Majoraan kuulub dieetvürtside perekonda

Majoraani kultiveeriti vanas Egiptuses, Kreekas ja Roomas kui rituaalset maitse- ja ravimtaime. Ta kasvab looduslikult troopikaaladel, ka Lõuna-Euroopas, Hiinas ja USA-s. Kõige väärtuslikumaks peetakse tänapäeval prantsuse ja tšiili majoraani.

Meil on tuntud prantsuse leht- ja saksa pungmajoraan, mis oma külmakindlusega sobivad meie ilmastikuoludesse. Majoraan on päikeselembeline taim, eelistab kasvada huumusrikkal mullal. Juulis-augustis avab oma rohekasvioletsed õied. Võrseid on õigem lõigata enne õitsemist ning kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Majoraan kuulub dieetvürtside hulka ja seega on ta paljude maitse-kuivsegude koosluses.

Majoraan mõjub rahustavalt

Väikesed seemned idanevad kaua, seetõttu tuleks tööd alustada juba aknalaual nii umbes märtsis-aprillis, avamaale külvatakse meie oludes juunis.

Majoraani tugev maitse ja lõhn tulenevad eeterlikust majoraaniõlist, mida ta sisaldab 1-2%. Kamprit meenutavas maitses võib aimata ka tüümiani ja pune maitset. Lehtedes on tamiini (5%), parkaineid, vitamiine (karotiini, C-vitamiini).

Ravimtaimena kasutatakse majoraani maapealset osa. Et majoraanis leiduvate eeterlike õlide segu toimib ühelt poolt toniseerivalt, teisalt aga valuvaigistavalt ja antiseptiliselt, siis on reuma, podagra ja liigesepõletike puhul tehtud majoraanivanne. Samas võib valmistada salvi (analoogselt saialille salviga) ja ravitakse sellega veenilaiendeid, valutavaid liigeseid ja lihaseid.

Majoraanitee mõjub rahustavalt, seedekulglale spasmolüütiliselt, seda on kasutatud köha ja hingamisteede põletike korral; aitab ka meeleolulanguse ja peavalude vastu. Tee valmistamiseks võetakse ainult 1 tl ürti 1 klaasi kuuma vee kohta, lastakse tõmmata 1 tund ja juuakse paar klaasi päevas 6-7 päeva järjest.

Majoraan on suurepärane maitseaine

Meil kasvatatakse peamiselt maitsetaimena, kuid palju kasvatavad ka mesinikud, kuna on hea meetaim. Maitseainena on tuntud kõikjal ja ammust ajast vorstirohu nime all. Suure vürtsikuse tõttu lisatakse toitudele väikeses koguses, on tähtis maitseaine soolavabas dieedis. Majoraan on suurepärane maitseaine liha- ja köögivilja-, eriti maksa-, kaalika-, porgandi- ja kaunviljatoitudele, teda lisatakse kastmetele ja pekist väljapraetud rasvale koos sibula, õuna ning hariliku pujuga.

Teena on ta sobilik (ka külmana suvel) lõunasöökide juurde. Väga hästi sobib kasutada veretoitude juurde, seepärast on ammusest ajast kasvatatud majoraani verivorsti, vereleiva ja -käkkide maitsestamiseks.

Tasuks perenaistel harjutada ka hommikuputrudes, eriti tangu ja kruubi puhul, samuti teatud suppidesse nagu kalasupp. Imehästi sobib lambalihast toitudesse, eriti lambaprae maitsestamiseks. Järgnevalt pakun katsetamiseks huvitava majoraanisupi retsepti, mis sobib ka pidulikel juhtudel.

Majoraanisupp

200 g suitsuliha (soovitav lambaliha), 6 sibulat, 4 suurt porgandit, 1,5 kl värsket majoraani (0,5 kl kuivatatud), 20-25 rohelist karusmarja, 1 l lihaleent, 1 spl teravamaitselist kastet (sojakaste), peterselli, rohelist sibulat, soola.

Liha pruunistatakse kergelt, lisatakse sibul, porgand (tükeldatult) ja karusmarjad. Lisatakse sojakaste, lihaleem ja majoraan. Keedame kuni porgand on valminud. Enne serveerimist lisatakse sibul ja petersell.

Majoraani võiks sobitada ka porgandiga nagu pirukatäidistes või iseseisva toiduga.

Majoraaniporgandid

Porgandeid, soola, vett, võid, rõõska koort, majoraani. 4-5 porgandit tükeldatakse ja keedetakse vähese soolaga maitsestatud vees. Eraldi nõusse lisatakse või ja kallatakse juurde ilma vedelikuta porgand. Lõpuks lisatakse klaas koort ja majoraani.

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Nõuandeid grilli süütamiseks

1) Kasutades süütevedelikku

- pane söed kuhjana grilli põhjale
- pritsi sütele süütevedelikku ja lase sellel imenduda
- süüta

Alusta grillimist alles siis, kui söed hõõguvad korralikult ja süütevedelik on korralikult ära põlenud.

2) Kasutades tohthakatist

- pane tohthakatis ühtlaselt grilli põhja
- pane söed peale ja süüta hakatis mitmest kohast

Tohthakatist kasutades saab grillimist alustada kohe, kui süte temperatuur on selleks paras. Tohthakatist kasutades toimub süte süütamine puhtalt ja ökoloogiliselt.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Viis olulist asja, mida enne põranda ostmist arvesse võtta.

1. PUIT ON LOODUSLIK

Puit on erinevalt plastikust ja paljudest muudest kaasaegsetest materjalidest ka uuendatav. Nii et kui see tuleb ühel päeval välja vahetada, läheb see tagasi Emakese Looduse juurde.

2. PUIT MUUTUB ÜHA ILUSAMAKS

Kõik puidud muudavad aja jooksul värvi. Mõned liigid tumenevad kiiresti, samas kui teised muutuvad

vähem dramaatiliselt ja palju aeglasemalt. Loodus ei püsi iial paigal. Selles peitubki looduslike materjalide võlu.

3. TARGAD PÕRANDAD ON LOODUSE SUHTES LAHKEMAD

Kaasaegne puitpõrand on ehitatud mitmekihilisuse põhimõttel. Kaasaegse konstruktsiooniga põrand on stabiilne ja püsib tasasena isegi aastaaegade vaheldudes ning temperatuuri ja õhuniiskuse muutudes. Massiivne puitpõrand seevastu kooldub ja praeguneb kergesti. Samuti on massiivse puitpõranda kasutamine sageli loodusressursside liigne raiskamine.

4. PUIT, MIS TUNDUB PUIDUNA

Puitpõranda pind peab olema piisavalt tugev selleks, et pidada vastu igapäevasele kulumisele, aga samas piisavalt õhuke ja läbipaistev, et näha ja kogeda puidu “tunnet”. Kui Te soovite tunda rohkem puidutekstuuri, võite valida mattlaki või loodusliku õliga puitpõranda.

5. KES SEDA PÕRANDAT KASUTAB?

Kes sellel kõndima hakkab? Täiskasvanud, lapsed, lemmikloomad? Kuhu see paigaldatakse? Elutuppa, kööki, magamistuppa? Puidu tugevus võib põranda valikul saada kriitiliseks praktiliseks teguriks. On palju liike, mis näivad sarnased, kuid kõvaduse poolest erinevad dramaatiliselt. Vali õige liik õigesse tuppa, olukorda ja elustiili.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.

Neli asja, millele maja rentimisel tähelepanu pöörata

Majade üürimisel otsivad üürnikud enamasti kolme omadust: rohkem kui üht tualettruumi, suurt aeda ning garaaži. Tavaline huviline kontrollib ruumid kiirelt üle ning erilist tähelepanu detailidele ei pööra. Kui olete leidnud mõne maja, mis Teile meeldib, kirjutage valmis nimekiri asjadest, mida kontrollida tahate. Pealiskaudse kontrolli puhul ei märka Te tegelikke probleeme ning võite vale otsuse langetada. Küll aga võite kindel olla, et peale kolimist hakkate Te neid vigu märkama.

Suurimad probleemid, millega kokku võite puutuda peituvad elektrisüsteemides, torustikes, vihmavee äravoolus ja küttekolletes. Kahjuks õpivad paljud alles siis, kui viga tehtud. Eesti kliimas on viimane punkt eriti oluline. Enne sügise saabumist Te tõenäoliselt ahjust või kaminast väga puudust ei tunne kuid ilmade külmenedes olete vastamisi vältimatu probleemiga.

Suurt probleemi võivad põhjustada ka vigased torud. Sooja või külma vee puudus võib osutuda suureks ebameeldivuseks. Tean seda omast käest, kuna mitte ainult korra vaid kahel talvel on veetorud kinni külmunud ning vesi tagasi tulnud alles siis kui välistemperatuur 10st kraadist soojem. Paari viimast talve arvestades on tegemist tõsise probleemiga. Halbu kogemusi on ka neil, kelle katused pole korralikult ehitatud või hooldatud. Sügiseste tormide ajal on paljud Eesti kodud jäänud katuseta ning mitmetel on küll katus pea kohale jäänud kuid vihmavesi tuppa lekkinud. Selliste õnnetuste puhul võib vesi elektrisüsteemini pääseda ning seal lühise tekitada. Pole vaja väga kirevat kujutlusvõimet, et ette kujutada, mis sellise probleemi järgmised astmed olla võivad.

Uue kodu otsimisel pöörake lisaks maja välisfassaadile kindlasi tähelepanu selle sisemusele. Lõppude lõpuks on Teie pere ohutus ning heaolu primaarne. Veenduge selles, et maja katus on heas seisukorras ja soojussüsteemid töötavad. Kui kahtlete maja elektrisüsteemide ja vee äravoolu seisukorras, uurige neid lähemalt või leidke spetsialist, kes neid hinnata oskab. Ärge võtke iga peremehe sõna tõe pähe – oma silm on kuningas.

Kui arvate, et pole piisavalt pädev tegemaks uuele kodule inspektsiooni, kutsuge kaasa keegi, kes seda teha oskab. Pikemas persektiivis on Teil selle otsuse üle kindlasti hea meel. Kui suudate majaomanikuga remonditöödes kokku leppida, pange täpselt paika tähtajad ja tööd, mis tehakse. Kui nimetatud aja jooksul pole kokkuleppest kinni peetud, ärge kolige sisse, sest Teie raskelt teenitud raha pole seda väärt.

Kui kohalik ilm on sobiv ja suudate kokkuleppele saada, minge vaadake maja olukorras, kus väljas möllab torm või on tugev vihmasadu. Sedasi on Teil palju lihtsam leida lekkeid katuses või vigu keldri ehituses. Pidage meeles, et Teie maksate seal elamise eest; Teil on täielik õigus veenduda, et kõik töötab nii nagu vaja.

Auto ratta vahetamine talvel

Pole just palju inimesi, kelle meelest ratta vahetamine poleks tüütu, olgugi, et tegemist väga lihtsa protseduuriga. Veelgi tüütumaks osutub see jäistes ja lumistes konditsioonides, sest sellega kaasnevad mitmed komplikatsioonid ja ohud. Lumes või jäätunud teel ratta vahetamisel peaksite olema valmis, et auto või tungraud võivad libiseda. Kuna Teie jalgealune on samuti suhteliselt libe siis võib ette tulla ka enese käpulikäimisi. Alljärgnevas artiklis toome välja mõned näpunäited ja tehnikad, mida järgides peaksite selle tööga hakkama saama suhteliselt kerge vaevaga ja mis veelgi olulisem – ohutult.

Vajaminevad töövahendid

·         Rattavõti ehk ristvõti

·         Tõkiskingad

·         Kummimatt(selle asendab lihtsasti salongis asuv jalamatt)

·         Antifriis(abiks jäätunud mutrite/poltide lahti keeramisel)

·         Labidas

·         *puuhaamer

Ohutuse tagamine teel

Alustades rattavahetusega valige selleks ohutuim läheduses asetsev koht. Mida paremini olete teiste liiklejate jaoks nähtav, seda parem. Kindlasti pange teele ohukolmnurk ja võimalusel riietage end helkurvesti. Veenduge, et seisupidur on peale tõmmatud ja käigukast neutraalasendis.

Ümbruskonna ettevalmistamine

Kuna rattavahetusel tõstate auto ühe nurga üles ning sellega muudate normaalset raskuskeset, puhastage labida abil ümbritsev tööala korralikult ära. Asetage kummimatt kohale, kuhu plaanite põlvedega toetuda. Kummimatt kaitseb Teie jalgu nii vigastuste eest, mis võivad tekkida ebatasasel pinnal kui ka libisemise ja pakase eest. Auto rataste alla asetage tõkiskingad ja veenduge, et need toetavad korralikult vastu ratast. Võite ka jalaga paar kerget hoopi nende tagumistele külgedele anda, et nad ikka korralikult ratta ja maa vahel kinni oleks.

Ratta vahetamine

Talvise rattavahetuse muudab tihtipeale kõige ebameeldivamaks just see, et rattapoldid on kõvasti kinni külmunud. Kui ratast katab ilukilp, otsige üles kilbi ääres asuv väike ava ja sikutage sealt kilp maha. Kui olete poltidele/mutritele ligi pääsenud, keerake rattavõtme abil, vastupäeva keerates üks polt lahti. Keerake polte liikudes tähekujuliselt – 1.polt lahti, järgmisena vastaspolt jne. Liigselt ei maksa jõudu kasutada, sest külmavõetud poldi võib sedasi puruks keerata. Kui mõni polt on väga kinni, laske selle peale natuke antifriisi või soojendage seda tulemasina, tikkude või mõne muu vahendiga. Kui olete kõik poldid lahti keeranud, tõstke auto üles ning keerake poldid välja. Nüüd võtke ettevaatlikult ratas maha ja alustage varuratta alla panemist. Asetage varuratta poldiaugud kohakuti ning keerake poldid esialgu käsitsi nii sisse kui võimalik. Peale seda keerake rattavõtmega need kinni ja laske auto tagasi maha. Nüüd käige kõik poldid uuesti rattavõtmega üle ja veenduge, et poldid said korralikult kinni. Siinkohal soovitame taaskord jõuvarusid mitte kogu täiega mängu panna, sest võite nii endale kui autole liiga teha. Klõpsake ilukilp tagasi ratta peale ja sõit võib jätkuda.

Õige toit alandab vererõhku

Kõrgenenud vererõhk kuulub tänapäeval küllaltki levinud tsivilisatsioonihaiguste hulka. Põhjused, miks vererõhk pidevalt üle 160/95 mm Hg tõuseb, on ülekaalulisus, rasvarikas toit, vähene liikumine, alkoholi tarbimine, suitsetamine ja stress.

Vererõhk on hiiliv. Alles aastaid hiljem ilmuvad sellised sümptomid nagu peapööritus, õhupuudus, hingeldushood ja unehäired. Neid kaebusi on aga võimalik kontrolli alla saada. Eriti olulist rolli mängib õige toitumine.

Vitamiin C- kaitseb veresoonte seinu. Kaitseb veresooni ka mehaaniliste kahjustuste ja ka kolesterooli ladestumise eest. C-vitamiinirikkad on tsitrusviljad, paprika, kibuvitsamarjad ja brokkoli.

Kaalium- mineraalaine reguleerib organismi veevajadust. Tähtsad kaaliumiallikad on banaanid, aprikoosid, spinat ja kartul.

Ballastained- neid aineid leidub peamiselt õuntes, banaanides ja tsitrusviljades, aga ka ubades. Ballastained aitavad võidelda ülekaalulisuse vastu.

Flavonoidid- need on väärtuslikud taimsed ained, mida leidub eelkoige rohelises ja mustas tees. Nende peamine ülesanne on alandada vererõhku. Lisaks leidub tees veel kofeiini, mis on kõrgvererõhupatsientidele heaks alternatiiviks kohvile.

Kel on liiga kõrge vererõhk, peaks laskma seda regulaarselt mõõta.

Allikas: Terviseleht, Gudrun Raig

Autokütuse kokkuhoid

Säästes kütust, säästate loodust ja raha. Järgnevalt vaatame kuidas saate säästa enda raha ja ümbritsevat keskkonda läbi autokütuse säästmise.

1. Käige autoga regulaarselt hoolduses. See tagab autole pika eluea ja hoiab kütusekulu kontrolli all.

2. Jälgige, et rehvide rõhk vastaks nõuetele. Liiga tühjad rehvid suurendavad auto kütusekulu.

3. Kasutage kliimaseadet üksnes siis kui Te seda tõesti vajate.

4. Ärge hoidke suure kiirusega sõites aknaid avatuna. See suurendab õhutakistust ning suureneb ka kütusekulu.

5. Ärge hoidke auto katusel katuseraame kui Te seda parasjagu ei kasuta. Katuseraami kasutamine suurendab samuti kütusekulu.

6. Ärge hoidke pikema seismise korral mootorit töös.

7. Eelista väikese kütusekuluga odavamat autot

8. Ühtlane ja rahulik sõidustiil on kütusesäästlik ja turvaline

9. Väldi suuri kiirusi ka siis kui see on lubatud, sest üle 90 km/h kiirustel hakkavad eriti kiirelt tõusma lämmastikoksiidide heitmed

10. Pikemaid sõite tehes uuri aegsasti sõpradelt ja tuttavatelt, kas ehk on ka neil samasse kanti asja.

11. Kui kasutad autot peamiselt tööle sõiduks, uuri, kas sinu lähedal elab mõni su töökaaslane, kelle saaksid hommikuti peale võtta – nii maksimeerid auto kasutegurit

12. Planeeri käike ette - kaugemaid sihtpunkte külastades mõtle eelnevalt läbi, kas sul on ehk samas kandis veel asjaajamist

13. Loobu isiklikust sõiduautost – jalgsi liigeldes hoiad end paremas vormis ja pikemate igapäevaste sõitude jaoks kasuta ühistransporti

Mesi ja tervis

Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti V-III aastatuhandel e.m.a. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Kondiitritoodetesse lisatakse mett magusa maitse ja aromaatsuse saavutamiseks. Sageli tehakse meepräänikuid, -torte, -kooke, -keeksi, -saia jm. Küpsetusvormi määrimiseks võib traditsioonilise rasvaine asemel kasutada mesilasvaha. Mina hõõrun ðaðlõkiliha enne marinaadi lisamist meega. Oi kui ilusad ja maitsvad, erilise läikega on lihatükikesed varda otsas!

Mesi on mitte üksnes maitsev dessert, vaid inimesele mitmeti vajalik toitvate elementide kompleks. Juba vanal ajal pidasid suured mõtlejad mett üheks tähtsamaks tervist tugevdavaks vahendiks, aktiivse elu pikendajaks ja paljude haiguste ravijaks. Ka tänapäeval ei ole ühtegi maad, kus ei tunnistataks mee väärtuslikkust. Kuigi Eesti kliima ja meetaimestik ei ole siiski selle alaga tegelejatel mesinduse arendamiseks eriti soodne, on saadud head toodangut.

Naturaalses mees on keskmiselt 17,2% vett, 0,4-0,8% täisväärtuslikku valku ja 81,3% igasuguseid suhkruid. Suhkruga võrreldes on mesi loomulikult oluliselt kasulikum, sest peale kergesti imenduva glükoosi ja fruktoosi sisaldab ta veel teisigi toitaineid. Vitamiinidest on mees leitud C-, B1-, B2-, B6-, PP- ja K-vitamiini, biotiini, fool- ja pantoteenhapet, samuti mitmeid mineraalaineid. Väga olulised komponendid on fermendid, millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli mitu vaasi meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna- ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul.

Mis tagab mee säilimise? Laboratoorsetel uuringutel on selgunud, et meel on hallitusseente arengut ja baktereid tappev toime. Siiski on ka tänapäeval teadlased arvamusel, et peale nende kasulike ainete, mida mees leitud, sisaldab mesi veel palju tundmatuid aineid. Mesi ei lase tekkida verre suhkrut üleliia, samal ajal rahuldab aga täielikult organismi suhkruvajadused. Mesi ei koorma neerusid, toimib kerge lahtistina ning tal on rahustav toime. Rahvameditsiinis tehakse väikelastele ägeda köha ja bronhiidi puhul "meesärk". Enne magamaheitmist määritakse lapse rind meega ja pannakse selga puuvillane pluus. Hommikuks on mesi nahasse tõmbunud ja raviks piisab 3-4 korrast. Organismile on kasulikum kui siseelundite ravi sünniks aeglasemalt, kui järjekindlamalt. Üheks selliseks abiravimiks on puhas mesi. Mett tuleb süüa teiste ainetega koos või lahjendatult.

Lehemesi on maailmas kallimalt hinnatud kui õiemesi. Mee värvus sõltub täielikult lilledest, millest see on korjatud. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie-ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett.

Allikas: terviseleht.ee, Heldur Karro

Enne müüki tehke selgeks oma kinnisvara väärtus ja tugevused

Toataimed sügisel ja talvel

Sügisel enne külmade saabumist on ülim aeg tuppa tuua suvel väljas olnud toataimed.

Talviseks perioodiks asetage taimed ruumides võimalikult valgesse kohta. Akende pesemine parandab oluliselt valgustingimusi.

Taimede lehed puhastatakse sageli üle niiske lapiga või kasutatakse selleks spetsiaalseid leheläikega puhastussalvrätte. Paksu tolmukorra all ei pääse valgus taimedele ligi.

Talvel peab vähendama toataimede kastmist. Enne järgmist kastmist veenduge, et muld potis oleks jõudnud eelnevalt veidi kuivada.

Väetamist võib sügis-talvisel perioodil jätkata vaid parajasti õitsvatel toataimedel.

Loe edasi: Toataimed sügisel ja talvel

Materjalid talviseks katmiseks

Käesoleva artikliga anname lühikese ülevaata materjalidest, millega puid, põõsaid ja lilli talveks kinni katta. Järgnevalt põgus ülevaade enamlevinud materjalidest.

Pakasekaitsekangas

Välja töötatud Kesk-Euroopa tingimuste jaoks külmaõrnade taimede kaitsmiseks lühiajaliste külmalainete eest.

Keeratakse nagu kasukas ümber puu või paigaldatakse karkassile, et vesi saaks ära voolata.

Tuulutusavad üleval ja all!

Sobib paremini vertikaalseks kasutamiseks kui tekina peenrale laotamiseks (vettib läbi, tekitab niiske keskkonna või jäätudes külmasilla).

Kevadel eemalda, kui maa on sula.

Pese läbi õrnal rezhiimil pesumasinas – haigustekitajad hävivad!

Loe edasi: Materjalid talviseks katmiseks

Tudengid üürnikena

Üüriperemehed on tihtipeale tudengeid üürile võttes kõhklevad või ei soovi neid üldsegi mitte oma valdustesse lasta. Selline eelarvamus on kujundatud tavaliselt tudengite potentsiaalsest rahalistest ebakindlustest, pidutsemistest ning võimalikust hoolimatusest võõra vara suhtes, kuna enamikul neist puudub kogemus omanikuvatutusega. Küll aga on kõigist probleemidest võimalik üle saada ning piisava etteteatamisega on võimalik paljusid probleeme ennetada.

Rahaliste probleemidega tegelemine

Kui olete tudengi rahaliste kohustuste tasumise võimekuses kahtlev, võite alati paluda nende vanematel lepingu allkirjastada. Selliselt väldite probleeme mis võivad noorte ebaratsionaalsetest kulutustest tekkida.

Kui üürnike on rohkem kui üks, peaks omanik allkirjastama lepingu kõigi elanikega ning vajadusel enda sissetuleku kindlustamiseks laskma hoopis nende vanematel lepingu allkirjastada. Juhul kui mõni elanik peaks välja kolima, tuleb lepingud kindlasti ümber vormistada.

Asustamisprobleemid

Paljud tudengid ei pelga oma sõpradel nende pool ööbimist. Sellest võib aga „vahele jäädes“ tekkida päris tõsine probleem, sest rendilepingutes on vahel kirjas, mitu mitte lähisuguluses olevat inimest võib korraga ühes korteris/majas elada.

Suvisel perioodil lähevad paljud tudengid tagasi oma päriskoju, jättes üüriperemehe suveks keerulise olukorra – kas võtta uus üüriline või alustada taas sügisest? Selliste probleemide vältimiseks on soovitatav üüriperemeestel suviseks perioodiks lasta üürihinnast vähemalt poole alla. Nii hoiate kokku väärtuslikku aega ning ei raiska raha uue üürniku leidmisele.

Pidudega tegelemine

Noorte pidutsemine on loomulik ning selleks, et sellest probleem ei saaks peate enne lepingu allkirjastamist kidlasti sel teemal rääkima. Mõistlik on leppida kokku maksimaalne pidude arv kuus ning mainige neile kindlasti, et kui peo käik jõuab selleni, et kutsutakse politsei, heidetakse nad korterist välja.

Loodussõbralik kodukujundus: põhitõed

Kui olete juba jõudnud käesoleva artiklini, siis ilmselt on Teil kindel soov muuta enda eluviisi ja ümbritsevat keskkonda rohelisemaks. Kodu kujundamist alustage keskkonnasõbralike toodete ja materjalide valmimisest.

 Esmalt alustage seinal olevast värvist ja tapeedist ning põrandal olevatest vaipadest. Seejärel võtke ette mööbel ning dekoratiivelemendid nagu kardinad ja padjad.

Loodussõbraliku kodu kujundamine ei anna kodule mitte üksnes keskkonnasõbralikku välimust, vaid parandab ka õhukvaliteeti toas.

Seinad: tapeet ja värv

Laialtlevinud vinüültapeedid ning seinavärvid võivad sisaldada toksiine, mis halvendavad oluliselt ruumi õhukvaliteeti. Nende asemel on võimalik kasutada loodussõbralikke värve nagu kohupiimavärvid ning tapeedina näiteks bambustapeeti.

Põrandad: loodussõbralikud materjalid

Kui soovite põrandat katta, siis valige loodussõbralikest materjalidest põrandakate. Selleks võib olla vaibad, mis on valmistatud ümbertöödeldud materjalidest, kaltsuvaibad, villast ning erinevatest kiududest valmistatud põrandakatted. Seda tüüpi põrandakatted on saadaval paljudes poodides ning üldiselt on nende eluiga väga pikk.

Lisaks põranda katmisele erinevate materjalidega, võite paigaldada traditsioonilise ja aegumatu puitpõranda. Puitpõrand näeb hea õige hoolduse korral hea välja ka aastate pärast.  Suhteliselt populaarseks on saamas ka korgist ja bambusest põrandad. Kui vajate lihtsasti hooldatavat põrandat, siis valige marmoleum.

Mööbel: uus ja kasutatud

Kui ostate koju uut mööblit, siis valige loodussõbralikest materjalidest valmistatud mööbel. Uurige müüjalt nii materjalide päritolu kui ka materjalide taaskasutuse kohta. Pöörake tähelepanu ka mööbli vastupidavusele ning tootja asukohale. Mööbli ökoloogilist jalajälge saate vähendada sellega, et ostate kohalike tootjate toodangut.

Loodussõbralikkust saate mööbli puhul rõhutada ka taaskasutamisega. Ostke vanavarapoodidest endale mööbel ning andke sellele uus elu. Enamasti on vanad esemed valmistatud väga vastupidavatest materjalidest ning näevad ka väga ilusad ja originaalsed välja. Vajadusel eemaldage või laske eemaldada vana värv või lakk ning viimistlege pind uuesti. Mööbli kanga vahetus ei ole samuti probleem, sest sellega tegelevaid inimesi on piisavalt ning lõpptulemus sõltub Teie kujutlusvõimest.

Kangad: mööbel, kardinad, padjad

Mööblit katva kanga, kardinate ning patjade pikaajaline kestvus sõltub otseselt õigestivalitud kangast. Paljud loodussõbralikud materjalid näevad head välja ning on ühtlasi vastupidavad. Valige selline kangas, milles ei ole kasutatud kemikaale. Maalähedase villa ja lina kasutamine on siinkohal kaalumist väärt.

Kujunduselemendid ja taimed

Kujunduslike elementide soetamisel eelistage kasutatud või naturaalseid esemeid. Antikvariaatidest võite leida väga põnevaid asju. Kauneid asju tehakse ka ümbertöödeldud materjalidest.

Roheline mõtteviis tähendab ka rohelist kodus. Lilled lisavad kodule looduslähedust ning ühtlasi puhastavad õhtu kahjulikest ainetest. Ühed kõige tervislikumad toalilled on filodendron, luuderohi, rohtliiliad, palmid, loorber, sõnajalad ning tõlvlehikud.

Üürnikule reeglite selgitamine

Üürilise võtmise puhul on rangelt soovituslik kirjutada ette teatud reeglid ning need üürilisele selgeks teha. Need mitte ainult ei kaitse Teie huve vaid ka üürniku omi, vähendades „halle alasid“, millede pinnalt võib tekkida omavahelisi arusaamatusi.

1. Tähtajad ning nendest kinni pidamine

Pange paika kuupäev, mil soovite, et üür oleks tasutud ning veenduge, et üürnik oleks sellest teadlik. Soovitame paika panna ka leppetrahvid ja viivised juhuks, kui üürnik ei suvatse õigel ajal ppri tasuda. Karistuslik element lisab kohusetunnet ning soodustab üüri õigeaegset maksmist.

2. Sisenemisluba

Leppige kokku millise etteteatamisega on omanikul õigus kinnistule(korterisse või majja) tulla. Etteteatamata sisenemine on seadusega keelatud.

3. Sisutuse nimekiri

Lepingusse kirjutage sisse nimekiri mööblist, kodumasinatest ja muust sellisest. Juhul kui üürnik peaks lepingu katkestama ning hilisemal vaatlusel peaks ilmnema, et kaasa on võetud ka Teie vara, on Teil dokument, mille abil kohtus oma õigust taga nõuda.

4. Prügi

Omanike üheks suurimaks probleemiks on prügivedu ning selle haldamine. Tehke oma üürilistele selgeks, millal prügi veetakse ning kuidas tuleb prügi sorteerida. Kindlasti veenduge, et üürnik teab, kuhu prügi ladustada!

5. Puhtus

Nõrgad hügieeniharjumused ja üleüldine räpasus viib kergesti terviseprobleemideni ja parasiitide tekkeni. Leppige kokku hügieeninõuded, mida üürnik täitma peab ja vajadusel kirjutage lepingusse „suurpuhastuse“ kuupäev ning käige seda kontrollimas.

6. Lemmikloomad

Leppige kokku lemmikloomade tolereerimises. Kui Te ei soovi neid üldse oma korterisse või majja lasta siis tehke see üürnikule selgeks. Probleemide korral on mõistlik kasutada lepingusse kirjutatud omaniku õigust tagatisraha mitte tagastada.

7. Etteteatamine

Kirjutage lepingusse selgesti üürniku lahkumise etteteatamise tähtaeg. Tavaliselt rakendatakse 1 kuu praktikat kuid olenevalt üüri tasumise tihedusest(nädal, kuu, kvartal) on soovitatav seda korrigeerida.

8. Armatuurmööbel

Leppige kokku armatuurmööbli kasutustingimustes. Juhul kui neid on tarvitatud kasutades liigset jõudu ja selle läbi neid kahjustatud, saate kerge vaevaga nõuda parandustööde eest tasumist.

9. Ennistamine

Peale kasutamist peab Teie vara väljanägemine olema täpselt selline nagu üleandmise päeval. Tehke üürnikule teatavaks millised on tema kohustused ning millist suhtumist Teie varasse eeldate.

10. Deposiidi tagastamine

Muretu üürilise puhul ei ole see punkt küll oluline kuid tihtipeale kipuvad õnnetuste läbi purunema küllaltki väärtuslikud asjad ning ka üüri tasumine ei pruugi olla kõige korrapärasem. Sellistes olukordades aitab lepingusse märgitud punkt, mis sätestab deposiidi tagasimaksmise korra ning juhud, mil seda tagasi ei maksta. Veenduge, et olete kõik reeglid oma üürnikule selgeks teinud!

Plekkide eemaldamine nahalt

Naturaalsest nahast asjadelt plekkide eemaldamisel peaksite olema ettevaatlik. Kuna nahast asjad on enamasti kallid, siis tuleks plekkide puhul tegeleda ennetamise, mitte tagajärgede likvideerimisega. Selleks kasutage nahakaitsevahendeid, mis ei lase plekkidel nii hõlpsalt tekkida.

Nahapuhastusvahendeid müüvad paljud tootjad. Nende kasutamisel jälgige hoolikalt kasutusjuhendit. Enne koduste vahendite kasutamist, soovitame esmalt alati kasutada poes müüdavaid lahendusi.

Lihtsad sammud nahapuhastamisel

Naha puhastamiseks järgige järgmisi lihtsaid võtteid.

Kui saate plekile kohe jaole, siis kasutage vedeliku eemaldamiseks puhast ja kuiva mikrokiust puhastuslappi. Seejärel kasutage pehmet ja niisket riidetükki ning pühkige määrdunud koht puhtaks. Kui pleki eemaldamine ei õnnestu, siis kasutage spetsiaalset plekieemaldusvahendit. Enne spetsiaalvahendite kasutamist plekil, testige seda mõne varjatud koha peal, veendumaks, et see ei riku materjali.

Viis nõuannet oma kodu plaanijale

Kätte jõudnud sügis on just hea aeg, et teha plaane. Kui sageli just Jõulude ja Uue aasta vahel järgmiseks aastaks plaane tehakse, siis oma maja ehitajale on parim aeg oktoober ja november.

Siis jõuab käivitada tegevused, et maja ehitamine järgmisel aastal alata võiks.

Lihtne tegevuskava võiks olla järgmine:

1. Krunt - vali krunti põhjalikult. Krundi ost on soovitav teha sügisel või talvekuudel, siis on lihtsam kaubelda soodsamat hinda ja jääb aega taotleda tehnilisi tingimusi.
2. Maja stiil ja ruumiplaan - käi ringi, sirvi katalooge, aruta sõpradega - leia omale majale sobilik stiil, näiteks moderne. Pane kirja oma majale vajalike ruumide nimekiri ja nende suurused. Mõtle oma elustiilile ja harrastustele, kuidas maja peaks aitama Sinu elu paremaks muuta, siis on lihtsam oma soove kirja saada.
3. Säästa valikuid tehes - maja ehitamine on kallis ja seetõttu sea endale kindlad kriteeriumid, millele peab ehitatav maja vastama. Investeeri tehnoloogiasse ja lahendustesse, mis annavad pikaajalist säästu. Märksõnad: soojapidavus ja ökonoomne kütte- ja ventilatsioonisüsteem või hoopis passiivmaja.
4. Projekteerimine - telli teenus arhitektilt või täienda mõnda olemasolevat projekti oma soovidega. Tea, et arhitekti poolt väljapakutud lahendust, võid alati täiendada või muuta - kindlasti tee seda, kui tunned selleks vajadust. Hea maja algab korralikust projektist.
5. Ehitaja leidmine - valmista ette hinnaküsimise dokumendid, korralda hange ning võrdle hinnapakkumisi ja firmade võtmeisikute saavutusi, tee korralik töövõtuleping.

Kiiremad saavad eeltoodud tegevustega hakkama poole aastaga ja siis on hea alustada ehitustöödega mai või juunikuus.

Ära kiirusta maja eeltöödega, liigselt kiirustades kannatab hilisem lõpptulemus.

Kirjutas Eno Pappel, www.majaehitaja.ee koolituskeskkonna looja.

Saunast reipust ja rõõmu

Viimasel ajal räägitakse õigesti pesemisest. On teada, et seebiga pestes võetakse nahalt loomulik hapu reaktsioon. Pole nahalaiku, mis ei ole seotud mõne siseorganiga; seega valesti pestes saavad need laigud rikutud. Sestap soovitatakse nahka pesta-uhtuda kaselehe- või taimeleotisega, mis ei võta nahalt happelist reaktsiooni ega rasva, kuid mõjub positiivselt kõigile keha organitele, andes hea enesetunde.

Saunas ei või liialdada

Sauna kasulikkusest räägivad teadlaste uurimused, mis tõendavad positiivset toimet nii haigetele kui ka tervetele. Sauna kasutamisel ei või liialdada, sest siis võib jääda ilma positiivsest tulemusest, ka võib tervist kahjustada. Ei tasu minna sauna lavale, mille soojus on 120oC ja rohkem. Nii võib nahka põletada ja ka südant liialt koormata, mis eriti ohtlik vanematele inimestele. Soomlased on seisukohal, et sauna optimaalne temperatuur peaks olema 90-100 kraadi C. Õhu niiskus saunas on sõltuv selle temperatuurist. Mida kõrgem on õhu temperatuur, seda väiksem on niiskus ja vastupidi. Seetõttu on kuumas kerge hingata, seevastu aurusaunas, kus õhutemperatuur ei ole nii kõrge, aga niiskus 70% ja enam, on hingamine palju raskem ja südamel tuleb kannatada suurt koormust. Saunas tuleb hingata läbi suu! Sauna ei maksa minna näljatundega, aga ka mitte kohe pärast söömist. Ei tohi juua alkohoolseid jooke enne sauna, protseduuride ajal ega ka järel.

Saun tervisele

Arstide sõnul on täpselt doseeritud saunaprotseduurid head neerudele. Alaneb vererõhk hüpertoonia ja stenokardia haigetel, vähenevad haigusnähud üleväsimuse puhul, soodustatud on haavade paranemine. Kuumutamist soovitatakse ka neile, kes põevad kroonilist polüartriiti, ishiasi, radikuliiti ja mõningaid ainevahetushaigusi. Sauna protseduurid on ohtlikud kõigis akuutse haigestumise faasides, kui keha temperatuur on kõrgenenud, või on pahaloomulised kasvajad, naistel raseduse ja menstruatsiooni ajal.

Kuumutamise soodsat mõju on tunnistanud sportlased ja treenerid. Pärast sauna ei vabane keha ainult liigsest ballastist, vaid tunneb end värske ja energilisena.

Keris - imevahend

Kerise peamiseks efektiks on järjestikuline kuiva ja niiske õhu vaheldumine, mis tekib kuumutatud kive perioodiliselt kastes (leili heites). Siis tekib lühiaegset auru, mis peatselt muutub kuivaks õhuks. Kuiva ja niiske õhu vaheldumise perioodiline tsükkel on peamine ja ainuke faktor, mille poolest kerisega saun erineb igast teisest saunast.

Soomes on saun turistidele parimaks puhkuseks. 102C temperatuuri talumise puhul on turistidele isegi diplomeid antud. Soomlased väidavad, et nende sauna puulõhkujal on puhtam nahk kui Pariisi kaunitaril.

Leil mõjub neljas suunas

Läti arst L. Augstkalne väidab, et saunaleil mõjub neljas suunas. Esiteks, tugevneb naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevus; teiseks, tugevnenud higistamise puhul (saunaleilis kaob kehast umbes 200-1500g niiskust) väheneb kehakaal;  kolmandaks, kutsub esile vegetatiivseid närvisüsteemi muutusi, mis tugevdavad protseduuri üldist efekti; neljandaks, avaldab psüühilist mõju.

Leil mõjub nahale, mille temperatuur tõuseb kuni 47C, aga keha seesmine temperatuur võib tõusta kuni 39C. Terve inimese pulss kiireneb leilis juba esimestel minutitel 20 löögi võrra minutis. Veresooned, eriti lühikesed kapillaarid laienevad. Hingamine muutub vabamaks, sest laienevad bronhid. Kangeks jäänud käed ja jalad muutuvad liikuvaks, samuti selgroo lülid, liigesedki muutuvad paindlikumaks, valud vähenevad, liikumine muutub vabamaks. Leevendust saab krooniline bronhiit. Kaob närvilisus, stress, pinge, kurbus. Sugeneb heaolutunne ja reipus.

Leili kasutamise strateegia

Et lihastel taastuks jõud, on piisav 10min kestev protseduur leilis. Sel ajal lihaste jõud suureneb keskmiselt 3% võrra, aga vastupidavus dünaamilises töös 14%. Paraneb liikumistäpsus ja koordinatsioon, nägemise teravus, silmade tundlikkus, suureneb kopsumaht. Soojendus aitab kindlustada südame ja veresoonte tegevuse; see saab kohaneda suuremate koormustega. Ei soovitata kuumutuses liigsest ballastist vabaneda sagedamini kui 1-2 korda nädalas. Enne sauna minekut tuleb end pesta ja hoolikalt kuivatada, jalad tuleb sooja veega nõus soojendada. Seejärel minna kuuma, kuid ei soovitata tõusta kõrgemale esimesest lavast, sest seal on palavus väiksem. Pärast 3-5min võib astuda teisel ning hiljem ka kolmandal tasandil asuvale lavale. Esimest korda tuleb saunas olla 8-10min, seejärel väike vaheaeg, mille jooksul jahtuda, pesta, kasta veega, mis võib ka külm olla, käia duši all, supelda veekogus. Seejärel korratakse protseduuri teist ja kolmandat korda. Jahtumise ajal tuleb keha liigsest jahtumisest hoiduda, et ei tekiks külmavärinaid, kananahka ihule. Peale seda pidada silmas, et kuumutuses ei viibitaks kauem kui 30min. Kui kehas tekib põletav tunne või hingamisel õhupuudus, hakkab pea ringi käima ja enesetunne halveneb - siis on see hoiatus, et saunaprotseduurid tuleb katkestada. Iga katse kannatada saunakuumust kauem kui enesetunne lubab, lõpeb põletuse või isegi minestusega.

Jahtumise ajal ei soovitata külma veega pead niisutada. Pärast sauna võtta dušši või uhtuda end kitsemuraka, kaselehtede, pärnaõite või vaarikalehtede leotisega. Seejärel pool tundi puhata istudes või lamades soojas ruumis, hästi kaetult.

Allikas: Terviseleht, Karl Veber

Hea-tuju menüü lisab vitaalsust ja tervist

Olete rõõmus või kurb, kontsentreerute hästi või halvasti - kõik sõltub ajust. Selleks, et aju hästi funktsioneeriks, vajate igapäevasest energiatarbest ca 20%. Õigesti toitudes tunnete end pingeteta ja reipana.

Aju koosneb ligikaudu 100 miljardist närvirakust. Iga närvirakk on omakorda kontaktis 4000-10 000 teise närvirakuga. Selleks, et aju andmeautostraada (info) funktsioneeriks optimaalselt, vajatakse info edastamiseks neurotransmiteerimist (virgatsaineid). Pideva stressi korral vajab organism neid aineid rohkem, et kindlustada närvide tasakaalu.

Tähtsamad mõjuained

Atsetüülkoliin - teritab taju ja kontsentratsiooni. Ei lase mõtteid laokile. Lähteaine: B-vitamiin e närvivitamiin.

Dopamiin - ainevahetuse kiirendaja. Tähtis aktiivseks ja normaalseks ainevahetuseks (kiirendab kalorite kulutamist). Lähteaine: aminohape türosiin.

Noradrenaliin - teeb rõõmsaks, hoiab vaimu erksana. Kui noradrenaliini jätkub piisavalt, olete rahul ja õnnelik. Ideaalne dieedistardiks! Lähteaine: aminohape fenüülalaniin, lüsiin ja metioniin. Peale selle vitamiin C (leidub tsitrusviljades) ja magneesium (rohelistes köögiviljades).

Serotoniin - leevendab näljatunnet. Serotoniini nimetatakse ka õnnehormooniks (toimib koos noradrenaliiniga). Summutab (pärsib) näljatunnet, stimuleerib lihaste ainevahetust (kulutab kaloreid), kontrollib küllastustunnet (sööte automaatselt vähem), teeb reipamaks ja väldib meeleolu kõikumisi. Lähteaine: aminohape trüptofaan.

Mure ja pingete korral vajab organism rohkem endorfiine. Vabastavad pingest ja parandavad enesetunnet. Lähteained: aminohapped lüsiin, metioniin, fenüülalaniin ja türosiin. Peale selle: kaltsium (piimas ja piimaproduktides), magneesium (rohelistes köögiviljades). Positiivselt mõjub ka: reeglipärane jooksmine, ujumine, jalgrattasõit või käimine - kiirendab endorfiinide produktsiooni. Ideaalne: 3 korda nädalas 20 minutine treening.

Hundiisu vastu

Peale neurotoitainete vajab aju ka energiat - nii nagu mootor (pidevalt) bensiini. Siis on aju- ja närvirakud pidevalt aktiivsed. Kui energia puudub või sööte palju süsivesikuid (šokolaadi või kondiitritooteid) tekib hundiisu, halb meeleolu, närvilisus, tunnete end loiuna või olete ärritunud. Võib tekkida isegi peavalu või värinad. Selleks, et närvirakud saaksid piisavalt energiat, vajate glükoosi (veresuhkrut). Saate seda siis, kui sööte süsivesikuid kompleksselt ja 5 korda päevas (toidukordi).

Lülitage oma toidusedelisse vajalikud bioained!

Menüü koostamisel (hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi ning kahe eine korral) toimige antud tabeli järgi. Nii saate kätte vajalikud bioained ja piisava energia.

Komplekssed süsivesikud

Teraviljad, täisteraproduktid, köögivili, kartul, puuvili, naturaalne riis, täisteranuudlid.

Serotoniin

Kaunviljad, apteegitill, rõigas, tomat, spinat, banaan, viigimari, ananass, punasevärviline köögivili, kartul, täisteraproduktid, naturaalne riis, pähklid, kala, mereannid, linnuliha, lahja liha, juust.

Noradrenaliin

Banaanid, punasevärviline köögivili, apteegitill, täisteratooted, kala, linnuliha, lahja liha, juust.

Endorfiinid ja dopamiin

Piim ja piimatooted, muna, kala, mereannid, lahja liha, linnuliha, sojaproduktid, kaunviljad, täisteratooted, köögivili, kartul, pähklid, juust.

Atsetüülkoliin

Kaerahelbed, sojaletsitiin, sojaproduktid (sojapiim, tofu, miso).

Hommikusöök 1 inimesele

·        Müsli: 3 spl kaerahelbeid, 1/2 banaani, 1/2 apelsini, 100 g hapupiima.

·        1 täisterakukkel rohelise kohupiimaga, 3 spl lahjat kohupiima, veidi vett ja 1 spl maitserohelist. Juurde: 1 kiivi.

·        1 viil täisteraleiba, 1 tl poolrasvast võid või margariini, 30 g kodujuustu ja peale 1 viiludeks lõigatud tomat. Peale selle: 1 virsik.

Lõuna 4 inimesele

Kui kasutate retsepti ainult ühele, jagage toiduained 4 osaks.

Rostbiif redisekastmega

Kastmeks: 400 g hapupiima, 2 spl Crème fraiche ja 2 tl mädarõigast segatakse. Lisatakse 2 kimpu juurviljariivil riivitud rediseid, vesikressi ja 1 kimp hakitud tilli. Maitseks pipart ja veidi soola.

6 porgandit tükeldatakse õhukesteks viiludeks või ratasteks, hautatakse wok-pannil 1 tl õliga 5 min. Maitsestatakse vähese pipraga. Porgandid ja 200 g viiludeks lõigatud rostbiifi serveeritakse 4 taldrikule ja kaunistatakse tilliga. Portsjonis 235 kcal.

Õhtusöök 4 inimesele

Melonisalat kitsepiimajuustuga

100 g käharat endiiviat tükeldatakse (näpitakse), jahutatud melonist (500 g) eraldatakse viljaliha ja tükeldatakse kuubikuteks. Teflonpannile asetatakse 1 tl õli ja 4 väikest kitsepiimajuustu tükikest, kuumutatakse soojaks, ei pruunistata(!), kuid pööratakse ringi. Salat, melon, juust ja 100 g õhkõhukeseks lõigatud mitterasvaseid singiviile vormistatakse taldrikule. Üle valatakse salatikaste: 4 spl külmpressitud oliivõli, 3 spl apelsinimahla, 2 spl veiniäädikat, pipart ja veidi soola. Portsjonis 280 kcal.

Vahepalad e ooted

Ennelõunaks ja pärastlõunaks:

·        1 banaan

·        200 g ananassi

·        1 virsik või 200 g õun

·        1 kl maitsestamata jogurtit või lahjat jogurtit 2 spl apelsinimahlaga

·        200 g punast ribadeks tükeldatud paprikat

·        60 g tudengitoitu (valmissegu või omavalmistatud kuivatatud puuviljadest nagu rosinad, datlid, aprikoosid, viigimarjad, ploomid ja võib-olla kergelt röstitud pähklid, mandlid, päevalilleseemned)

·        1 kl sojapiima.

´

Allikas: terviseleht.ee, Aili Meristo

Mida teha kasutatud mootoriõliga?

Mida teha kasutatud mootoriõliga? Paljud autoomanikud vabanevad määrdeainetest neid maha kallates. Sellisel viisil mootoriõlist vabanemine kahjustab keskkonda väga rängalt. Lisaks sellele jõuab see ajapikku põhjavette ning sealt kaudu Teie enda joogivette. Õnneks on täna võimalik vabaneda kõigist loodust kahjustavatest kodustest määrdeainetest ja muudest vedelikest ilma suure vaevata ja keskkonda rikkumatta. Alljärgnevalt seletame lahti miks määrdeainete taastöötlemine kasulik on.

Ümbertöödeldud õli kasutusalad

Ümbertöödeldud õli on väga kasulik ja selle niisama ära viskamisel puudub igasugune kasutegur. Kuna mootori töös ei kulu kogu õli ära, annab seda puhastada ja taaskasutada uutes õlides ja teistes määrdeainetes. Pealegi, olemasoleva õli taaskasutamine on märksa energiaefektiivsem kui toornafta töötlemine. Peale mootoriõli puhastamist võivad Teie neljarattalise sõbra mahald leida kasutust väga erinevates kohtades – näiteks baasmaterjaliks uue õli tootmisel. Naftast mootoriõli tootmisel peab kasutama tunduvalt rohkem baasaineid ja seega hoiate loodust ning Teist jääb maha väiksem ökoloogiline jalajälg. Peale taaskasutatud õli tootmise võib sellest õlist saada kütus või isegi asfalti või tsemendi tootmisel vajalik komponent. Nagu näete, on mootoriõli taaskasutamisel mitmeid väljundeid.

Joogivee kõlblikuna hoidmine

Mootoriõli, mis jõuab murule kallatuna põhjavette, rikub joogivee tihtipeale täielikult. Kuna piisab ühest liitrist õlist, et reostada miljon(!) liitrit puhast vett olge taoliste ainetega väga ettevaatlikud ning peale kasutamist viige see vastavatesse taaskäitluspunktidesse.

Ürglooduse kaitsmine

Kuigi Teie enda tarbeks kasutatud õli kogus pole niivõrd suur nagu teleri vahendusel nähtud katastroofide puhul, on tegemist ohtliku ainega mitmetele liikidele.

Suur osa töötlemata mootoriõlist jõuab ookeanidesse, kus ta tekitab suuri kahjustusi. Kasutatud mootoriõli jõuab sinna peamiselt merelinnade jõgede reostuse kaudu.

Vette sattunud õli moodustab vee pinnale kleepuva kihi, mis takistab mereloomi ja –lindude normaalset elu elamast. Õlilaigud ei „lagune“ ja seega kipuvad ajapikku kogunema ja teatud kohtadesse settima.

Lagunemata õli uhub üldiselt kaldale, kus ta reostab ranajoont ja sealset elustikku. Lisaks sellele kahjustab maale jõudnud õli ehitisi, mis on vette rajatud, põhjustades probleeme nii elukeskkondadele ja ka omandile.

Aia kastmine

Levinud on teadmine, et aeda tuleb sügisest kevadeni kasta, kuid kuidas seda õigesti teha? Kui teed seda õigesti, siis saad aia ilust ja selle saadustest maksimaalse.

1. Tea, et taimed vajavad niiskust oma esimestel kasvunädalatelt. Sel ajal arenevad nende juurestikud.
2. Kasta potitaimi vastavalt nende vajadusele, kuid kindlasti kastekannuga. See väldib taimele kahjustuste tekitamist.
3. Kontrolli, kas muld on ka sõrme sügavuselt niiske. Kui on siis ei ole kastmiseks veel tarvidust.
4. Kasta varahommikuti, sest siis ei aurustu vesi liiga kiiresti. Ka hilisõhtune aeg on sobilik, kuid sel juhul võib niiskus maapinnale jääda ja tekitada niiskuskahjustusi.
5. Ära kasta kui selleks ei ole vajadust. Ülekastmine tekitab sama palju probleeme kui alakastmine.