Arhailine tikand on ka algajale jõukohani ning suhteliselt kiirest valmiv. Siit leiad veidi infot selle tikandi päritolu ja põhimõtete kohta.

Arhailine mulgi tikandArhailise tikandi fragment  ERM kogudest.

Foto allikas: http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Rahvakultuuri_m%C3%B5jutanud_tegurid/Keskaegne_muster_Mulgimaalt/?max

Eesti rahvarõivad jagunevad neljaks peamiseks rühmaks: Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saarte rahvarõivaid. Lõuna-Viljandimaa rõivastes on säilinud palju vanu rõivaelemente nagu, puusapõlled, sõbad, pealinikud ja vaipseelikud. Eriti alalhoidlik on olnud Mulgimaa. Mulgi rahvarõivastele on iseloomulik arhailiste elementide kasutamine. 19. sajandil kaunistasid arhailised taimornamendiga tikandikirjad peamiselt vaid Halliste ja Karksi rõivaid, kuid varasemal ajal on neid esinenud ka Paistu ja Helme kihelkonnas ning mujalgi.

Arhailine mulgi tikand

Evelin Ilvese Mulgi rahvarõivastest insporeeritud kleit. Allikas: http://kultuuripiirkonnad2.weebly.com/mulgi-kultuuripaumlrand.html

Taimeaineline Mulgi tikand esines sõbadel, puusapõlledel, põlledel, mulgirättidel ja suurättidel. Puusapõlle kandsid nii abielus naised kui ka täiskasvanud tüdrukud peamiselt koos vaipseelikutega. Puusapõlled valmistati ühtlase laiusega või ülalt kitseneva ühekordse põllekese kujulisi kuid ka käteräti taoliselt kahekordselt kokkumurtuna vööle riputatavaid. Kõik tikitud esemed valmistati labasekoelisest linasest riidest. Tikkimiseks kasutati kodukedratud jämedat lõnga, seetõttu oli ka tikand jämedakoeline. Lõngu värviti kodusel teel saadud taimevärvidega.

Värvigamma koosnes põhitoonidest: kollane, punane sinine, roheline. Roheline värv sümboliseeris maad, kasvavaid taimi, aga ka surma. Sinine tähistas taevast ja mõtlemist. Tumeroheline ja tumesinine annavad tikandile põhitonaalsuse. Punast — maa, vere, tule ja armastuse värvi — ja kollast kui päikesevalguse tähist kasutatakse rohkem värvilaikudena. Tavapäraselt olid värvilised motiivid piiratud tumesinise lõngaga.  Tikkimiseks kasutati vars-, sämp-, ahel-, rist-, ristik-, madal- ja mähkpistet.

Enamasti on tikandite motiivid abstraktse stilisatsiooniga ja piir geomeetriliste ja taimeliste vormide vahel on vaid aimatav. Ajastu ornamendikunstile iseloomulikult on tikandite motiivid enamasti ümbritsetud kontrastvärvuses topeltkontuuridega, mis sageli on gootipäraselt sämbuliste servadega. (Vunder, 1992 lk 12)

Keskaegset laadi meenutavad ka tikandite kompositsioonivõtted. Põlledel on valdav kompositsioonivõte ornamentidest moodustatud korrapärane ruut- või diagonaalvõrgu. Igas võrgusilmas paiknevad sarnased või vahelduvad motiivid. Sel võrgustikul on tavaliselt ka  raamiv ääris, milles esineb perioodile omane korrapärane väät või seda markeeriv kitsas siksakjoon.

Oma ülesehituselt sarnaneb tikand keskaegsele kiriku seinamaalidele või vitraažidele. Tikandite lähtealuseks on keskaegsed sümboolse alltekstiga sakraalmotiivid, mis on põhjustatud kiriku olulisusest igapäevaelus. Ristiusus sümbolid on tikandis põimunud esiajalooliste maagiliste märkidega. (Vunder 1992, lk 8-9) Neid loeti õnne toovateks ja kaitset pakkuvateks märkideks.

Arhailine mulgi tikand

Otepää kiriku vitraažaken. Jaan Vali foto. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register http://register.muinas.ee/

Arhailises tikandis kasutatavad motiivid on tuntud pea kõikjal maailmas. Nagu kogu keskaja kunsti, nii täitsid ka tolle aja ornamenti mõtestatud sümbolid.

Sõõr oli üks peamisi  kasutatavaid motiive. See sümboliseeris  universumit, kõiksust, lõpmatust, täiuslikkust, korda ja harmooniat. Sõõr on olnud ka aja ringkäigu tähis. Müstilise tsentrumiga on sõõr kõigil rahvastel päikese sümbol ja maa märk. Sõõrist on tuletatud täiendavad motiivid:  poolsõõrid, rõngasristid, kodarrattad ja kaheksaharuline täht.

Rõngasrist on valguse ja elu märk, ristiusus on sellel märgil pühitsemise tähendus.

Kodarratas on pühaduse ja õnne märk. Kristlikus tähenduses on kodaraid tõlgendatud Kristuse kuue- ja kaheksaharulise monogrammina. Üks vanemaid elemente ornamentikas on kaheksaharuline täht, mis on tuntud õnne- ja taassünnimärgina. (Tammis, lk 8 )

Sõõrimotiiv arhailises tikandis.

Arhailine mulgi tikand

Allikas: http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf

 

Rist on tasakaalu sümbol ja tähistab taeva ja maa vahelisi suhteid. Mitmekordsete kontuuridega ristil on kaitse tähendus.

Arhailine mulgi tikand

Ristimotiiv arhailises tikandis.

Allikas: http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf

Elupuu okste ja risti (neljalehelise õie) lõikumist nimetatakse elupuuõieks ehk kaksikristiks, mis on omakorda eostumise ja viljakuse sümbol. Elupuud on seostatud paradiisipuu mõistega. Mulgi taimtikandeis on näha mitmeid elupuu lihtsamaid vorme. Ülakirjades esineb sageli kolmik- või viisikoks, mida on kujutatud ka lehtedeta kolmikhargina. Leidub aga ka eriti romaani kunstis armastatud juurte, tüve ja okstega elupuud. Seda kohtab nii ülakirjades kui põhimotiivide hulgas.

Arhailine mulgi tikand

Elupuu motiiv arhailises tikandis.

Allikas: http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf

Roosi motiivil on tihe side sõõriga. Ristiusu sümboolikas on see taevaliku täiuslikkuse universaalne märk ja Jumala sümbol.

Lillede kuningannana oli roos Neitsi Maarja sümboliks, tähistades andumust, kannatust ja vaikimist. Ka õielehtede arv andis kujundile oma tähenduse. Nii on viielehelisel vaikimise, kuuelehelisel ühtsuse, tasakaalu ja õnne, seitsmelehelisel pühaduse ja kaheksalehelisel

taassünni tähendus. Mulgi tikandikirjades tulevad selgemalt esile kuue- ja kaheksaleheline roos, teised õievormid näivad olevat juhuslikumad. Sageli moodustab roos strukturaalse terviku sõõriga. (Vunder 1992, 12-14)

Arhailine mulgi tikand

 Roosimotiiv arhailises tikandis.

Allikas: http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf

Kasutatud kirjandus

  1. Eesti Rahvarõivaid XIX sajandist ja XX sajandi algult. Eesti riiklik kirjastus, Tallinn 1957
  2. Rohtla, S. Hingelind. http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf
  3. Tammis, I.; Lutsepp, E. Eesti tikand. 280 rahvuslikku mustrit. Tallinn, kirjastus Varrak 2010
  4. Vunder, E. Eesti rahvapärane taimornament tikandis. Tallinn, kirjastus Kunst 1992.
  5. Viljandimaa muuseumhttp://www.muuseum.viljandimaa.ee

Loe edasi http://ideepank.wordpress.com/2011/07/18/arhailine-mulgi-tikand/

Joomla SEF URLs by Artio

Kõik antud kategooria artiklid

  • Hobipunkti ideepank
    • Arhailine mulgi tikand

      Arhailine tikand on ka algajale jõukohani ning suhteliselt kiirest valmiv. Siit leiad veidi infot selle tikandi päritolu ja põhimõtete kohta. Arhailise tikandi fragment  ERM kogudest. Foto allikas: http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Rahvakultuuri_m%C3%B5jutanud_tegurid/Keskaegne_muster_Mulgimaalt/?max Eesti rahvarõivad jagunevad neljaks ...

    • Haapsalu sall ja sallipäev

      Haapsalu sall ja sallipäev Selle salli ja foto autor on Kailill http://kai-blogspot.blogspot.com/2010/01/haapsalu-sall-silvia.html Mis teeb pitssallist haapsalu salli?Salli mõõdud on proportsioonis 3:1Salli materjaliks on lambavillane lõng, kõige levinum on jämedus 28/2Salli keskosa ja servaosa kootakse eraldiSalli keskosa kootakse...

    • Heegeldatud müts ja kübar

      Siin toodud müts ja kübar on heegeldatud sama skeemi järgi. Materjaliks sobib Novita Kotiväki ja heegelnõel 2-2,5 ja peenemaks tööks Novita Virkkauslanka ja heegelnõel 1-1,5 Müts on heegeldatud täpselt lisatud skeemi järgi, korrates rida 9 kuni müts 0n soovitud pikkusega.  Kübara puhul on 10. real heegeldatud  igasse sambagruppi 4 sammast ja korrat...

    • Heegelpitsid ja muud käsitööd Prangli saare muuseumist

      Muuseumi sisevaate foto pärineb Prangli saare talurahvamuuseumi seltsi lehelt Vihmase ilmaga on Prangli saare muuseum hea koht ajaveetmiseks. Muuseum on kodune ning kõike saab oma käega katsuda. Giid, kes meid külastamise päeval vastu võttis pühendas kogu aja peamiselt saare elu-olu kirjeldamisele ja fotode lahtiseletamisele.  Suures kummutis peitus...

    • Kakaovõi

      Foto: http://livingtothefullest.posterous.com/pure-edible-vegetable-fat-extracted-from-the Inglisekeelne nimetus Cocoa butterINCI: Theobroma Cacao (Cocoa) Seed ButterKakaovõid valmistatakse kakaopuu seemnetest.Kakaovõi on toatemperatuuril tahke, kuid nahaga kokkupuutel sulab ning imendub kiiresti nahka.Meeldiva šokolaadilõhnaga kollakas võie on le...

    • Kirju-mirju seep

      226 g oliiviõli 264 g kookosrasva 110 g kakaovõid 102 g rapsiõli 267 g vett 102 g  seebikivi veidi kollast ja punast savi 15 ml aroomiõli Loe seebivalmistamise kohta siit : Seebi valmistamine külmprotsessi meetodil Valmissegatud seebimassist tõsta kõrvale 3-4 spl seebimassi ja sega sisse punane savi. Teise sama suure portsu sisse sega kollast savi. Vala v...

    • Kuidas valmistada hästi põlevaid küünlaid

      Küünal põleb hästi siis, kui taht on õige jämedusega. Kuidas seda valida? Kuigi tahtide tootjad annavad suuniseid küünla jämeduse kohta, on need vaid suunda andvad, sest küünlavahade koostised on samuti erinevad. See soovitus kehtib ainult täpselt sama vaha kasutamisel. Seetõttu tasub alati enne suurema koguse küünalde valmistamisel teha proovikü...

    • Palmikutega kootud kleit

      Külmade ilmade tulekuks jõuab veel kududa sooja villase kleidi 7 veljestä lõngast. Pikkust varieerides võid sama juhise järgi kududa kleidi, tuunika või kampsuni. Eestikeelne juhis: 7vkootudkleit Like this: Be the first to like this post. Posted on 16/09/2011 at 09:24 in JUHISED, KUDUMINE   |  RSS feed |   Respond ...

    • Suvelilled seebi sisse

      Need on läbipaistva seebi sisse valatud kummeliõied. Samaoodi võid talletada ka oma aia lilli. Valmistamine iseenesest on lihtne, kuid paar asja tasuks siiski meeles pidada: enamik värvilisi lilli kipub seebi sees pruuniks tõmbuma. Toredaks erandiks on saialilled, mis säilitavad oma kauni kollase värvuse.enne seebi valmistamist tasub lilled kuivatada...

    • Vanutatud meeste sussid

      Sa vajad: 3 tokki Novita Puro lõnga 6 mm ringvardad või sukavardad sukanõela Sussi kudumist alustatakse talla keskelt. Loo kudumisvõttega vardale 32 silmust Koo need parempidi läbi ja korja algusäärelt vardale järgmised 32 silmust, koo ka need parempidi läbi= 64 silmust. Jätka kudumist ringselt ripskoes alljärgnevalt: Rida 1: 1 parempidi, õhksilmus, 1...