Nokitse.ee

Liigu iga päev pool tundi

Luudele, lihastele ja liigestele kõndimine meeldib. Kõndimine tugevdab luid, annab luudele vajalikku koormust. Maastikul vaheldusrikkal pinnal kõndimine ning kergete lihasraskuste kasutamine tugevdavad liikumise kasulikku mõju luudele.

Liikumise mõju

·        elavneb liigesekõhre ainevahetus

·        kõõlused ja liigesesidemed tugevnevad

·        luukoe hõrenemine aeglustub

·        keha tugi- ja rühilihased tugevnevad

Liikumise mõju psüühikale

·        minapilt ja eneseväärikustunne tugevneb

·        stressitaluvus paraneb

·        eneseusaldus kasvab

·        keha ja vaim lõõgastuvad

·        masendus väheneb

·        uni paraneb

Kõndimine igapäevaseks asjaks

Kõndimine on tervist edendav liikumisvorm. Terviseliikumine on mõõdukalt intensiivne, seda soovitatakse nii täiskasvanuile kui lastele. Sobivaks liikumisajaks peetakse iga päev pool tundi. Kõndimist on kerge ühendada igapäevaste toimetustega, miks mitte tööleminekul, tööl asju korraldades, igapäevaelus üldse. Nii võib igaüks esialgu oma päevase liikumisnormi kokku saada ka mitmest lühemast, näit. kolmest 10minutilisest reipal kõnnil läbitud ajavahemikust ning aegamööda regulaarsele liikumisharrastusele üle minna.

Tervistava liikumise põhialused

Südame-veresoonkonna töövõimet suurendab kõige paremini pikaajaline, suurtele lihasgruppidele koormust andev liikumine, millega tegeldakse peaaegu iga päev, vähemalt pool tundi korraga, 65-85% intensiivsusega pulsi lubatud maksimaalsest sagedusest, mõõdukalt higistades ja hingeldades. Liikumisest saadakse suurimat kasu siis, kui sellega kulutatakse 1500-2000 kcal energiat nädalas.

Väljavõte Eesti Südameliidu materjalidest

Liikumine elulaadiks

Luudele, lihastele ja liigestele kõndimine meeldib. Kõndimine tugevdab luid, annab luudele vajalikku koormust. Maastikul vaheldusrikkal pinnal kõndimine ning kergete lihasraskuste kasutamine tugevdavad liikumise kasulikku mõju luudele.

Liikumise mõju

• elavneb liigesekõhre ainevahetus
• kõõlused ja liigesesidemed tugevnevad
• luukoe hõrenemine aeglustub
• keha tugi- ja rühilihased tugevnevad

Liikumise mõju psüühikale

• minapilt ja eneseväärikustunne tugevneb
• stressitaluvus paraneb
• eneseusaldus kasvab
• keha ja vaim lõõgastuvad
• masendus väheneb
• uni paraneb

Kõndimine igapäevaseks asjaks

Kõndimine on tervist edendav liikumisvorm. Terviseliikumine on mõõdukalt intensiivne, seda soovitatakse nii täiskasvanuile kui lastele. Sobivaks liikumisajaks peetakse iga päev pool tundi. Kõndimist on kerge ühendada igapäevaste toimetustega, miks mitte tööleminekul, tööl asju korraldades, igapäevaelus üldse. Nii võib igaüks esialgu oma päevase liikumisnormi kokku saada ka mitmest lühemast, näit. kolmest 10minutilisest reipal kõnnil läbitud ajavahemikust ning aegamööda regulaarsele liikumisharrastusele üle minna.

Tervistava liikumise põhialused

Südame-veresoonkonna töövõimet suurendab kõige paremini pikaajaline, suurtele lihasgruppidele koormust andev liikumine, millega tegeldakse peaaegu iga päev, vähemalt pool tundi korraga, 65-85% intensiivsusega pulsi lubatud maksimaalsest sagedusest, mõõdukalt higistades ja hingeldades. Liikumisest saadakse suurimat kasu siis, kui sellega kulutatakse 1500-2000 kcal energiat nädalas.

Allikas: Terviseleht

Kolimisstressi vähendamine

Kolimine on alati huvitav ning ärev aeg, sest kõik ootavad, mil end oma uues kodus mugavalt sisse seada. Küll aga kaasneb äreva ajaga terve nimekiri teemasid, mis vajavad Teie tähelepanu. Peate hankima kaste, pakkima asju, otsustama, mis ära visata ning mis alles jätta, otsustama, kas vajate abi, puhastama maja või korteri jne. See nimekiri jätkub mõistagi lõpmatuseni.

Et kolimine mööduks muretult, on võimalik kasutada mitmeid nippe. Üks neist on kolimisfirma palkamine. Kolimisfirmad pakuvad erisuguseid teenuseid ning nende abil võite säästa oma närve ning palju aega(mõned neist pakuvad isegi veetavale kaubale garantiid). Alljärgnevalt mõningaid kolimiseelseid nõuandeid.

Asjade loend

Käi toast tuppa ning pane kirja kõik, mida kolima hakkad. Eriti hea on see, kui suudad kokku panna nimekirja, milles on ka teatud struktuursus, lihtsustamaks hilisemat lahtipakkimist ning inventuuri. See aitab ka juhul, kui kolimisfirma suhtes on mõningaid kahtlusi või kui hakkate kindlustama oma vara kolimise käigus juhtuda võivate õnnetuste suhtes.

Elimineerimine

Kui olete oma nimekirja kenasti valmis saanud, käige see otsustava pilguga üle ning sorteerige välja vajalik ning „kriipsutage läbi“ ebavajalik. Hiljem asju peale laadides on töö lihtsam ning prügiauto tellides võite julgelt kõik minema visata. Kaaluge ebavajalike kuid korralike asjade annetamist neile, kes seda vajavad või nende taaskasutuskeskustesse viimist. Kellegi vana võib olla kellegi uus. Pidage meeles: mida vähem asju Teil on, seda vähem on Teil kolida.

Kolimisfirma palkamine

Enne kolimisfirma palkamist tehke selgeks, kas suudate seda endale lubada. Parimaks viisiks taoliste teenuste pakkujate leidmisel on tõenäoliselt Internet, täpsemalt otsingumootorid. Kui olete saanud kontaktandmed, valige nende seast hinnapakkumiste võrdlusel välja parim.

Kindlustamine

Eelnevates sammudes rääkisime inventuuri tegemisest ning oma vara üles täheldamisest. Nüüd on aeg selle nimekirja abil oma vara kindlustada. Kaaluge peale kolimisfirma kindlustusele ka alternatiivseid kindlustusfirmasid, kuna nende pakkumised on tavaliselt soodsamad ning paremate tingimustega. Need paarsada krooni, mille kulutate kindlustuse peale, säästavad Teie närve mõõtmatutes kogustes.

Pakkimine

Pea kõik kolimisfirmad pakuvad teenust, kus nad pakivad Teie asjad, viivad uude kohta ning laevad seal selle maha. Kui otsustate oma asjad ise kokku pakkida, kasutage tugevaid ja vastupidavaid kaste, milliseid võite leida kontoritarvete kauplustest ja kolimisfirmade kontoritest ja ladudest.

Professionaalsed kolimisfirmad võivad säästa Teie närve, aega ning tihtipeale ka raha. Nende abil tundub kolimine kui jalutuskäik pargis.

Vitamiinid aknalaual

Vitamiinivaeseim aeg Eestimaa aastas on kätte jõudmas. Tõsi, poe- ja turuletid on puuviljade all lookas, aga kuuldavasti on need kaugelt toodud ja kaua seisnud välisfruktid üsna vitamiinivaesed, kui C-vitamiinipommid kiivi ja sidrun välja arvata. Siiski, banaangi on iselaadne vitamiiniallikas, temas on nimelt rohkesti närvisüsteemile vajalikku B-vitamiini.

Aga ka oma koduaia saaki, mis keldris või sahvris sobivalt tallel hoitud, tasub nüüd ohtralt lauale tuua, et kevadväsimust endast võimalikult kaugel hoida. Kõige rohkem annavad veebruaris-märtsis reipust ja jõudu tervisevarusid hoolikalt koore all säilitanud kaalikas, juurseller, porrulauk, kapsas, aga ka punapeet, porgand, kõrvits, eriti kui neid toorelt toiduks tarvitada (porgandit koos vähese õliga, siis omastub paremini A-vitamiin). Kui sööme juurvilja keedetult, siis keetkem neid väheses vees või aurus ja mitte kuigi pehmeks. Ka vitamiinirikast keeduvett ei maksa ära visata, vaid rüübata kasvõi võileiva kõrvale või kasutada puljongina.

Viimased juunis-juulis sügavkülmikusse pistetud maasikad-vaarikad-mustikad peaks nüüd samuti ära sööma, veel on neis vitamiine rohkem kui näiteks moosipurgis.

Aga tehkem endale varajane vitamiinipeenar aknalauale - idandagem seemneid. Selleks otstarbeks sobivad mitmesugused kemikaalidega töötlemata terad: nisu, tatar, hernes, uba, kõrvits, oder, lutsern, päevalill, alustassil kasvab mõne päevaga söömiskõlbulikuks ka kress-salat. Niisuguseid seemneid saab osta loodustoodete kauplustest, aga tavateravilju ka talupidajailt. Võtkem siis näiteks peotäis (sellest aitab mitmekordseks võileivakatteks) idanemisvõimelisi nisuteri ja pangem nad õhtul purki jahedasse vette paisuma. Hommikul loputagem terad läbi ja korrakem seda hallituse vältimiseks päeva jooksul veel paar korda. Siis jätame seemned niisketena klaaspurki idusid ootama, aegajalt neid puhta veega piserdades. Kolme-nelja päeva pärast on idujuured väljas ja kohe tõstab oma helerohelise sarvekese püsti ka iduleheke. See ongi paras aeg kasvamahakanud ivad purgist välja raputada ja salatisse või võileiva peale panna. Ja ärgem idusid seemne küljest lahti näpistagem, magusavõitu pärmimaitselised terad on tervislikud tervenisti. Kui kõiki seemneid toiduks ei tarvitata, võib nad lasta toredaks roheliseks põõsaks kasvada.

Allikas: Terviseleht, Juta Üts

Neli asja, millele maja rentimisel tähelepanu pöörata

Majade üürimisel otsivad üürnikud enamasti kolme omadust: rohkem kui üht tualettruumi, suurt aeda ning garaaži. Tavaline huviline kontrollib ruumid kiirelt üle ning erilist tähelepanu detailidele ei pööra. Kui olete leidnud mõne maja, mis Teile meeldib, kirjutage valmis nimekiri asjadest, mida kontrollida tahate. Pealiskaudse kontrolli puhul ei märka Te tegelikke probleeme ning võite vale otsuse langetada. Küll aga võite kindel olla, et peale kolimist hakkate Te neid vigu märkama.

Suurimad probleemid, millega kokku võite puutuda peituvad elektrisüsteemides, torustikes, vihmavee äravoolus ja küttekolletes. Kahjuks õpivad paljud alles siis, kui viga tehtud. Eesti kliimas on viimane punkt eriti oluline. Enne sügise saabumist Te tõenäoliselt ahjust või kaminast väga puudust ei tunne kuid ilmade külmenedes olete vastamisi vältimatu probleemiga.

Suurt probleemi võivad põhjustada ka vigased torud. Sooja või külma vee puudus võib osutuda suureks ebameeldivuseks. Tean seda omast käest, kuna mitte ainult korra vaid kahel talvel on veetorud kinni külmunud ning vesi tagasi tulnud alles siis kui välistemperatuur 10st kraadist soojem. Paari viimast talve arvestades on tegemist tõsise probleemiga. Halbu kogemusi on ka neil, kelle katused pole korralikult ehitatud või hooldatud. Sügiseste tormide ajal on paljud Eesti kodud jäänud katuseta ning mitmetel on küll katus pea kohale jäänud kuid vihmavesi tuppa lekkinud. Selliste õnnetuste puhul võib vesi elektrisüsteemini pääseda ning seal lühise tekitada. Pole vaja väga kirevat kujutlusvõimet, et ette kujutada, mis sellise probleemi järgmised astmed olla võivad.

Uue kodu otsimisel pöörake lisaks maja välisfassaadile kindlasi tähelepanu selle sisemusele. Lõppude lõpuks on Teie pere ohutus ning heaolu primaarne. Veenduge selles, et maja katus on heas seisukorras ja soojussüsteemid töötavad. Kui kahtlete maja elektrisüsteemide ja vee äravoolu seisukorras, uurige neid lähemalt või leidke spetsialist, kes neid hinnata oskab. Ärge võtke iga peremehe sõna tõe pähe – oma silm on kuningas.

Kui arvate, et pole piisavalt pädev tegemaks uuele kodule inspektsiooni, kutsuge kaasa keegi, kes seda teha oskab. Pikemas persektiivis on Teil selle otsuse üle kindlasti hea meel. Kui suudate majaomanikuga remonditöödes kokku leppida, pange täpselt paika tähtajad ja tööd, mis tehakse. Kui nimetatud aja jooksul pole kokkuleppest kinni peetud, ärge kolige sisse, sest Teie raskelt teenitud raha pole seda väärt.

Kui kohalik ilm on sobiv ja suudate kokkuleppele saada, minge vaadake maja olukorras, kus väljas möllab torm või on tugev vihmasadu. Sedasi on Teil palju lihtsam leida lekkeid katuses või vigu keldri ehituses. Pidage meeles, et Teie maksate seal elamise eest; Teil on täielik õigus veenduda, et kõik töötab nii nagu vaja.

Kaltsium - organismi ehitusmaterjal

Mõned mineraalid esinevad ainult inimese kehavedelikes, teised on olulised kudedele ja luustikule. Kindlas komplitseeritud vastastikuses mõjutamises hoolitsevad mineraalid ja mikroelemendid keha tervise ja heaolu eest. Kaltsiumil on kõige olulisem osa täita.

Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Täiskasvanud inimese keha sisaldab 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes. Ülejäänud kogus täidab väga mitmesuguseid ülesandeid. Kaltsium reguleerib vere hüübimist, tõrjub põletikke, leevendab allergilisi reaktsioone, mõjutab närvide ja musklite tegevust. Aktiviseerib ka ainevahetusprotsesse.

Kõikide ülalloetletud protsesside häireteta kulgemiseks on vaja, et kaltsiumi sisaldus veres oleks konstantne.

Inimese skeleti moodustavad enam kui 200 luud. Skelett annab kehale välise kuju ja kaitseb keha. Luu on elav struktuur. Juurde- ja ümberehitusprotsessid toimuvad kogu eluaja. Luuõgijad rakud toimetavad luu substantsi ära, ülesehitusrakud muretsevad uut substantsi juurde. Kaltsium on seejuures ehitusmaterjal.

Iga päev kaotab keha kaltsiumi higi, uriini, väljaheitega. See kaotus tuleb korvata toidu ja joogiga, et säilitada veres tasakaal. Toiduga manustatud kaltsiumist suudab organism omandada kahjuks ainult 30-40% ulatuses. Sellepärast peab kaltsiumisisaldus toidus olema vastavalt suurem vajadusest. Detailne manustamine optimaalseks kaltsiumivajaduseks 1994.a USA Tervishoiuameti poolt avaldatud andmete kohaselt on:

Peamised kaltsiumiga varustajad on piima ja piimatooted, teatud juurviljad, mineraalvesi. Tuleb kontrollida oma toitumistavasid ja korraldada nii, et meie toit vajalikul määral kaltsiumi sisaldaks.

Mineraalvesi on ideaalne vahend organismi varustamiseks kaltsiumiga. Heas mineraalvees peab olema 1 liitri kohta 500 mg kaltsiumi 100 mg magneesiumi ja maksimaalselt 50 mg naatriumi.

Vähene piima ja piimasaaduste kasutamine toiduks võib viia kaltsiumivaegusele, millele kaasnevad: kalduvus krampidele, sõrmeküünte kasvamishäired, juuste väljalangemine, kalduvus allergiale, luude hõrenemine.

Lastel ja noorukitel on suurem kaltsiumivajadus

Vastsündinul on vähesed luud välja arenenud. Tema skelett koosneb suures osas kõhrest, mis lapse kasvades ehitatakse ümber luudeks. Puberteedieas on need protsessid reeglina lõppenud. Sellepärast on kasvueas kaltsiumivajadus suurem. Nooruses küllaldaselt varutud kaltsium hoiab ära vananedes luude enneaegse hõrenemise. Ka raseduse ajal on kaltsiumivajadus tavalisest suurem. Rahvatarkus ütleb, et iga laps võtab emalt ühe hamba. Raseduse ajal on ema hambad suurenenud kaarieseohus ja igemed võivad kergemini haigestuda põletikku. Raseduse ajal annab naine ära umbes 25 g kaltsiumi ja imetamise ajal veel umbes 20 g beebile. Seega on vaja siis suurendada kaltsiumi manustamist. Kaltsiumipreparaatide kasutamine peab olema kindlasti arsti kontrolli all.

Samuti on suurenenud kaltsiumivajadus sportlaste ja raske füüsilise töö tegijatel. Kaltsiumi eritumine organismist suureneb higiga. Kaltsiumi päevane vajadus võib sel juhul ulatuda kuni 2000 mg.

Alkohol, nikotiin ja kohv on kaltsiumiröövlid. Nad takistavad kaltsiumi omandamist. Ka taimetoitlased võivad kaltsiumi omandamisel kriitilise piirini jõuda. Eriti ohustatud on need taimetoitlased, kes on loobunud ka munadest ja piimast ning piimasaadustest.

Kui organism ei saa küllaldaselt kaltsiumi või selle omandamine on häiritud, siis hakkab organism kasutama kaltsiumi luudest. Sellel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Luude substants väheneb, luud muutuvad hõredamaks.

Tekib osteoporoos

Osteoporoos on eelkõige üleminekueas naiste haigus, põhjuseks hormoonide ja kaltsiumi vaegus. Naissuguhormoonidel on kaitsefunktsioon. Nad takistavad liigset kaltsiumikadu. Vähenenud hormoonide produktsioon kliimaksi ajal põhjustab luumassi kiirenenud vähenemist. Umbes 1/3 kõikidest naistest kannatab selle osteoporoosi vormi all. Vanaduse edenedes on kaltsiumivaegusest tingitud osteoporoosist ohustatud mõlemad sugupooled. Mõnikord on oma osa ka pärilikel eeldustel. Juba 40. eluaastatest algab luumassi vähenemine, sest luumassi moodustamise protsess aeglustub. Kuni 70. eluaastani kaotab organism umbes 1/3 oma luumassist. Mõju avaldavad siin nii kaltsiumi- kui liikumisvaegus. Kui luumassi kadu ületab kriitilise piiri, hakkavad luud murduma. Lisandub veel asjaolu, et toiduga manustatud kaltsiumi omandab vanaduses organism halvemini.

Allikas: terviseleht.ee, Koidula Pihlak

Püsikute katmine talveks

Kuuseoksad on talviseks katmiseks kõige lihtsam ja tervislikum kate. Tark on esimesed kuuseoksad torgata peenrasse juba siis, kui maapind on veel pehme. Esimeste külmade tulekul kinnituvad oksad kõvasti pinnasesse ja sinna on lihtne neid vajadusel hiljem juurde lisada. Kuuseoksad aitavad koguda talvel lund, annavad tuulekaitset, annavad varju ereda päikese eest, hoiavad eemal närilisi ja tagavad püsikutele vajaliku õhustatuse. Püsikuid ei soovitata ka sügisel tagasi lõigata just seetõttu, et kuivanud varte vahele on hea kuuseoksi torgata. Püsikud vajavad kaitset eelkõige kevadtalvise päikese eest. Kuuseoksad on ka head näriliste peletajad, kuna hiirtele ei meeldi teravate okaste vahel talvituda.

Lumeta talvel kaetakse püsikud külmunud maapinnale puulehtede või turbaga, millele laotakse kuuseoksad.

Kui kuuseoksi pole võimalik kuskilt hankida, siis aitab varju tekitamine lõuna küljele. Selleks võib kasutada varjutus- või jutekangast. Toed, millele tahate kanga kinnitada, tuleb maasse torgata sügisel juba siis, kui maapind on veel pehme.

Püsikutele, mis ei talu liigniiskust, tuleb peale ehitada tugedest karkass, millele tehakse peale kilest või muust vett mitteläbilaskvast materjalist kuppel.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Kolimisnimekiri

Kolimine võib olla paras nuhtlus. Küll aga saate säästa palju aega ja närve kui koostate korraliku kolimisnimekirja. Taolise nimekirja eesmärk on aidata Teil pakkida ja transportida oma asju selliselt, et lahtipakkimine oleks võimalikult muretu ja lihtne. Järgnevaid nõuandeid meeles pidades peaks kolimine mööduma kui liueldes.

Pakkematerjal

Mõttetuid reise ehituspoodi mullikile(õrnade asjade pakkimiseks) järgi saate vältida kui ostate seda enne piisavalt ette ära ning pakite asjad kenasti kastidesse. Samuti on Teil kindlasti tarvis väiksemaid kaste, et kokku pakkida rasked asjad nagu raamatud. Liiga suurtesse kastidesse raskeid asju panna pole hea, sest pappkastid võivad vedamise käigus katki minna ning siis peate neid asju eraldi vedama. Pottide, pannide jaoks sobivad keskmise suurusega ja suured kastid. Vastasel juhul ei saa Te neid normaalselt üksteise otsa laduda.

Kastide laadimine

Kuna Te olete eelnevalt koostanud nimekirja asjadest, mida veate ning teate, kuhu kastidesse need pakkinud olete, saate selge ülevaate(kirjutage kastidele peale) sellest, milliseid asju mitte kõige alla panna. Õrnu asju on soovitatav vedada eraldi. Ka veomasinasse asju ladustades olge tähelepanelik. Üritage kauba raskuskese võimalikult madalale viia. Vastasel juhul võib kurvides või maanteel külgtuule korral veok kontrolli kaotada või ümber kalduda. Ka kaubiku veoruumi kaste paigutades on soovitatav väikeste kastide abil „auke“ täita.

Õrnad ja purustatavad asjad

Koostage eraldi nimekiri asjadest, mis võivad reisi jooksul kahjustatud või purustatud saada. Märkige veel juurde, et taolised asjad tuleb pakkida ühte kohta või vedada eraldi. Seda maksab kindlasti mainida ka kolimisfirmadele, et nad neid kaste kõrgendatud hoolega käsitleksid. Kindlasti on mõistlik neile kastidele märkida peale „Kergesti purunev“ ja vajadusel peale märkida noolega suund, mis pidi peab kast olema(püstasend). Eriti kogenematute kolijate puhul tuleks peale märkida kasti sisu nimetus, mis viitab selle kergesti purunevale loomusele(nt klaasid). Erivärvide kasutamine on samuti soovituslik.

Polsterdamine

Üliharva kasutatakse kolimiste puhul piisavalt polsterdusi. Oma mööbli ja õrnade asjade ohutuse huvides ärge selliste kohtade pealt kokku hoidke. Kirjutage üles, millised on asjad, mis vajavad polsterdusi ning kui palju. Polsterdusmaterjalina ei ole soovitatav kasutada linasid, kardinaid või muid riideid, mille purunemisest Teil hiljem kahju oleks.

Sihtpunkti korrastamine

Oma töö kergendamiseks on mõistlik panna kirja, millisesse ruumi millised kastid viia. Sedasi jääb Teil vaid uues kohas kastid lahti teha ning oma asjad laiali paigutada. Kolimisfirmade töö kergendamiseks on mõistlik kõik asjad või kastid erivärviliselt – vastavalt sihtkohale(toale, ruumile) märkida. Nii näevad nad juba kastile peale vaadates, mis sellega teha. Head kolimist!

Saunast reipust ja rõõmu

Viimasel ajal räägitakse õigesti pesemisest. On teada, et seebiga pestes võetakse nahalt loomulik hapu reaktsioon. Pole nahalaiku, mis ei ole seotud mõne siseorganiga; seega valesti pestes saavad need laigud rikutud. Sestap soovitatakse nahka pesta-uhtuda kaselehe- või taimeleotisega, mis ei võta nahalt happelist reaktsiooni ega rasva, kuid mõjub positiivselt kõigile keha organitele, andes hea enesetunde.

Saunas ei või liialdada

Sauna kasulikkusest räägivad teadlaste uurimused, mis tõendavad positiivset toimet nii haigetele kui ka tervetele. Sauna kasutamisel ei või liialdada, sest siis võib jääda ilma positiivsest tulemusest, ka võib tervist kahjustada. Ei tasu minna sauna lavale, mille soojus on 120oC ja rohkem. Nii võib nahka põletada ja ka südant liialt koormata, mis eriti ohtlik vanematele inimestele. Soomlased on seisukohal, et sauna optimaalne temperatuur peaks olema 90-100 kraadi C. Õhu niiskus saunas on sõltuv selle temperatuurist. Mida kõrgem on õhu temperatuur, seda väiksem on niiskus ja vastupidi. Seetõttu on kuumas kerge hingata, seevastu aurusaunas, kus õhutemperatuur ei ole nii kõrge, aga niiskus 70% ja enam, on hingamine palju raskem ja südamel tuleb kannatada suurt koormust. Saunas tuleb hingata läbi suu! Sauna ei maksa minna näljatundega, aga ka mitte kohe pärast söömist. Ei tohi juua alkohoolseid jooke enne sauna, protseduuride ajal ega ka järel.

Saun tervisele

Arstide sõnul on täpselt doseeritud saunaprotseduurid head neerudele. Alaneb vererõhk hüpertoonia ja stenokardia haigetel, vähenevad haigusnähud üleväsimuse puhul, soodustatud on haavade paranemine. Kuumutamist soovitatakse ka neile, kes põevad kroonilist polüartriiti, ishiasi, radikuliiti ja mõningaid ainevahetushaigusi. Sauna protseduurid on ohtlikud kõigis akuutse haigestumise faasides, kui keha temperatuur on kõrgenenud, või on pahaloomulised kasvajad, naistel raseduse ja menstruatsiooni ajal.

Kuumutamise soodsat mõju on tunnistanud sportlased ja treenerid. Pärast sauna ei vabane keha ainult liigsest ballastist, vaid tunneb end värske ja energilisena.

Keris - imevahend

Kerise peamiseks efektiks on järjestikuline kuiva ja niiske õhu vaheldumine, mis tekib kuumutatud kive perioodiliselt kastes (leili heites). Siis tekib lühiaegset auru, mis peatselt muutub kuivaks õhuks. Kuiva ja niiske õhu vaheldumise perioodiline tsükkel on peamine ja ainuke faktor, mille poolest kerisega saun erineb igast teisest saunast.

Soomes on saun turistidele parimaks puhkuseks. 102C temperatuuri talumise puhul on turistidele isegi diplomeid antud. Soomlased väidavad, et nende sauna puulõhkujal on puhtam nahk kui Pariisi kaunitaril.

Leil mõjub neljas suunas

Läti arst L. Augstkalne väidab, et saunaleil mõjub neljas suunas. Esiteks, tugevneb naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevus; teiseks, tugevnenud higistamise puhul (saunaleilis kaob kehast umbes 200-1500g niiskust) väheneb kehakaal;  kolmandaks, kutsub esile vegetatiivseid närvisüsteemi muutusi, mis tugevdavad protseduuri üldist efekti; neljandaks, avaldab psüühilist mõju.

Leil mõjub nahale, mille temperatuur tõuseb kuni 47C, aga keha seesmine temperatuur võib tõusta kuni 39C. Terve inimese pulss kiireneb leilis juba esimestel minutitel 20 löögi võrra minutis. Veresooned, eriti lühikesed kapillaarid laienevad. Hingamine muutub vabamaks, sest laienevad bronhid. Kangeks jäänud käed ja jalad muutuvad liikuvaks, samuti selgroo lülid, liigesedki muutuvad paindlikumaks, valud vähenevad, liikumine muutub vabamaks. Leevendust saab krooniline bronhiit. Kaob närvilisus, stress, pinge, kurbus. Sugeneb heaolutunne ja reipus.

Leili kasutamise strateegia

Et lihastel taastuks jõud, on piisav 10min kestev protseduur leilis. Sel ajal lihaste jõud suureneb keskmiselt 3% võrra, aga vastupidavus dünaamilises töös 14%. Paraneb liikumistäpsus ja koordinatsioon, nägemise teravus, silmade tundlikkus, suureneb kopsumaht. Soojendus aitab kindlustada südame ja veresoonte tegevuse; see saab kohaneda suuremate koormustega. Ei soovitata kuumutuses liigsest ballastist vabaneda sagedamini kui 1-2 korda nädalas. Enne sauna minekut tuleb end pesta ja hoolikalt kuivatada, jalad tuleb sooja veega nõus soojendada. Seejärel minna kuuma, kuid ei soovitata tõusta kõrgemale esimesest lavast, sest seal on palavus väiksem. Pärast 3-5min võib astuda teisel ning hiljem ka kolmandal tasandil asuvale lavale. Esimest korda tuleb saunas olla 8-10min, seejärel väike vaheaeg, mille jooksul jahtuda, pesta, kasta veega, mis võib ka külm olla, käia duši all, supelda veekogus. Seejärel korratakse protseduuri teist ja kolmandat korda. Jahtumise ajal tuleb keha liigsest jahtumisest hoiduda, et ei tekiks külmavärinaid, kananahka ihule. Peale seda pidada silmas, et kuumutuses ei viibitaks kauem kui 30min. Kui kehas tekib põletav tunne või hingamisel õhupuudus, hakkab pea ringi käima ja enesetunne halveneb - siis on see hoiatus, et saunaprotseduurid tuleb katkestada. Iga katse kannatada saunakuumust kauem kui enesetunne lubab, lõpeb põletuse või isegi minestusega.

Jahtumise ajal ei soovitata külma veega pead niisutada. Pärast sauna võtta dušši või uhtuda end kitsemuraka, kaselehtede, pärnaõite või vaarikalehtede leotisega. Seejärel pool tundi puhata istudes või lamades soojas ruumis, hästi kaetult.

Allikas: Terviseleht, Karl Veber

Majoraan kuulub dieetvürtside perekonda

Majoraani kultiveeriti vanas Egiptuses, Kreekas ja Roomas kui rituaalset maitse- ja ravimtaime. Ta kasvab looduslikult troopikaaladel, ka Lõuna-Euroopas, Hiinas ja USA-s. Kõige väärtuslikumaks peetakse tänapäeval prantsuse ja tšiili majoraani.

Meil on tuntud prantsuse leht- ja saksa pungmajoraan, mis oma külmakindlusega sobivad meie ilmastikuoludesse. Majoraan on päikeselembeline taim, eelistab kasvada huumusrikkal mullal. Juulis-augustis avab oma rohekasvioletsed õied. Võrseid on õigem lõigata enne õitsemist ning kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Majoraan kuulub dieetvürtside hulka ja seega on ta paljude maitse-kuivsegude koosluses.

Majoraan mõjub rahustavalt

Väikesed seemned idanevad kaua, seetõttu tuleks tööd alustada juba aknalaual nii umbes märtsis-aprillis, avamaale külvatakse meie oludes juunis.

Majoraani tugev maitse ja lõhn tulenevad eeterlikust majoraaniõlist, mida ta sisaldab 1-2%. Kamprit meenutavas maitses võib aimata ka tüümiani ja pune maitset. Lehtedes on tamiini (5%), parkaineid, vitamiine (karotiini, C-vitamiini).

Ravimtaimena kasutatakse majoraani maapealset osa. Et majoraanis leiduvate eeterlike õlide segu toimib ühelt poolt toniseerivalt, teisalt aga valuvaigistavalt ja antiseptiliselt, siis on reuma, podagra ja liigesepõletike puhul tehtud majoraanivanne. Samas võib valmistada salvi (analoogselt saialille salviga) ja ravitakse sellega veenilaiendeid, valutavaid liigeseid ja lihaseid.

Majoraanitee mõjub rahustavalt, seedekulglale spasmolüütiliselt, seda on kasutatud köha ja hingamisteede põletike korral; aitab ka meeleolulanguse ja peavalude vastu. Tee valmistamiseks võetakse ainult 1 tl ürti 1 klaasi kuuma vee kohta, lastakse tõmmata 1 tund ja juuakse paar klaasi päevas 6-7 päeva järjest.

Majoraan on suurepärane maitseaine

Meil kasvatatakse peamiselt maitsetaimena, kuid palju kasvatavad ka mesinikud, kuna on hea meetaim. Maitseainena on tuntud kõikjal ja ammust ajast vorstirohu nime all. Suure vürtsikuse tõttu lisatakse toitudele väikeses koguses, on tähtis maitseaine soolavabas dieedis. Majoraan on suurepärane maitseaine liha- ja köögivilja-, eriti maksa-, kaalika-, porgandi- ja kaunviljatoitudele, teda lisatakse kastmetele ja pekist väljapraetud rasvale koos sibula, õuna ning hariliku pujuga.

Teena on ta sobilik (ka külmana suvel) lõunasöökide juurde. Väga hästi sobib kasutada veretoitude juurde, seepärast on ammusest ajast kasvatatud majoraani verivorsti, vereleiva ja -käkkide maitsestamiseks.

Tasuks perenaistel harjutada ka hommikuputrudes, eriti tangu ja kruubi puhul, samuti teatud suppidesse nagu kalasupp. Imehästi sobib lambalihast toitudesse, eriti lambaprae maitsestamiseks. Järgnevalt pakun katsetamiseks huvitava majoraanisupi retsepti, mis sobib ka pidulikel juhtudel.

Majoraanisupp

200 g suitsuliha (soovitav lambaliha), 6 sibulat, 4 suurt porgandit, 1,5 kl värsket majoraani (0,5 kl kuivatatud), 20-25 rohelist karusmarja, 1 l lihaleent, 1 spl teravamaitselist kastet (sojakaste), peterselli, rohelist sibulat, soola.

Liha pruunistatakse kergelt, lisatakse sibul, porgand (tükeldatult) ja karusmarjad. Lisatakse sojakaste, lihaleem ja majoraan. Keedame kuni porgand on valminud. Enne serveerimist lisatakse sibul ja petersell.

Majoraani võiks sobitada ka porgandiga nagu pirukatäidistes või iseseisva toiduga.

Majoraaniporgandid

Porgandeid, soola, vett, võid, rõõska koort, majoraani. 4-5 porgandit tükeldatakse ja keedetakse vähese soolaga maitsestatud vees. Eraldi nõusse lisatakse või ja kallatakse juurde ilma vedelikuta porgand. Lõpuks lisatakse klaas koort ja majoraani.

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Mootorratta ja paadi kindlustamisest

Enne oma äsjaostetud mootorrattaga teele asumist või paadiga kevadisi laineid püüdma lähete soovitame mõelda natuke oma investeeringu kindlustamise peale. Tihtipeale ostetakse mootorrattad kuid enamgi veel paadid just investeerimise eesmärgil seega peaks selle kindlustamine olema prioriteediks.

-          Hinnake oma olukorra spetsiifikat. Mootorratta või paadi kindlustamine erineb mõneti auto või elamupinna kindlustamisest. Kui olete soetanud või ise ehitanud mootorratta, millel on väga spetsiifiline värvikate, võite saada kindlustusest lepingu, mis kaitseb Teid kahjustuste eest, mis võivad kuluka värvitöö rikkumisega seotud olla. Paadi kindlustamisel on samuti võimalik leppida kindlustajaga kokku täpsete lepingupunktide osas ning näiteks kindlustada kalastusvarustust ja puksiirteenuste korvamist. Kodu kindlustamisel paadi oma varadesse kirjutamise korral Te tõenäoliselt selliste kahjude eest end ei kaitse.

-          Kindlustusagentidega konsulteerides valige välja pakkuja, kes võimaldab Teil kindlustada kõige laiema spektriga kahjude vastu. Enne otsuse vastu võtmist soovitame ka Teiste paadi ja mootorrattaomanikega sel teemal vestelda ning koguda infot nende kogemustest.

-          Mitmed kindlustusepakkujad pakuvad Teile standardlepingut, mis ei erine oluliselt auto kindlustamisest. Leidke pakkuja, kellega on võimalik kokku leppida täpsemate lepingupunktide osas, sest kalli vara kindlustamise mõte on ju ikkagi mistahes kahjude tekkimisel nende kindlustuse pakkuja poolne korvamine.

Faktid, mida tasub teada PVC põrandatest

· PVC kui põrandakate leiutati üle 100 aasta tagasi, oma omadustelt on PVC antibakteriaalne ja allergiavaba. (PVC põrandakate koosneb: 45%PVC + 28% pehmendajad + 20% kriiti + 4% täiteaineid + 3% klaaskiud)

· PVC – põrandakate sobib ideaalselt allergikutele. Siledat ja vuugivaba pinda on lihtne vee ja puhastuvahendi lahusega puhastada.

· Paksemad PVC-d on suurepärased helisummutajad.

· Meditsiiniliselt on tõestatud, et PVC-kate on jalgadele sõbralikum kui ükski teine põrandakate, on jalale pehmem ja mõnusam kui kivi või laminaat. Seega sobib PVC igasse ruumi.

· Kõik PVC-katted sobivad põrandaküttega aluspõrandale.

· Paigaldus on lihtne, selleks pole erilisi tööriistu vaja. Kõige tähtsamad on terav nuga, liimikamm ja mõõdulint.

· Peale PVC-katte paigaldamist peab ruumi ventileerima, et vabaneda PVC-lõhnast. Tuulutamine peaks kestma kuni 24 tundi.

· Remondi tegemisel peaks põrandakatte paigalduse jätma kõige viimaseks tööks.

· Igapäevane PVC-katte hooldamine on ülimalt lihtne. Piisab kui eemaldada lahtine mustus harja või tolmuimejaga.

· PVC-katted liimitakse tervenisti aluspõrandale ja katte vuugid ühendatatakse külmjootvedeliku abil.

· Paigaldusel jälgi, et jääb võimalikult vähe liitekohti või, et liitekoht ei jää kõige suurema intensiivsusega käiguteele.

· Paanid asetada valguse ja akna suunas. Võimaluse korral vältida piki põrandaid jooksvaid vuuke.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.

Pintsel või rull?

Allikas: Vivacolor

Puravik

Eestis kasvab ligikaudu poolsada liiki puravikke, tõsi, paljud neist on väga haruldased ja korjajatele leidmis- ega söömisrõõmu ei paku. Puravikukorjajatele lohutuseks, et nende ihaldusobjektidest on mürgine vaid saatana-kivipuravik, mis on Eestis suhteliselt haruldane. Mitmed puravikuliigid on aga mittesöödavad mõru maitse tõttu. Kõige sagedamini tekitab seenelistele meelehärmi sapipuravik, mis rikub tänu eriti kibedale maitsele seeneroa. Ei tasu korjata ka väga vanu puravikke, vaatamata nende ahvatlevalt suurtele mõõtmetele. Tavaliselt on nad ussitanud ja paljudel liikidel on viljakeha muutunud ebameeldivalt pehmeks-limaseks. Vananenud seente biokeemiline koostis on oluliselt muutunud ja nendesse koguneb mitmesuguseid laguühendeid.

Tatikas on väärtuslik seen

Kõiki puravikke iseloomustab suhteliselt lihakas viljakeha. Kübara alumisel küljel on käsnjas kiht, mille moodustavad torukesed. Selles kihis valmivad puravike eosed. Et torukeste kiht eraldub kübarast suhteliselt hõlpsalt, siis on tavaks see puravike puhastamisel eemaldada. Tegelikult on noortel puravikel torukestekiht tihe ja kõva ning vägagi toitaineterikas. Järelikult tasub noori puravikke süüa koos kübaraaluse kihiga. Suurematel ja vanematel eksemplaridel tuleks torukeste kiht enne toiduks tarvitamist siiski eemaldada. Omaette rühma puravikuliste seltskonnas moodustavad tatikad. Ehkki paljud seenekorjajad suhtuvad nendesse põlastavalt, on tegemist väärtuslike söögiseentega. Paljudel tatikaliikidel katab kübarat limane nahk, mis tuleks enne toiduks tarvitamist eemaldada. Ja veel, mitmete tatikaliikide seenelihal on tugevalt parkivad omadused, mistõttu nende korjamisel ja puhastamisel värvub sõrmede nahk pruuniks.

Mida vanem puravik, seda vähem valke

Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Ehkki süsivesikute ja rasvade kogus on seentes vägagi tagasihoidlik, on puravikud ka nendes loeteludes suhteliselt esirinnas teiste seente seas. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Tänu veerikkusele säilib metsast toodud seenesaak üsna lühikest aega. Veeküllusel on teinegi tagajärg - värsked seened on lahja toit, sest sajagrammine puravikukogus annab meile vaid mõnikümmend kilokalorit toiduenergiat.

Kui magu on tundlik...

Puravikke saab toiduks tarvitada mitmel viisil. Kõige olulisem tõde peitub selles, et need seened ei vaja keetmist, sest see muudab nad vintskeks ja libedaks. Kahjuks on paljudel inimestel harjumus keeta kõiki seeni ühtlaselt kaua ja neid siis soolata. Sellise valmistusviisiga kaotavad puravikud neile omase maitse ja lõhna. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada. Kuivatatud puravikest võib jahvatamisel omakorda valmistada seenepulbrit. Võrreldes värskete seentega on kuivatatud puravikud oluliselt suurema toiteväärtusega. See on ka mõistetav, sest kuivatamisel on enamus veest seenetest ära auranud ja toitained on kontsentreerunud.

Paljud inimesed on ka tavaliste söögiseente suhtes ülitundlikud ja seente söömine põhjustab neil kõhuvalu, iiveldust ja kõhulahtisust. Paraku peavad ülitundlikud inimesed seeneteroogade nautimisest loobuma. Arvestama peab sedagi, et seened on suhteliselt raskesti seeduvad toiduained. Seentes, sealhulgas ka puravikes, on rohkesti mao tegevust ergutavaid ekstraktiivaineid. Et on valke on seentes kasinalt, siis toimivad seenetoidud tugeva mao ergutina ja nende söömist ei soovitata mao- ja kaksteistsõrmiku haavanditega inimestele. Eriti vastunäidustatud on nendele inimestele marineeritud seened. Samuti pole seeneroad kohased inimestele, kes vaevlevad kas maksa- või neeruhaiguste käes.

Allikas: Terviseleht, Urmas Kokassaar

Muru talveks ettevalmistamine

Hästi talvitub suvel ja sügisel õigesti väetatud ja hooldatud muru.

Viimastel niitmistel tuleb niita muru kõrgemalt, umbes 5-7cm kõrguselt. Niidetud muru tuleb murult eemaldada, et talveks ei jääks murule haigust tekitavaid koldeid. Samal põhjusel tuleb enne talve murult ära riisuda ka puulehed.

Ilusa muru loomisel peetakse väga oluliseks toitainete rikka mulla piisavat olemasolu, maapinna planeerimist õige kallakuga, et pinnasele ei koguneks liigvett ja õiget mulla happesust. Liiga happelisesse mulda külvatud muru hulka hakkab kasvama sammal ja muru muutub hõredaks. Happelist mulda tuleb neutraliseerida aialubjaga. Happelist mulda neutraliseeritakse juba muru rajamise ajal või hiljem, puistates aialupja murusse.

Liiga niiske ja happelise reaktsiooniga muld muutub tihedaks ja raskeks ning soodustab sammalde arengut. Sellist pinnast tuleks peale lupjamise ka õhustada. Hästi aitab riisumine tugevate piidega rehaga nii sügisel kui ka varakevadel.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Aiaharjutused rinnalihastele

Kes meist naistest ei tahaks olla kauni kehaga, kui rannariided selga paneme. Psühholoogide uurimused soopoolte vastastikuse atraktiivsuse komponentide väljaselgitamiseks on näidanud, et just nimelt rinnapartii on see, kuhu meessugupool oma pilgu esmajärjekorras naissugupoolt kohates suunab.

Tugevust, hästi toetatust vajavad nii väike kui suur rinnapartii, nii keskealine kui vanem partii, noor aga selleks, et võimalikult kauem vormis püsida. Nii et - naise jaoks on see koht oma kehas eluaegne tööpõld, paraku!

Väike torge vastassoo suunas - ega lõtvade, rippuvate rinnalihastega meesterahvas ka kena välja näe!

Järgnevalt tõhus rinnalihaseid arendav harjutus, mis vajab tegemiseks vaid tugevat seina.

Seisa seinast veidi kaugemal, kui on käte sirutuspikkus. Keera käed õlaliigestest sissepoole, sõrmed vaatavad üksteisele otsa. Pea on püsti, selg sirge.

Vaju kogu keha raskusega ette seinale. Käed võtavad sinu keha kaaluga võrduva koormuse vastu nii, et peopesad toetuvad täisulatuses seinale, sõrmed suunatud keskele kokku, vahe sõrmeotste vahel umbes 10 cm. Küünarnukid vaatavad küljele, õla- ja küünarvarred on maaga paralleelselt. Keha hoia võimalikult sirgelt. (Tüüpiline viga on, et istmik tahab minna taha uppi.) Pea on püsti (s.t. ei kuklasse viidud ega rinnale painutatud). Jalad on põlvist sirged, kannad maas.

Kui sa sellises asendis saad vastu seina laskutud, siis põhikoormus läheb rinnalihastele ega mitte kuhugi mujale. Seda meil ju vaja ongi!

Sellest samast asendist lükka end seinast eemale tagasi lähteasendisse (pilt 1). Kontrolli ennast, et tõuketöö tegemine jääks ainult rinnalihastele, kätele. Ära kaasa ei selga, istmikku ega jalgu.

Kui oled saanud asendid paika, siis astu seinast kaugemale ning pehme seinale vajumise ja sellelt ära lükkamise asemel kuku seinale ja seejärel tõuka jõuliselt end sellest eemale. Saavutad rinnalihastele tugevama koormuse.

KORDUSTE arv oleks 6 kuni 8 korda või enesetunde järgi.

Allikas: Terviseleht, Reet Pool

Toataimed sügisel ja talvel

Sügisel enne külmade saabumist on ülim aeg tuppa tuua suvel väljas olnud toataimed.

Talviseks perioodiks asetage taimed ruumides võimalikult valgesse kohta. Akende pesemine parandab oluliselt valgustingimusi.

Taimede lehed puhastatakse sageli üle niiske lapiga või kasutatakse selleks spetsiaalseid leheläikega puhastussalvrätte. Paksu tolmukorra all ei pääse valgus taimedele ligi.

Talvel peab vähendama toataimede kastmist. Enne järgmist kastmist veenduge, et muld potis oleks jõudnud eelnevalt veidi kuivada.

Väetamist võib sügis-talvisel perioodil jätkata vaid parajasti õitsvatel toataimedel.

Loe edasi: Toataimed sügisel ja talvel

Sibulapealsed - vitamiinid aknalaual

Mida päev kevade poole, vähenevad toidulaual kartuli- ja juurvilja toiteväärtused, olenevalt ka nende hoiukohtadest. Osaliselt saame katta puudujäägi sibulapealsete kasvatamisega köögis või toas.

Sibulapealsed ei ole maitseaine, vaid kõrge väärtusega toortoit talvel ja kevadtalvisel ajal. Sisaldavad nad ju palju teiste kasulike ainete kõrval rohkelt eelkõige C-vitamiini. Poest ostes on sibulapealsed kallid, sageli pole nad kuigi värsked ja on lämmastikväetisega üleväetatud. Nii ongi tervise huvides mõttekam sibulaid ise ajatada.

Ajatamiseks sobivad väiksema avausega vettpidavad purgid ja plastpudelid. Ajatamine toimugu valgusrikkas kohas - aknalaual või kohas, kuhu ka päikesekiir ulatuks.

Purkides ajatamiseks sobivad purgi avausest veidi suuremad sibulad. Enne kasvama panemist tuleb sibulal kuivanud kael ära lõigata, see on vaja selleks, et õhk paremini idude juurde pääseb ja siis on kasv kiirem ja saak suurem. Purgid täidetakse sooja veega ja sibulad asetatakse purgi peale. Sibula alumine osa, kus asuvad juurealged, peab ulatuma veidi vette (mitte palju, siis võib sibul mädanema minna). Niisama palju, kui sibulajuured vett kasutavad, tuleb aeg-ajalt juurde valada. Väetisi ja teisi kasvuaineid ei ole vaja vette lisada, sest pealsed kasvavad emasibula toiduvarude arvel. Soojas toas kulub pealsete tarvitamiskõlblikuks kasvatamiseks 25-30 päeva. Sibulapealsete pidevaks saamiseks panna sibulad ajatamisele 2-3päevase vaheajaga 3-4 purki - nii on sibulapealsed toidulaual pidevalt olemas.

Kui on piisavalt ruumi ja pealseid tahetakse rohkem saada, tuleb neid kastis kasvatada. Kast täidetakse kerge aiamulla või väetisturbaga. Kastis ajatamiseks sobivad 3-4cm läbimõõduga sibulad. Sibulad kasti panna tihedalt üksteise kõrvale ja pärast täita vahed mulla või turbaga, nii et lõigatud sibulakaelad jääksid täitemullaga ühele tasapinnale. Pärast istutamist ja hiljem aeg-ajalt kasta sooja veega. Vesi peab olema alati 25-30o soe.

Et veelgi rohkem väärtuslikke vitamiine saada, võib ka aknalaual veel pottides murulauku ning aedtilli kasvatada.

Allikas: Terviseleht, Kalju Pumbo

Auto valmisolek kevadeks

Lumi hakkab vaikselt taanduma, ilmad lähevad päikselisemaks ja kevad hakkab jalga ukse vahele seadma. Tegemist on ajaga, mil kodustes majapidamistes lükatakse aknad valla ja alustatakse kevadise suurpuhastusega. Seejuures ei tohiks unustada oma sõidukit kevadeks puhastada ja hooldada. Olenemata sellest, kas teostate hooldustöid ise või palkate selleks spetsialisti, peaks hoolde lõpuks olema külmast talvest ja suurtest lumevallidest räsitud masin valmis kevadest suvekuumusesse tuiskama. Alljärgnevalt toome välja mõned soovitused, millele keskenduda.

Loe autoomaniku kasutusjuhend hoolikalt läbi ja lase teostada seal nimetatud hoolded. Hooldejuhend kätkeb endas terviklikku nimekirja kõigist nõutud hooletest ja lisainfot ohtude kohta nende teostamisel ja muu säärase kohta.

Korista segadus autos, puhasta vaibad ja aknad, pühi esitulesid niiske lapiga, et neid mitte kriimustada. Lase auto korralikus käsipesulas puhtaks pesta. Kindlasti ära unusta teha pigieemaldust, sest talvistes oludes kipuvad just need väikesed mustad täpikesed koos teesoolaga Teie auto värvikatet kõige rohkem kahjustama. Soovitame ka kindlasti autot vahatada. Eeloleva päiksekuumuse, kevadvihmade ja tolmavate tänavate eest kaitseb Teie auto kere kõige paremini korralik vahatamine.

Loputa jahutusradiaator vanast jahutusvedelikust vastavalt hooldejuhendile puhtaks. Jahutusvedeliku taset, tosooli kontsentratsiooni ja seisukorda tuleks kontrollida perioodiliselt. Igakuiselt oma sõiduki määrdeainete ja jahutusvedelike seisukorda kontrollides võite mitmeid probleeme ennatlikult vältida. Jahutusvedeliku kontrollimisel ärge unustage auto mootoril lasta enne radiaatorikorgi avamist maha jahtuda!

Laske mootori jõudlusprobleemid nagu tühikäigul pöörete hüplemine, tõrked käivitamisel ja mootori suvalised seiskumised üle vaadata ja vajadusel parandada. Selliselt vähendate kütusekulu ja väldite väikeste probleemides suurteks ja kulukateks muutumist.

Kehvasti töötav konditsioneer tasub lasta tehnikul üle vaadata. Vanemate sõidukite konditsioneeride üheks suuremaks probleemiallikaks on osooni kahjustavate kemikaalide õhku pihustumine. See saab juhtuda aga vaid puuduliku ja halva hoolamise korral.

Vahetage mootoriõli vastavalt hooldejuhendile. Mitmed uuringud on näidanud, et õlivahetus on hoole, millele pööratakse kõige vähem tähelepanu. Kahjuks on aga tegemist mootori eluiga ja töökindlust silmas pidades tegemist võib-olla kõige olulisema tööga. Õlivahetuse käigus filtrit vahetades soovitame üle kontrollida ka kõik muud filtrif(õhu,kütuse jms).

Kontrollige rehvide, ka varurehvi, seisukorda. Laske rehvidel enne rõhu kontrollimist maha jahtuda. Ebatasane kulumine, vibratsioon, ühele poole kaldumine ja ebatasasused rehvi pinnal viitavad probleemidele veermikus.

Ärge unustage transmissiooni. Väga kulukate remonditööde vältimiseks teostage korralisi hooldusi.

Ohutuse ja mugavuse huvides soovitame kontrollida tulesid ja pirne. Läbipõlenud pirnid ja kulunud kojamehed vahetage ära. Täitke aknapesu vedeliku paak suvise lahusega ja vajadusel vahetage tuuleklaasi.

Kuidas vähendada stressi

·        Ära võta endale rohkem kohustusi, kui neid täita jõuad. Õpi ütlema mõnikord ka ei, sest kõike teha ei suuda keegi.

·        Kasuta lõõgastusvahendeid, nagu mediteerimine, meeldiva muusika kuulamine, kaunite vaatepiltide nautimine kujutavas kunstis ja looduses.

·        Tegele korraga ühe asjaga. Kui tööd ja toimetused kasvavad üle pea, siis vali neist üks, millega jätkata. Kui oled juba seotud mitme asjaga, tööta nendega järgemööda.

·        Muuda oma elustiil nii tervislikuks kui võimalik: söö tervisele kasulikku toitu, piira kohvi joomist ja alkoholi, loobu suitsetamisest, puhka küllaldaselt, hoolitse regulaarse kehalise tegevuse eest, tasakaalusta töö- ja kosutusperioodid, et taastada füüsilist ja vaimset töövõimet.

·        Tee tööpause, et võtta aeg maha ja pühenduda oma meelistegevusele, mis pakub mõnu.

·        Hoolitse selle eest, et sul oleks sõpru ja et alati võiksid leida armastust, toetust ja nõuannet oma perekonnalt.

·        Täienda pidevalt oma erialaseid teadmisi ja hangi informatsiooni kõige uue kohta, et sul poleks raskusi oma kutsealal.

·        Leia oma tegevusalal endale mõttekaaslasi.

·        Kui stressist on raske üksi võitu saada, pöördu arsti poole. Koostöö arstiga aitab leida jõudu ja tuge raskustest üle saamiseks.

Allikas: Terviseleht