 50a inimesed, naised |
1000 |
üle 65a naised |
1500 |
Peamised kaltsiumiga varustajad on piima ja piimatooted, teatud juurviljad, mineraalvesi. Tuleb kontrollida oma toitumistavasid ja korraldada nii, et meie toit vajalikul määral kaltsiumi sisaldaks.
Keskmiselt: |
sisaldab kaltsiumi |
0,25 l piima |
300 mg |
100 g 40% juustu |
1000 mg |
100 g sulatatud juustu |
500 mg |
100 g jogurtit |
110 mg |
100 g kohupiima |
80 mg |
100 g rohelist kapsast |
180 mg |
100 g spinatit |
120 mg |
100 g türgiube |
100 mg |
100 g brokkolit |
80 mg |
Mineraalvesi on ideaalne vahend organismi varustamiseks kaltsiumiga. Heas mineraalvees peab olema 1 liitri kohta 500 mg kaltsiumi 100 mg magneesiumi ja maksimaalselt 50 mg naatriumi.
Vähene piima ja piimasaaduste kasutamine toiduks võib viia kaltsiumivaegusele, millele kaasnevad: kalduvus krampidele, sõrmeküünte kasvamishäired, juuste väljalangemine, kalduvus allergiale, luude hõrenemine.
Lastel ja noorukitel on suurem kaltsiumivajadus
Vastsündinul on vähesed luud välja arenenud. Tema skelett koosneb suures osas kõhrest, mis lapse kasvades ehitatakse ümber luudeks. Puberteedieas on need protsessid reeglina lõppenud. Sellepärast on kasvueas kaltsiumivajadus suurem. Nooruses küllaldaselt varutud kaltsium hoiab ära vananedes luude enneaegse hõrenemise. Ka raseduse ajal on kaltsiumivajadus tavalisest suurem. Rahvatarkus ütleb, et iga laps võtab emalt ühe hamba. Raseduse ajal on ema hambad suurenenud kaarieseohus ja igemed võivad kergemini haigestuda põletikku. Raseduse ajal annab naine ära umbes 25 g kaltsiumi ja imetamise ajal veel umbes 20 g beebile. Seega on vaja siis suurendada kaltsiumi manustamist. Kaltsiumipreparaatide kasutamine peab olema kindlasti arsti kontrolli all.
Samuti on suurenenud kaltsiumivajadus sportlaste ja raske füüsilise töö tegijatel. Kaltsiumi eritumine organismist suureneb higiga. Kaltsiumi päevane vajadus võib sel juhul ulatuda kuni 2000 mg.
Alkohol, nikotiin ja kohv on kaltsiumiröövlid. Nad takistavad kaltsiumi omandamist. Ka taimetoitlased võivad kaltsiumi omandamisel kriitilise piirini jõuda. Eriti ohustatud on need taimetoitlased, kes on loobunud ka munadest ja piimast ning piimasaadustest.
Kui organism ei saa küllaldaselt kaltsiumi või selle omandamine on häiritud, siis hakkab organism kasutama kaltsiumi luudest. Sellel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Luude substants väheneb, luud muutuvad hõredamaks.
Tekib osteoporoos
Osteoporoos on eelkõige üleminekueas naiste haigus, põhjuseks hormoonide ja kaltsiumi vaegus. Naissuguhormoonidel on kaitsefunktsioon. Nad takistavad liigset kaltsiumikadu. Vähenenud hormoonide produktsioon kliimaksi ajal põhjustab luumassi kiirenenud vähenemist. Umbes 1/3 kõikidest naistest kannatab selle osteoporoosi vormi all. Vanaduse edenedes on kaltsiumivaegusest tingitud osteoporoosist ohustatud mõlemad sugupooled. Mõnikord on oma osa ka pärilikel eeldustel. Juba 40. eluaastatest algab luumassi vähenemine, sest luumassi moodustamise protsess aeglustub. Kuni 70. eluaastani kaotab organism umbes 1/3 oma luumassist. Mõju avaldavad siin nii kaltsiumi- kui liikumisvaegus. Kui luumassi kadu ületab kriitilise piiri, hakkavad luud murduma. Lisandub veel asjaolu, et toiduga manustatud kaltsiumi omandab vanaduses organism halvemini.
Allikas: terviseleht.ee, Koidula Pihlak
Lehekülg 1 / 11