Nokitse.ee

Joonte ja triipude värvimine

Jooned ja triibud lisavad ruumile klassikalist hõngu. Triipude kasutamine lisab korrapärasust ning tekitab tunde, et ruumi lagi on kõrgem. Üksikud jooned muudavad ruumi visuaalselt tükeldatuks ning lisavad minimalistlikku väljanägemist seintele.

Jooned

Sirge ning defektideta joonte saamiseks, mis jaotavad teie ruumi horisontaalselt või vertikaalselt kaheks, peate teostama mõõtmis-ja teipimistööd väga hoolikalt. Vertikaalsete joonte saamiseks on palju abi vesi-või laserloodist. Soovitame kasutada viimast. Horisontaalse joone saamiseks on mitu varianti: võrdsete kauguste mõõtmine põrandast ja laest ning kasutades laserloodi. Põrandast ja laest mõõtmise puhul peate olema kindel, et need on sirged.  Olles valinud joonte mõõdistamise meetodi, tõmmake pliiatsi abil seinale joon, mida järgides saate paigaldada maalriteibi. Kui soovite teha triipu, siis märkige ka teine joon, mida mööda saate paigaldada maalriteibi. Laserloodi kasutades ei ole ilmtingimata vajalik seinale pliiatsiga jooni vedada.  Ühtlase vahega triibu saavutamiseks võite kasutada ja maalriteipi. Seejuures on puuduseks, et maalriteipide erinevate laiuste sortiment on piiratud.

 Pärast joonte markeerimist seinale, paigaldage maalriteip hoolikalt mööda joont, jättes see pool joonest vabaks, mida soovite värvida. Jälgige, et teip saaks seinale kinnitatud hoolikalt. Lohakalt paigaldatud maalriteibi puhul, mille servad ei ole korralikult kinni silutud, läheb värv teibi serva alla ning rikub lõpptulemuse. Värvimiseks võid kasutada pintslit või värvirulli. Pärast värvimist lase värvil korralikult kuivada ning eemalda ettevaatlikult teip. Seina poolitamiseks värvige esmalt üks pool seinast ja laske kuivada ning seejärel paigaldage sellele poolele teip. Seejärel värvige ülejäänud osa seinast.

Triibud

Triibuliste seinade värvimiseks kasutatakse sarnast tehnikat nagu seinu poolitavate joonte tegemisel. Märkimisjoonte tegemist alusta alati seina keskkohast ning liigu külgede suunas (eeldusel, et kasutate horisontaalseid triipe).

Alusta abijoonte märkimist seina keskmisest osast. Märgi seina ülemisse serva triipude laiuse märgid. Triibu laiuse saate ise otsustada (võrdse laiusega või erinevad).

Olles seina ülemisse serva märkinud triipude laiused, alustage abijoonte tõmbamist laest põrandani. Selleks kasutage vesiloodi või laserloodi. Tehke abijooned kogu seina ulatuses.

Kasutage triipude servade ääristamiseks maalriteipi, jättes värvitav pool teibist vabaks. Jälgi, et teip oleks hoolikalt paigaldatud ning seejärel värvi triibud soovitud värvi.

Pärast värvi kuivamist eemalda ettevaatlikult kogu paigaldatud maalriteip.

Kahevärviliste triipude tegemiseks värvige kogu sein esmalt heledamat tooni ning seejärel tehke triibud tumedama värviga.

Joonte vedamine kuivamata värvile

Selle tehnika puhul kantakse suhteliselt paks kiht värvi seinale ning seejärel veetakse pintsliga triibud veel vedelasse värvi. Jooned võivad olla horisontaalsed, vertikaalsed või moodustavad mustri. Juhul kui otsustate seda tehnikat kasutada, on mõistlik katta väike osa seinast (näiteks ülemine või alumine osa seinast), sest see tehnika eeldab, et triipude tõmbamine käib ühe pintslitõmbega kogu värvitud ala ulatuses. Juhul kui Te ei ole just kaks meetrit pikk ja väga kindla käega, on pintsliga sirgete triipude tõmbamine laest põrandani praktiliselt võimatu. Üldiselt kasutatakse seda tehnikat väiksemate pindade nagu pildiraamid ning lauaplaadid katmiseks.

Värvi valmistamiseks võta üks osa lateks värvi ning üks osa valmiskujul tapeediliimi ja sega need kokku. Kata väike osa seinast selle seguga. Enne triipude tõmbama asumist niisuta pintslit. See väldib esimese paari tõmbe korral liigset värvi eemaldumist pinnalt. Hoia ühe käega pintslit käepidemest ning teise käega suru õrnalt pintsli harjaseid. Teise võimalusena võite hoida pintslit seinaga võimalikult väikese nurga all. Tõmmake pintsliga läbi värvi ühtlase kiiruse ja survega, korrates protsessi kogu pinna ulatuses kuni kaetud osa saab praktiliselt triibustatud. Seejärel kata uus osa seinast värviga ning korda kogu protsessi.

Akende pesemine

Kevade saabumine ei ole enamasti kellelegi vastumeelne, ent kui hakatakse mõtlema kevadisele suurpuhastusele, siis seejuures on ilmselt kõige tüütumaks osaks akende pesemine. Olgem ausad, mitte kellelegi ei meeldi akende pesemine, ent kui aknad on pestud, on kodus palju parem olla. Järgnevalt vaatame mõningaid nippe, mis teevad akende pesemise lihtsamaks.

Ettevalmistused

Esmalt pange valmis kõik asjad, mida vajate akende puhastamiseks. Korralik aknapesukomplekt säästab oluliselt Teie vaeva. Hea komplekt koosneb plüüsist aknapesurist, alusest, kuhu pesur kinnitada, kuivatuskummist ja varrest (vajadusel teleskoopvarrest, mis on reguleeritava pikkusega).  Iga kasutuse järel tuleb plüüsist pesur loomulikult korralikult puhtaks pesta. Veenduge, et kuivatuskummi laius ei oleks laiem kui teie kõige kitsam aken.

Aknapesukomplekti puudumisel on teil tarvis pesukäsna, käterätikuid ning ajalehti. Lisaks läheb teil vaja kaussi sooja seebiveega ning ka kaltsu või puhastuslappi, millega puhastada aknad ja veelauad.  Lisaks kõigele muule on abiks ka paar ajalehte.

Akende pesemine

-  Peske aknaid pilvisel päeval, sest otsese päikese käes kuivavad aknad liiga kiiresti. Võtke korraga ette üks aken ning pärast selle pesemist liikuge järgmise juurde.

-  Alustage akende pesu seestpoolt ning pärast sisemiste poole pesemist liikuge väljapoole.

-  Akende sisemise poole puhastamisel pange vee kogumiseks põrandale ja aknalauale ajalehed või vanad kaltsud.

-  Järgmiseks kasutage aknapesurit või svammi ning niisutage aken seebiveega.

-  Seejärel kuivatage aken kuivatuskummiga, alustades ülemisest nurgast. Tõmmake kummiga ülevalt alla ning korrake protsessi kuni olete jõudnud vastasnurka. Kuivatage kuivatuskummi iga paari tõmbe järel. Nii väldite mustuse tagasisattumist klaasile.

-  Kuivatuskummi puudumisel kuivatage aken esmalt kuivatuslapi või käterätikuga ning seejärel poleerige klaas kokku kortsutatud ajalehega.
-  Viimaks kuivatage ka aknaraam.

Välimise poole pesemine

Akende välimise poole pesemise protseduur on sama mis sisemisel poolel. Kuna akna välimine pool on keskkonnast tulenevalt oluliselt mustem, siis peate sellega rohkem vaeva nägema.

Kui kasutate akna kuivatamiseks kuivatuskummi, siis liigutage seda võrreldes sisemise poolega ristipidises suunas. Näiteks, kui kuivatasite sisemise poole vertikaalselt, siis välimine pool kuivatage horisontaalselt. Nii näete pärast kuivamist,  kas kuivatustriibud (juhul kui on) on seespool või väljaspool ning saate selle koha üle käia.

Bensiinilõhna eemaldamine autost ja vaibalt

Kui tunnete kodus või autos bensiini või diisli lõhna peate selle allika kohe üles otsima ja ära puhastama. Alljärgnevalt toome paar sammu, mida läbides peaksite probleemi kiiresti ja efektiivselt lahendama.

Vajalikud tarvikud

• Paberrätikud
• Kuum vesi
• Söögisooda
• Valge äädikas
• Kuiv/märg tolmuimeja
• Vanilje
• Sidrun
• Puhastuskalts
• Segamiskauss

Samm 1 – lõhna enda kehalt eemaldamine

Kui piserdasite tanklas või garaažis tööd tehes enese peale bensiini, tahate sellest kindlasti lahti saada. Õnneks on see suhteliselt lihtne, kuigi peate koostisosi jälgima allergiate suhtes. Segage natuke vaniljet vette, immutage puhastuskaltsu selles ja nühkige määrdunud kohta oma kehal. Sama võite teha vee segamisel väikse koguse äädika ja sidruniga. Kui olete end kergelt vigastanud, on vanilje ärritusest hoidumiseks sobivaim valik. Peale seda mine duši alla või vanni, et eemaldada endalt vanilje, sidruni või äädika lõhn.

Samm 2 – lõhna eemaldamine autost

Kui olete bensiini autosse tilgutanud(juhtub tihti, kui kannate kaasas kanistrit), on töö veidi keerulisem kuid mitte midagi võimatut. Esiteks soovitame kasutada söögisooda, äädika ja kuuma vee lahust, kui see ei tööta lugege alternatiivsetest meetoditest. Segage söögisooda, äädikas ja vesi kausis kokku, kastke puhastuslapp sisse ja nühkige õrnalt auto istmeid või jalamatte. Hiljem tuulutage neid.

Samm 3 – lõhna eemaldamine vaibalt

Viimasena, koht mille puhstamisel peate olema eriti ettevaatlik. Parim variant on võtta 2 segamiskaussi, paar kaltsu, kuuma vett, söögisoodat, äädikat ja tolmuimeja. Esiteks võtke kalts ja immutage nii palju bensiini kui võimalik, määrdunud kohast kaltsu sisse. Ühte kaussi tehke kuuma vee ja natukese äädika lahus, teise segage kuuma vee sisse söögisoodat, kuni olete saavutanud pastasarnase segu. Nüüd kandke äädika ja vee lahus kohale vaibal, mis bensiini järgi lõhnab. Puhastage koht mõne minuti pärast puhastuslapi ja tolmuimeja abil. Järmiseks kandke vee ja sooda segu samale kohale ja puhastage see samuti mõne minuti pärast puhastuslapi ja tolmuimejaga. Peale seda puhastage koht kuuma veega ja laske tal lihtsalt kuivada.

Kõik meetodid on ühtmoodi tõhusad. Endale sobiv valige välja materjale, kohta ja puhastusaineid arvesse võttes.

Kodu turvalisus teie äraoleku ajal

Pikemale reisile minek eeldab tavaliselt palju eeltööd. Enamasti on vajalik broneerida lennupiletid, hotellid jms. Lisaks pikale planeerimisele tasub mõelda veel ühele väga olulisele asjale – kuidas tagada enda kodu ohutus ajal, mil olete ära. Siin on mõned ideed kuidas tagada enda kodu turvalisus.

Loe edasi: Kodu turvalisus teie äraoleku ajal

Patjade puhastamine

Patjade puhastamine on asi, mida valdav enamus meist unustab regulaarselt teha, eeldades, et padjapüür kaitseb patja mustuse eest. See on väärarusaam. Teie padjad määrduvad higiga, pinnale koguneb surnud nahk ning elutsevad tolmulestad ja teised ebameeldivad elukad. Seetõttu on oluline, et puhastaksite patju regulaarselt.

Järgige siin artiklis antud lihtsaid näpunäiteid ning hoidke kutsumata külalised patjadest eemal.

1. Samm: lugege kasutusjuhiseid

Patjadel on alati küljes infosilt, kus on kirjas viisid nende hooldamiseks. Enne valiku tegemist keemilise puhastuse ja masinpesu vahel, tutvu hooldusjuhisega.

2. Samm: keemiline puhastus või pesemine

Kui instruktsioonide kohaselt võite patja puhastada üksnes keemilises puhastuses, siis ärge üritage seda pesta. See rikub Teie padja.

3. samm: masinpesu või käsipesu

Kui kavatsete enda patja pesta pesumasinas, siis peske seda eraldi. Patju peab alati pesema üksnes õrna pesuprogrammiga. Nii võite kindel olla, et padi ei lähe vormist välja.

Patjadel on erinev täidis ja seetõttu kasutage parima tulemuse saamiseks seepi ning võimalusel vältige pesupulbrit. Vedelseep on enamasti parim valik. Pärast pesutsükli lõppu laske masinal teha 2-3 loputustsüklit, kindlustamaks seebi täielikku väljaloputamist. Laske masinal korrata paar korda ka tsentrifuugimisprotsessi, tagamaks maksimaalset vee eraldamist.
 

Juhul kui pesete patju käsitsi, siis täitke kauss sooja veega, lisage vedelseepi ning paar tilka pesupleegitajat. Kastke padi täielikult vette ning jätke umbes tunniks likku. Seejärel väänake patja paar korda ning loputage jooksva vee all vähemalt 15-20 minutit kuni seep on täielikult välja loputatud. Üleliigsest veest lahtisaamiseks pange padi tasasele pinnale nõrguma.
4. samm: kuivatamine

Sõltumata sellest, kas pesete patju käsitsi või masinaga, peate enne kasutamist veenduma, et padi on täielikult kuiv.

Kui kasutate kuivatamiseks pesukuivatit, siis võtke tsükli jooksul padi paar korda välja ning kloppige kohevaks. Kindluse mõttes kuivatage patja kaks korda. Ärge pange teisi esemeid koos padjaga kuivatisse.

Pärast kuivatamist kloppige padi kohevaks ning jätke enne kasutamist päevaks või paariks tuppa kuivama. Nii saate kindel olla, et padi on täielikult kuiv ning kasutamiseks valmis.

Talveriiete hoiustamine

Pärast külmade taandumist ja lume sulamist on aeg hakata mõtlema talveriiete hoiustamisele. Kampsunid, mantlid, mütsid ja kindad tuleb korralikult hoiustada ning teha ruumi suvistele riietele. Enne riiete hoiustamist tuleks aga teha mõned ettevalmistused, mida järgnevalt vaatamegi.

1. Peske riided enne kappi pakkimist puhtaks. Nii väldite olukorda, kus külma aja saabudes on riided koppinud lõhnaga. Puhaste kudumite puhul on ka koiliblikate kahjustuste tõenäosus väiksem.

2. Riiete pikaajaliseks hoiustamiseks võite kasutada plastmassist hoiukarpe. Lühiajaliseks hoiustamiseks sobivad ka pappkarbid.

Loe edasi: Talveriiete hoiustamine

Tolmuimeja korrashoid

• Kasutamisjuhend on äärmiselt väärtuslik dokument. Kasutage imejat vaid juhendis näidatud viisidel
• Kasutage vaid käesolevale tolmuimejale ettenähtud tolmukotte
• Tolmuimeja lõdviku ühendus võib vigastuda eriti siis, kui imejat lükatakse üle selle
• Märgadelt pindadelt tolmu imemine võib rikkuda teie masina
• Tolmuimejaga ei tohiks imeda tuletikke, hõõguvat tuhka või sigarette ega teravaid esemeid
• Keelatud on imeda kergesti süttivaid vedelikke nagu näiteks bensiin väi puhastus muid puhastusaineid
• Tolmuimeja ei sobi õues kasutamiseks!

Ruumikujundus tapeedi abil

Tihti piisab toale uue näo andmiseks vaid tapeedivahetusest, millega saab igaüks omal käel hakkama ning võimalusi erinevate lõpptulemuste saavutamiseks on lõputult.

Esmaseks ja olulisimaks teguriks tapeedi valikul on loomulikult isiklik maitse, kuid lisaks sellele tasub enne lõpliku otsuse langetamist järele mõelda, millist atmosfääri tapeedi abil luua soovitakse. Erinevatel värvidel ja mustritel on inimese psüühikale erinev mõju ning leidub põnevaid võtteid ja nippe, mis aitavad kerge vaevaga soovitud tulemust saavutada.

Väikestes ruumides on mõistlik kasutada heledaid tapeete, mis muudavad ruumi visuaalselt suuremaks, samas kui suured ruumid muutuvad hubasemaks tumedate tapeetide abil.

• Kasutades pikiseintel tumedaid ja otsaseinal ning põrandal heledaid toone, muutub ruum visuaalselt sügavamaks. Sama tulemuse loob ka seina keskel jooksev porte.

• Kõrgust annavad ruumile juurde püst-triibuline tapeet ning vahetult lae alla paigaldatud porte.

• Oluline on arvestada ka loomuliku valguse hulgaga ruumis. Varjulistes tubades on mõistlik kasutada erksamaid päikeselisi toone või sooja varjundiga pooltoone. Päikesepaistelistes tubades muutuvad erksavärvilised tapeedid veel intensiivsemaks, seega peaks neisse tubadesse valima heledamad ja jahedamad toonid.

• Kindlasti peaks arvestama ka juba olemasolevate sisustuselementide ja mööbliga. Hele mööbel pääseb paremini esile tumeda tapeedi taustal ja vastupidi. Kui ruumi seintel on palju pilte, sobib seinale kas struktuur- või tekstiiltapeet.

• Eelnevat silmas pidades on kindlasti oluline enne lõpliku valiku tegemist vaadelda tapeedi näidiseid ka koduses valguses ja sisustuse taustal.

• Eriliste efektide loomiseks tapeedi abil võib katsetada näiteks toa lae tapetseerimise või põranda tapeediga katmisega ( viimasel juhul tuleb tapeedi pind kindlasti katta kulumist takistava lakikihiga).

• Kataloogist tapeedinäidise vaatamisel tuleks kataloog tõsta püstiasendisse, eriti läikivate tapeetide puhul, kuna valgus võib tapeedi pinnal väga erinevalt mängida ning lõpptulemus jääda ettekujutatust sootuks erinev.

Kallimate disaintapeetidega ei pea katma tervet seina, vaid neid võib kasutada ka huvitava aktsendina näiteks värvitud seintega ruumides või üksikute paanidena ühevärviliste paanide vahel.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.

Mootorratta mootoriõli valimine

Kui olete valimas oma mootorrattale sobivat mootoriõli teadke, et olemas on 2 tõelist valikut. Võite valida nafta baasil tehtud õli ja sünteetilise mootoriõli vahel. Mõlema valiku pooldajaid on küllaga ja palju on ka neid, kes keelduvad põhimõtteliselt teist valimast.

Viskoossus

Võimalik, et just viskoossus ehk tihedus on mootorratta õli valimise puhul esmase tähtsusega. Kuna mootor käib kordi kiiremini ringi kui auto oma, peate valima õli, mis säilitab oma tiheduse ka kõige vaenulikemas olukordades.

Uuringud, milles on võrreldud sünteetilise ja petrooleumi baasil valmistatud õlide viskoossust, näitavad et tihedus langeb aeglasemalt sünteetilises õlis. Väidetavalt on suurim langus õli viskoossuses umbes esimese 1500 km jooksul peale õlivahetust. See tähendab, et sünteetilise õli omadused säiluvad kauem ja seda tuleb vahetada harvemini.

Hõõrumist muutvad tegurid

Paljud mootoriõlide tootjad kasutavad erinevaid hõõret vähendavaid aineid nagu grafiit. Sõiduautode puhul, mis ei ole väga kapriissed, tohib selliseid õlisid kasutada. Küll aga soovitame mootorrattale õli valides sellistest toodetest mööda vaadata. Kuna tuntud tootjate kaup on usaldusväärne, soovitame osta õlisid, mille kaubamärk on teada-tuntud ja mille kohta Te halbu sõnu pole kuulnud. Uued turule sisenejad kasutavad turuosa suurendamiseks erinevaid „nippe“ mis võivad pikaajalise kasutusaja puhul olla saatuslikud mootorile ja kulukad Teie rahakotile.

Tootja soovitus

Olgugi, et Teie kaherattalise sõbra tootja soovitab kasutada ühe kindla tootja õlisid, ei tähenda seda, et Te seda järgima peate. Kuna teiste õlide kasutamisega Te garantiid ei riku, ärge muretsege kohati kallimaid ja paremaid õlisid kasutamast.

Korrosioon

Olenevalt Teie elu- ja asukohast, võib Teie ratas seista garaažis järjest kuid. Sellisel juhul peate valima õli, mis kaitseb Teie sõidumasina mootorit rohkem neil hetkedel, mil ratas seisab. Üldiselt on selliseid mootoreid paremini hoidvad õlid sünteetilised õlid. Mõned brändid kasutavad seda ka enda eelisena.

Sõidutingimused

Valides sobivat õli arvestage kindlasti tingimusi, mida Teie ratas peab taluma. See on üldjuhul korrelatsioonis valitud õli viskoossusega. Kuna Eestis on talvised temperatuurid üldiselt alla 10 miinuskraadi, soovitame kasutada õlisid, mille tihedus on 5W20 ja 5W30. Kui hoiate ratast soojendusega ruumis ja talvel teda välja ei vii kasutage 10W40 tüüpi õlisid. See tähendab, et külma ilmaga on õli viskoossus 10 ja soojana 40, ehk ta voolab hästi.

Lisandid

Lisks hõõrdumist vähendavatele lisanditele kasutatavad tootjad õlides dispersante(hajutusaineid) ja detergente(puhastusaineid), mis aitavad mootorit oksüdeerumisel puhtana hoida.

Voolavuspiiri moondurid aitavad mootoriõlil külma ilmaga kergemini voolata. Eestis talvel, sügise lõpus ja kevade alguses sõites võivad need vähendada oluliselt mootori kulumist ja kütusekulu.

Tahaks tikkida, aga värvi ei ole

Tikkida saab ka kesise värvivalikuga. Ja ka “muhu tikandit” saab niimoodi teha. Eriti hea on see veel siis, kui oma värvimeeles kindel ei ole ja niidivalik kesine. Kuigi seda saaba alati rikastada erinevate värvidega.

1. Vali meeldima hakanud muster välja. Siin kasutasin Muhu käsitööseltsi “Oad ja eed” levitatavaid lilltikandi mustreid.

2. Vali välja ese, mida soovid tikandiga kaunistada ja passita motiiv või kompositsioon sellele. Jonista peale markeriga või kanna joonis veeslahustuvale kangale või -kilele, mida saab jätta tikkimise ajaks tugevduseks. trikotaažkangale on ilma tugevdusriideta väga-väga raske tikkida. Tugevdusriide võib panna ka tikandi pahupoolele – kui ei leidu lahustuvat kangast, sis saab selle ülejäägid teravate kääridega pärast tikkimist lihtsalt ära lõigata. Muster tuleb kangale kanda siiski pealtpoolt.

3. Vali alusmaterjaliga sobiv tikkimisniit. Õhemale materjalile õhem ja paksemale toekam, puvilasele puuvillane, villasele villane, akrüülmaterjali võib kaunistada ka akrüüllõngaga. Olen kohanud akrüüllõngu ka villasel kangal, kuid tõtt-öelda ei mõju need seal loomulikena. Pigem siis värvida villane lõng ise vajalikku värvitooni.

4. Vali alusmaterjali värviga sobiv tikkiminiit. See võib olla nii toon-toonis, kui kontrastne või täiendvärv. Sellest valikust sõltub, kuidas tikand välja paistma jääb.

5. Tiki kogu kujund valitud värvi niidiga kangale.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.

Soojuspumbad - kuidas valida?

Tänu järjest kiiremale energiahindade tõusule kogu maailmas, on oluliselt rohkem hakatud otsima küttelahendusi, mis aitaksid kulusid kokku hoida. Selliseks lahenduseks on juba mõnda aega kõik soojuspumpadega seonduv. Arendustöö käib soojuspumpade osas viimastel aastatel järjest kiiremas tempos, kuna on tekkinud suurem nõudlus ning läbimüük. Koos sellega on aga kasvanud ka tootearendusse tehtud investeeringud ning seetõttu areneb valdkond hetkel väga kiiresti.

Tarbija jaoks tähendab see ennekõike seda, et igal aastal tulevad soojuspumba tootjad välja järjest uuemate ja paremate näitajatega seadmetega.

Loe edasi: Soojuspumbad - kuidas valida?

Näpunäiteid lapse õpikeskkonna kujundamiseks

Sobilik koht õppimiseks aitab lapsel paremini keskenduda. Kodutöö tegemine lärmakas elutoas või köögis võib olla lapse jaoks häiriv. Paku lapsele õppimiseks keskkonda, mis aitab tal paremini keskenduda. Olenemata sellest, kas alustad tühjast toast või kujundad ümber olemasolevat ruumi, saad lapsele pakkuda õpikeskkonda, mis aitab tal koolitöödega efektiivsemalt hakkama saada. Järgnevalt mõned näpunäited.

Loe edasi: Näpunäiteid lapse õpikeskkonna kujundamiseks

Peenraroosid - lõikamine

 Lõikamata või valesti lõigatud roosipõõsas vananeb juba viie aastaga. Õigesti hooldatud roosipõõsad õitsevad samal kasvukohal rahuldavalt 8-12 aastat, jõulisemad külmakindlad sordid ka kuni 20 aastat (nt `Flammentanz`).

Rooside lõikamise põhitõed:

-    Kevadel lõigatakse ära kõik kuivanud taimeosad, juurekaelast väljaulatuvad tüükad lõigatakse tagasi mullapinnani
-    Elusad võrsed lõigatakse tagasi 1-2cm kõrgusele alt lugedes kolmandast kuni viiendast pungast
-    Vanad,  kollakaspruunid võrsed lõigatakse põõsast välja, kuna kõige rikkalikumalt õitsevad 1-2 aastased võrsed.
-    Kõrgetel pargiroosidel lõigatakse tagasi ainult pruunistunud tipud.
-    Juulis lõigatakse tagasi äraõitsenud õisikud, ülevalt lugedes kolmanda lehe kohalt.
-    Oktoobri alguses valmistatakse lõikamise abil roos ette talveks – rohtsed ja poolpuitunud võrsed kärbitakse, et sundida võrseid enne talve puituma.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Millal lõigata viljapuid?

Õunapuid võib lõigata peaaegu aastaringi. Varakevadel kui suur pakane on möödas ja keskmine õhutemperatuur nullilähedane. Tavaliselt on hea aeg märtsis, aga ka soe veebruar on selleks sobiv. Hilisem lühiajaline külm kurja ei tee. Pakasega ei saa lõigata seetõttu, et külmunud okstesse tekivad lõikamisel kergesti lõhed. Ka pärast karmi talve on algusaeg küsitav. Aednik tunnetab seda ninaga, Sina sellega, et tööd teha oleks mõnus. Aga kui kuivi ja kahjustunud oksi ilma lehtedeta ära ei tunne, siis see on märk, et võta töö ette peale jaanipäeva. Muud hullu ei olegi, aga võid lõikamistuhinas eemaldada vajalikud oksad ja alles jätta kahjustunud, mis ei lehti ja kuivavad sootuks.

Teine sobimatu lõikuseaeg on pungade puhkemisest lehtede täiskasvamiseni. Sel ajal kasutavad taimed kogu energia lehtede, võrsete ja õite moodustamiseks.

Peale jaanipäeva kuni augusti lõpuni võib taas õunapuid lõigata. Suvise lõikuse kasuks räägib vesivõsude mittetekkimine ja haavade kerge paranemine. Praktikud, lõikavad isegi septembris ja oktoobris. Rannikul ja saartel pole sellest probleemi, aga sisemaal peab suured lõikused lõpetama augustis ja pisilõikustega septembris piirduma.

Kindlasti murra suvel ära uued kasvud ja näpista üleliigsed viljaalged

Suvise lõikusega harveneb võra ja viljad pääsevad päikese kätte. Viljade õige suuruse ja saagi tuleval aastal tagab viljaalgete harvendamine, siis puu ei kurna ennast liigsete viljade kandmisega ära ja saab keskenduda uute õiepungade tekitamisele. Viljaalgete ja uute võrsete näpistamisega väldime ka õunapuu oksa murdumist. Jäta kobarasse alles vaid 1-2 ilusamat õuna.

Peale suurt kevadist lõikust on südasuvel mõnus murda vesivõsusid, kuna tulevad kinnituskohast kenasti lahti ilma, et koorerebendit tekiks ja kuna oksakääre ei ole vaja kasutada, siis pole ka ohtu, et tüügast jääb.

Harjuta ennast õunapuu eest hoolitsema suvel

Suvine lõikus ei tekita vesivõsusid ja haavad paranevad kiiremini kuna kasvuajal on puudel rohkem energiat ja see on suunatud õigesse kohta. Eriti mõtekas on noore õunapuu hooldusega alustada suvel ja ainult suvel edaspidi lõigatagi.

Vana ja väga jämeda tüvega ning kõrge õunapuu on soovitav jupphaaval, so 2-3 aasta kaupa ja kevadel noorendada. Samal suvel tuleb kindlasti vesivõsud murda. Kui lõigatud saad, siis edaspidi ainult suvel hooldagi.

Õunapuid, mis on väga kõrged, aga kõhnemapoolse tüvega võib noorendada ka suvel kui on parasjagu alumisi värskeid oksi, mis alles jätta. Kui all on kõik kuivanud, siis soovitatakse lõigata kevadel. Kevadine lõikus ergutab nad kõvasti uusi andma. Suvel nopid vesivõsud ja edaspidi hooldad vaid suvel.

Vaid kevadeti lõigates jäädki lõikama ja vesivõsude võtmise maha magades ka noorendama, sest uutest püstistest kasvudest kasvab puu taas kõrgusesse ja saab uhke paruka. Puu pidev noorendamine nõrgestab teda oluliselt. Kuigi õunapuule lõikamine meeldib, aga mitte “rumal lõikamine”.

Lõikehaava katmine on hädavajalik kaitse ilmastiku eest

Soojal ja niiskel perioodil lõigates soovitatakse lõikekohad haavapeitsiga üle tõmmata kuna õhus levib palju seeneoseid. Lõikamise ajal saastunud haava võib desinfitseerida näiteks karbamiidi 5 %-lise lahusega. Mitte mingil juhul ei tohi haava ainult aiavahaga katta kuna nii sulged haigustekitaja puu sisse. Parem on lasta haaval kuivada ja siis kui puit ilmutab kuivamise märke haavapeitsi või õlivärviga katta.

Teame, et haav saastub juba lõikamise ajal kui õhk on soe ja niiske. Aga me ei jõua ja ei viitsi ju kõiki lõikekohti nagunii desinfitseerida. Targem on puud lõikusega korras hoida, kindlasti väetada, ennetada kahjureid ning lõigata päikesepaistelise ja tuulise ilmaga.

Katta on vaja kaitseks ilmastiku eest, et niiskus ei pääseks puitu lagundama. Samal põhimõttel värvime puitaeda ja maja fassaadi. Kuivanud puit on nagu käsn, mis õhuniiskuse endasse kogub. Kui kaitsekiht on haavalt maha kulunud, siis tuleb uuesti katta.

Meie poodides on saadaval kasutajasõbralikus pakendis palsamid ja peitsid (oleneb tootjafirmast ja tõlkest) puudele ja põõsastele lõikehaavade kaitseks välismõjude eest. Näiteks Kemira maale toodud “Haavasuoja” on lisaks ka keskkonnasõbralik. Väga hästi sobib ka vana hea õlivärv.

Lõikamisel ole hoolas

Haav peab saama sile, et kahjuritele peidukohti ei jääks. Kasuta vaid teravaid lõikeriistu! Kui lõikehaava äär jääb kare, silu see kohe peale lõikust terava pussi või aianoaga. Hiljem puit kuivab ja parandamine ei ole enam nii mugav ning puule mõnus.

Tüükad on pahad! Nende kaudu lähevad puu sisse haigused ja puu võib kahjustuda juurteni. Tüügas on nagu käsn, mis kogub niiskust ja selle tagajärjel aja jooksul pehkib ning mädaneb muutudes huumuseks ehk mullaks. Ka vähile meeldib sellele kinnituda. Oks tuleb saagida tüve ligidalt ehk oksakrae pealt. Igaks juhuks pikema lõikekoha jättes, jätad tüüka.

Sügisel jäta puule aega talveks valmistuda. Kuiva suve korral tuleb puid sügisel tugevalt kasta, mis on puule vajalik veevaru talletamiseks, et talve üle elada ja kevadel, kui maapind on veel külmunud, intensiivse päikese vastu seista. Vee puudusel on koorerebend kevadel varmas tekkima.

Väetamine on vajalik

Võtame puult viljad ja seetõttu oleme kohustatud talle toitu vastu andma. Väetamiseks sobib nii kraanulväetis kui lahjendatud kõrvenõgeseleotis, rääkimata kanakakast või kompostmullast. Kõige lihtsam viis on Kemira kevad- ja sügisväetis. Kevadväetisega ei maksa liialdada kuna lämmastikväetise liigkasutamine aias soodustab lehetäide arengut. Suvel puud noorendades on puule meeldiv ka süüa saada. Sobib Kemira väetis “Suvi”. Väga hea kui puud saavad natuke nii kevadel (lämmastikurikast), suvel (fosforirikast) kui sügisel (kaaliumirikast väetist).

Pritsimine on oluline

Pritsida on vaja eelkõige ennetamiseks, sest kui kahjustus on juba aset leidnud, siis pole enam kõige olulisemat- ei õisi ega vilju.

Luuviljalisi võib samuti lõigata suvel

Neil on võrreldes õunapuuga mahlade liikumine kevadel isegi intensiivsem. Kirsi ja ploomi mahl on nagu kummivoolus, mis ei lase haaval paraneda ja seetõttu on nad lõikuse suhtes pirtsakamad.

Sarnaselt õunapuule meeldib luuviljalistele suvine lõikus rohkem kuna kasvuajal ei ole mahlajooks nii intensiivne ja haavad paranevad kiiremini. Puu on üleval ja saab aru, mida teed. Talle lõikamine isegi meeldib, sest viljad pääsevad päikese kätte ja lõikus hoiab puu noorena. Kuna asi on loomulik ja tal on vaja vilju küpsetada ning järgmise aasta pungi tekitada, siis ta ei hakka üldse paaniliselt uusi kasve kasvatama. Luuviljalisi kärbitakse siiski vähem ja valikuliselt.

Tegelikult ei maksa kogu parukat korraga maha võtta ühelgi viljapuul.

Ploomi- ja kirsipuudele on iseloomulik tihedam võra. Tugevasti peab aga kärpima ploomipuu konkureerivat aastakasvu ning ära lõikama risti kasvavad oksad. Vanade luuviljaliste noorenemisvõime ei ole kuigi suur, seetõttu väldi rohket lõikust ja hoia oma puud algusest peale vormis.

Omaette teadus on viljapuu parandamine kui oled talle liiga teinud või on sulle selline puu pärandatud või majaga kaasa saadud. Näiteks liiga pikk lõikekoht, mida tüükaks võiks nimetada ja mis on nüüd aastatega mullaks muutunud ja puu sisse augu tekitanud. Või mida teha kui traatidega ei taha enam õunapuu tüvesid koos hoida.

Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.

Looduslik kahjuritõrje aias

Einstein on öelnud, et kui maamunalt kaovad mesilased, siis pole nelja aasta pärast alles ka inimesi.

Kahjurite tõrje on märgatavalt tõhusam kui olla teadlik, kuidas umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tabandumise riski vähendada, teada, kuidas nende ilmumise puhul käituda ning kuidas ennetada. Häid putukaid ei tasu mürgiga aiast minema peletada ja pahasid mürkidega resitentseks muuta.

On normaalne, et aias on nii kahjulikke kui kasulikke putukaid. Kui kahjurite arvukus tõuseb märkimisväärselt, siis esmane tõrje võiks olla looduslike vahenditega või mehhaaniline. Esmalt peab aga vaatama, kas kasvutingimused jm on ikka taimele sobiv. Kuidas oleme oma peenrad rajanud. Näiteks kilemultši all meeldib paljudele pesitseda ja umbrohus puhata enne uut söömaaega.

Kui asume kohe preparaatidega tõrjuma, siis kahjurid muutuvad kiiresti resitentseks ja kui häda läheb tõsiseks, siis mürgid ei pruugi enam mõjuda. Ka ei tohi kaotada kannatust, kui peale esimest pritsimist taimeleotistega ei ole edu saavutatud. Tuleb küsida endalt, kas toimisin õigesti. Taim peab tilkuma ja pead olema kindel, et lehed ja oksad said igalt poolt üle ujutatud, siis on kasu.

Nii looduslike vahendite kui preparaadiga tõrjumine käib regulaarselt. Oluline on teada, et resitentsus avaldub ka loodusliku tõrje puhul ning seetõttu on vaja ka leotise koostist järjekindlalt vahetada.

Kahjuritega võitlemine ei ole sugugi lihtne kui see teie huvi- ja põhitegevuste hulka ei kuulu. Palju lihtsam on ennetav tegevus selgeks saada.

Loo või säilita liigirikas aed

Looduses kasvab koos väga palju erinevaid taimi ja enamik neist on terved. See on võimalik ainult seetõttu, et kahjureid peibutavad kohale peamiselt lõhnad ja haigused levivad ühe liigi taimelt sama liigi taimele.
Oma aias peaksime saavutama loodusega sarnase liigirikkuse. Mõni aianurk on kaval metsikuks jätta või planeerida ja avada värav putukatele. Kasulikke putukaid meelitavad ligi saialill, till, kummel, koriander, karikakar, päevakübar. Tigudele ei meeldi näiteks bergeenia, iirised, kurekell, kurereha, gladioolid, hortensia, mündid, ingver, pune, nõmme-liivatee, koirohi, raudrohi, sibul, porru, küüslauk jms.

Omavahel sobivad tarbeaeda järgmised taimed

• Nõges ja kikkaputk.
• Rosmariin ja salvei.
• Kurk, kapsas, till, sibul, saialill, söögipeet, aeduba, hernes, seller, redis.
• Murulauk, tomat, porgand.
• Maasikas, aeduba, spinat, porru, sibul, küüslauk, salat, vaarikas, kurgirohi.
• Petersell, tomat, spargel, salat.
• Till, kapsas, kurk, sibul, hernes.
• Tomat, seller, murulauk, petersell, salat, sibul, küüslauk, porru, saialill, basiilik.
• Lillkapsas, aeduba, piparrohi.
• Salat, kurk, maasikas, redis, porgand, tomat, hernes, kapsas, sibul, aeduba, küüslauk, rõigas, söögipeet, lehtpeet.

Aeda on vaja meelitada kasulikke putukaid, loomi ja linde

Näiteks siil ja konn on efektiivsed tigude hävitajad. Lepatriinu lemmiktoit on lehetäi, aga ta pistab nahka ka lutikate munad, kilptäid, võrgendlestad, karilased, poilaste vastsed. Kiilassilma vastne toitub lehetäidest, kirpudest ja õunamähkuri munadest.

www.miksike.ee

Pildil: Kiilassilmal lase eluruumis talvituda. Ära ehmata kui sügisel ta peaaegu halliks muutub, ta ei ole surnud. Kevadel lööb erkroheline värv taas särama.

Ennetamine

Kõige olulisem on taime üldine heaolu ja tervise korras hoidmine. Kohe kui taim on nõrk ja stressis on tal kallal kahjurid ja haigused.

Esmane, mida saame teha on taimele vajalikud kasvutingimused luua. Uurida hoolikalt, millist pinnast taim vajab, valgusolud jms. Näiteks viljapuid ja marjapõõsaid ei maksa istutada liigniiskele pinnasele ja täisvarju, samale kasvukohale või veesoone peale.

Hooldus on teine ennetusvõte. Kõik viljapuud tuleb korda lõigata. Näiteks õunapuu võra peab olema nii hõre, et sealt saab mütsi läbi visata. Põõsa ja puude alused tuleb kevadel ja sügisel läbi kaevata, seal juures ettevaatust juurtega. Põõsast tuleb igal aastal 2-3 vanemat oksa välja lõigata õhulisuse ja pideva noorendamise eesmärgil.

Väetamine on oluline, aga pane tähele, et liigne väetamine mineraalväetistega soodustab lestade teket ja liigne lämmastikväetise (kevadine väetis) kasutamine aias soodustab lehetäide arengut.

Mehhaaniline tõrje

Palju annab teha kahjureid ära korjates ja/või nende toimetamisvõimalusi piirates.

Näiteks on võimalik teod õllega lõksu püüda. Õllenõu jäta 1 cm kõrgusele maapinnast, et head putukad mööda mulda õlle sisse ei kõnniks. Aitab ka näiteks rabarberi lehe jätmine aeda ja varahommikune tigude kokku kogumine. Multš jm teravad materjalid ei meeldi tigudele ja nendel roomamist nad väldivad.

Viljapuude võraalused vajavad sügisel läbi kaevamist, sest mullas talvituvad maasika-õielõikaja ja maasika-lehemardikas, vaarikamardikas, karusmarja-leedik, must- ja kollane ploomivaablane (kookonis 4-6 cm sügavusel mullas), kollane karusmarja-lehevaablane jpt.

Kui sügisel pole võraalust kaevatud ja kevadel pole püünisvööd puu ümber pannud, siis saab õielõikajat veel lehepungade puhkemisest kuni õitsemiseni varahommikuti puudelt maha raputada ning hävitada.

Lehetäid hävitab rohelise seebilahusega pritsimine. Pritsimisest on kasu vaid siis, kui taim tilgub nii loodusliku vahendi kui preparaadiga töödeldes. Ka tugev veejuga peseb lehetäid ning nende mesineste puudelt kergesti maha. Tee seda päikesepaistelisel hommikul, siis puu lehestik kuivab päikese käes kiiresti ning ei võimalda seenhaiguste levikut. Kublatäi puhul korja nakatatud lehed ja põleta.

Lehti ja juuri söövate röövikute tõrjeks aitab kuiva ilmaga tuha raputamine. Mai lõpus juuni alguses võib tuhaga tolmutada ka põõsaid. Eriti pahasid sitikaid saab tõrjuta põõsastelt ja maasikatelt puutuha ja tubakatolmu seguga vahekorras 1:1. Puutuhka pane aeg-ajalt kihina ka komposti.

Sipelgate vallutused aias piirab soola triip, millest nad üle ei lähe. Ka ei meeldi neile kaneel. Sipelgaid peab ohjeldama kui nad puudel-põõsastel ronivad, sest nad käivad lehetäisid lüpsmas ja ühtlasi kaitsevad neid looduslike vaenlaste eest.

Aed hoia umbrohupuhas

Rohulutika valmik talvitub kõdus. Kehtib seaduspärasus: vähem rohtu, vähem lutikaid. Üheaastaste umbrohtude hävitamine ümbrusest on ülioluline enne maasika õitsemist, sest seni ta neil toitub. Kahjustab lehti ja vilju.
Marjalutikas talvitub valmikutena varisenud lehtede ja kulu all. Kahjustab maasikaid ja vaarikaid.
Kindlasti olete kokku puutunud hariliku vahustajaga, kelle vastsed on vahutombu sees. Pigistage need katki. Aitab ka veejoaga süljevaht enne kahjuri täiskasvanuks saamist ära uhtuda.

Mai lõpus juuni alguses võib tuhaga tolmutada põõsaid. Eriti pahasid sitikaid saab tõrjuta põõsastelt ja maasikatelt puutuha ja tubakatolmu seguga vahekorras 1:1. Puutuhka pane aeg-ajalt kihina ka komposti.

Tuhatjalad on tülikad liigniiskel aastal. Elavad aiamullas, kõdus, multšis. Toituvad kõdunenud taimsest ainest. Puudutusel tõmbuvad kerra ja eritavad vedelikku, mis sisaldab sinihapet ja jätab nahale pruunid laigud. Kuna pole putukas, siis ei saa kasutada ka tavalisi infektitsiide, sest need ei toimi. Kui neid märkad, asenda liigmärg multš kuivaga. Liigniiskes kohtas ole multšiga tagasihoidlik. Korista maasikapeenarde ümbrusest kõdunevad taimejäänused.

Kus kahjurid vahepeal käivad

Ploomipuu-lehetäi võib juuni lõpus migreeruda veetaimedele (eriti pilliroole). Päeva lühenedes liigub ploomi- ja kreegipuule tagasi, kus ka talvitub.
Kirsipuu-lehetäi migreerub juuni lõpus rohttaimedele, päeva lühenedes läheb kirsipuule tagasi.Sõstra-kublatäi suvised tiibadega isendid migreeruvad huulõielistele (iminõges(, liivatee, münt), suve lõpul tulevad tagasi sõstardele munema.
Õunapuu-lehekirp võib suvel toituda ka teistel toidutaimedel, munema tuleb aga tagasi õunapuule.

Taimeleotised
Nõgeseleotis aitab lehetäide vastu. 1 kg nõgeseid leotada 10 l vees 12 tundi, lahjenda 1:10-le.

Koirohuleotis aitab kapsaliblika röövikute, lehetäide ja maasika hahkhallituse vastu. 50 g koirohtu kuumutatakse 10 l vees pool tundi, lahjenda 1:10-le.

Küüslauguekstrakt aitab porgandikirbu, porgandikärbse ja kapsakärbse vastu. 4 küünt purustada 1l vee kohta ja kasutada kohe.

Kummeli- ja orasheinajuurte leotis aitab seenhaiguste vastu.
Kõiki taimeleotisi tuleb pritsida 2-3 korda, vahega 2-10 päeva.

Töötle korduvalt noori puid hariliku soolikarohu, koirohu, kõrvenõgese, põldosja, maarjasõnajala, hariliku kesalille, võilille, varemerohu, paiselehe, sookailu, raudrohu, või papli leotistega. Leotist võib teha ka niidetud rohust, aga kirjeldatud taimede kasutamine leotises annab pritsitavale taimele ka väetist.

Vahendid

Fermoonpüünist kasutatakse väikestes aedades kahjurite välja püüdmiseks ja suurtes aedades profülaktilisel eesmärgil vaatluspüünisena ning põhimõte on selles, et kui isased on liimile püütud, siis jäävad emased viljastamata ja järgmist kahjurite põlvkonda ei tule. Feromoonpüünised püüavad ainult õunakoid, õunamähkurit, õunapuu-võrgendikoid ja igale kahjurile on ette nähtud oma püünis. Püüdmisaeg on õitsemise lõppfaasis.

Liimiplaat on riputatav ja kollane, mille peale kahjurputuka liblikas kohale lendab.

Liimivöö paigaldatakse puutüvele ja mõõda tüve üles ronivad kahjurputukad jäävad liimile kinni. Kõige aktiivsem putukate liikumise aeg on kevadel ja augustis. Kogu suve võiks peal hoida kirssidel ja murelitel, et sipelgad ei käiks lehetäisid lüpsmas ja teiste putukate eest kaitsmas.

Kõrvenõgesed ja looduslikud preparadid

Kõrvenõgeseid jt taimi võiks suvel kuivatada, et neid varakevadel võtta oleks, siis ei pea keemiliste preparaatide järele haarama. Ka meie aiakahjurid ei muutu nii kiiresti resitentseks kui esialgu tõrjume neid erinevate looduslike vahenditega. Saadaval on ka looduslikke preparaate (n. NeemAzal), aga ka need ei ole meile päris ohutud. Kasutama peab maski, sest isegi tuulevaikse ilmaga on oht seda sisse hingata ja nina limaskest võib kahjustuda.

Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.

Kuidas vähendada kodust energiatarvet

Elektri-ja soojusenergia tootmine nõuab palju looduslikke ressursse. Vaatamata sellele, et järk-järgult suurendatakse alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõttu, tuleb valdav osa elektrienergiast taastumatutest loodusvaradest, mille ökoloogiline jälg on suur. Samas saab igaüks anda panuse taastumatute loodusvarade kasutamise vähendamisse, valides rohelisema eluviisi – ostke rohelist elektrienergiat, kasutage päikesevalgust või tarbige vähem.

Tellige energiaaudit

Esmalt uurige kui soojapidav on Teie kodu ning kust kaob enim soojust. Energiaauditi abil saate teada kui palju kulub maja kütmiseks energiat ning mida tuleks ette võtta, et seda kulu vähendada. Tellige vastav teenus mõnelt ettevõttelt ning ärge unustage hinna üle kaubelda, sest teenuse pakkujate vahel on suur konkurents ning igaüks tahab tööd saada. Pärast auditi tulemuste selgumist rakendage selles kirjeldatud soovitusi.

Kasutage rohelist energiat

Eesti Energialt on võimalik osta ka rohelist elektrienergiat. See on mõnevõrra kallim, ent pärineb peamiselt tuule-ja vee-energiast ning seetõttu saate anda panuse rohelise elektrienergia tootmisse ja selle sektori arengusse.
 

Ehitage maja selliselt, et see kasutaks maksimaalselt päikeseenergiat

Kui planeerite endale ehitada uut kodu, siis projekteerige maja selliselt, et see kasutaks maksimaalselt päikeseenergiat. Selleks peab maja olema paigutatud krundile selliselt, et talveperioodil saaks päike maja soojendada. Samas on suvel oluline vältida interjööri ülekuumenemist. Passiivse päikeseenergia kasutamise põhitõed on järgmised:

-  Lõunasse suunatud aknad, mis lasevad päikeseenergiat koguda
-  Suveperioodil välditakse ülekuumenemist aknakatetega
-  Majal on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem

Päikesepaneelide kasutamine

Tänapäeval on päikesepatareide tehnoloogia suhteliselt hästi arenenud ning ka meie laiuskraadil on võimalik toota elektrit ja soojendada vett. Kevadel, suvel ja sügisel on väga efektiivselt päikese abil võimalik toota sooja vett ja elektrit. Päikese abil elektri tootmine on hädavajalik Eestimaa laidudel ning häid näiteid leiab mitmelt poolt.

Asendage hõõgpirnid energiasäästlikumate lahendustega

Hõõglampide kasutegur võrreldes säästupirnide või LED pirnidega on väga väike ning suurem osa elektrienergiast läheb soojusenergiaks. Seetõttu on oluliselt energiasäästlikum kasutada säästupirne, mille eluiga on ca 10 korda pikem kui hõõglampidel (10 000 tundi). Minnes üks samm edasi ja kasutades LED pirne, siis on nii energiasääst kui ka eluiga veel suuremad (ca 100 000 tundi). Samuti kasutab üks LED pirn 90% vähem elektrienergiat kui hõõglamp.

Vähendage energiatarvet

Kõige lihtsam viis kokku hoida on energiatarvet vähendades. Selleks kasuta järgmisi viise:

-  Toast lahkudes lülitage välja televiisor ning valgustus (hõõglampide korral)

-  Kui lahkute ruumist enam kui 15 minutiks, siis lülitage ka säästupirnid välja.

-  Kui kasutate LED pirne, siis lülitage ka need ruumist lahkudes välja. Olgugi et need tarbivad vähe elektrit, siis kasutult ei ole mõtet energiat kulutada.

-  Lülitage vooluvõrgust välja kõik ooterežiimis olevad seadmed. Sama kehtib ka seadmete laadijate kohta.

Kuivatage riideid võimalusel õues.

-  Lülitage arvuti ooterežiimi kasutamise asemel välja, sest ka ooterežiimis tarvitavad elektroonikaseadmed märkimisväärselt palju elektrienergiat.

Põrandavahatamine: millal ja mis põrandat vahatada?

Põrandate vahatamise eesmärk on lihtsustada hooldust , muuta põrand vastupidavaks kriimustustele ja plekkide tekkimisele ning tõsta niiskuskindlust. Samuti lisab vahatamine põrandale kauni läike kui see on kulunud ja täidab mikrokriimud põrandakattel, kaitstes seda edasi kulumast.

Vahatamisel on oluline põranda tüüp ja see, mis on eesmärk: puhastada, värskendada või uuesti vahatada.

Laialt levinud PVC katted, mida varem tunti ka linoleumi või reliini nime all (ei tohiks segamini ajada naturaalse linoleumiga) on samuti turul saadaval erineva pinnaviimistlusega. Katet soetades tuleks müüja käest uurida kas see on varustatud tehase poolt pealekantud täiendava kaitsekihiga (polüuretaan kaitsekiht). Spetsiaalse kaitsekihiga PVC katteid on lihtsam hooldada ja samuti on nad vastupidavamad.

Laminaatpõrandate puhul tekitab vahatamine vastupidise efekti – põrand määrdub kiiremini ning ka hilisem hooldus on keerukam. Laminaat on ise piisavalt vastupidav mistahes plekkidele ning igasugune lisakaitse on ebavajalik!

Lakitud ja UV-õlitatud laud - ja korkparketti ei ole üldjuhul kodustes tingimustes vaja vahatada. Küll võiks selle ette võtta kui lakitud pind on tuhm (käiguteed) ja laki pinnal on pealmised, mitte läbi lakikihi, kriimustused. Sellisel puhul soovitame kasutada Bona Freshen Upi (lakitud pinna värskendaja) ja Kährs Refresher (UV-õli värskendaja). Enne värskendaja kasutamist tuleb pind korralikult puhastada, sobib näiteks Bona Wood Floor Cleaner, mis on valmis komplekt sisaldades moppi ja pihustatavat pesulahust, ja kuivatada. Pealekandmine ise on lihtne, piisab 1-2 ühtlasest õhukesest kihist, mille võib parketile peale kanda tavalise mikrofiiber lapiga/mopiga. Freshen Upi jäägid saab uue pealekandmiseks eemaldada Bona Polish Removeriga.

Viimistlemata või naturaalse õliga töödeldud laudparketi saab muuta vett ja mustust hülgavamaks Carl\'s Hard Wax õliga. Bona Carl’s Hard Wax Oil on värvitu naturaalsete õlide ja vahade segu, mis on spetsiaalselt välja töötatud naturaalse töötlemata puitpõrandate või muude naturaalse õliga töödeldud puitpindade töötlemiseks. Hard Wax õli kantakse peale pintsliga jasee ei vaja erilisi oskusi/eelteadmisi, samuti ei ole vaja selleks rentida spetsiaalset masinat. Bona Carl’s Hard Wax Oil Refresher on naturaalsete vahade segu, mis on spetsiaalselt välja töötatud Carl’s Hard Wax õliga töödeldud pindade perioodiliseks hoolduseks ja puhastuseks.

Nagu kõik asjad, nii ka vaha pind kulub, mis tähendab, et kohtades kus on intensiivse liiklus (nt kodus diivani juurest külmkapi juurde) siis need kuluvad kiiremini. Puitpõrandalt saab Freshen Upi jäägid ära Bona Carl\'s Polish Remioveriga või piisab ka Bona Cleaneri tugevamast pesulahusest.

PVC katete korral tuleb vahakiht eemaldada, spetsiaalse vaha eemaldiga, mis on tegelikult aluseline (ph tase u. 13-14) pesuaine. Peale vaha eemaldamist tuleb põrand loputada ja kuivatada, peale mida saab peale kanda uue vahakihi. Ühiskondlikel PVC katetel kantakse peale 2-3 vahakihti. Uue vahakihi pealekandmise tihedus sõltub kui intensiivse käidavusega ruumi või põrandaga on tegu ja millist vaha kasutatakse. Kodutindimustes 1-2 korda aastas.

Kellel aega ja soovi saab kodustes tingimustes põranda vahatamisega hakkama ise. Selleks tuleb jälgida juhiseid ja kasutada klienditeenindaja poolt soovitatud vahendeid.

Kuidas vahatada?

Kleepuv ja tihke vaha võib tekitada kahtluse, et selle põrandale kandmine võib olla keeruline. Karta ei ole põhjust vahatamisega saab hakkama, kui silmas pidada lihtsaid reegleid:

* enne vahatamist olgu põrand pestud, puhas tolmust ja igasugusest sodist, mis vahakihti kinni jäädes kogu töö rikuks. Korduval vahatamisel tuleb eemaldada  ka vana vaha jäägid.

* vali välja põrandakattele sobiv vaha ja selle pealekandmiseks sobiv vahend (enamasti on see tapeediliimi pintslile sarnanev paks pintsel)

* kanna vaha ühtlase kihina põrandale. Ole hoolikas: veendu, et kuhugi ei jää paksemaid kohti - need kuivavad kaua või jäävad kleepuvaks pinnaks

* värskelt vahatatud põrandast tuleb eemale hoida mõni tund kuni ööpäev: kui vaha kuivamiseks ettenähtud ajast kinni ei peeta, hakkab põrand edaspidi kergesti määrdum ja tekivad kriimud.

Põranda vahatmine ei ole keeruline, tuleb vaid varuda aega ja kannatust.

On olnud kuulda juhtumeid, kus inimene kurdab, et vahatatud põrandale jäid peale jalajäljed ja plekid ja neid ei saa enam kuidagi välja. Probleemid võivad tekkida kui lastakse põrandal liiga vähe kuivada või on vahatamisel ebatasasustele kogunenud paksemad vahakihid, mis ei ole ära kuivanud

Perioodiliseks hoolduseks on mõeldud Refresherid (värskendajad), millest sai eelnevalt juba räägitud. Igapäevaselt saab põrandaid hooldada selleks ettenähtud pesuvahenditega (puidule, korgile üks jne.).

Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.

Kibuvits

Kibuvitsa liike on palju. Levinuim meie alaldel on metskibuvits, pehme kibuvits, harilik kibuvits e orjavits. Teda kasvatatakse ilu- ja ravimtaimena ka aedades. XVII saj hinnati kibuvitsa Venemaal kullast kallimaks.

Metskibuvits on ca 2 m kõrguseks kasvav põõsas. Peenikesed oksad on läikivad ja punakaspruunid. Väheldased ogad on üksikult või paarikaupa lehtede alusel, õisi kandvail okstel ogad sageli puuduvad. Punased õied paiknevad 1, 2 või 3 kaupa. Metskibuvits õitseb juunist augustini. Viljad on väheldased, siledad, kerajad ja säilivate tupplehtedega marjad, mis valmivad augustis-septembris. Ravimina ja toiduna kasutatakse vilju, mida korjatakse enne külmade tulekut täiesti valminuna. Külmunud marjad kaotavad oma raviomadused. Kuivatatakse kuivatis (ahjus) temperatuuril 90-100° C, õigesti kuvatatud droog peab olema punaks-pruuni või kollast värvi. Tee valmistamiseks kasutatakse ka õisi ja lehti.

C vitamiini ja karotiini rohke sisalduse tõttu on kibuvits unikaalne ravimtaim. Väärtuslikuks südamele teeb tema rohke kaaliumi soolade sisaldus.

Kibuvits ravimtaimena

Juba 2-4 kibuvitsamarja suudab korvata meie C vitamiini vajaduse päevas. Nad suudavad parandada ka ainevahetushäireid ja südame- ja veresoonkonna haigusi. Kibuvitsapreparaatidel on kuse- ja sapieritust ergutav, üldtugevdav, põletiku- ja ateroskleroosivastane ning verejooksu peatav toime, nad reguleerivad organismis toimuvaid hapendumisprotsesse, suurendavad hormoonide sünteesi, fermentide aktiivsust ja kudede uuenemist. Tõstavad organismi vastupanuvõimet väliskeskkonna ebasoodsaile tegureile.

Kibuvitsamarja tee on tõhusaks abimeheks mao- ja kaksteistsõrmik haavandtõve, naistehaiguste, avitaminoosi, kõrgvererõhutõve ja ateroskleroosi profülaktikaks, mitmete ägedate ja krooniliste haiguste puhul, kui nendega kaasneb C vitamiini kaotus. Kibuvitsa preparaaate kasutatakse nakkushaiguste, kehvveresuse, luumurdude, potentsi tõstmise, unehäirete, bronhiidi, tuberkuloosi, põiekivide, maokatarri, maomahla alahappesuse ja fermendi vaeguse, neeru ja põiehaiguste ning tursete korral. Meega keedetud kibuvitsa õielehtedega ravitakse roosi. Sügisel kogutud juurtest tehtud tõmmisega ravitakse põiepõletikku, reumatismi ja neerukivitõbe. Kibuvitsamarjadest tehtud õliga tehakse kompresse haavandite, haavade, kriimustuste jm kehavigastuste puhul.

Kibuvitsamarja teed on parem valmistada termoses ja hoida seal vähemalt 24 t. Piisab 1 spl marjadest 2 kl keevale veele. Võib valmistada ka purustatud marjadest, sel juhul on seisuaeg lühem. Teed juuakse 1/2 kl kaupa 2 korda päevas. Vastavalt haigusele võib ka kombineerida kibuvitsamarju teiste ravimtaimedega. Nii sobib näiteks juurde lisada reumateele võilille juuri, raudrohtu, pihlakamarju ja viirpuu õisi.

Retseptid

Kibuvitsamarjasupp

1 l lahjendatud õunamahla (või vett) ja tükeldatud õunu, 1 kl puhastatud kibuvitsamarju, 2 spl kartulijahu, maitse järgi suhkrut.

Värsked kibuvitsamarjad keedetakse klaasjaks õunamahlas, lisatakse tükeldatud õunaviilud, suhkur. Kartulijahu segatakse vähese külma veega, valatakse supisse ja lastakse korraks keema. Õunamahla ja õunte asemel võib kasutada ka sidrunimahla. Kibuvitsamarjadest võib valmistada tarretist zelatiiniga, mannavahtu või kreemi. Loomulikult sobib talveks valmistada keedist ka koos teiste marjadega või kompotti.

Ebaküdoonia- kibuvitsamarja kompott

500 g ebaküdooniavilju, 1 l vett, 500 kibuvitsamarju, 500 g suhkrut.

Veest ja suhkrust keedetakse siirup. Ebaküdoonia viljadest eemaldatakse seemned, viljad lõigatakse ratasteks, mida keedetakse siirupis 5-7 min. Segu tõstetakse purkidesse, lisatakse poolitatud, seemnetest puhastatud ja hästi pestud kibuvitsamarjad ja kuumutatakse purke veel 10 min 80°C juures. Kaanetatakse õhukindlalt.

Kibuvitsakaste

Kibuvitsamarjad keedetakse vähese veega pehmeks, hõõrutakse läbi sõela, lisatakse maitse järgi suhkrut, punasesõstramahla, kaneelipulbrit ja natuke soola. Keedetakse tasasel tulel 10-15 min, suletakse õhukindlalt purkidesse.

Salat koos kõrvitsaga, kahekordselt tervislik

1 kg kõrvitsatükke, 300-400 g puhastatud kibuvitsamarju, 4-5 kl vett, 1 1/2 kl suhkrut, 10-12 nelgitera, tükike kaneelikoort, maitse järgi äädikat.

Marinaad keedetakse valmis ja sellesse pannakse kõrvitsalõigud ja kibuvitsamarjad, peale vajutis. Hoitakse jahedas järgmise päevani, et keetmisel vältida kõrvitsa ja marjade lagunemist. Peale kõrvitsa klaasistumist keetmisel valatakse kuum salat purkidesse ja suletakse kohe õhukindlalt.

Kindlalt tuleks ära kasutada ka seemned. Kõigepealt seemned hõõrutakse külmas vees siledaks, kuivatatakse ja tuulutatakse karvad välja. Kasutamisel võiks neid jahvatada peeneks. Sobib valmistada jooki, lisada putrudesse, küpsetistesse.

Marju võib säilitada kuivatatult (kuivatada +80-90°C), kuid mitte sügavkülmutatult. Sel juhul seemnetest pole vaja puhastada, küll aga lõigata ära õiejäänused. Tee keetmiseks võiks marjad ka purustada, sel juhul valmib tee 15 minutiga. Üksnes kurnata tuleks läbi tiheda sõela.

Sügavkülmutada võiks eelnevalt hapus mahlas või siirupis (ka suhkruga maitsestatud mahl) kuumutatud, puhastatud kibuvitsamarju, sel juhul on ka raviomadused enamuses säilunud.

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Kuidas suvelilledelt seemneid korjata (video)

Kasvuhoone

Meie põhjamaise taeva all moodustavad aed ja selle nurgas väike kasvuhoone aiaelu mõistetava terviku. Toimetamised aias on seotud igakevadise seemnete külvamisega, taimede paljundamisega, nende ette kasvatamisega, ajatamisega või külma eest varjamisega – seda kõike on meie kliimas raske korraldada ilma kasvuhoone abita! Kesksuvisel ajal pakub kasvuhoone suvitamise võimalust toataimedele, aga sügisilmade saabudes võimaldab ta suvepikendust erilistele aiataimedele. Külmal ajal aitab kasvuhoone ületalve elada mõnel õrnemal lemmikul. Kasvuhoone on ühtlasi ka aiapidaja jaoks väike isiklik sanatoorium -  koht, kus aurava joogitassi seltsis nautida kevadpäikese hellitushetki või jõudeajal soojendada aiatööst ja õuerõskusest vaevatud liigeseid.

Lisaks oma põhiotstarbele peab kasvuhoone aeda ja ümbritsevasse keskkonda hästi ka sobima. Mida nägusam see väikeehitis on, seda kindlam võib olla tema sobilikkuses. Kõikvõimalikest kättesaadavatest materjalidest kokku klopsitud ja juhuslike arhitektuuriliste lahendustega üritatud kasvumajad täidavad küll taimede kasvatamise ülesande, kuid võivad muuta maastikupildi, näiteks suvilarajoonides, talumatult inetuks!
Kui kasvuhoone pole ehitatud mõne  püsihoonega ühte, siis võiks ta asuda aias mitte just kõige silmatorkavamas või esinduslikumas kohas, samas mitte ka sedavõrd peidetult, et päikselgi raske teda üles leida oleks! Taimede kasvatamise seisukohalt pole kindlasti kasvuhoone õige koht suurte puude all, aga ka mitte lauslagedal, kus päikseliste päevadega tekib ülekuumenemise või liigse valgustatuse oht. Parim koht väikekasvuhoone jaoks on paigas, kus kõrvetava lõunapäikese varjamiseks jääb ette mingi puuvõra. Niisuguse võimaluse puudumisel tuleb kasvuhoonet ülekuumenemise eest vastavate varjutuskangastega ise varjutada.

Iga pisemgi kasvuhoone paneb proovile aiapidaja hoolivuse ja kannatuse. Muidugi on tähtsad kastmine ja väetamine, kuid kõige enam otsustab siin taimede õnnestumise kasvuhoone õigeaegne avamine ja sulgemine! Ka väikese kasvuhoone omanik peab heitlikel ilmastikuperioodidel, nagu kevadel ja sügisel, arvestama piiratud vabadusega või siis leidma endale asendaja, et minna rahuliku südamega mitmeks päevaks kasvuhoonest eemale.

Tänasel päeval on kasvuhoonearendajad leiutanud mitmeid väga nägusaid ja taimekasvuks suurepäraseid materjale, mis on parandanud kasvuhoone väljanägemist ja muutnud ka taimede kasvatamise palju efektiivsemaks. Vanade ühesuviste kilede asemel on nüüd olemas ultraviolettkiirte kindlad mitmeaastased kasvuhoonekiled ja kõrvetava klaasi asemel saab nüüd kasutada taimetervislikke ning nägusaid polükarbonaadist aknapaneele. Asjatundjate poolt välja mõeldud kasvuhooned on reeglina ka meeldivalt disainitud.

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.