Nokitse.ee

Mootorratta kinnaste valimine

Mootorratta kinnastel on lisaks käte külma eest hoidmisele mitmeid muid omadusi. Olenemata oma sõidustiilist ja maitseeelistustest pidage siiski kinda valimisel silmas koostekvaliteeti ja kinda kaitseomadusi.

Sobitamine

Mootorratta kindad peavad olema käe suhtes mugavad ja liibuvad. Kui nad on liiga lodevad võivad nad avarii korral käest ära libiseda ja Teie käed ja randmed viga saada. Kindad peavad olema tugevad ja vastupidavad tagamaks parima võimaliku kaitse nii ebasobivate ilmastikutingimuste korral kui ka õnnetuse juhtudes. Lisaks sellele ei tohi kindad olla kuidagi piiravad. Käsi peab neis saama vabalt liikuda.

Peopesasid katvad pinnad peavad olema kaetud mitteabrasiivsete materjalidega, et pidada vastu libisemisele.

Standarditele vastamine

Soovituslikult peaksid kindad vastama Euroopa CE EN 13594 standardile. Korralikud kindad katavad käsivart umbes 5 cm randmest edasi. Samuti on vajalikud nukikaitsmed, mis on tehtud vastupidavatest komposiitmaterjalidest ja kaitsevad sõrmede nukke kokkupõrkel. Olenemata kinda istuvusest käe ümber otsige selliseid, millel on randmekinnitus. Kinnaste testimiseks hoidke tugevasti leistangist kinni ja proovige rannet liigutada. Kui liikumine pole piiratud ja Te ulatute kõigi vajalike juhtvalitsateni, on kindad head.

Kooste

Kinnaste soetamisel kontrollige kõiki võimalikke osi. Kinnaste välimine pool peab olema kaetud selliselt, et oleks võimalikult vähe hõõrdetakistust. Kindlasti veenduge, et sõrmede kaitse on piisav ja ei ole liikumist piirav.

• Otsige eelnevalt kumerdatud kindaid. Neis on käel mugavam ja nende „sisse kandmine“ on lihtsam.
• Korralikel kinnastel on õhuvoolu kindasse jõudmiseks vaid võrguga kaetud kohad.  Sellistes kinnastes ei hakka käed nii kergelt higistama ja haare on kindlam.
• Kinda materjalikihid peavad olema topeltõmblusega. Õnnetuse korral pakuvad nad kätele tunduvalt paremat kaitset ja ajapikku kuludes ei anna nii kergelt järgi.
• Kinnaste seotamisel kontrollige saadava kauba õmblusi. Kui on näha rippuvaid niite või mõni õmblus ei tundu nii kindel kui ta olla võiks, vahetage need uue paari vastu.
• Mootorratta kindad peavad suutma vastu pidada rebimisele, libisemisel tekkivale hõõrdele asfaltiga ja märgamisele. Kui Te kindad imavad vihmase ilmaga vett, võib just sellest tekkida ohtlik olukord.
• Parimad kindad on tehtud töödeldud nahast. Kinda nahk peab olema töödeldud nii, et see peab vastu kulumisele ja on samal ajal mugav.

Aastaajad

Kindad, mida kasutate tsiklisõidu nautumisel peavad vastama aastaajale ja ilmastikutingimustele. Lõigatud sõrmedega kinnastega ei maksa aega raisata. Nende kaitseomadused on halvemad kui aianduskinnastel. Parima kaitse kätele aastaringselt saate soetades kindad, mis on keskmise kaaluga ja univeraalsed ilmastikutingimuste suhtes. Kui otsustate soetada eraldi jahedate ilmade tarbeks paksema voodriga kindad ja suviste sõitude jaoks õhemad siis pidage silmas, et neid tuleb kanda vastavalt ilmastikutingimustele. Ka suvel võib tarvis minna külma ilma kindaid ja talvel vastupidi. Seega olge enne teele asumist ilmastikutingimusi arvestades võimalikult objektiivsed. Vihmakindaid me ei soovita osta, kuna nende kaitseomadused üksi on peaaegu olematud. Kui soovite neid siiski kanda, tõmmake need päris kinnaste peale. Kuna tegemist on kinnastega, mis koosnevad pea täielikult plastikust siis veega kokkupuutel ei paku nad erilist haaret. Talviste külmade peletamiseks on müügil ka soojendusega kindad. Neid aga ei ole otstarbekas kasutada pikematel reisidel kuna soojus mida nad pakuvad ei kaalu üle väheseid kaitseomadusi.

Veebruari nõuanded

TOAS

• Talvist vitamiinivaegust aitab leevendada oma aknalaual kasvatatud maitseroheline. Eriti kiiresti tärkavad kress-salat, lehtsinep, põld-võõrkapsas ehk ruccola ja allik-kress. On aeg neid külvata.
• Sõbrapäevaks kingi õitsev potilill, see rõõmustab silma mitu nädalat!
• Kui plaanid teha aias sel aastal suuremaid ümberkorraldusi, on viimane aeg võtta välja raamatud ja plaani pidama hakata.
• Toalilled alustavad kasvamist: kuu lõpupoole alusta toalillede väetamisega.
• Õitsvatest potililledest on praegu ilusad priimulad ja ajatatud sibullilled. Nad õitsevad kauem, kui leiad neile jahedama koha.

AIAS

• Kontrolli varjutusriideid: veebruaripäike on juba piisavalt tugev, et tekitada põletust igihaljastele taimedele!
• Võid alustada puude ja põõsaste lõikamisega
• Väga tugeva pakasega kuhja lisalund roosidele ja õrnematele püsikutele. Lume puudumisel kasuta lisakatmiseks kuiva turvast.
• Kui närilised on puutüvesid kahjustanud, puhasta haavad ja kata need pookevahaga.
• Viimane aeg kaitsta viljapuude- ja eelmisel aastal istutatud noorte puude tüvesid päikese eest. Aseta ümber tüvekaitsmed või valgenda vanad tüved tüvevalgendajaga.
• Jälgi, et linnumajas oleks kogu aeg seemneid. Tugeva pakasega riputa üles rasvapall.
• Enne kevade saabumist pane aeda ülesse õuelindude pesakastid.
• On aeg alustada seemnevarude täiendamisega.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Taimede katmine talveks

Taimi kaetakse kahel eesmärgil:

• PAKASE EEST taimede maapealseid osi (roosid, elulõngad, püsikud jt).

• PÄIKESEPÕLETUSE EEST igihaljaid taimi (okaspuud, rododendronid, pukspuud jt).

ROOSID, ELULÕNGAD, PÜSIKUD

Roosidele ja elulõngadele on talvekatet õige aeg peale asetada siis, kui maapind on veidi külmunud. Siis tuleb roosidel ja elulõngadel lõigata ära õied ja lasta neil rahulikult esimeste külmadega harjuda. Neile ei tee -5C külma üldse halba, pigem treenib neid meie heitliku talvega kohanema! 
Peenrapinnases talvituvaid külmahelli püsikuid on soovitav katta juba enne maa külmumist.
 

OKASPUUD, RODENDRONID, PUKSPUUD
Igihaljad taimed (eriti esimesel aastal peale istutamist!) pakase eest katmist ei vaja. Neid peab kaitsma varakevadise ereda päikese eest.

PAKASE EEST KATMINE
Taimede talvekatted peavad olema kuivad ja õhulised. Märjad talvekatted juhivad hästi temperatuuri ja külmal perioodil ei ole neist soojendajatena abi! Pehmetel talvedel tekitavad märgunud katted seenhaiguste ohtu või põhjustavad taimede lämbumist!

Parim viis katta taimi on kuiva freesturbaga. Katmiseks sobivad ka liiv, muld ja männikooremultš. Multšile on vaja peale panna katteks, kas talvematt, pakasekangas või kuuseoksad. Kate ei tohi ümbritseda kaetud taime täielikult, vaid ainult kattekuhila ülemist osa, et taim ei jääks õhupuudusesse!
PÄIKESEPÕLETUSE EEST KATMINE
Aseta taimedele hiljemalt veebruaris peale varjutuskangas (piisab kui katta vaid lõunapoolsest küljest). 
Hea, kui taime ümber oleks ehitatud raamistik, millele varjutuskangas peale panna. Raamistik kaitseb taime murdumist lumeraskuse all.

KUIDAS JA MILLAL KATTED ÄRA VÕTTA?
Katete ära võtmisega ei tasu kiirustada, vaid katteid tuleb eemaldada järk-järgult. Päikesepõletuse eest ei tohi katteid enne eemaldada, kui maapind on sulanud. Sellest kõigest räägime juba täpsemalt kevadel.

Mõnusat askeldamist aias!

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Kasvuhoone

Meie põhjamaise taeva all moodustavad aed ja selle nurgas väike kasvuhoone aiaelu mõistetava terviku. Toimetamised aias on seotud igakevadise seemnete külvamisega, taimede paljundamisega, nende ette kasvatamisega, ajatamisega või külma eest varjamisega – seda kõike on meie kliimas raske korraldada ilma kasvuhoone abita! Kesksuvisel ajal pakub kasvuhoone suvitamise võimalust toataimedele, aga sügisilmade saabudes võimaldab ta suvepikendust erilistele aiataimedele. Külmal ajal aitab kasvuhoone ületalve elada mõnel õrnemal lemmikul. Kasvuhoone on ühtlasi ka aiapidaja jaoks väike isiklik sanatoorium -  koht, kus aurava joogitassi seltsis nautida kevadpäikese hellitushetki või jõudeajal soojendada aiatööst ja õuerõskusest vaevatud liigeseid.

Lisaks oma põhiotstarbele peab kasvuhoone aeda ja ümbritsevasse keskkonda hästi ka sobima. Mida nägusam see väikeehitis on, seda kindlam võib olla tema sobilikkuses. Kõikvõimalikest kättesaadavatest materjalidest kokku klopsitud ja juhuslike arhitektuuriliste lahendustega üritatud kasvumajad täidavad küll taimede kasvatamise ülesande, kuid võivad muuta maastikupildi, näiteks suvilarajoonides, talumatult inetuks!
Kui kasvuhoone pole ehitatud mõne  püsihoonega ühte, siis võiks ta asuda aias mitte just kõige silmatorkavamas või esinduslikumas kohas, samas mitte ka sedavõrd peidetult, et päikselgi raske teda üles leida oleks! Taimede kasvatamise seisukohalt pole kindlasti kasvuhoone õige koht suurte puude all, aga ka mitte lauslagedal, kus päikseliste päevadega tekib ülekuumenemise või liigse valgustatuse oht. Parim koht väikekasvuhoone jaoks on paigas, kus kõrvetava lõunapäikese varjamiseks jääb ette mingi puuvõra. Niisuguse võimaluse puudumisel tuleb kasvuhoonet ülekuumenemise eest vastavate varjutuskangastega ise varjutada.

Iga pisemgi kasvuhoone paneb proovile aiapidaja hoolivuse ja kannatuse. Muidugi on tähtsad kastmine ja väetamine, kuid kõige enam otsustab siin taimede õnnestumise kasvuhoone õigeaegne avamine ja sulgemine! Ka väikese kasvuhoone omanik peab heitlikel ilmastikuperioodidel, nagu kevadel ja sügisel, arvestama piiratud vabadusega või siis leidma endale asendaja, et minna rahuliku südamega mitmeks päevaks kasvuhoonest eemale.

Tänasel päeval on kasvuhoonearendajad leiutanud mitmeid väga nägusaid ja taimekasvuks suurepäraseid materjale, mis on parandanud kasvuhoone väljanägemist ja muutnud ka taimede kasvatamise palju efektiivsemaks. Vanade ühesuviste kilede asemel on nüüd olemas ultraviolettkiirte kindlad mitmeaastased kasvuhoonekiled ja kõrvetava klaasi asemel saab nüüd kasutada taimetervislikke ning nägusaid polükarbonaadist aknapaneele. Asjatundjate poolt välja mõeldud kasvuhooned on reeglina ka meeldivalt disainitud.

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Üldine ohutus nokitsemisel

Kodus nokitsemine võib olla üsna ohtlik, eriti kui unustatakse end või ei arvestata ettevaatusabinõudega. Järgnevalt vaatame põhimõtteid, millest iga nokitseja peaks kinni pidama.

 Asjad mida teha

-  Pööra alati tähelepanu enda tegevuse ohutusele. Ole ettevaatlik, hoolas ning veendunud enda tegevuse ohutuses. Kui kahtled, siis ära tee.

-  Alati tutvu toodete kasutusjuhenditega ning alati järgi juhiseid ning võimalikke hoiatusi.

-  Enne tööriistade kasutamist tutvu alati tootja kasutusjuhistega (eriti hoiatustega). Erilist tähelepanu pöörake elektritööriistadele, millel on teravad liikuvad osad.

 -  Kasuta tööriista selleks ettenähtud otstarbel. Ära kasuta seda mitteotstarbeliselt.

-  Töö tegemisel kasuta vajalikke ohutusvahendeid. Nendeks on kindad, tolmumaskid, kaitseprillid jms.

-  Väldi sõrmede sattumist pöörlevate lõiketerade lähedusse.

-  Kontrolli, et vahetatavad osad oleksid korralikult kinnitatud.

-  Enne kasutamist veendu, et elektritööriistad ja pikendusjuhtmed oleksid terved. Ära kasuta elektriseadmeid märgades oludes.

-  Enne aukude puurimist veendu, et seinas, laes või põrandas ei oleks elektrikaableid ega torusid.

-  Elektrilise ketassaega töötades ole eriti ettevaatlik.

-  Kinnita väikesemõõtmelised esemed enne aukude puurimist või lõikamist millegi külge.

-  Kui tööriista käsitlemine nõuab kahte kätt, siis kasuta kahte kätt.

-  Suuremate ümberehitustööde korral tutvu kohaliku omavalitsuse nõuetega. Enamasti võib osutuda vajalikuks ehitusloa taotlemine.

-  Redelit kasutades veendu, et see oleks tasasel pinnal ning ei kõiguks.

Mida mitte teha

-  Elektritööriistadega töötades ära kanna lotendavaid riideid, lahtisi juukseid või rippuvaid ehteid.

-  Ära ürita kasutada tööriistu (eriti elektritööriistu) tööoperatsioonide sooritamiseks, milleks antud tööriistad ei ole ette nähtud.

-  Ära kasuta elektritööriistu joobes olekus.

-  Ära kasuta katkiseid elektritööriistu. Kui need hakkavad tegema imelikku häält või eritama ebameeldivat lõhna, siis lõpeta nendega töötamine ning uuri, milles on probleem.

-  Ära lõika väikeseid puidust, metallist või muust materjalist tükke elektritööriistadega. Neid on suhteliselt raske kinni hoida ning lahtipääsemise korral võivad tükid töötegijat vigastada.

-  Elektririistade osade vahetamisel eemalda need vooluvõrgust.

-  Redelit kasutades ärge üritage ulatuda teatud kohani, riskides seejuures kukkumisohuga. Kui Te ei ulatu, siis tõstke redelit edasi või kasutage pikemat redelit.

-  Ärge kasutage nürisid tööriistu. Teritage tööriistu ise, laske neid teritada või kui see ei ole võimalik, siis visake vana tööriist ära ja võtke uus.

-  Ärge kasutage elektritööriistu esemete töötlemiseks, kui need ei ole korralikult kinnitatud.

-  Ärge puurige või lõigake pindasid pimesi. Veenduge, et pinna sees, all või taga ei oleks torusid ega elektrijuhtmeid.

-  Ärge saagige suuri materjale tükke kui need ei ole mõlemalt lõike poolelt korralikult toetatud või kui kedagi ei ole äralõigatavat poolt hoidmas.

-  Ärge toetage lõigatavat materjali enda kehaosadega (nt. põlv).

-  Ärge kandke teravaid tööriistu taskutes. Kasutage selleks tööriistavööd.

-  Ärge kasutage redelit ebatasasel maapinnal. Kui teisiti ei ole võimalik, siis paluge keegi redelit hoidma.

Hallituse tekke vältimine välimööblil

Välimööbli hooldamine on vajalik kui soovite säilitada selle head väljanägemist. Puidust välimööbli omamisel peate vältima hallitusele sobilike tingimuste tekkimist. Hallitus ja seened kahjustavad mööblit ning mõjuvad tervistkahjustavalt neid kasutavatele inimestele. Järgnevalt anname mõned näpunäited, kuidas vältida hallituse teket välimööblil.

Päikesevalgus

Välimööbel peaks seisma võimalikul palju päikese käes. Hallitused ei saa otsese päikesevalguse käes areneda. Seega, hoidke enda mööblit päikesepaistelises kohas ning Te ei pea hallituse pärast muretsema.

Niiskus

Peaksite silmas pidama ka niiskusest tulenevaid probleeme. Hallitus vajab kasvamiseks niiskust. Seega, mida kuivemana Te enda mööblit hoiate, seda väiksem võimalus on hallitusel areneda. Paljud inimesed jätavad enda välimööbli õue vihma kätte ning ei lase sellel korralikult kuivada. Kui teate, et vihmasadu on tulemas, siis viige mööbel varju alla või katke kinni. Pärast vihmasaju lõppemist paigutage mööbel tagasi päikese kätte.

Õige toit alandab vererõhku

Kõrgenenud vererõhk kuulub tänapäeval küllaltki levinud tsivilisatsioonihaiguste hulka. Põhjused, miks vererõhk pidevalt üle 160/95 mm Hg tõuseb, on ülekaalulisus, rasvarikas toit, vähene liikumine, alkoholi tarbimine, suitsetamine ja stress.

Vererõhk on hiiliv. Alles aastaid hiljem ilmuvad sellised sümptomid nagu peapööritus, õhupuudus, hingeldushood ja unehäired. Neid kaebusi on aga võimalik kontrolli alla saada. Eriti olulist rolli mängib õige toitumine.

Vitamiin C- kaitseb veresoonte seinu. Kaitseb veresooni ka mehaaniliste kahjustuste ja ka kolesterooli ladestumise eest. C-vitamiinirikkad on tsitrusviljad, paprika, kibuvitsamarjad ja brokkoli.

Kaalium- mineraalaine reguleerib organismi veevajadust. Tähtsad kaaliumiallikad on banaanid, aprikoosid, spinat ja kartul.

Ballastained- neid aineid leidub peamiselt õuntes, banaanides ja tsitrusviljades, aga ka ubades. Ballastained aitavad võidelda ülekaalulisuse vastu.

Flavonoidid- need on väärtuslikud taimsed ained, mida leidub eelkoige rohelises ja mustas tees. Nende peamine ülesanne on alandada vererõhku. Lisaks leidub tees veel kofeiini, mis on kõrgvererõhupatsientidele heaks alternatiiviks kohvile.

Kel on liiga kõrge vererõhk, peaks laskma seda regulaarselt mõõta.

Allikas: Terviseleht, Gudrun Raig

Kaltsium - organismi ehitusmaterjal

Mõned mineraalid esinevad ainult inimese kehavedelikes, teised on olulised kudedele ja luustikule. Kindlas komplitseeritud vastastikuses mõjutamises hoolitsevad mineraalid ja mikroelemendid keha tervise ja heaolu eest. Kaltsiumil on kõige olulisem osa täita.

Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Täiskasvanud inimese keha sisaldab 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes. Ülejäänud kogus täidab väga mitmesuguseid ülesandeid. Kaltsium reguleerib vere hüübimist, tõrjub põletikke, leevendab allergilisi reaktsioone, mõjutab närvide ja musklite tegevust. Aktiviseerib ka ainevahetusprotsesse.

Kõikide ülalloetletud protsesside häireteta kulgemiseks on vaja, et kaltsiumi sisaldus veres oleks konstantne.

Inimese skeleti moodustavad enam kui 200 luud. Skelett annab kehale välise kuju ja kaitseb keha. Luu on elav struktuur. Juurde- ja ümberehitusprotsessid toimuvad kogu eluaja. Luuõgijad rakud toimetavad luu substantsi ära, ülesehitusrakud muretsevad uut substantsi juurde. Kaltsium on seejuures ehitusmaterjal.

Iga päev kaotab keha kaltsiumi higi, uriini, väljaheitega. See kaotus tuleb korvata toidu ja joogiga, et säilitada veres tasakaal. Toiduga manustatud kaltsiumist suudab organism omandada kahjuks ainult 30-40% ulatuses. Sellepärast peab kaltsiumisisaldus toidus olema vastavalt suurem vajadusest. Detailne manustamine optimaalseks kaltsiumivajaduseks 1994.a USA Tervishoiuameti poolt avaldatud andmete kohaselt on:

Peamised kaltsiumiga varustajad on piima ja piimatooted, teatud juurviljad, mineraalvesi. Tuleb kontrollida oma toitumistavasid ja korraldada nii, et meie toit vajalikul määral kaltsiumi sisaldaks.

Mineraalvesi on ideaalne vahend organismi varustamiseks kaltsiumiga. Heas mineraalvees peab olema 1 liitri kohta 500 mg kaltsiumi 100 mg magneesiumi ja maksimaalselt 50 mg naatriumi.

Vähene piima ja piimasaaduste kasutamine toiduks võib viia kaltsiumivaegusele, millele kaasnevad: kalduvus krampidele, sõrmeküünte kasvamishäired, juuste väljalangemine, kalduvus allergiale, luude hõrenemine.

Lastel ja noorukitel on suurem kaltsiumivajadus

Vastsündinul on vähesed luud välja arenenud. Tema skelett koosneb suures osas kõhrest, mis lapse kasvades ehitatakse ümber luudeks. Puberteedieas on need protsessid reeglina lõppenud. Sellepärast on kasvueas kaltsiumivajadus suurem. Nooruses küllaldaselt varutud kaltsium hoiab ära vananedes luude enneaegse hõrenemise. Ka raseduse ajal on kaltsiumivajadus tavalisest suurem. Rahvatarkus ütleb, et iga laps võtab emalt ühe hamba. Raseduse ajal on ema hambad suurenenud kaarieseohus ja igemed võivad kergemini haigestuda põletikku. Raseduse ajal annab naine ära umbes 25 g kaltsiumi ja imetamise ajal veel umbes 20 g beebile. Seega on vaja siis suurendada kaltsiumi manustamist. Kaltsiumipreparaatide kasutamine peab olema kindlasti arsti kontrolli all.

Samuti on suurenenud kaltsiumivajadus sportlaste ja raske füüsilise töö tegijatel. Kaltsiumi eritumine organismist suureneb higiga. Kaltsiumi päevane vajadus võib sel juhul ulatuda kuni 2000 mg.

Alkohol, nikotiin ja kohv on kaltsiumiröövlid. Nad takistavad kaltsiumi omandamist. Ka taimetoitlased võivad kaltsiumi omandamisel kriitilise piirini jõuda. Eriti ohustatud on need taimetoitlased, kes on loobunud ka munadest ja piimast ning piimasaadustest.

Kui organism ei saa küllaldaselt kaltsiumi või selle omandamine on häiritud, siis hakkab organism kasutama kaltsiumi luudest. Sellel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Luude substants väheneb, luud muutuvad hõredamaks.

Tekib osteoporoos

Osteoporoos on eelkõige üleminekueas naiste haigus, põhjuseks hormoonide ja kaltsiumi vaegus. Naissuguhormoonidel on kaitsefunktsioon. Nad takistavad liigset kaltsiumikadu. Vähenenud hormoonide produktsioon kliimaksi ajal põhjustab luumassi kiirenenud vähenemist. Umbes 1/3 kõikidest naistest kannatab selle osteoporoosi vormi all. Vanaduse edenedes on kaltsiumivaegusest tingitud osteoporoosist ohustatud mõlemad sugupooled. Mõnikord on oma osa ka pärilikel eeldustel. Juba 40. eluaastatest algab luumassi vähenemine, sest luumassi moodustamise protsess aeglustub. Kuni 70. eluaastani kaotab organism umbes 1/3 oma luumassist. Mõju avaldavad siin nii kaltsiumi- kui liikumisvaegus. Kui luumassi kadu ületab kriitilise piiri, hakkavad luud murduma. Lisandub veel asjaolu, et toiduga manustatud kaltsiumi omandab vanaduses organism halvemini.

Allikas: terviseleht.ee, Koidula Pihlak

Tahaks tikkida, aga värvi ei ole

Tikkida saab ka kesise värvivalikuga. Ja ka “muhu tikandit” saab niimoodi teha. Eriti hea on see veel siis, kui oma värvimeeles kindel ei ole ja niidivalik kesine. Kuigi seda saaba alati rikastada erinevate värvidega.

1. Vali meeldima hakanud muster välja. Siin kasutasin Muhu käsitööseltsi “Oad ja eed” levitatavaid lilltikandi mustreid.

2. Vali välja ese, mida soovid tikandiga kaunistada ja passita motiiv või kompositsioon sellele. Jonista peale markeriga või kanna joonis veeslahustuvale kangale või -kilele, mida saab jätta tikkimise ajaks tugevduseks. trikotaažkangale on ilma tugevdusriideta väga-väga raske tikkida. Tugevdusriide võib panna ka tikandi pahupoolele – kui ei leidu lahustuvat kangast, sis saab selle ülejäägid teravate kääridega pärast tikkimist lihtsalt ära lõigata. Muster tuleb kangale kanda siiski pealtpoolt.

3. Vali alusmaterjaliga sobiv tikkimisniit. Õhemale materjalile õhem ja paksemale toekam, puvilasele puuvillane, villasele villane, akrüülmaterjali võib kaunistada ka akrüüllõngaga. Olen kohanud akrüüllõngu ka villasel kangal, kuid tõtt-öelda ei mõju need seal loomulikena. Pigem siis värvida villane lõng ise vajalikku värvitooni.

4. Vali alusmaterjali värviga sobiv tikkiminiit. See võib olla nii toon-toonis, kui kontrastne või täiendvärv. Sellest valikust sõltub, kuidas tikand välja paistma jääb.

5. Tiki kogu kujund valitud värvi niidiga kangale.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.

Enne müüki tehke selgeks oma kinnisvara väärtus ja tugevused

Viis nõuannet oma kodu plaanijale

Kätte jõudnud sügis on just hea aeg, et teha plaane. Kui sageli just Jõulude ja Uue aasta vahel järgmiseks aastaks plaane tehakse, siis oma maja ehitajale on parim aeg oktoober ja november.

Siis jõuab käivitada tegevused, et maja ehitamine järgmisel aastal alata võiks.

Lihtne tegevuskava võiks olla järgmine:

1. Krunt - vali krunti põhjalikult. Krundi ost on soovitav teha sügisel või talvekuudel, siis on lihtsam kaubelda soodsamat hinda ja jääb aega taotleda tehnilisi tingimusi.
2. Maja stiil ja ruumiplaan - käi ringi, sirvi katalooge, aruta sõpradega - leia omale majale sobilik stiil, näiteks moderne. Pane kirja oma majale vajalike ruumide nimekiri ja nende suurused. Mõtle oma elustiilile ja harrastustele, kuidas maja peaks aitama Sinu elu paremaks muuta, siis on lihtsam oma soove kirja saada.
3. Säästa valikuid tehes - maja ehitamine on kallis ja seetõttu sea endale kindlad kriteeriumid, millele peab ehitatav maja vastama. Investeeri tehnoloogiasse ja lahendustesse, mis annavad pikaajalist säästu. Märksõnad: soojapidavus ja ökonoomne kütte- ja ventilatsioonisüsteem või hoopis passiivmaja.
4. Projekteerimine - telli teenus arhitektilt või täienda mõnda olemasolevat projekti oma soovidega. Tea, et arhitekti poolt väljapakutud lahendust, võid alati täiendada või muuta - kindlasti tee seda, kui tunned selleks vajadust. Hea maja algab korralikust projektist.
5. Ehitaja leidmine - valmista ette hinnaküsimise dokumendid, korralda hange ning võrdle hinnapakkumisi ja firmade võtmeisikute saavutusi, tee korralik töövõtuleping.

Kiiremad saavad eeltoodud tegevustega hakkama poole aastaga ja siis on hea alustada ehitustöödega mai või juunikuus.

Ära kiirusta maja eeltöödega, liigselt kiirustades kannatab hilisem lõpptulemus.

Kirjutas Eno Pappel, www.majaehitaja.ee koolituskeskkonna looja.

Muru talveks ettevalmistamine

Hästi talvitub suvel ja sügisel õigesti väetatud ja hooldatud muru.

Viimastel niitmistel tuleb niita muru kõrgemalt, umbes 5-7cm kõrguselt. Niidetud muru tuleb murult eemaldada, et talveks ei jääks murule haigust tekitavaid koldeid. Samal põhjusel tuleb enne talve murult ära riisuda ka puulehed.

Ilusa muru loomisel peetakse väga oluliseks toitainete rikka mulla piisavat olemasolu, maapinna planeerimist õige kallakuga, et pinnasele ei koguneks liigvett ja õiget mulla happesust. Liiga happelisesse mulda külvatud muru hulka hakkab kasvama sammal ja muru muutub hõredaks. Happelist mulda tuleb neutraliseerida aialubjaga. Happelist mulda neutraliseeritakse juba muru rajamise ajal või hiljem, puistates aialupja murusse.

Liiga niiske ja happelise reaktsiooniga muld muutub tihedaks ja raskeks ning soodustab sammalde arengut. Sellist pinnast tuleks peale lupjamise ka õhustada. Hästi aitab riisumine tugevate piidega rehaga nii sügisel kui ka varakevadel.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Püsikute katmine talveks

Kuuseoksad on talviseks katmiseks kõige lihtsam ja tervislikum kate. Tark on esimesed kuuseoksad torgata peenrasse juba siis, kui maapind on veel pehme. Esimeste külmade tulekul kinnituvad oksad kõvasti pinnasesse ja sinna on lihtne neid vajadusel hiljem juurde lisada. Kuuseoksad aitavad koguda talvel lund, annavad tuulekaitset, annavad varju ereda päikese eest, hoiavad eemal närilisi ja tagavad püsikutele vajaliku õhustatuse. Püsikuid ei soovitata ka sügisel tagasi lõigata just seetõttu, et kuivanud varte vahele on hea kuuseoksi torgata. Püsikud vajavad kaitset eelkõige kevadtalvise päikese eest. Kuuseoksad on ka head näriliste peletajad, kuna hiirtele ei meeldi teravate okaste vahel talvituda.

Lumeta talvel kaetakse püsikud külmunud maapinnale puulehtede või turbaga, millele laotakse kuuseoksad.

Kui kuuseoksi pole võimalik kuskilt hankida, siis aitab varju tekitamine lõuna küljele. Selleks võib kasutada varjutus- või jutekangast. Toed, millele tahate kanga kinnitada, tuleb maasse torgata sügisel juba siis, kui maapind on veel pehme.

Püsikutele, mis ei talu liigniiskust, tuleb peale ehitada tugedest karkass, millele tehakse peale kilest või muust vett mitteläbilaskvast materjalist kuppel.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Oma kodu rajamine

Oleme aastaid kuulnud juttu, et oma kodu omamine on inimestele elu tähtsaim ja suurim investeering. Omandi puhul on eelised suhteliselt selgesti nähtavad kuid kas üürimisel on sellele midagi vastu panna? Alljärgnev artikkel toob välja üürimise head ja vead võrreldes maja või korteri omamisega.

Alustavatele paaridele ja madalama elatustasemega perede jaoks on üürimine ainuõige valik. Kuigi üürihinnad varieeruvad linnati seinast-seina, leiab igaüks, kes otsib igas linnas sobiva. Kuna alustavates paarides töötavad tavaliselt mõlemad osapooled, pole üüri eest tasumine just teab mis keeruline ülesanne. Üürimise puhul ei pea Te muretsema maja või korteri hooldamise pärast ja kui mõni kodumasin peaks rikki minema, piisab tavaliselt kõnest omanikule, kes lepingujärgselt selle paari tööpäeva jooksul korda seab. Kuna Eesti linnad on muu maailmaga võrreldes väikesed ning kõik vajalikud asutused üldiselt mõnekümne minutise jalutuskäigu kaugusel, ei ole asukohtki primaarse tähtsusega.

Rentimine on hea valik ka üksikutele töötavatele noortele. Noorena on paljud inimesed ambitsioonikad ning majaomaniku murede lahendamine võib osutuda tiheda töö kõrval parajaks nuhtluseks.

Kuid millised on rentimise suurimad eelised?

• Madal esialgne investeering. Tavaliselt on tarvis tasuda ette vaid esimese või teise kuu üür.
• Madalam vastutus. Omanik on tavaliselt kogu vara hoolduse eest vastutav ja seega ei pea Te kohe-kohe rikneva pesumasina pärast ise oma pead vaevama.
• Üürilevõtjat ei mõjuta kinnisvara hindade tõus. Üürihindade tõstmine on reguleeritud seadusega ja sedagi kaitstes rohkem üürilevõtjat.
• Kuna üürile lisanduvad tavaliselt kommunaalkulud on igakuise eelarve tegemine lihtsam.
• Soovi korral võite lahkuda ning järgmisesse kohta elama minna. Kui Te sissetulekud kõiguvad mistahes poole, võite vastava otsuse langetada kiiresti, muretsemata pangalaenude pärast.

Peale nende on üürimisel veel mitmeid häid külgi. Noored, kelle karjäär võib nõuda neilt ühest linnast teise kolimist, leiavad kiiresti, et korteri üürimine on neile parim valik. Sellises olukorras maja müümine, ostja leidmine, kolimine ja paljud muud vajalikud tegevused võivad inimest kinni hoida ning nende saavutusi pärssida.

Neli asja, millele maja rentimisel tähelepanu pöörata

Majade üürimisel otsivad üürnikud enamasti kolme omadust: rohkem kui üht tualettruumi, suurt aeda ning garaaži. Tavaline huviline kontrollib ruumid kiirelt üle ning erilist tähelepanu detailidele ei pööra. Kui olete leidnud mõne maja, mis Teile meeldib, kirjutage valmis nimekiri asjadest, mida kontrollida tahate. Pealiskaudse kontrolli puhul ei märka Te tegelikke probleeme ning võite vale otsuse langetada. Küll aga võite kindel olla, et peale kolimist hakkate Te neid vigu märkama.

Suurimad probleemid, millega kokku võite puutuda peituvad elektrisüsteemides, torustikes, vihmavee äravoolus ja küttekolletes. Kahjuks õpivad paljud alles siis, kui viga tehtud. Eesti kliimas on viimane punkt eriti oluline. Enne sügise saabumist Te tõenäoliselt ahjust või kaminast väga puudust ei tunne kuid ilmade külmenedes olete vastamisi vältimatu probleemiga.

Suurt probleemi võivad põhjustada ka vigased torud. Sooja või külma vee puudus võib osutuda suureks ebameeldivuseks. Tean seda omast käest, kuna mitte ainult korra vaid kahel talvel on veetorud kinni külmunud ning vesi tagasi tulnud alles siis kui välistemperatuur 10st kraadist soojem. Paari viimast talve arvestades on tegemist tõsise probleemiga. Halbu kogemusi on ka neil, kelle katused pole korralikult ehitatud või hooldatud. Sügiseste tormide ajal on paljud Eesti kodud jäänud katuseta ning mitmetel on küll katus pea kohale jäänud kuid vihmavesi tuppa lekkinud. Selliste õnnetuste puhul võib vesi elektrisüsteemini pääseda ning seal lühise tekitada. Pole vaja väga kirevat kujutlusvõimet, et ette kujutada, mis sellise probleemi järgmised astmed olla võivad.

Uue kodu otsimisel pöörake lisaks maja välisfassaadile kindlasi tähelepanu selle sisemusele. Lõppude lõpuks on Teie pere ohutus ning heaolu primaarne. Veenduge selles, et maja katus on heas seisukorras ja soojussüsteemid töötavad. Kui kahtlete maja elektrisüsteemide ja vee äravoolu seisukorras, uurige neid lähemalt või leidke spetsialist, kes neid hinnata oskab. Ärge võtke iga peremehe sõna tõe pähe – oma silm on kuningas.

Kui arvate, et pole piisavalt pädev tegemaks uuele kodule inspektsiooni, kutsuge kaasa keegi, kes seda teha oskab. Pikemas persektiivis on Teil selle otsuse üle kindlasti hea meel. Kui suudate majaomanikuga remonditöödes kokku leppida, pange täpselt paika tähtajad ja tööd, mis tehakse. Kui nimetatud aja jooksul pole kokkuleppest kinni peetud, ärge kolige sisse, sest Teie raskelt teenitud raha pole seda väärt.

Kui kohalik ilm on sobiv ja suudate kokkuleppele saada, minge vaadake maja olukorras, kus väljas möllab torm või on tugev vihmasadu. Sedasi on Teil palju lihtsam leida lekkeid katuses või vigu keldri ehituses. Pidage meeles, et Teie maksate seal elamise eest; Teil on täielik õigus veenduda, et kõik töötab nii nagu vaja.

Lillesibulate meelespea

1. Istuta lillesibulad maha septembris. Nartsissisibul tahab juurdumiseks soojemat mulda. Tulbi jaoks on parim mulla temperatuur +9C, st istutusaeg võib jääda ka oktoobrisse!
2. Sibullill tahab kasvada valgusrikkas kohas.
3. Vali lillesibulatele  kergem toitaineterikas muld. Enne istutamist kaeva mulla hulka komposti või sügisväetist.
4. Säti õigeks sibulate istutussügavus (sibula kolmekordse kõrguse sügavus, nt tulbisibul tuleb istutada 10-12 cm sügavusele!).
5. Istutuskorv aitab tulbi- ja krookusesibulaid kaitsta  näriliste eest, väldib sortide segunemist  peenras ja hõlbustab sibulate ülesvõtmist.
6. Varusta korvid nimelipikuga. Vastasel juhul ei mäleta Sa kevadel, millise sordi õieilu Sind kõige enam võlub.
7. Väeta sibullilli kevadel paaril korral lämmastik- või kompleksväetisega.
8. Kohe pärast õitsemist eemalda õievartelt seemnekuprad, jättes alles õievarred ja lehed.
9. Tulpe ja eriti hüatsinte on soovitatav  võtta maast üles igal suvel kohe pärast lehtede kolletumist.
10. Teisi sibullilli võid hoida mitu aastat samal kohal.
11. Hoia üles võetud lillesibulaid õhulises, varjulises kohas.
12. Sibulaid puhastades eralda tütarsibulad ning istuta need sügisel tahaaeda kosuma ja kasvama. Väikesed sibulad hakkavad õitsema 2-3 aasta pärast.
13. Kevadpäeval võta tass kohvi ja naudi enda kätetööd.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Umbrohutõrje enne muru rajamist

Enne muru rajamist on tähtis hävitada mullast pikaajalised ja raskesti tõrjutavad umbrohud, nagu näiteks orashein.
Umbrohutõrjeks murudel, milles ei ole ristikut, sobib taimekaitsevahend Starane (20 ml segatuna 2 l vees, piisab ca 100 m² muru pritsimiseks). Starane mõjub taimedele peamiselt lehtede kaudu. Hiljemalt 3-4 nädala möödudes umbrohtude kasv lakkab ja need hävivad. Võilillede tõrjel on tulemus parim, kui võililli pritsida rosetifaasis, st leheroseti keskel on roheline (veel avanemata) õiepung ning õievars ei ole veel moodustunud.

Sammal vallutab muru, kui:
* pinnas on liigselt tihenenud
* muld on happeline
* muru pole pikka aega väetatud, pinnas on toitainetevaene
* muld on liigniiske
* liiga varjuline kasvukoht

Sammaldumisele kalduvat murupinda peaks paar korda suve jooksul õhustama. Selleks võiks kasutada näiteks aiaharki, tehes murusse auke. Neisse aukudesse on hea rehitseda turba-liiva segu. Nii saavad juured hapnikku ja murutaimede kasv taastub. Sambla kasv on samas raskendatud.

Muru vajab päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta. Maja põhjapoolsel küljel ja puude, põõsaste all muru ei taha kasvada. Sellistel aladel võikski lasta samblal kasvada või istutada sinna varju taluvaid püsikuid.

Mulla happeliseks muutumist saab ära hoida regulaarse lupjamisega, lisades 2-3-aastaste vaheaegade järel ca 40 kg dolomiidijahu 100 m²-le.

Spetsiaalsete samblaeemaldustoodete kasutamisel muutub lühikeseks ajaks järsult mulla pindmise kihi happesus. Seda sammal ei talu ning tõmbub mõne päeva möödudes pruuniks ja kuivab. Kuivanud sammal riisutakse murust välja, lisatakse tekkinud tühikutesse lubjatud ja väetatud mulda ning külvatakse uued seemned.

Kevadine muruväetis on eriline abimees võitluses muru sammaldumise vastu. Varakevadine laotamine murule tõstab mulla pindmise kihi pH-d, takistades sellega sambla arengut. Tänu toitainete sisaldusele aitab see ühtlasi kaasa tugeva kvaliteetse muru kasvule. Toitaineid ei jätku kogu suveks, seetõttu lisaväetamine suvise täisväetisega jaanipäeva paiku on vajalik.

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Kontorisse sobivad taimed

Kontorisse taimestust planeerides tuleks enne taimede soetamist määratleda täpselt ära kohad, kus missugust taime näha soovitakse. Aknast kaugemale paigutatavate taimede puhul tuleks valida taimed, kes ka looduses kasvavad suurte puude all varjus, leppides kehvade valgustingimustega. Ka niisuguste taimede jaoks on aga 4-meetrine kaugus aknast maksimaalne. 4-meetri kaugusel aknast väheneb taimele langeva valguse hulk juba 16 korda. Kui taimi ei õnnestu aknale lähemale paigutada, tuleks nende jaoks kinnitada lakke või seinale taimelamp. Hästi kasvavad varjutaluvad taimed ka otse kontorit valgustava valgusallika (nt ripplagedesse integreeritud päevavalguslampide) all.

Kui kontoris valgusepuudust ei ole ja suured aknad avanevad hommiku- või lõunapäikese poole, siis tuleks vältida otsest päikesevalgust pelgavaid taimi. Kui kodus võime oma taimi vastavalt aastaaja vaheldumisele ümber paigutada, siis kontoritaim kasvab reeglina aastaringselt ühe koha peal.

Kontoriruumides on arvutite ja muude energiat tarbivate seadmete tõttu sageli väga kuiv õhk, seetõttu tuleks seal vältida eriti niiskuslembeseid taimi (sõnajalad, maranta). Kui aga nendeta ei saa või nad juba olemas on, siis tuleks taimi aeg-ajalt toasooja veega piserdada.

Näpunäiteid kontori kujundamiseks toataimedega:

• Koristaja töö lihtsustamiseks ning parema kujundusliku efekti  saavutamiseks valige paljude väikeste taimede asemel  pigem üks või kaks  suurt.

• Grupeerige taimi – kapi peal mõjuvad elegantselt piklikusse istutuskasti kõrvuti istutatud taimeread.
• Suurte põrandataimede puhul eelistage altkastmissüsteemiga varustatud potte.

• Plastik- ja metallpotid on koos taimega oluliselt kergemad kui keraamilised potid. Poti valikul kaaluge taimede hilisema ümerpaigutamise vajadust.

• Põrandakütte korral asetage taime spetsiaalsele ratastega alusele, et õhk saaks poti all liikuda ja taim üle ei kuumeneks. Alus on praktiline ka raskete pottide puhul.

Vähese valgusega ruumi või aknast kaugemale sobivad taimed:

Moluki aglaoneema Aglaonema commutatum

Lehtliilia Aspidistra elatior

Ääris-draakonipuu Dracaena marginata tumeroheliste lehtedega sordid

Romblehine tsissus Cissus rhombifolia

Fatsia Fatsia (vajab piserdamist!)

Tõlvlehik Spatiphyllum

Sulgvõhk Zamioculcas

Filodendron Philodendron

Havisaba Sansevieria

Kummipuu Ficus elastica

Valgusrikkasse kasvukohta sobivad taimed

Havisaba Sansevieria

Sulgvõhk Zamioculcas

Ääris-draakonipuu Dracaena marginata

Noliina Nolina recurvata

Tääkliilia Yucca

Ebakrooton Codiaeum

Bensoe- viigipuu Ficus benjamina

Kummipuu Ficus elastica (vältida suvel otsest päikest!)

Ahvileivapuu e portulak-turdleht Crassula ovate

Šefflera Schefflera

Datlipalmid Phoenix

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Auto valmisolek suveks

Päikselised ilmad meeldivad kõigile, kuid suvekuumus on peale külma talve viimane asi, mida Teie auto vajab. Suvised ilmad, tänavatel lendlev tolm ja kiirendusi täis linnaliiklus on Teie autole kurnavad. Lisage sellele  väsimus külmast talvest ja tehe annab kokku suurenenud sõiduki rikke võimaluse. Seda tõenäosust saate vähendada korralise hooldusega, pealegi suureneb tänu sellele auto hilisem väärtus.

Enamus järgnevatest hooletest on suhteliselt lihtsad, osad vajavad mõningasi teadmisi mehaanika vallas. Esimesena soovitame läbi lugeda tootja poolt koostatud kasutusjuhend ja järgida sealseid juhendeid hoolde tegemiseks.

Loe edasi: Auto valmisolek suveks

Näpunäiteid lapse õpikeskkonna kujundamiseks

Sobilik koht õppimiseks aitab lapsel paremini keskenduda. Kodutöö tegemine lärmakas elutoas või köögis võib olla lapse jaoks häiriv. Paku lapsele õppimiseks keskkonda, mis aitab tal paremini keskenduda. Olenemata sellest, kas alustad tühjast toast või kujundad ümber olemasolevat ruumi, saad lapsele pakkuda õpikeskkonda, mis aitab tal koolitöödega efektiivsemalt hakkama saada. Järgnevalt mõned näpunäited.

Loe edasi: Näpunäiteid lapse õpikeskkonna kujundamiseks