Mesi ja tervis
Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti V-III aastatuhandel e.m.a. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Kondiitritoodetesse lisatakse mett magusa maitse ja aromaatsuse saavutamiseks. Sageli tehakse meepräänikuid, -torte, -kooke, -keeksi, -saia jm. Küpsetusvormi määrimiseks võib traditsioonilise rasvaine asemel kasutada mesilasvaha. Mina hõõrun ðaðlõkiliha enne marinaadi lisamist meega. Oi kui ilusad ja maitsvad, erilise läikega on lihatükikesed varda otsas!
Mesi on mitte üksnes maitsev dessert, vaid inimesele mitmeti vajalik toitvate elementide kompleks. Juba vanal ajal pidasid suured mõtlejad mett üheks tähtsamaks tervist tugevdavaks vahendiks, aktiivse elu pikendajaks ja paljude haiguste ravijaks. Ka tänapäeval ei ole ühtegi maad, kus ei tunnistataks mee väärtuslikkust. Kuigi Eesti kliima ja meetaimestik ei ole siiski selle alaga tegelejatel mesinduse arendamiseks eriti soodne, on saadud head toodangut.
Naturaalses mees on keskmiselt 17,2% vett, 0,4-0,8% täisväärtuslikku valku ja 81,3% igasuguseid suhkruid. Suhkruga võrreldes on mesi loomulikult oluliselt kasulikum, sest peale kergesti imenduva glükoosi ja fruktoosi sisaldab ta veel teisigi toitaineid. Vitamiinidest on mees leitud C-, B1-, B2-, B6-, PP- ja K-vitamiini, biotiini, fool- ja pantoteenhapet, samuti mitmeid mineraalaineid. Väga olulised komponendid on fermendid, millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli mitu vaasi meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna- ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul.
Mis tagab mee säilimise? Laboratoorsetel uuringutel on selgunud, et meel on hallitusseente arengut ja baktereid tappev toime. Siiski on ka tänapäeval teadlased arvamusel, et peale nende kasulike ainete, mida mees leitud, sisaldab mesi veel palju tundmatuid aineid. Mesi ei lase tekkida verre suhkrut üleliia, samal ajal rahuldab aga täielikult organismi suhkruvajadused. Mesi ei koorma neerusid, toimib kerge lahtistina ning tal on rahustav toime. Rahvameditsiinis tehakse väikelastele ägeda köha ja bronhiidi puhul "meesärk". Enne magamaheitmist määritakse lapse rind meega ja pannakse selga puuvillane pluus. Hommikuks on mesi nahasse tõmbunud ja raviks piisab 3-4 korrast. Organismile on kasulikum kui siseelundite ravi sünniks aeglasemalt, kui järjekindlamalt. Üheks selliseks abiravimiks on puhas mesi. Mett tuleb süüa teiste ainetega koos või lahjendatult.
Lehemesi on maailmas kallimalt hinnatud kui õiemesi. Mee värvus sõltub täielikult lilledest, millest see on korjatud. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie-ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett.
Allikas: terviseleht.ee, Heldur Karro
Vanade majade müügiks elustamine
Palju on küsitud, kui suured oleks mõistlikud kulutused, et vana maja paremini müüa ja mida üldse tasub vana maja juures teha. Põhiline vastus oleks, et majal ja hoovil peab olema kaubanduslik välimus, mis eeldab hoovi ja maja koristust.
Kevadel peab kindlasti kokku riisuma lehed ja muu prahi, mis sügisel maha jäi, korrastama lillepeenrad ja lõikama viljapuid. Ostja tahab näha, et omanik on käitunud oma majapidamisega heaperemehelikult, samuti on ostja jaoks oluline aia ilu või selle ilusaks tegemise võimalus. Seda kõike ei näe, kui aed on korrastamata.
90% vanade majade hoovides vedeleb kusagil kuuri taga või aia ääres vanarauda, laudu või muid puidujääke. Nendest mittevajalikest asjadest peaks loobuma ja need ära viskama ning lauad korralikult virna laduma.
Kui õues elab ketikoer, siis kindlasti peab ka tema järelt koristama ning võimalusel kuudi üle värvima, koera toidunõud tuleks korralikult puhtaks pesta või vajadusel asendada uutega.
Maja piirdeaial tuleks katkised lipid asendada uutega ja lahtised lipid lihtsalt kinni lüüa. See kõik jätab majapidamisest korraliku mulje ja tekitab ostjas rohkem huvi.
Maja juures ei ole vaja ette võtta suuremaid remonditöid, sest need müügihinda nii palju ei tõsta, et sinna pandud raha tagasi tooks. Samas ostja teeb nagunii kõik oma maitse järgi. Loomulikult ei tee paha värske värv maja välisseinal, aga värvimine on mõttekas sel juhul, kui maja sein on mingil põhjusel kirju või väga ebaühtlane. Kui kogu maja värvimine muutub liiga kulukaks, siis saab ka ainult detailide värvimisega asja paremaks muuta: aknaraamid korda, siseuksed värvida, köögilagi taas valgeks, kaevu kaas ja rakked värske värvi alla vms.
Alati peab kriitilise pilguga vaatama üle oma elamise puhtuse. Tihtilugu ei olegi vaja midagi värvida, vaid piisab näiteks uste pesemisest ja laudpõrandate korralikust küürimisest. Mida kindlasti soovitan, on küttekehade kontroll ja vajadusel parandus. Sama lugu on katusega. Kui avastate kevadel, et kusagilt tilgub vett läbi või vesi jookseb seina vahele, siis oleks väga mõistlik katus ise ära lappida ja mitte jätta seda ostja mureks.
Müüakse ka täiesti hüljatud maju, kus on hoovid rohtu kasvanud ja võsastunud. Selliste majade juures peaks kindlasti võsa maha võtma ja hoovi puhtaks riisuma ning hiljem seda korraliselt niitmas käima, kuni ostja on leitud. Tihti varjutab võsa ja kõrge hein hoovis elemente, mis just ostjat köidaks. Sellised asjad võivad olla näiteks aidaukse juures maas olevad veskikivid, mida kasutatakse trepiastmena, aianurgas vana vanker või mõni teine vana põllutööriist. Ka kevadlilled ei paista suurest kuivanud heinast välja, aga just selliseid asju soovibki vana maja ostja näha.
Majas sees peab esmapilgul üle vaatama tubade seisukorra. On hea, kui ostuhuviline tunneb tubades puhtuse lõhna, mitte ei näe vedelemas kaltse ja pesemata nõusid. Suurema huvi korral vaadatakse üle ka maja põhikonstruktsioonid ja küttekehad. Jällegi oleks hea, kui pole vee läbijooksmise jälgi või soojamüüris praost välja tulevat tahma. Selleks ei pea tegema suuri kulutusi, et maja ja hoov korda teha. Küll aga peab olema viitsimist ja see viitsimine tasub kiiremini ära, võrreldes nende müüjatega, kellel see puudub.
Autor: Fred Linnukütt, Uus Maa kinnisvara
Akende pesemine
Kevade saabumine ei ole enamasti kellelegi vastumeelne, ent kui hakatakse mõtlema kevadisele suurpuhastusele, siis seejuures on ilmselt kõige tüütumaks osaks akende pesemine. Olgem ausad, mitte kellelegi ei meeldi akende pesemine, ent kui aknad on pestud, on kodus palju parem olla. Järgnevalt vaatame mõningaid nippe, mis teevad akende pesemise lihtsamaks.
Ettevalmistused
Esmalt pange valmis kõik asjad, mida vajate akende puhastamiseks. Korralik aknapesukomplekt säästab oluliselt Teie vaeva. Hea komplekt koosneb plüüsist aknapesurist, alusest, kuhu pesur kinnitada, kuivatuskummist ja varrest (vajadusel teleskoopvarrest, mis on reguleeritava pikkusega). Iga kasutuse järel tuleb plüüsist pesur loomulikult korralikult puhtaks pesta. Veenduge, et kuivatuskummi laius ei oleks laiem kui teie kõige kitsam aken.
Aknapesukomplekti puudumisel on teil tarvis pesukäsna, käterätikuid ning ajalehti. Lisaks läheb teil vaja kaussi sooja seebiveega ning ka kaltsu või puhastuslappi, millega puhastada aknad ja veelauad. Lisaks kõigele muule on abiks ka paar ajalehte.
Akende pesemine
- Peske aknaid pilvisel päeval, sest otsese päikese käes kuivavad aknad liiga kiiresti. Võtke korraga ette üks aken ning pärast selle pesemist liikuge järgmise juurde.
- Alustage akende pesu seestpoolt ning pärast sisemiste poole pesemist liikuge väljapoole.
- Akende sisemise poole puhastamisel pange vee kogumiseks põrandale ja aknalauale ajalehed või vanad kaltsud.
- Järgmiseks kasutage aknapesurit või svammi ning niisutage aken seebiveega.
- Seejärel kuivatage aken kuivatuskummiga, alustades ülemisest nurgast. Tõmmake kummiga ülevalt alla ning korrake protsessi kuni olete jõudnud vastasnurka. Kuivatage kuivatuskummi iga paari tõmbe järel. Nii väldite mustuse tagasisattumist klaasile.
- Kuivatuskummi puudumisel kuivatage aken esmalt kuivatuslapi või käterätikuga ning seejärel poleerige klaas kokku kortsutatud ajalehega.
- Viimaks kuivatage ka aknaraam.
Välimise poole pesemine
Akende välimise poole pesemise protseduur on sama mis sisemisel poolel. Kuna akna välimine pool on keskkonnast tulenevalt oluliselt mustem, siis peate sellega rohkem vaeva nägema.
Kui kasutate akna kuivatamiseks kuivatuskummi, siis liigutage seda võrreldes sisemise poolega ristipidises suunas. Näiteks, kui kuivatasite sisemise poole vertikaalselt, siis välimine pool kuivatage horisontaalselt. Nii näete pärast kuivamist, kas kuivatustriibud (juhul kui on) on seespool või väljaspool ning saate selle koha üle käia.
Kuidas leida head autotöökoda
Hea mehaaniku või töökoja leidmine võib olla auto korrashoiu seisukohast kõige olulisem. Kui Te ise ei oma kompetentsi tegemaks hooajahoolet või vajalikke remonte, peate pöörduma spetsialisti poole. Usaldusväärse mehaaniku leidmiseks oleme välja toonud paar õpetussõna.
Kuulujutud
Paljud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ei jõua kanda reklaami kulutusi. Seega tehakse alati maksimaalselt head tööd ja loodetakse, et rahulolev klient soovitab nende töökoda ka oma sõpradele ja tuttavatele ning suurendab sellega mehaaniku klientuuri. Kui soovitaja sõidab Teie sõidukile sarnasega, on soovitus seda kindlam kuid pidage silmas, et iga soovitust tuleb kontrollida. Sedasi võite saada infot ka nende kohtade kohta, kuhu oma neljarattalist sõpra mitte viia.
Veebifoorumid
Kuna suur enamus kättesaadavast infost on kolinud Interneti avarustesse, soovitame otsida ajakohast infot ka foorumitest(Eestis näiteks autotootjate fännide ja margifoorumid). Kuid sarnaselt kuulujuttudele kontrollige kindlasti infot, sest foorumites postitajate tausta kohta ei ole palju avalikku infot.
Kutselised autojuhid
Inimesed, kes töötavad igapäevaselt transpordisektoris ja puutuvad autode, busside ja mootorrataste probleemidega igapäevaselt kokku, on tihtipeale usaldusväärseimad infoallikad. Astuge mõnele taksojuhile ligi ja küsige, kes teeb linnas parimat mootorihoolet.
Puravik
Eestis kasvab ligikaudu poolsada liiki puravikke, tõsi, paljud neist on väga haruldased ja korjajatele leidmis- ega söömisrõõmu ei paku. Puravikukorjajatele lohutuseks, et nende ihaldusobjektidest on mürgine vaid saatana-kivipuravik, mis on Eestis suhteliselt haruldane. Mitmed puravikuliigid on aga mittesöödavad mõru maitse tõttu. Kõige sagedamini tekitab seenelistele meelehärmi sapipuravik, mis rikub tänu eriti kibedale maitsele seeneroa. Ei tasu korjata ka väga vanu puravikke, vaatamata nende ahvatlevalt suurtele mõõtmetele. Tavaliselt on nad ussitanud ja paljudel liikidel on viljakeha muutunud ebameeldivalt pehmeks-limaseks. Vananenud seente biokeemiline koostis on oluliselt muutunud ja nendesse koguneb mitmesuguseid laguühendeid.
Tatikas on väärtuslik seen
Kõiki puravikke iseloomustab suhteliselt lihakas viljakeha. Kübara alumisel küljel on käsnjas kiht, mille moodustavad torukesed. Selles kihis valmivad puravike eosed. Et torukeste kiht eraldub kübarast suhteliselt hõlpsalt, siis on tavaks see puravike puhastamisel eemaldada. Tegelikult on noortel puravikel torukestekiht tihe ja kõva ning vägagi toitaineterikas. Järelikult tasub noori puravikke süüa koos kübaraaluse kihiga. Suurematel ja vanematel eksemplaridel tuleks torukeste kiht enne toiduks tarvitamist siiski eemaldada. Omaette rühma puravikuliste seltskonnas moodustavad tatikad. Ehkki paljud seenekorjajad suhtuvad nendesse põlastavalt, on tegemist väärtuslike söögiseentega. Paljudel tatikaliikidel katab kübarat limane nahk, mis tuleks enne toiduks tarvitamist eemaldada. Ja veel, mitmete tatikaliikide seenelihal on tugevalt parkivad omadused, mistõttu nende korjamisel ja puhastamisel värvub sõrmede nahk pruuniks.
Mida vanem puravik, seda vähem valke
Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Ehkki süsivesikute ja rasvade kogus on seentes vägagi tagasihoidlik, on puravikud ka nendes loeteludes suhteliselt esirinnas teiste seente seas. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Tänu veerikkusele säilib metsast toodud seenesaak üsna lühikest aega. Veeküllusel on teinegi tagajärg - värsked seened on lahja toit, sest sajagrammine puravikukogus annab meile vaid mõnikümmend kilokalorit toiduenergiat.
Kui magu on tundlik...
Puravikke saab toiduks tarvitada mitmel viisil. Kõige olulisem tõde peitub selles, et need seened ei vaja keetmist, sest see muudab nad vintskeks ja libedaks. Kahjuks on paljudel inimestel harjumus keeta kõiki seeni ühtlaselt kaua ja neid siis soolata. Sellise valmistusviisiga kaotavad puravikud neile omase maitse ja lõhna. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada. Kuivatatud puravikest võib jahvatamisel omakorda valmistada seenepulbrit. Võrreldes värskete seentega on kuivatatud puravikud oluliselt suurema toiteväärtusega. See on ka mõistetav, sest kuivatamisel on enamus veest seenetest ära auranud ja toitained on kontsentreerunud.
Paljud inimesed on ka tavaliste söögiseente suhtes ülitundlikud ja seente söömine põhjustab neil kõhuvalu, iiveldust ja kõhulahtisust. Paraku peavad ülitundlikud inimesed seeneteroogade nautimisest loobuma. Arvestama peab sedagi, et seened on suhteliselt raskesti seeduvad toiduained. Seentes, sealhulgas ka puravikes, on rohkesti mao tegevust ergutavaid ekstraktiivaineid. Et on valke on seentes kasinalt, siis toimivad seenetoidud tugeva mao ergutina ja nende söömist ei soovitata mao- ja kaksteistsõrmiku haavanditega inimestele. Eriti vastunäidustatud on nendele inimestele marineeritud seened. Samuti pole seeneroad kohased inimestele, kes vaevlevad kas maksa- või neeruhaiguste käes.
Allikas: Terviseleht, Urmas Kokassaar
Oktoobri I pool
TOAS
• Lõpetades õues aiahooaega, alusta rohelist aega toas! Muretse juurde ihaldusväärseid toataimi ja sobita neid oma toadisainiga.
• Aeg-ajalt osta uus õitsev potilill, et leevendada elava värvi vähesust.
• Alpikann ja krüsanteem ei peagi olema igikestvad, kuid õige hooldusega pakuvad nad silmailu mitu nädalat. Alpikann püsib kauem ilus, kui teda kasta alt poolt. Vett ei tohi seisma jätta üle poole tunni. Lisa kastmisveele natuke tsitruseliste või orhideedeväetist, nii õitseb taim kauem ja õied on jätkvalt suured ning värvikad. Eemalda kollaseks muutunud lehed ja õitsenud õievarred kergelt tõmmates.
• Nüüd ole ettevaatlik toataimede ülekastmisega ja liigse väetamisega.
• Algab kütteperiood. Tõsta taimed küttekehadest piisavalt kaugele. Alusta niiskemat õhku vajavate taimede piserdamisega. Pea meeles, et vesi peab jõudma taimeni pigem käesooja uduna, kui külmade piiskadena. Jälgi, et vesi ei koguneks lehtede kaelusesse.
• Tõsta lilled valgusele lähemale. Otsi ülesse taimede valgustamiseks mõeldud lambid. Valguse puudust on mõtekas ennetada, mitte tegeleda hiljem probleemide lahendamisega.
ÕUES
• On viimane aeg panna maha tulbi- ja hüatsindisibulad.
• Korja aiast taliõunad ja aseta keldrisse.
• Raputa köögiviljapeenardele komposti ja kaeva maa ümber.
• Ööde külmenedes kaeva maast välja daaliad ja gladioolid. Puhasta ja kuivata nende mugulad ja mugulsibulad ning pane külmavabasse kuiva ruumi talvituma.
• Paigalda eksootilistele õuetaimedele, nagu tääkliiliad ja õuekaktused, liigse vihma kaitseks katus.
• Korja kokku ja komposteeri kõik püsilillede ja köögiviljade maapealsed surnud osad: nõnda väldid haigustekitajate ja kahjurite levimist aias.
• Korja kokku ja hävita viljapuude alla kukkunud mädanenud viljad.
• Okaspuudel, eriti elupuudel ja kadakatel ilmnevad võra sisepiirkonnas kollased oksad. Reeglina on tegemist vanade okstega, millest taim soovib enne talve vabaneda. Pruunistunud oksad tuleks kindlasti eemaldada ja kokku koguda, sest need on head kohad haigustele ja kahjuritele.
• Kasuta langenud puulehti multšiks või valmista nendest komposti. Tammelehed vii rododendronite alla.
• Varu taimede talvitamiseks vajalikke materjale: varjutusriiet, talvekangast, kuiva turvast, kuuseoksi jne.
• Vii terrassimööbel katuse alla talvituma. Puitmööblit õlita enne hoiulepanemist.
• Viljapuutüvede ümber pane liimvöö, nii püüad kerge vaevaga kinni puusse talvituma minevad kahjurid!
• Kanna tüvevalgendit viljapuude tüvele. Noorte viljapuude puhul hoiab see ära ka pisinäriliste (erinevate hiirte) koore näkitsemise soovi.
• Varu hiirte ja rottide vastu mürki, sest käes on aeg mil nad tungivad keldritesse, kuuridesse ja elamisse. Peibutavad söötmürgid pane taimedest kaugemale, kuid nii, et lapsed ja koduloomad neid torkida ja vihm leotada ei saaks.
• Öökülmast valgel murul mitte käia.
• Kontrolli kastmissüsteemide voolikui, et nad oleksid veest tühjad, et külmumine neid ei lõhuks.
Käesolevad nõuanded on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.
Koduse seebi valmistamine
Kodus saab seepi keeta kasutades seebikivi, õli ja kõikvõimalikke lisandeid. Omanäolise algmaterjalina saab kasutada ka juba valmis seepe.
Vajalikud asjad
1. Seebivormid(nt plastist, sobivad ka tetrapakendist välja lõigatud vormid)
2. 3-liitrist roostevaba potti
3. 6 lasteseepi, riivitud jämeda riiviga helvesteks
4. 6-8 sl õli(viinamarjaseemne-, pähkli-,takja-,rapsi-,päevalilleõli)
5. 3-4 sl suhkrut(õli koos suhkruga muudab naha mõnusalt siidiseks)
6. 500 ml vett
7. 200 ml haput mahla(apelsini- või õunamahla)
Töö käik
- Valame potti ettenähtud koguse vedelikku, s.o vee ja mahla segu.
- Kuumutame vedelikku, kuumenenud vedeliku hulka lisame näiteks 10 sl kaerahelbeid või kohvi tegemisest jäänud kohvipaksu. Nii saame surnud naharakke eemaldava ja tselluliiti vähendava ning samal ajal nahka toitva seebi.
- Segades lisame riivitud seebihelbed ja õli.
- Kui seebihelbed on lahustunud lisame suhkru.
- Hoiame seebimassi nõrgal tulel, segades, kuni mass pakseneb. Lülitame tule välja ja jätame natukeseks jahtuma, kuni valmistame ette vormid seebi jaoks.
- Enne massi vormidesse jagamist segame selle potis veel kord läbi ja siis tõstame kulbi või suurema lusikaga vormidesse. Kihi paksuseks soovitame jätta 2,5-3 cm. Mida paksem seep, seda kauem see taheneb ja peame kaua ootama, et seda kasutada.
PS!
- Õli pole vaja lisada, kui kasutame raviõlist filtreerimisel jäänud taimi.
- Kaerahelbed või kohvipaksu võib asendada manna, tangu või kruupidega. Soovi korral võib lisada meresoola.
- Kasutades värskeid taimi, tuleb need peeneks hakkida ning koos veega kohe tulele panna.
Basiilik
Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel.
Sobilik oleks taimed ette kasvatada, pannes idanema aprillis. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes.
Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema juulis-augustis (-1oC juures ta hävib). Ta lehtedel-vartel on kuni õitsemiseni meeldivalt tugev palsamilõhn, mis meelitab aeda mesilased ja linnud. Kasvatatakse nii maitse- kui ka ravimtaimena. Õitsemise eel kogutud võrseid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Kui basiilik on kasvanud umbes 15 cm pikkuseks, võib talt igapäeva vajadusteks lehti näpistada. Korjata tuleb ettevaatlikult, et rootsudest kasvaksid uued. Lõplik saak korjatakse tervete okstena, mis siis kuivatatakse (tugevam aroom) või sügavkülmutatakse. Soodsal suvel (eelmisel aastal) võib basiilikust saada kolm saaki. Kuivatamine peaks toimuma kiirelt, tuuletõmbuses ja pimedas, et lehed säilitaks värvi. Õigesti kuivatatud taimed säilitavad aroomi veel kolmandal aastal.
Keemiline koostis
Õitsemise eel kogutud võrsed sisaldavad kuni 1,5% eeterlikke õlisid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Sisaldab hulgani park- ja mõruaineid. Parkainete toimel muutubki basiilik valguse käes kuivatamisel tumedaks. Õites leidub veel kamprit jt terpeene. Basiilik sisaldab ka glükosiide (mõrumaitse), saponiine, loomulikult vitamiine, mineraalaineid ja roheliseklorofülli all on peidus karotenoidid.
Basiiliku ravitoime
Rahvameditsiinis on kasutusel kogu taime maapealne osa: lehed, õied, varred. Basiiliku toime organismile sõltub tema hulgast tees. Meil veel puudub ravimiskogemus, see-eest on need teistel rahvastel väga pikaajalised. Üks teelusikatäis basiilikuürti 1 klaasi keeva vee kohta, mis on 10 minutit tõmmanud, on rahustav ja paneb neerud hästi tööle (põie- ja neerupõletiku ravim). Basiilikuteed juuakse krooniliste gastriitide ja koliitide puhul, kusjuures võetakse 2 teelusikatäit ürti 1 klaasi vee kohta ja lastakse kauem tõmmata. Viimast teed juuakse jahtunult enne sööki 0,5 klaasi korraga. Ka külmetushaiguste ning köha puhul on temast abi. Kroonilise nohu korral võetakse ja hingatakse sisse kuivatatud lehtedest valmistatud peent pulbrit. 2 supilusikatäit ürti 300 ml keeva vee kohta stimuleerib närvisüsteemi, tugevdab südametegevust, on toniseeriva ja antiseptilise toimega. Basiilik kergendab ka pahaloomuliste kasvajatega kaasnevaid vaegusi. Eriti oluline Ka aitab ta reumahaigeid ja loiu ainevahetuse puhul.
Basiilik toidutaimena
Aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset. Ta on universaalne maitsetaim. Dieettoitudes kasutatakse koos piparrohu ja rosmariiniga pipra asemel, kuulub vürtsisegude hulka (leesputk, aed-liivatee, aed-majoraan, basiilik ja piparrohi). Olen aastaid valmistanud nn pizzamaitseainet ise, kuhu kuuluvad basiilik, aed-majoraan, pune, pipar, kuivatatud sibul ja küüslauk. Nimetatud peenestatud segu säilitab aroomi kinnises purgis ja on kasutatav kõikidele köögivilja- ja lihatoitudele, pizzadele, pirukatäidistesse, pasteetidesse.
Basiilikuga võib maitsestada kõiki salateid, köögivilja-, kala- ja liha-, ka kruubi-, kaerahelbe- ja munatoite, marinaade ja kastmeid. Teda kasutatakse laialdaselt liha-, kala- ja konservitööstuses, kuulub ka liköörisortide maitseainete buketti. Kodusel teel hoidiste valmistamiseks sobib värskelt kasutada, eriti tomatihoidistes, kus ta on asendamatu.
Basiiliku kasutamisala on lai, tuleks vaid end rohkem harjutada selle väärtusliku maitsetaimega. Oleme harjunud üksnes kasutama tomatisalatites, kuid samahästi sobib sibulasalatisse.
Sibulasalat
2-3 õuna, 1-3 sibulat, hakitud peterselli.
Kaste: 1 spl sidrunimahla või õunaäädikat, 2 spl õli, 1 spl vett, 1 spl basiilikut, soola, mett.
Õunad ja sibulad viilutatakse ja valatakse üle kastmega, milles basiilik on peenestatult segatud.
Basiilik sobib ka juustuga ja kohupiimaga. Suvel külmade kastmete kasutamise aegu võiks valmistada:
Roheline juustukaste
75 g kodujuustu, 4 spl veiniäädikat, 1 tl suhkrut, 6 spl õli, 4 spl basiilikulehti.
Kuumade kartulite kõrvale sobiks valmistada see kaste hapukoorega, jättes ära õli ja äädika, maitsestades üksnes vähese soolaga. Basiilik sobib hästi küüslauguga, seega küüslaugu-õli kastmete koostisosa võiks olla ka basiilik.
Üldse sobib valmistada suvel roheline maitsetaimede segu lauale suurel vaagnal, kus koos oleks basiilik, majoraan, liivatee, till ja petersell. Seda peenestatud segu võiks lisada keedetud kartulitele, jääks ära ka soola lisamise vajadus.
Ärme unustame basiilikut lisamast ka hommikustele putrudele (eriti kruubi- ja herkulopuder).
Tasuks proovida ka võileiva pastade valmistamisel. Sobitada võiks kokku päevalille ja seesamiseemnetega, küüslauguga, tomatipüreega (seemned jahvatatakse mikseriga) ja hõõrutakse kõik või, võileiva margariini või majoneesi sisse.
Ka suppide valmistamisel kasutame enam basiilikut.
Tomatisupp
4 suurt tomatit, 1 spl värsket basiilikut, 2 sibulat, 1 spl võid või õli, 1 l puljongit, 100 g juustu, soola, peterselli.
Tomati- ja sibulasektoreid kuumutatakse õliga poti põhjas 5 minutit, ka basiilik lisatakse kuuma segusse ja keedetakse koos mõni minut. Valatakse peale puljong ja lisatakse riivitud juust. Maitsestatakse ja serveerimisel lisatakse roheline petersell.
Liharoogade valmistamisel on parem kasutada kuivatatud basiilikut. Eriti hästi sobib praetud sealiha juurde. Samuti võib valmistada hautatud liharoogi koos tomati ja basiilikuga.
Küpsetistes kasutamine on maitseasi, kuid soovitan kõikjale lisada, isegi taigna kooslusse. Rohkem sobib pizzadesse, piruka segudesse, kuid ka kuklitaignasse. Nii saab valmistada maitsvad kaeranisujahu kuklid basiilikuga või koos teiste maitsetaimedega.
Allikas: Terviseleht, Aive Luigela
Küüslauk kui väärtuslik tervisetugevdaja
Sügisest kevadeni oleme pahatihti külmetushaigustega kimpus. Sageli leiab sellistel puhkudel abi küüslaugust. Küüslauk sisaldab rohkesti eeterlikke õlisid ja bakterivastaseid toimeaineid. Turul saadaolevates küüslaugutablettides puudub küüslaugu peamine toimeaine – allitsiin. Seetõttu on parem tarvitada värsket küüslauku või küüslaugutinktuuri.
Küüslaugutinktuur
- Haki umbes 250g küüslauguküüsi
- Vala peale 1l viina
- Hoia 1-2 nädalat soojas toas, pudelit aeg-ajalt loksutades.
- Kurna tinktuur teise pudelisse.
Tarvitamine: 10 – 20 tilka enne sööki.
Suurepärase köharohu saab ka küüslaugust ja meest. Selleks tuleb mõned küüslauguküüned pressiga purustada ja 4-5 supilusikatäie vedelama meega segada. Need, kellele küüslaugu maitse eriti vastumeelne tundub, võivad küünte arvu vähendada.
Ka küüslaugu söömise ebameeldivaima jääknähu - küüslaugulõhnalise hingeõhu - vastu on abinõud olemas. Hingeõhu saab taas värskeks, kui krõmpsutada peale küüslaugusöömist peterselli, kohviubasid, nelki või hapukapsast.
Kompost koduaias
Keskkonnateadliku ja säästliku elustiiliga pered peaks oma tekkivat prügi kindlasti sorteerima. Tutvu ka prügi sorteerimise juhisega. Käesolevas artiklis käsitleme biolagunevaid jäätmeid.
Kõik köögis tekkivad biojäätmed tuleks koguda kaanega suletavasse mahutisse, mida tühjendatakse iga paari päeva tagant. Tühjendada tuleks seda kompostihunnikusse. Kui mingil põhjusel seda pole ja jäätmete hulk on väike, siis piisab ka viljapuu alla kaevatud august, mis pärast täitumist väikese mullakihi või murumättaga kinni kaetakse.
Kompostimaterjaliks sobivad kõik köögis tekkivad toidujäägid: kartuli- ja köögiviljakoored, kohvipaks koos filtritega ja teejäägid, pühkmed, veeslagunev majapidamispaber, hallitama hakanud leib, munakoored, jne.
Kompostihunniku rajamiseks tuleks kõigepealt valida sobiv koht, mida saab mitu aastat järjest kasutada, sest paari aastaga kujuneb seal välja jäätmeid kompostiks tootev mullaelustik, mis iga aastaga aina suureneb ja seetõttu ka kiiremini lagundab. Kompostihunnik võiks olla ka suure temperatuuri ja niiskuse kõikuvusega piirkonnas, sest siis mikroorganismid liiguvad külma ilma puhul sügavamale ja sooja ning niiske ilma puhul tulevad pealmistesse kihtidesse - nii töötatakse kiirelt läbi kogu ladestatud kompost. Kompostihunnik ei tohi olla otsese ereda päikese käes. Hea on mõne puu või põõsa vari. Kompostihunniku laialivajumise eest kaitseks tuleks ehitada vähemalt kolme külge piirded.
Peamiselt tuleb komposti materjal aiast. Samas on oluline meeles pidada, et kompostihunnikusse ei pandaks poolvalminud seemnetega umbrohtusid ega ka haigeid taimi. Sellised taimed tuleb põletada.
Kõrgekvaliteedilise kompostmulla saamine on iseenesest suur teadus, kus olulisel kohal on kihtide tekitamine hunnikusse ja teatud ajal komposti läbikaevamine. Kodusel kasutamisel pole see nii oluline.
Korraliku kompostmulla valmimiseks kulub umbes 1-2 aastat, olenevalt tema täpsest koostisest ja ilmastikutingimustest.
Kompostihunnikusse satub tihti ka suuremaid objekte, mida hiljem väetisena kasutada ei soovita. Seetõttu on enne laialipuistamist soovitatav kompost läbi sõeluda (selleks kõlbavad väga hästi ka vanad vedruvoodid).
Kompostmulla tegemine on lihtne ning kasutab ära looduses toimivaid elutsükleid. Seetõttu soovitame toidujäätmeid mitte ladustada prügikonteineritesse, vaid ladustada toidujäätmed aianurgas paiknevasse kompostihunnikusse.
10 näpunäidet kuidas päevategevuste vahel lõõgastuda
1. Jälgi enda hingamist
Jälgi enda hingamisrütmi päeva vältel. Kui Su hingamine on raskendatud ja keha pinges, siis proovi teha aeglasemaid ja sügavamaid hingetõmbeid, et taastada normaalne hingamisrütm.
2. Lõdvesta keel
Harjumuslikult hoiame oma keelt vastu hambaid. Lase oma keel lõdvaks ning proovi tal lasta vabalt suus lõõgastunud olekus olla.
3. Söö aeglaselt
Tihti kiirustame oma lõunapausiga. Söö rahulikult ja mälu toitu korralikult, nii saab organism alustada rahulikku seedimisprotsessi.
4. Lõdvestada oma näolihaseid
Proovi terve päeva vältel hoida oma näolihaseid pingevabalt. (v.a. naeratades)
5. Liigu aeglaselt
Ära torma kui selleks reaalset põhjust või vajadust ei ole.
6. Naera rohkem
Naeratamine soodustab lõõgastumist ja leevendamist ning leevendab stressi.
7. Kuula ilusat muusikat
Klassikaline muusika mõjub rahustavalt ja lõõgastavalt.
8. Tee päeva jooksul väikeseid pause
Puhkepauside tegemine aitab Sinu ajul taastuda ning hiljem produktiivsust parandada.
9. Oska lõõgastuda
Hästi aitab eelmiste lõõgastavate kogemuste meenutamine. Sule oma silmad ja kujuta ette hetke, mil olid tõeliselt lõõgastunud. Proovi tunnetada seda keskkonda, lõhna ja toiminguid.
10. Suurenda oma keskendumisvõimet
Aseta oma parema käes sõrmed otsaesisele ja rakenda kerget survet umbes 3 minutit. See suurendab vereringet ajju, mistõttu paraneb vere ja hapniku varustatus antud piirkonnas ning paraneb keskendumisvõime.
Krundi ostmine, millel on juba projekt ja ehitusluba.
Viimane kinnisvarabuum lõi olukorra, kus mitmed arendajad suurema kasu nimel, planeerisid rohkesti paarismajade ehitamist. Polnud ju mõtet ehitada ühepereelamut, kui andis ehitada paarimaja ning rohkem müüa. Paljudel kinnisvaraarendajatel õnnestus, enne kinnisvarakrahhi, paberimajadus korda saada aga ehitamiseni veel ei jõutud. Seetõttu on täna müügis krunte, millele on välja antud paarismaja ehitusluba ja sellega seotud projekt ning kooskõlastused.
Nüüd on sellised krundid müügis ja paljudel on tekkinud küsimus, kas tasub sellist paarismaja krunti osta ja mis risk sellega kaasneks? Krundi ostjat ei huvitaks paarismaja ehitamine, vaid ikka ühepereelamu rajamine.
Paarismajast - ühepereelamuks
Enamikel juhtudel saab paarismaja krunti ühepereelamu jaoks kasutada. Tuleb hankida krundile tehnilised tingimused, koostada uus projekt ja saada ehitusluba nagu kõigi kruntide puhul.
Küll aga peaks arvestama, et enne krundi ostu tuleks kohalikust omavalitsusest täpselt välja uurida, kas antud planeeringut saab muuta ehk siis kas paarismaja asemele saab ühepereelamut ehitada.
Võib tekkida olukordasid, kus sellist luba ei anta. Näiteks, kui antud piirkonnas kõrvalkruntidel ainult juba valmisehitatud paarismajad, võib kohalik omavalitsus jääda algse plaani juurde, et ka vaba krunt peab saama hoonestatud paarismajaga.
Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringuid muuta ja seetõttu tuleb enne sellise krundi ostu omavalitsuse käest saada värsked tehnilised tingimused, mis ostjale kindluse annavad, et maja ehitamine on võimalik. Tehnilised tingimused peaks taotlema krundi omanik ja see võtab aega umbes 2-3 nädalat. Kui krundi ostuga on kiire ja pole aega niikaua oodata, on mõistlik siis kohalikus omavalitsuses paluda vastuvõttu planeeringute valdkonna vastutajaga ning temalt järgi küsida. Selliselt saab riski oluliselt vähendada.
Kruntide olemasolevate tehniliste tingimuste kohta saab ettekujutuse ka ehitisregistri abiga. Nimelt juhul kui krundile on välja antud ehitusluba ja see on registrisse kantud, saab veebilehelt http://www.ehr.ee/ otsida aadressi järgi krundi ning vaadata sellega seotud andmeid. Näiteks on seal kirjas hoone kõrgus, pikkus, laius ja muud parameetrid.
Üldjuhul on projekti ja ehitusloaga kruntide puhul eeliseks see, et kõik kommunikatsioonid ja liitumised on juba korra paberil koos kooskõlastustega lahendatud ning seetõttu vähem võimalikke probleeme asjaajamisel.
Head krundivalikut!
Kirjutas Eno Pappel, www.majaehitaja.ee koolituskeskkonna looja.
Jõulutähe hooldus
Jõulutäht ehk kaunis piimalill on pärit Kesk-Ameerikast.
Jõulutähte tuleb kaitsta külma ja tuuletõmbuse eest. Poest ostes ei tohi paberisse pakkimata taimega õue minna isegi ainult autosse jõudmiseks. See võib olla üheks põhjuseks, miks taim varsti lehed kodus langetab.
Toas kasvades vajab ta sooja 15-19°C, kuid talub lühiajaliselt jahedamat temperatuuri isegi kuni +5°C.
Kasvukohaks valitakse võimalikult valge koht, aknal talub ta isegi päikesepaistet.
Kastmiseks soovitatakse pott asetada kümneks minutiks veeanumasse. Jõulutähte kastetakse korrapäraselt toasooja veega nii, et muld oleks enne järgmist kastmist jõudnud taheneda. Näpuga mulda katsudes tundub tahenenud muld pealt sooja ja kuivana. Kuid samas ei tohi lasta kuivada mullal ka tuhkkuivaks, taime juured ei talu läbikuivamist!
Samuti võib tugev temperatuuri kõikumine televiisori, arvuti või mõne küttekeha läheduses põhjustada lehtede varisemist.
Jõulutähe valge piimmahl võib olla ärritava toimega. Kui mahl satub nahale või silma, tuleb piimmahl kiiresti voolava vee all ära loputada.
Käesolevad nõuanded on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.
Kuidas ennast motiveerida?
Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE MicrosoftInternetExplorer4
Motivatsioon on üks neist asjadest, millest hakkad puudust tundma alles siis, kui seda ei leia enam kuskilt. Kerge on saada asju toimima, kui sisemine innustus on suur ja võimeid tundub jaguvat lõputult. Kui aga ülesande peab saama tehtud ilma vähesegi huvita ja energiata?
Just siis oleks motivatsiooni hädasti vaja, kuid kust seda leida?
Tuttav on ka see tunne, et uue ja põneva ettevõtmise alguses on motivatsiooni ja innustust jagunud rohkem kui vaja — näiteks alustades uue trenniga või minnes keelekursustele. Kahjuks ajapikku innustus kustub.
Kas motivatsiooni on võimalik teadlikult kasvatada?
Varem arvati, et inimene toimib eelkõige füsioloogiliste vajaduste järgi ja nende täitmine on esikohal. Selle väite paikapidamatust näitab see, kui pead väsinuna töötama. Bioloogilised vajadused ei seleta kaugeltki kõiki meie toimimise mehhanisme, inimene suudab oma bioloogilised vajadused edasi lükata. Kui keskendume väga intensiivselt, oleme võimelised unustama aja ja koha või näiteks suudame kannatada rohkem külma kui tavaliselt.
Motivatsiooni võib jagada nii:
- eesmärk;
- ootused;
- tunded.
Neid tegureid silmas pidades võid oma motivatsiooni suunata.
Endale kasulik eesmärk paneb pingutama
Eesmärk on see, mida püüame saavutada. Meil kõigil on käsil korraga mitu projekti ja eesmärki, mis on sageli omavahel vastuolus. Tähtis on olla sellest teadlik, muidu võime tegutseda endale vastu.
Inimene, kes on seadnud tähtajalise eesmärgi, võib tunda lakkamatut muret, et ei saa oma asju õigeks ajaks valmis. Siin ei ole probleem motivatsioonis või selle puudumises. Kui tundub, et ei jõua endale seatud eesmärgini, tasub järele mõelda, kas on midagi, mis seda takistab.
Näiteks õpilane, kes veedab liiga palju aega tööl või trennis. Need tegevused muidugi toetavad tema eesmärke, kuid söövad liiga palju energiat ja aega. Võib hakata tunduma, et esialgne eesmärk kool lõpetada ei olegi enam tähtis. Mittejõudmine ei anna meile energiat, vaid vastupidi, paneb loobuma unistustest. Sellepärast paneb enda jaoks kasulike eesmärkide seadmine meid agaralt pingutama.
Sageli võtame endale kohustusi, et näidata kellelegi teisele enda suutlikkust midagi korda saata.
Kui mittemotiveeriv ülesanne tuleb väljastpoolt (näiteks ebameeldiv tööülesanne), siis on vaja eesmärk eraldada isiklikest asjadest. Selle asemel, et vältida töö tegemist, tasub endale tunnistada töö ebameeldivust ja siis mõelda, miks selline tunne on tekkinud. Kas see on igav? Liiga raske? On kiire?
Enda motiveerimiseks võiks mõelda, kuidas see töö tunduks meeldivam. Siis ei ole enam eesmärgiks vaid ülesande lõpuleviimine, vaid ka oma meeleolu.
Töö jagamine osadeks hõlbustab töö tegemist. Kui veel teha nimekiri vajalikest tegemistest, võib käegalöömishetkedel saada jõudu juba tehtud punktide mahatõmbamisest.
Ootused sõltuvad enesehinnangust
Põnevaimgi ülesanne ei tõmba, kui meil ei ole usku oma oskustesse see saavutada. Ootus, kuidas me saame väljakutsetega hakkama, on lähedalt seotud enesehinnanguga ja hinnanguga enda andekusele ja oskustele. Tasub aeg-ajalt kriitiliselt mõelda oma kalduvuse üle end alahinnata.
Lisaks on ümbritsevate tugi äärmiselt oluline ja motiveeriv. On inimesi, kelle pelk lähedalolek kannustab edasi minema. Kui motivatsioon hakkab kaduma, tasub otsida sellise inimese lähedust. On täiesti normaalne vajada tuge ja kaasaelamist, iga kord ei peagi otsima abi asjatundjatelt. Alati ei ole tähtis, et keegi annaks nõu, vaid et keegi sind kuulaks!
Tunded annavad võimu saavutada eesmärk
Üldiselt seostub motivatsiooniga rõõmus ja innustunud tunne. Meeldivad tunded ongi motivatsiooni generaator, need tasustavad meid heaolutundega ja kannustavad jätkama. Kui eesolev töö on pingeline ja raske, on hea teada, et ahistavaid tundeid võib leevendada suhtumisega sellesse kui ühte väljakutsuvasse olukorda ning ammutada sealt enesekindlust ja jõudu.
Näiteks kindla töökoha saamine peale õpingute lõppemist võib tunduda võimatuna, kuid tasub mõelda oma eelduste peale õppinud ja oskustega tööotsijana.
Tunded räägivad meile palju enda kohta ja neid tasub kuulata. Kui eesmärk ei ärata algusest peale mingeid positiivseid tundeid, tasub mõelda, kas eesmärk on ikka enda poolt seatud või tulnud väljastpoolt. Miks seda on vaja saavutada? Kas on midagi, mis hüvitaks ülesande vastumeelsuse? Näiteks kui sportimist mittearmastav inimene avastab pärast vastumeelseid treeninguid, kui kergelt ta jaksab trepist üles minna, tundub talle, et trenn on olnud seda väärt. Selliste fantaasiate loomine ja mõtlemine on tähtis, sest tunded annavad vajaliku võimu saavutada endale seatud eesmärke.
Oluline on tähele panna, et me ei sõltu vaid motivatsiooni armust. Selline illusioon võib tekkida kergesti, kui me ei saa hakkama millegagi, mida peame enda jaoks väga oluliseks, näiteks suitsetamisest loobumine. Sel juhul tasub korralikult järele mõelda oma tahtmiste ja motivatsiooni üle.
Teame ju vähemalt mitut põhjust, miks mitte suitsetada. Mis on sulle neist kõige olulisem? Teiseks on sama tähtis endale teadvustada, miks üldse suitsetada, teades selle kõiki halbu pooli. Kas toimib suits stressimaandajana? Või on tegu füüsilise sõltuvusega? Sõltuvalt sellest, millist vajadust suits kõige rohkem täidab, saab valida mõne muu võimaluse selle vajaduse rahuldamiseks.
Reaalsuse ja aususega pääseb edasi
Motivatsiooni võti on eneseväärikus. Selle tunde kasvatamiseks piisab vahel vaid paberist ja pliiatsist. Inimene ei toimi alati vaid füsioloogiliste vajaduste ajendil, vaid väga suurelt osalt üritab täide viia oma unistusi ja väärtusi. Neid on väga hea vahel kirja panna, iga eesmärgi taha võiks panna ka ajalise daatumi. Oma eesmärke võib sobitada ja muuta vastavalt olukorrale — ainult reaalsena tunduv eesmärk motiveerib tegutsema.
Inimene saavutab eesmärgid, kui tal on realistlik nägemus oma oskustest ja olukordadest. Õnnestumine kasvatab usku enda võimetesse ja see aitab vastu võtta uusi väljakutseid.
Ehk et kui otsid kadumaläinud motivatsiooni, küsi ja vasta ausalt, miks just see eesmärk on sulle tähtis.
Käesolev artikkel on publiteseeritud portaali Bioneer lahkel loal.
30. jaanuar 2009 05:30
Kuidas vähendada kodust energiatarvet
Elektri-ja soojusenergia tootmine nõuab palju looduslikke ressursse. Vaatamata sellele, et järk-järgult suurendatakse alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõttu, tuleb valdav osa elektrienergiast taastumatutest loodusvaradest, mille ökoloogiline jälg on suur. Samas saab igaüks anda panuse taastumatute loodusvarade kasutamise vähendamisse, valides rohelisema eluviisi – ostke rohelist elektrienergiat, kasutage päikesevalgust või tarbige vähem.
Tellige energiaaudit
Esmalt uurige kui soojapidav on Teie kodu ning kust kaob enim soojust. Energiaauditi abil saate teada kui palju kulub maja kütmiseks energiat ning mida tuleks ette võtta, et seda kulu vähendada. Tellige vastav teenus mõnelt ettevõttelt ning ärge unustage hinna üle kaubelda, sest teenuse pakkujate vahel on suur konkurents ning igaüks tahab tööd saada. Pärast auditi tulemuste selgumist rakendage selles kirjeldatud soovitusi.
Kasutage rohelist energiat
Eesti Energialt on võimalik osta ka rohelist elektrienergiat. See on mõnevõrra kallim, ent pärineb peamiselt tuule-ja vee-energiast ning seetõttu saate anda panuse rohelise elektrienergia tootmisse ja selle sektori arengusse.
Ehitage maja selliselt, et see kasutaks maksimaalselt päikeseenergiat
Kui planeerite endale ehitada uut kodu, siis projekteerige maja selliselt, et see kasutaks maksimaalselt päikeseenergiat. Selleks peab maja olema paigutatud krundile selliselt, et talveperioodil saaks päike maja soojendada. Samas on suvel oluline vältida interjööri ülekuumenemist. Passiivse päikeseenergia kasutamise põhitõed on järgmised:
- Lõunasse suunatud aknad, mis lasevad päikeseenergiat koguda
- Suveperioodil välditakse ülekuumenemist aknakatetega
- Majal on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem
Päikesepaneelide kasutamine
Tänapäeval on päikesepatareide tehnoloogia suhteliselt hästi arenenud ning ka meie laiuskraadil on võimalik toota elektrit ja soojendada vett. Kevadel, suvel ja sügisel on väga efektiivselt päikese abil võimalik toota sooja vett ja elektrit. Päikese abil elektri tootmine on hädavajalik Eestimaa laidudel ning häid näiteid leiab mitmelt poolt.
Asendage hõõgpirnid energiasäästlikumate lahendustega
Hõõglampide kasutegur võrreldes säästupirnide või LED pirnidega on väga väike ning suurem osa elektrienergiast läheb soojusenergiaks. Seetõttu on oluliselt energiasäästlikum kasutada säästupirne, mille eluiga on ca 10 korda pikem kui hõõglampidel (10 000 tundi). Minnes üks samm edasi ja kasutades LED pirne, siis on nii energiasääst kui ka eluiga veel suuremad (ca 100 000 tundi). Samuti kasutab üks LED pirn 90% vähem elektrienergiat kui hõõglamp.
Vähendage energiatarvet
Kõige lihtsam viis kokku hoida on energiatarvet vähendades. Selleks kasuta järgmisi viise:
- Toast lahkudes lülitage välja televiisor ning valgustus (hõõglampide korral)
- Kui lahkute ruumist enam kui 15 minutiks, siis lülitage ka säästupirnid välja.
- Kui kasutate LED pirne, siis lülitage ka need ruumist lahkudes välja. Olgugi et need tarbivad vähe elektrit, siis kasutult ei ole mõtet energiat kulutada.
- Lülitage vooluvõrgust välja kõik ooterežiimis olevad seadmed. Sama kehtib ka seadmete laadijate kohta.
Kuivatage riideid võimalusel õues.
- Lülitage arvuti ooterežiimi kasutamise asemel välja, sest ka ooterežiimis tarvitavad elektroonikaseadmed märkimisväärselt palju elektrienergiat.
Juuni alguse aiatööd
- Külva uus järk redist ja salatit
- Aeg istutada soojanõudlike köögiviljade taimi
- Külva oad ja kurgid
- Viimane aeg istutada maasikataimi
- Lõika hekki
- Eemalda puudelt ja põõsastelt kuivad oksad
- Külva kaheaastaseid lilli
- Istuta ettekasvatatud taimed õue
- Eemalda pikakasvulistelt tomatitaimedelt lehekaenaldest kasvavad võrsed
- Istuta viimaseid suvelilli
- Väeta suvelilli 2-3 nädalat pärast istutamist
Kompost koduaias
Keskkonnateadliku ja säästliku elustiiliga pered peaks oma tekkivat prügi kindlasti sorteerima. Käesolevas artiklis käsitleme biolagunevaid jäätmeid ning nende ladustamist.
Kõik köögis tekkivad biojäätmed tuleks koguda kaanega suletavasse mahutisse, mida tühjendatakse iga paari päeva tagant. Võimalusel tuleks seda tühjendada kompostihunnikusse. Kui mingil põhjusel seda pole ja jäätmete hulk on väike, siis piisab ka viljapuu alla kaevatud august, mis pärast täitumist väikese mullakihi või murumättaga kinni kaetakse.
Millist mööblit osta uude korterisse
Isiklikku korterisse kolimine on alati põnev ja kiire aeg. Asi millele kindlasti põhjalikult tähelepanu pöörata on korterisse mööbli ostmine. Kuna tegemist on kulukate ostudega on mõistlik kulutada piisavalt aega planeerimisele. Mõistlik on kulutada piisavalt aega mööblipoodides, milledes saate asju enam-vähem nii tõsta, kuidas Te need oma korteriski paigutataksite. Kui Teie eelarve on väga piiratud, soovitame uurida oma tuttavatelt või sugulastelt, kas neil on juhtumisi mööblit, mida saaksite kasutada. Vahel on taaskasutuskeskustes ning komisjonikauplusteski head kaupa.
Elutoa mööbel
Peamine, millest elutoa mööbli soetamisel kinni pidada on eelarve. Kitsa eelarve puhul on mõistlik algul osta kaks mööblieset. Üks neist näiteks diivan, mis on eriti praktiline. Seda just sel põhjusel, et istudes teeme me kodus paljusid asju. Näiteks kui kutsume külla sõbrad või kui vaatame telekat. Samuti on seal võimalik teha koju kaasa võetud tööd või veeta õdus õhtu raamatu seltsis. Diivanid on tavaliselt aga väga kallid ja selle pärast soovitame hoida silm peal mööblipoodide sooduspakkumistel. Tavalise diivani alternatiiviks on lahtikäivad diivanid, mis täidavad päevasel ajal istekoha ülesannet ning muutuvad öösel magamiskohaks. Lisaks diivanile soovitame soetada sellega kokku sobiva laua- või põrandalambi.
Köögimööbel
Kitsa eelarve puhul on mõistlik valida toolikoht igale elanikule või üksi elades endale ning ühele külalisele. Kööki sisustades soovitame läbi mõelda, millised mööbli osad on vajalikud ehk kas Te üldse sööte köögis. Väikese korteri puhul soovitame mõelda selle peale, kuidas „peita“ asju ning tekitada rohkem vaba ruumi, sest selle abil muudate Te korteri visuaalselt suuremaks.
Magamistoa mööbel
Ühetoalise või stuudio tüüpi korteri puhul on mõistlik korteri ühte nurka osta ühe inimese voodi või lahtikäiv diivan. Kui eelarve on peale korteriostu väga koomale tõmmatud, soovitame muretseda madrats ning muude toas olevate asjadega muuta tuba hubasemaks. Alati kasulikud mööbliesemed on öökapp ja laualamp, mis täidavad olulisi funktsioone ning ei maksa tavaliselt palju. Eelarve piires on mõistlik ka soetada riidekapp, mis juhul kui Teil pole väga suurt garderoobi, täidab ka mingil määral panipaiga ülesannet.
Umbrohutõrje enne muru rajamist
Enne muru rajamist on tähtis hävitada mullast pikaajalised ja raskesti tõrjutavad umbrohud, nagu näiteks orashein.
Umbrohutõrjeks murudel, milles ei ole ristikut, sobib taimekaitsevahend Starane (20 ml segatuna 2 l vees, piisab ca 100 m² muru pritsimiseks). Starane mõjub taimedele peamiselt lehtede kaudu. Hiljemalt 3-4 nädala möödudes umbrohtude kasv lakkab ja need hävivad. Võilillede tõrjel on tulemus parim, kui võililli pritsida rosetifaasis, st leheroseti keskel on roheline (veel avanemata) õiepung ning õievars ei ole veel moodustunud.
Sammal vallutab muru, kui:
* pinnas on liigselt tihenenud
* muld on happeline
* muru pole pikka aega väetatud, pinnas on toitainetevaene
* muld on liigniiske
* liiga varjuline kasvukoht
Sammaldumisele kalduvat murupinda peaks paar korda suve jooksul õhustama. Selleks võiks kasutada näiteks aiaharki, tehes murusse auke. Neisse aukudesse on hea rehitseda turba-liiva segu. Nii saavad juured hapnikku ja murutaimede kasv taastub. Sambla kasv on samas raskendatud.
Muru vajab päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta. Maja põhjapoolsel küljel ja puude, põõsaste all muru ei taha kasvada. Sellistel aladel võikski lasta samblal kasvada või istutada sinna varju taluvaid püsikuid.
Mulla happeliseks muutumist saab ära hoida regulaarse lupjamisega, lisades 2-3-aastaste vaheaegade järel ca 40 kg dolomiidijahu 100 m²-le.
Spetsiaalsete samblaeemaldustoodete kasutamisel muutub lühikeseks ajaks järsult mulla pindmise kihi happesus. Seda sammal ei talu ning tõmbub mõne päeva möödudes pruuniks ja kuivab. Kuivanud sammal riisutakse murust välja, lisatakse tekkinud tühikutesse lubjatud ja väetatud mulda ning külvatakse uued seemned.
Kevadine muruväetis on eriline abimees võitluses muru sammaldumise vastu. Varakevadine laotamine murule tõstab mulla pindmise kihi pH-d, takistades sellega sambla arengut. Tänu toitainete sisaldusele aitab see ühtlasi kaasa tugeva kvaliteetse muru kasvule. Toitaineid ei jätku kogu suveks, seetõttu lisaväetamine suvise täisväetisega jaanipäeva paiku on vajalik.
Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.
Üldised põhimõtted puidu värvimisel
Tänapäeval võib kaubandusvõrgust osta erineva toime ja koostisega puiduvärve. Siinkohal käsitleme puidu värvimisi üldiseid põhimõtteid. Soovitame alati enne värvi kasutamist tutvuda värvi kasutusjuhendiga.
Puiduvärvi kasutamine võib mõnikord olla üsna keeruline. Võib juhtuda, et avastate liiga hilja, et mõni oluline protseduur jäi vahele ning kogu teie töö on nurjumas. Järgnevalt anname mõningad näpunäited, millega peaksite puidu värvimisel arvestama.
1. Samm: ettevalmistamine. Akende puhul eemalda hinged ja sulused, kata kinni klaasid ning eemalda kooruv värv. Lisaks kata ajalehepaberitega värvimise kohta ümbritsev ala.
2. Samm: Eemalda olemasolev värvikiht, kasutades selleks liivapaberit. Kõiki värvikihte ei ole ilmtingimata vajalik eemaldada.
3. Samm: Pühi niiske lapiga pinnalt kogu mustus ja tolm ning lase pinnal kuivada.
4. Samm: värvi pinnad kruntvärviga ja lase kuivada.
5. Samm: värvi pinnad puiduvärviga 1-2 korda, kasutades selleks peenikeste harjastega pintslit või vahtkummist värvirulli. Lase värvil kuivada.
Mõned näpunäited puiduvärvi kasutamisel
Suure kasutuskoormusega alade puhul värvige pinnad vähemalt kaks korda. Kontrollimaks, kas värv on ära kuivanud, katsu sõrmeotsaga värvitud pinda ettevaatlikult mõnest varjatumast kohast. Enne tööle asumist tee käed ja käsivarred kreemi või beebiõliga kokku. See lihtsustab värvi mahapesemist kätelt.
Suvine viljapuude hoolduslõikus
Viljapuu hoolduslõikus piirdub suvel tavaliselt uute, taevasse suunduvate kasvude murdmisega, mis tulevad kinnituskohast kenasti lahti ilma, et koorerebendit tekiks ja kuna oksakääre ei ole vaja kasutada, siis pole ka ohtu, et tüügast jääb. Kui soovid puud kujundada ja lõigata puitunud osa, siis peab muidugi käärid appi võtma.
Pildil uued, taevasse suunduvad kasvud, mis tuleks ära murda.
Noorte viljapuude hooldamise peab jätma suvesse seetõttu, et kevadise lõikusega läheb puul pea sassi ja ta hakkab mittevajalikke kasve ajama. Suvise lõikuse kasuks räägib vesivõsude mittetekkimine ja haavade kiire paranemine.
Oksa otsi ei soovita niisama kärpida, et harunema hakkaksid, seda teevad nad nagunii kui ootad. Ka ladva võid ära lõikamise asemel hoopis nööriga alla painutada kui sulle sobiv puu kõrguskasv on käes.
Ladva painutamise ja okste sidumisega ole ettevaatlik, sest paelad võivad suve jooksul ootamatult sisse kasvada, liiga pinges oks võib murduda ja lõdvalt seotud püsti tagasi sirguda. Seetõttu on vaja seotud kohti aeg-ajalt üle vaadata. Kõige parem kodune sidumisvahend on naiste sukad/sukkpüksid. Vana pehme voodilina ei ole hea kuna sidumisel on ta liialt jäik, ka trikotaažriba muutub õueoludes jäigaks. Aianduskauplused pakuvad sobivaks sidumisvahendiks spetsiaalseid kinnitusvahendeid. Ka vaata, et latv suure kaarega alla tuleks, sest nii saab kenam ja murdumisohtu ei teki.
Ka vanu viljapuid võib suvel lõigata - noorendada. Väga suur noorenduslõikus on soovitav siiski kevadesse jätta, sest siis on puul aega terve kasvuperioodi jooksul taastuda. Kui puule jääb alles palju oksi ja lehti, siis suvine lõikus võrreldes kevadisega on parem vesikasvude mittetekkimise ja haavade kiire paranemise seisukohast. Kevadel lõigates murra kindlasti vesikasvud ära sama aasta suvel!
Õige lõikusaeg on alates peale jaanipäeva, siis on puu oma energia ära suunanud õitesse, lehtedesse, viljadesse ja õunu kasvatades ei ole tal aega vesikasvudele mõelda. Lõikusega sügise peale jäädes, siis kui kasvud on juba puitunud, on vesikasvude tekkimine taas kindlustatud.
Suvel võib lõigata kõiki meil kasvavaid viljapuid: õun, kirss, ploom, pirn, aprikoos, virsik. Viimased kipuvad sisemaal külmaga välja minema, aga rannikul soojas ja tuulevaikses kohas kasvavad kenasti.
Ka astelpaju lõigatakse kasvuperioodil. Tavaliselt toimub hoolduslõikamine koos viljade korjamisega, sest nii on mugavam. Lõigatud oks pistetakse koos viljadega sügavkülma, sest külmutatud astelpaju mari tuleb oksa küljest tunduvalt paremini lahti. Koduse külmiku korral on soovitav oksad paraja suurusega lõigata ja lehed küljest ära noppida, siis mahutab külmiku sahtel rohkem väärt kraami.
Soojal ja niiskel perioodil lõigates soovitatakse lõikekohad haavapeitsiga üle tõmmata kuna õhus levib palju seeneoseid. Tea, et haav saastub juba lõikamise ajal. See tähendab, et kohe peale oksa lõikamist peaksime lõikekoha desinfitseerima, mis on üsna tülikas tegevus ja nõuab kolmanda käe olemasolu. Parem on lasta haaval kuivada ja siis kui puit ilmutab kuivamise märke haavapeitsi või õlivärviga katta.
Ilmastiku eest on oluliselt vajalikum puitu kaitsta, et niiskus ei pääseks puitu lagundama. Samal põhimõttel värvime puitaeda ja maja fassaadi. Kuivanud puit on nagu käsn, mis õhuniiskuse endasse kogub. Kui kaitsekiht on haavalt maha kulunud, tavaliselt 1-2 aastaga, siis tuleb uuesti katta.
Seeneeoste vastu soojal ja niiskel suvel ei saa, seetõttu on kavalam lõigata päikesepaistelise ja kuiva ilmaga, siis seeneeoseid õhus ei ole. Lõigatud kohad kata kindlasti puupalsami või õlivärviga. Palsam ja õlivärv kinnituvad lõikekohale, aga vaha mureneb või sulab maha.
Haiguste ja kahjurite vastu saab vaid lõikuse ja igaaastase hooldusega. Puid peab ka väetama ja kahjureid ennetama.
Saadaval on palsamid ja peitsid puudele ja põõsastele lõikehaavade kaitseks välismõjude eest. Väga hästi sobib ka vana hea õlivärv.
Kasuta vaid teravaid lõikeriistu. Lõikehaav peab saama sile, et kahjuritele peidukohti ei jääks. Kui lõikehaava äär jääb kare, silu see kohe peale lõikust terava pussi või aianoaga. Hiljem puit kuivab ja parandamine ei ole enam nii kerge. Näiteks Fiskarsi väikese matkasaega, mis on terav, saad head lõiked. Tavaline käsisaag viljapuid lõigates nii mugav ei ole.
Kare ja katmata lõikekoht ning tüügas on nagu käsn, mis kogub niiskuse endasse ja selle tagajärjel aja jooksul pehkib. Ka seeneeostele meeldib sellistele kohtadele kinnituda. Oks tuleb saagida tüve ligidalt ehk oksakrae pealt. Igaks juhuks pikema lõikekoha jättes, jätad tüüka. Tüügaste kaudu lähevad puu sisse haigused ja puu võib kahjustuda juurteni.
Pildil on kahetüveline puu ning on hästi näha, miks soovitatakse kasvatada ühetüvelisi ja mitmetüvelistel puudel pingsalt jälgida harunemiskohas kokkukasvamist. Kokkukasvamiskohas tekib lohk, kuhu vesi koguneb ja talvel jäätudes paisub kahjustades puud. Harunemiskoht kogub ka samblakõdu ja õhus lendavad õied, tolmu jms ning alguse saab kõdunemisprotsess. Lõpuks pääseb vesi puu sisemusse ja kahjustus süveneb ning puu sisse tekib kõdunemisprotsessi tagajärjel huumus. Samamoodi tekib puu sisse mullane auk tüüka kõdunedes.
Pildil tagasi lõigatud tüükad. Vasakul annab oksa kõdunemisest päästa katmine värvi või puupalsamiga. Paremal on auk nii suur ja pehkinud, et katmine ei anna tulemust. Selline oks või tüvi on soovitav võimaluse korral maha saagida ja teisest tüvest uus oks asemele kasvatada.
Pildil vähikahjustusega õunapuu. Võimalusel lõika terve oks välja ja lase uus asemele kasvada. Kui tegemist on tüvega, siis lõika terava noaga krobeline osa ära ja kata värvi või puupalsamiga.
Viljapuude lõikamine on mõistlik endale selgeks teha, sest puid peab hooldama igal aastal. Sul on võimalus osaleda mõnel koolitusel või kutsuda spetsialist paariks tunniks aeda ennast õpetama. Kevadel teevad koolitusi Puukoolid, Rahvaülikoolid, aednikud ise.
Sügisel jäta puule aega talveks valmistuda. Kuiva suve ja sügise korral tuleb puid sügisel tugevalt kasta, mis on puule vajalik veevaru talletamiseks, et talve üle elada ja kevadel, kui maapind on veel külmunud, intensiivse päikese vastu seista.
Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.
Lehekülg 5 / 11