Kumba eelistada- istutusala või muru

Foto: Helena Tooming
Pildil vastrajatud tarbeaed, mis pidevalt suureneb kuni muru on tagaaiast läinud. Valmis on turbapeenar metsamarjadega ja maitsetaimepeenar. Kõrgpeenra puhul on vaja läbi mõelda niitmine. Selleks pannakse maapinnaga tasa üks, vajadusel kaks serviti immutatud lauda. Samaoodi käib laud ka istutusalade ääriseks. Muruniiduk sõidab rattaga laua ääre peal. Lillepotte ja aiakaunistusi murule panna ei soovita kuna niites pead neid alati liigutama, ka murusse jääb tühimik. Parem on nad sokutada istutusalasse.

 

 

Aiakujundajaid soovitavad muru võimalikult vähe planeerida. Hea suhe on 1/3 aiast. Väikeses aias ei ole murul üldse kohta. Kogu aed tuleks planeerida terrasside, taimede ja teekivi alla. Rahulolu on suurem kui naabrid mõistavad ja rajavad koos. See on investeering vabadesse vaiksetesse päevadesse.

Suured aiad, näiteks 2 hektarit, on soovitav planeerida vastavalt vajadusele väiksemaks, tuua maja ümber ja tekitada ülejäänust nn tagaaed.

Eesaed on soovitav muruvabaks jätta, siis ei murra sind igapäevane stress niitmata muru pärast. Muru hooldamine ja niitmine peab olema meeldiv, sest suved on meil lühikesed.

 

Murul on palju muresid- võililled jm umbrohi, sammal, kuivamine, muru ei tärka jne. Murul on võime orjastada, ta röövib meie vaba aja märkamatult- õhutamine, väetamine, sambla tõrjumine, pidev niitmine. Muru ei lase rahus puhkepäevi nautida- müra ja ebameeldiv kütuselõhn, mis on inimese tervisele teatud kogustes isegi kahjulikud.

 

Raske on uskuda, et istutusala võtab vähem hoolt kui muru niitmine. Tihti ütlevad vastsed majaomanikud, et muru niitmine meeldib. Muidugi alguses meeldib, aga üsna pea muutub tüütuks. Aga siis on kulutused muru rajamisse tehtud. Istutusala rajama hakates tuleb muru eelnevalt likvideerida, mis tähendab raha korstnasse kirjutamist.

 

Seepärast ei ole mõtekas esimeses järgus kogu alale muru külvata vaid pidada aiakujundajaga nõu, teha aiaplaan ise või tellida. Eskiisil joonistuvad välja teie pere soovid, ehitiste ja aiarajatiste alad, muru vajadus.

Eskiisi olemasolul selgub tihti, et istutusala rajades ei ole mulda juurde tuua vajagi, sest aiakujundaja on arvestatud olemasoleva pinnasega ja pigem on loonud lisaks huvitavaid ja vajalikke alasid. Juurde tuuakse näiteks hoopis turvast ja osa alast muudetakse turbaaiaks, kus rododendroneid või metsamarju kasvatada. Osale tarbeaed. Kuhugi viljapuud ja marjapõõsad. Osale läheb näiteks liiv, kus lapsed saavad mängida ja hiljem kui lapsed suured, saavad koha omale näiteks kõrrelised. Osale tuleb killustik, osale teekivi. Osale maa- või paekividest alpiaed, osale grillismisala, terass, osale saun ja võrkkiik, kus pereisa pärastlõunast und naudib. Osale tiik, kust tuleb suur kogus pinnast, mis kõik on soovitav hunnikusse jätmise või minema vedamise asemel samas aias ära planeerida. Ka elektri vajadusele aias tuleb mõelda mullatöid tehes. Mõistlik on “kõri”, kuhu hiljem juhtmed libedalt sisse lähevad, maha panna. Kui algul ei arva, et elektrit võiks vaja minna, siis aias hooldustöid tehes võib vajadus kiiresti kätte tulla. Hiljem tuleb ka ilusate objektide ja puude valgustamise soov, pump veesilma jaoks jms.

 

Muru rajamine on kõige viimane töö. Aga kui istutusalasid ei ole võimalik esimesel aastal rajada, siis märgitakse need maha ja jäetakse muruseemnest puutumata.

 

Mulla toomine on kallis ja väga riskantne. Ainult poest ostetud mullaga ei tule umbrohuseeme kaasa.

Muru tegemine on omaette teadus. Rajamine on kallis seetõttu, et eeltöö nõuab aega ja vaeva. Ekslikult arvatakse, et muru tehakse rulliga. Aga rulli kasutatakse hoopis kõige lõpus, et seeme mulda kinnitada. Tasandadakse, tihendatakse ja silutakse raskusega, mida veab näiteks murutraktor. Pind planeeritakse veidi kaldu krudi ääre suunas. Muru tegema asudes on vaja umbrohi ära mürgitada või maad 1 aasta musta kesa all hoida. Pinnasest on vaja kõik sodi, umbrohi ja väiksemadki kivid välja korjata. Seda kõike tavaliselt ei tehta ja murupinnale tekivad veelohud, ilmuvad kivid ja muud hädad. Sama rajamisskeem on lillemuru puhul.

 

Ka istutusala ei valmistata tavaliselt korralikult ette. Kui kahe labidalehe sügavuselt pinnase piinlikult puhtaks teed ja 5 cm multšikihi peale paned, siis ei kollita sind ükski umbrohi.

 

Peenrakangas ei anna soovitud efekti umbrohu tõrjumisel. Pigem vastupidi- kangast kasvab orashein läbi juba järgmisel suvel ja igasugune hooldus on raskendatud. Istutusaukudest on umbrohu vohamist näha kõige pealt. Ei aita muud kui kangas ära võtta ja istutusala uuesti rajada. Ka tekib kanga alla tihti hallitus ja kahjuritele meeldib seal pesitseda/talvituda. Umbrohu seeme kinnitub kenasti kõdumultšile kui kiht muutub õhukeseks ja umbrohi vallutab taimeala hoolimata kangast.

 

Asjatundja nõu tasub kuulda võtta, sest võimalik on anda umbrohuvaba garantii kui eel- ja järeltöös juhiseid järgitakse.

 

Piret Pihtjõe
aednik-aiakujundaja
piret@virkus.com
Tel 5049835

 

 

 

Loe edasi http://www.virkus.com/aiandus/kumba-eelistada-istutusala-voi-muru/

Joomla SEF URLs by Artio

Kõik antud kategooria artiklid

  • Virkuse maastikukujundus
    • Aiaplaan on alati abiks

      Aiaplaani või haljastusprojekti olemasolul saad näiteks sünnipäevale või soolaleivapeole tulijatele kingivihjeid anda ja sul on koht kuhu saadud kingitus istutada. Siis kaob ka kiusatus üksikuid puid ja põõsaid murusse istutada ning vajadus muruniidukiga nende vahel keerutada. Aiaplaan osutub hädavajalikuks ka näiteks sibullillede jt taimede, mis p...

    • Aktiniidia

      Eestis külmakindel ja ilus ronitaim südajas aktiniidia viljub, kui aeda kasvama panna emas- ja isastaim. Nende eristamine on aga keeruline, sest emastaimel võivad ka olla mõned värvunud lehed. Sattusin isegi puukoolis segadusse. Helga ajal pole meil kasse nähtud Taime on võimalik eristada kindlal ajal:1. õitsemisfaasis- isas- ja emastaime...

    • Kahjurite tõrjumisel kasuta kõrvenõgest

      Taimi tuleb kuivatada kiiresti, kuivas ja õhurikkas ning päikese eest kaitstud kohas, näiteks pööningul. Päikese käes närbudes lahkuvad kõik head toimeained taimest.   Kõrvenõgese kasvatamine aias tasub end kuhjaga ära kuna kõlbab nii kahjurite ärahoidmiseks ja tõrjeks kui ka taimede väetamiseks kevadel. Ja missugune vitamiinipomm ta salatina on, rä...

    • Koolitused suvel

      Suvine õunapuude lõikamine Õppepäev Tabasalus 28. augustil kell 12.30: Millal lõigata ja kuidas lõigata ning kujundada noori viljapuid. Kuhu ja kuidas istutada, hooldamine, väetamine, esmaabi jms. Osalemissoovist anna palun teada piret@virkus.com Tallinnas 19. juulil kell 18.00 Alatskivil 10. juulil kell 12.00Vaata muud tegevused Alatskivil 9-10....

    • Kumba eelistada- istutusala või muru

      Foto: Helena ToomingPildil vastrajatud tarbeaed, mis pidevalt suureneb kuni muru on tagaaiast läinud. Valmis on turbapeenar metsamarjadega ja maitsetaimepeenar. Kõrgpeenra puhul on vaja läbi mõelda niitmine. Selleks pannakse maapinnaga tasa üks, vajadusel kaks serviti immutatud lauda. Samaoodi käib laud ka istutusalade ääriseks. Muruniiduk sõidab r...

    • Lambaliha toidud

      Lambaliha valmistamist ei maksa peljata. Kartsin minagi, et ei tea, kas tuleb välja ja mis kõik veel. Oma esimese lambaliha ahjuprae tegin talvel tallelihast. Foorumites jäi silma, et lisatakse kaneeli. Määrisin lihale kaasa saadud retsepti järgi tehtud segu: oliivõli, mesi, sool, pipar, rosmariin, küüslauk peale ja lisasin kaneeli. Küpsema läks kö...

    • Mullamuti püüdmine mutilõksuga

      Istusin juuksuritoolil kui tuli üks naine kõrvale pandud juuste järele. Taipasin küsida, mida ta nendega teeb. Ta kõrvetab juuksed ära ja topib muti käiku. Olevat kasu.Sellist peletusviisi kuulsin esmakordselt. Hakka või juukseid koguma Gaasitamine, solgivee valamine, kassiliiva, piiksujate, vibraatorite jms-ga peletamine on enamikule teada. Mulle...

    • Seinamaaling

      Idee Piret Pihtjõe Teostus Anne Vasar Koledaid kuuri seinu ei ole vaja kannatada vaid neile tuleb pilt maalida Näed seda siis ise või muretsed naabri vaate pärast. Seina võib ka triibuliseks teha või… Teate, fantaasial pole piire. Ettevaatust muidugi kärtsu värviga! Lahendus peab välja mängima igal aastaajal ja otseloomulikult ei tohi närvidele kä...

    • Soovitan: fotonäitus Jaapani traditsioonilisest aiakultuurist

      Tartu Ülikooli Botaanikaaias avatakse 6. detsembril Katja Uski fotonäitus „Mälestusi Jaapanist“. Soomlanna Katja Uski on Gardenia-Helsinki aiakeskuse vastutav aednik, kellel õnnestus osaleda aastal 2007/2008 Jaapanis meister Kazuo Makioka juhendamisel sealsete aednike töörühmas ja põhjalikult tutvuda jaapani aiakultuuriga. Jaapani traditsioonide jär...

    • Taimede katmine

      Sügis on imeline olnud ja lasknud pikalt aiatöid teha. Isegi korstent on ilmselt paljud saanud sel aastal detsembris rahulikult laduda Paljud on minult küsinud, et millal katta ja mida teha, kui taimed on juba kaetud. Ollakse segaduses, sest ka ajakirjades on palju tarkust kirjas. Kõige otstarbekam ja säästlikum on omada isiklikku aednikku, kes su...

    • Uuring: reoveesettest tehtud kompostis leidub ravimijääke

      Maaülikoolis doktoritööd kaitsnud Merike Lillenberg leidis oma uurimistöö käigus, et Eestis reoveesettest valmistatud kompost sisaldab teatud ravimite jääke, mis võivad kuhjuda ka toiduks kasvatatavatesse taimedesse ja mõjutada seeläbi inimese tervist. Täpsemalt uuris Lillenberg ravimijääke, mis läbi kanalisatsiooni reoveesettesse satuvad ning sea...

    • Viljapuude sügisene lõikus

      Sellise oksa võib südamerahuga talvituma saata Viimasel ajal helistatakse mulle tihti küsimusega, kaua võib veel viljapuid lõigata. Mina küsin vastu, mis on lõikamise eesmärk või mida lõigata soovitakse. Tegelikult peab igal ajal lõigates endalt küsima, mida ma tahan lõikamisega saavutada. Kevadine tekitab mahlaseid kasve, suvine seevastu ei tekita...