Nokitse.ee

Juuni alguse aiatööd

• Külva uus järk redist ja salatit
• Aeg istutada soojanõudlike köögiviljade taimi
• Külva oad ja kurgid
• Viimane aeg istutada maasikataimi
• Lõika hekki
• Eemalda puudelt ja põõsastelt kuivad oksad
• Külva kaheaastaseid lilli
• Istuta ettekasvatatud taimed õue
• Eemalda pikakasvulistelt tomatitaimedelt lehekaenaldest kasvavad võrsed
• Istuta viimaseid suvelilli
• Väeta  suvelilli 2-3 nädalat pärast istutamist

Taimede katmine talveks

Taimi kaetakse kahel eesmärgil:

• PAKASE EEST taimede maapealseid osi (roosid, elulõngad, püsikud jt).

• PÄIKESEPÕLETUSE EEST igihaljaid taimi (okaspuud, rododendronid, pukspuud jt).

ROOSID, ELULÕNGAD, PÜSIKUD

Roosidele ja elulõngadele on talvekatet õige aeg peale asetada siis, kui maapind on veidi külmunud. Siis tuleb roosidel ja elulõngadel lõigata ära õied ja lasta neil rahulikult esimeste külmadega harjuda. Neile ei tee -5C külma üldse halba, pigem treenib neid meie heitliku talvega kohanema! 
Peenrapinnases talvituvaid külmahelli püsikuid on soovitav katta juba enne maa külmumist.
 

OKASPUUD, RODENDRONID, PUKSPUUD
Igihaljad taimed (eriti esimesel aastal peale istutamist!) pakase eest katmist ei vaja. Neid peab kaitsma varakevadise ereda päikese eest.

PAKASE EEST KATMINE
Taimede talvekatted peavad olema kuivad ja õhulised. Märjad talvekatted juhivad hästi temperatuuri ja külmal perioodil ei ole neist soojendajatena abi! Pehmetel talvedel tekitavad märgunud katted seenhaiguste ohtu või põhjustavad taimede lämbumist!

Parim viis katta taimi on kuiva freesturbaga. Katmiseks sobivad ka liiv, muld ja männikooremultš. Multšile on vaja peale panna katteks, kas talvematt, pakasekangas või kuuseoksad. Kate ei tohi ümbritseda kaetud taime täielikult, vaid ainult kattekuhila ülemist osa, et taim ei jääks õhupuudusesse!
PÄIKESEPÕLETUSE EEST KATMINE
Aseta taimedele hiljemalt veebruaris peale varjutuskangas (piisab kui katta vaid lõunapoolsest küljest). 
Hea, kui taime ümber oleks ehitatud raamistik, millele varjutuskangas peale panna. Raamistik kaitseb taime murdumist lumeraskuse all.

KUIDAS JA MILLAL KATTED ÄRA VÕTTA?
Katete ära võtmisega ei tasu kiirustada, vaid katteid tuleb eemaldada järk-järgult. Päikesepõletuse eest ei tohi katteid enne eemaldada, kui maapind on sulanud. Sellest kõigest räägime juba täpsemalt kevadel.

Mõnusat askeldamist aias!

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Basiilik

Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel.

Sobilik oleks taimed ette kasvatada, pannes idanema aprillis. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes.

Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema juulis-augustis (-1oC juures ta hävib). Ta lehtedel-vartel on kuni õitsemiseni meeldivalt tugev palsamilõhn, mis meelitab aeda mesilased ja linnud. Kasvatatakse nii maitse- kui ka ravimtaimena. Õitsemise eel kogutud võrseid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Kui basiilik on kasvanud umbes 15 cm pikkuseks, võib talt igapäeva vajadusteks lehti näpistada. Korjata tuleb ettevaatlikult, et rootsudest kasvaksid uued. Lõplik saak korjatakse tervete okstena, mis siis kuivatatakse (tugevam aroom) või sügavkülmutatakse. Soodsal suvel (eelmisel aastal) võib basiilikust saada kolm saaki. Kuivatamine peaks toimuma kiirelt, tuuletõmbuses ja pimedas, et lehed säilitaks värvi. Õigesti kuivatatud taimed säilitavad aroomi veel kolmandal aastal.

Keemiline koostis

Õitsemise eel kogutud võrsed sisaldavad kuni 1,5% eeterlikke õlisid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Sisaldab hulgani park- ja mõruaineid. Parkainete toimel muutubki basiilik valguse käes kuivatamisel tumedaks. Õites leidub veel kamprit jt terpeene. Basiilik sisaldab ka glükosiide (mõrumaitse), saponiine, loomulikult vitamiine, mineraalaineid ja roheliseklorofülli all on peidus karotenoidid.

Basiiliku ravitoime

Rahvameditsiinis on kasutusel kogu taime maapealne osa: lehed, õied, varred. Basiiliku toime organismile sõltub tema hulgast tees. Meil veel puudub ravimiskogemus, see-eest on need teistel rahvastel väga pikaajalised. Üks teelusikatäis basiilikuürti 1 klaasi keeva vee kohta, mis on 10 minutit tõmmanud, on rahustav ja paneb neerud hästi tööle (põie- ja neerupõletiku ravim). Basiilikuteed juuakse krooniliste gastriitide ja koliitide puhul, kusjuures võetakse 2 teelusikatäit ürti 1 klaasi vee kohta ja lastakse kauem tõmmata. Viimast teed juuakse jahtunult enne sööki 0,5 klaasi korraga. Ka külmetushaiguste ning köha puhul on temast abi. Kroonilise nohu korral võetakse ja hingatakse sisse kuivatatud lehtedest valmistatud peent pulbrit. 2 supilusikatäit ürti 300 ml keeva vee kohta stimuleerib närvisüsteemi, tugevdab südametegevust, on toniseeriva ja antiseptilise toimega. Basiilik kergendab ka pahaloomuliste kasvajatega kaasnevaid vaegusi. Eriti oluline Ka aitab ta reumahaigeid ja loiu ainevahetuse puhul.

Basiilik toidutaimena

Aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset. Ta on universaalne maitsetaim. Dieettoitudes kasutatakse koos piparrohu ja rosmariiniga pipra asemel, kuulub vürtsisegude hulka (leesputk, aed-liivatee, aed-majoraan, basiilik ja piparrohi). Olen aastaid valmistanud nn pizzamaitseainet ise, kuhu kuuluvad basiilik, aed-majoraan, pune, pipar, kuivatatud sibul ja küüslauk. Nimetatud peenestatud segu säilitab aroomi kinnises purgis ja on kasutatav kõikidele köögivilja- ja lihatoitudele, pizzadele, pirukatäidistesse, pasteetidesse.

Basiilikuga võib maitsestada kõiki salateid, köögivilja-, kala- ja liha-, ka kruubi-, kaerahelbe- ja munatoite, marinaade ja kastmeid. Teda kasutatakse laialdaselt liha-, kala- ja konservitööstuses, kuulub ka liköörisortide maitseainete buketti. Kodusel teel hoidiste valmistamiseks sobib värskelt kasutada, eriti tomatihoidistes, kus ta on asendamatu.

Basiiliku kasutamisala on lai, tuleks vaid end rohkem harjutada selle väärtusliku maitsetaimega. Oleme harjunud üksnes kasutama tomatisalatites, kuid samahästi sobib sibulasalatisse.

Sibulasalat

2-3 õuna, 1-3 sibulat, hakitud peterselli.

Kaste: 1 spl sidrunimahla või õunaäädikat, 2 spl õli, 1 spl vett, 1 spl basiilikut, soola, mett.

Õunad ja sibulad viilutatakse ja valatakse üle kastmega, milles basiilik on peenestatult segatud.

Basiilik sobib ka juustuga ja kohupiimaga. Suvel külmade kastmete kasutamise aegu võiks valmistada:

Roheline juustukaste

75 g kodujuustu, 4 spl veiniäädikat, 1 tl suhkrut, 6 spl õli, 4 spl basiilikulehti.

Kuumade kartulite kõrvale sobiks valmistada see kaste hapukoorega, jättes ära õli ja äädika, maitsestades üksnes vähese soolaga. Basiilik sobib hästi küüslauguga, seega küüslaugu-õli kastmete koostisosa võiks olla ka basiilik.

Üldse sobib valmistada suvel roheline maitsetaimede segu lauale suurel vaagnal, kus koos oleks basiilik, majoraan, liivatee, till ja petersell. Seda peenestatud segu võiks lisada keedetud kartulitele, jääks ära ka soola lisamise vajadus.

Ärme unustame basiilikut lisamast ka hommikustele putrudele (eriti kruubi- ja herkulopuder).

Tasuks proovida ka võileiva pastade valmistamisel. Sobitada võiks kokku päevalille ja seesamiseemnetega, küüslauguga, tomatipüreega (seemned jahvatatakse mikseriga) ja hõõrutakse kõik või, võileiva margariini või majoneesi sisse.

Ka suppide valmistamisel kasutame enam basiilikut.

Tomatisupp

4 suurt tomatit, 1 spl värsket basiilikut, 2 sibulat, 1 spl võid või õli, 1 l puljongit, 100 g juustu, soola, peterselli.

Tomati- ja sibulasektoreid kuumutatakse õliga poti põhjas 5 minutit, ka basiilik lisatakse kuuma segusse ja keedetakse koos mõni minut. Valatakse peale puljong ja lisatakse riivitud juust. Maitsestatakse ja serveerimisel lisatakse roheline petersell.

Liharoogade valmistamisel on parem kasutada kuivatatud basiilikut. Eriti hästi sobib praetud sealiha juurde. Samuti võib valmistada hautatud liharoogi koos tomati ja basiilikuga.

Küpsetistes kasutamine on maitseasi, kuid soovitan kõikjale lisada, isegi taigna kooslusse. Rohkem sobib pizzadesse, piruka segudesse, kuid ka kuklitaignasse. Nii saab valmistada maitsvad kaeranisujahu kuklid basiilikuga või koos teiste maitsetaimedega.

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Kaalikas tervisele

Aastasadu on meil kasvatatud kaalika esiisaks peetud Gotlandilt pärit metsikut naerist. Kaalikas on tegelikult kapsa sugulane ja teda tunti juba keskajal köögiviljana. Kaalikas on kaheaastane juurvili, mille värvus on eri liikidel kas kollane, rohekas või lillakas, sisu osa valgest kollaseni. Tänapäeval on miskipärast teda vähem hakatud kasutama, kuid meie esivanemad suhtusid temasse hoopis austavamalt, seadsid ritta kõigi teiste hinnaliste toiduainetega. On säilinud legend, et kaalikas maksab samapalju hõbedat kui palju kaalub. Kaalika hea säilivus on see, mis annab talle suure väärtuse. Oluline on teada, et C-vitamiin säilib kuni kevadeni, maitseomadused ja välimus samad, mis sügisel. Loomulikult peavad olema selleks head hoiutingimused. Suvel, kasvuajal võib toiduks kasutada ka kuumtöödeldud lehti, mis samuti sisaldavad vitamiine ja mineraalaineid. Viimasel ajal on meie aedades hakatud kasvatama ka kaalika sugulast - naerist, mis lühikese kasvuaja tõttu satub toidulauale juba suvel. Pehme ja mahlase viljaliha kõrval on sobilik kasutada ka naerilehti (suppidesse, hautistesse jne). Kahjuks sügiseks naeris puitub ja säilimine ületalve kahtlane. Seepärast tuleks naerid juba suvel süüa ja ülejäägid peenestatult sügavkülmutada.

Kaalika biokeemiline kooslus

Kaalikas on hinnaline toiduaine nii maitseomadustelt kui ka keemilise koosluse poolest. Juure osa sisaldab süsivesikuid (kuni 10%); vitamiinidest C (50mg%), B1, B2, PP, karotiini; mineraalainetest naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, , rauda; pektiinaineid.

Kaalikalehed on rikkad C-vitamiini poolest ja kaotavad oma mõrkja maitse keedetult.

Kaalikat kasutatakse toiduks nii toorelt kui ka kuumtöödeldult, säilitades hästi vitamiini ja mineraalainete sisalduse.

Kaalikas maksab sama palju hõbedat kui palju kaalub.   

Kaalikas kui ravimköögivili

Kaalikat soovitatakse kui vitamiiniallikat aga samas ka kui valuvaigistit, sapiajatit, antiseptikut, haavade parandajat, bronhiidi leevendajat. Sama väärtuslik on ka naeris, viimane soovitatav podagra ja liigeste haiguste puhul.

Kaalikat ja naerist soovitatakse südamehaiguste, kurgupõletike, külmetushaiguste, bronhiaalastma, unetuse jne puhul. Ravieesmärgil kasutatakse peamiselt toorelt ja ahjus küpsetatult. Loomulikult dieettoiduna võib teda keeta, hautada ja praadida peale eelnevat keetmist.

Kaalika hautised ja supid on soovitatavad mao-soole ja neeruhaiguste puhul. Dieettoiduna valmistatakse kaalikatoidud ilma soolata ja ravikuur peaks kestma vähemalt 2-3 nädalat järjest.

Soe kaalikamahl meega ravib bronhiiti ja ravikuuriks oleks vaja juua 1/2 kl kaupa 2-3 korda päevas vähemalt nädal järjest. Toormahla joomist tuleb alustada vähemate doosidega, seda eriti mao kõrghappesuse puhul.

Kaalikas toidutaimena

Oma tervislikkuse ja vitamiinirikkuse tõttu on ta üks põhilisi köögivilju kartuli kõrval. Sobib kasutada salatitena, suppides ja lisandina prae juures, samuti ka iseseisva toiduna.

Meie esivanemad pidasid lugu ahjus küpsetatud kaalikast ja naerist, mis parimana valmis puuküttega ahjus aga ka lausa lõkketuhas. Urgitsedes koore peidust auravat pehmet hõrgutist saame aru, et oleme unustanud kui hea toit on kaalikas. Ahjukartulite juurde praepannile peaks kuuluma ka kaalikas.

Lamba- ja sealihaleemes keedetud kaalikas on teiste köögiviljade kõrval omal kohal.

Viimasel ajal on vormitoitude hulk meil järsult vähenenud, kaalikavormgi on laual rohkem hiilgeaja mälestusena. Ometi on kaalikas meil hästi kättesaadav toiduaine ja mitte eriti töömahukas toiduvalmistamisel.

Ärme unustame hommikuste riisi-, tangu- ja kruubiputrudesse lisamast riivitud kaalikat, samuti köögivilja hautistesse võib panna kaalika kuubikuid.

Kaalikavorm

1 suur kaalikas, 1 l vett, 1,5 tl soola, 2 spl võid, 1 spl nisujahu, 0,5 kl piima, 1 tl suhkrut, 0,5 tl valget pipart, 2 spl riivsaia, 1 muna, muskaati.

Kaalikas kooritakse ja tükeldatakse. Kuubikud keedetakse soolaga maitsestatud vees pehmeks ja tambitakse puruks. Püree maitsestatakse suhkru, valge pipra ja muskaadiga. Segatakse hulka jahu, või, piim. Segu kuumutatakse vähe pliidil ja munaga segatud püree asetatakse seejärel rasvainega määritud vormi. Peale riputatakse riivsaia. Küpsetatakse ca 200oC juures 40-50 min. Süüa võib iseseisvalt koos hapukoorega või kartuli asemel praega või soolakalaga.

Kaalikavormi võib maitsestada mitmeti ja valmistada ka koos eelnevalt pruunistatud hakklihaga (kihtimisi vormi).

Tavasuhkru asemel sobib kasutada fariinisuhkrut, pealt katmiseks mandlilaaste, seesamiseemneid, pähklipuru.

Ettevalmistatud kaalikapüreest võib valmistada pallikesi võib kotlette, kasutades tihendainena mannat või jahu, kuumutatakse püreega tihenemiseni ja jahtunult lisatakse muna.

Muredad kaalikapallid

5 kl kaalikapüreed, 1 kl riivsaia (mannat või jahu), veidi kartulitärklist, 1 muna, musta pipart, 2 spl võid, 0,5 tl soola, 1 tl fariinisuhkrut. Veeretatakse ümmargused pallid, need riivsaias või jahus ning praetakse rohkes rasvas pannil pliidil või praeahjus.

Süüakse hapukoorega või praelisandina. Ka küpsetistes võib kasutada kaalikat, enamikus eelnevalt vees keedetult. Eriti hästi sobib sepiku koosluses ja pannkookides.

Arvestades eelnevat juttu, võiksid perenaised taas toidualauale tuua unustatud kaalika, mis esivanemate toidus oli igapäevane.

Allikas: terviseleht.ee, Aive Luigela

Maitsetaimede kasvatamine aknalaual

Vajalikud vahendid: potte, mulda, maitsetaimede seemneid

1. Täitke pott spetsiaalselt maitsetaimede kasvatamisesks mõeldud mullaga.
2. Siluge mullapind siledaks ja kastke kergelt.
3. Külvake seemned ja katke võimalikult õhukese mullakihiga.
4. Asetage pott võimalikult valgesse ning sooja kohta.
5. Paremaks niiskuse säilitamiseks idanemise perioodil võib katta poti valge paberiga.
6. Kastke hommikuti pihustiga potti nii, et mulla pind oleks ühtlaselt niiske.
7. Umbes nädal läheb idanemiseks.
8. Paar nädalat pärast istutamist võib alustada väetamisega.

Faktid, mida tasub teada PVC põrandatest

· PVC kui põrandakate leiutati üle 100 aasta tagasi, oma omadustelt on PVC antibakteriaalne ja allergiavaba. (PVC põrandakate koosneb: 45%PVC + 28% pehmendajad + 20% kriiti + 4% täiteaineid + 3% klaaskiud)

· PVC – põrandakate sobib ideaalselt allergikutele. Siledat ja vuugivaba pinda on lihtne vee ja puhastuvahendi lahusega puhastada.

· Paksemad PVC-d on suurepärased helisummutajad.

· Meditsiiniliselt on tõestatud, et PVC-kate on jalgadele sõbralikum kui ükski teine põrandakate, on jalale pehmem ja mõnusam kui kivi või laminaat. Seega sobib PVC igasse ruumi.

· Kõik PVC-katted sobivad põrandaküttega aluspõrandale.

· Paigaldus on lihtne, selleks pole erilisi tööriistu vaja. Kõige tähtsamad on terav nuga, liimikamm ja mõõdulint.

· Peale PVC-katte paigaldamist peab ruumi ventileerima, et vabaneda PVC-lõhnast. Tuulutamine peaks kestma kuni 24 tundi.

· Remondi tegemisel peaks põrandakatte paigalduse jätma kõige viimaseks tööks.

· Igapäevane PVC-katte hooldamine on ülimalt lihtne. Piisab kui eemaldada lahtine mustus harja või tolmuimejaga.

· PVC-katted liimitakse tervenisti aluspõrandale ja katte vuugid ühendatatakse külmjootvedeliku abil.

· Paigaldusel jälgi, et jääb võimalikult vähe liitekohti või, et liitekoht ei jää kõige suurema intensiivsusega käiguteele.

· Paanid asetada valguse ja akna suunas. Võimaluse korral vältida piki põrandaid jooksvaid vuuke.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.

Muru samblavabaks

Muru sammaldumise põhjused:

• pind on liiga toitainevaene
• muld on liighappeline või liigniiske
• muru on liiga varjulises paigas
• kasvupinnas on liiga tihenenud

Sammaldumise vältimiseks esmaseks tõrjeks tuleks paar korda suve jooksul mulda õhutada. Kasutada võib selleks mistahes haralist aiatööriista, mille abil on murusse võimalik teha väiksemaid auke. Pärast aukude tegemist tuleks aukudesse rehitseda liiva-turba segu, mille abil saavad murutaime juured hapnikku juurde.

Tuleks meeles pidada, et muru vajab kasvuks kas päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta.  Hoonete põhjapoolsel küljel, puude varjus ja muudes varjulistes paikades muru eriti kasvada ei taha. Sellistesse paikadesse võib istutada näiteks varjutaluvaid püsikuid või lasta lihtsalt samblal kasvata.

Mulla liighappelisuse vastu aitab lupjamine. Iga 2-3 aasta järel laotage umbes 40kg dolomiidijahu 100 m²-le.

Samlaeemaldustoodete efekt seinseb peamiselt mulla pindmise kihi happelisuse järsu muutuse abil. Sellist kiiret muutust sammal ei talu ning ta kuivab ja muutub pruuniks. Kuivanud sammal riisutakse murust välja ning tekkinud tühimikesse lisatakse väetatud ja lubjatud mulda ning külvatakse muruseemned.

Kalanhoe ravimtaimena

Vähenõudlike toataimedena kasvatatakse meil erinevaid kalanhoe like, neist on ravimtaimena hinnatud vaid sulgjas kalanhoe (Kalanchoe pinnata). See taim pärineb troopilisest Aafrikast. Tal on püstine vars, mahlaste vastakate lehtedega. Varre alumises osas on munajad sälgulise servaga lihtlehed. Tipupoolses osas võivad varrel olla sulgjad 3-5 lehekesega liitlehed. Leheserva sälkudes arenevad lisapungadest tillukesed taimed. Õied on sulgjal kalanhoel rohekaspunased.

Koduses taimravis kasutatakse sulgja kalanhoe mahla. Enne kalanhoe õitsemist lõigatakse maha lehtedega vars ehk võsu. See pestakse puhtaks ja pannakse 5-7 päevaks pimedasse ning jahedasse kohta (5-10 C). Siis peenestatakse võsu ja pressitakse mahl välja. Mahl sisaldab flavonoide, orgaanilisi happeid, polüsahhariide, parkaineid, mikroelemente.

Kalanhoemahl on põletikuvastase toimega ja soodustab haavade kiiret paranemist. Seda kasutatakse kui välist vahendit troofiliste, visalt paranevate haavade ning lamatiste ravimisel. Samuti sobib kalanhoemahl furunklite, ekseemide ja põletushaavade ravimiseks. Kahjustatud nahale tilgutatakse mahla ja nii ravitakse 5-6 päeva. Kalanhoemahlast võivad abi saada ka noored emad, kui rinnanibud kipuvad lõhenema. Nimelt, pärast imiku toitmist tuleb lõhesid rinnanibudel määrida eelnevalt 37o-ni soojendatud mahlaga.

Nohu korral ja gripist hoidumiseks pigistatakse otse värskest lehest ninasõõrmetesse paar tilka kalanhoemahla 2 korda päevas. Sel puhul tükib aevastus peale, aga see ongi hea, sest teeb nina lahti. Kalanhoemahl sobib nohurohuks ka väikestele lastele, sest see pole kibe, vaid on õrnalt hapuka maitsega. Kalanhoe- ja sibulamahla toime on erinevad. Nimelt, kalanhoemahl kuivatab - seega on hea nohu alguses. Sibulamahl aga muudab nohu kergelt välja nuusatavaks.

Isegi tuberkuloosi raviks kasutab rahvameditsiin kalanhoemahla. Selleks võetakse sisse 0,5 teelusikatäit mahla 2 korda päevas pärast sööki, eelnevalt seda 3 korda veega lahjendades.

Stomatiidi ja parodontoosi korral kasutatakse suu loputamiseks ning igemetele ja limanahale määrimiseks kalanhoemahla. Sellest võib abi saada ka hambavalu vaigistamiseks.

Värsketest kalanhoe lehtedest tehakse viinaga tõmmist vahekorras 2 supilusikatäit lehti poole liitri viina kohta. Tõmmisel lastakse pimedas kohas 10 päeva seista, loksutades seda iga päev. Valminud tõmmist kasutatakse määrimiseks jalgadele nende veenide varikoossete laiendite korral. Seda määrimist koos kerge nahasse hõõrumisega tehakse õhtuti. Alustada tuleb jalapäkkadest ja liikuda tasapisi ülespoole põlvedeni ja vajaduse korral kõrgemalegi. Ravikuur peaks kestma 2-4 kuud.. Samuti aitab see tõmmis valude puhul jalgades ja peenikeste veenide sinise võrgustiku korral neil.

Kalanhoest valmistatakse ka siirupit. Selleks kasutatakse lehti koos vartega. Need taimeosad lõigatakse tükkideks ja pannakse mee või suhkruga vaheldumisi kihiti purki, kusjuures seda segu vajutatakse kokku. Nii valmib kalanhoe siirup, mis on tõhus ravim kurgu, köha ja nohu ravimiseks.

Teistest toas kasvatatavatest kalanhoe liikidest on tuntud daigremonti kalanhoe (Kalanchoe daigremontiana). Selle taime muudavad omapäraseks sinakasrohelisi lihtlehti ääristavad väikesed tütartaimed. Ühe kauniks talvel õitsevaks toalilleks on blossfeldi kalanhoe (Kalanchoe blossfeldiana). Tal on tumerohelised läikivad lehed ja väikesed erepunased õisikutesse koondunud õied. Olenevalt aretatud sordist võivad õied olla ka teist värvi.

Allikas: Terviseleht, Maie Toom

Hea-tuju menüü lisab vitaalsust ja tervist

Olete rõõmus või kurb, kontsentreerute hästi või halvasti - kõik sõltub ajust. Selleks, et aju hästi funktsioneeriks, vajate igapäevasest energiatarbest ca 20%. Õigesti toitudes tunnete end pingeteta ja reipana.

Aju koosneb ligikaudu 100 miljardist närvirakust. Iga närvirakk on omakorda kontaktis 4000-10 000 teise närvirakuga. Selleks, et aju andmeautostraada (info) funktsioneeriks optimaalselt, vajatakse info edastamiseks neurotransmiteerimist (virgatsaineid). Pideva stressi korral vajab organism neid aineid rohkem, et kindlustada närvide tasakaalu.

Tähtsamad mõjuained

Atsetüülkoliin - teritab taju ja kontsentratsiooni. Ei lase mõtteid laokile. Lähteaine: B-vitamiin e närvivitamiin.

Dopamiin - ainevahetuse kiirendaja. Tähtis aktiivseks ja normaalseks ainevahetuseks (kiirendab kalorite kulutamist). Lähteaine: aminohape türosiin.

Noradrenaliin - teeb rõõmsaks, hoiab vaimu erksana. Kui noradrenaliini jätkub piisavalt, olete rahul ja õnnelik. Ideaalne dieedistardiks! Lähteaine: aminohape fenüülalaniin, lüsiin ja metioniin. Peale selle vitamiin C (leidub tsitrusviljades) ja magneesium (rohelistes köögiviljades).

Serotoniin - leevendab näljatunnet. Serotoniini nimetatakse ka õnnehormooniks (toimib koos noradrenaliiniga). Summutab (pärsib) näljatunnet, stimuleerib lihaste ainevahetust (kulutab kaloreid), kontrollib küllastustunnet (sööte automaatselt vähem), teeb reipamaks ja väldib meeleolu kõikumisi. Lähteaine: aminohape trüptofaan.

Mure ja pingete korral vajab organism rohkem endorfiine. Vabastavad pingest ja parandavad enesetunnet. Lähteained: aminohapped lüsiin, metioniin, fenüülalaniin ja türosiin. Peale selle: kaltsium (piimas ja piimaproduktides), magneesium (rohelistes köögiviljades). Positiivselt mõjub ka: reeglipärane jooksmine, ujumine, jalgrattasõit või käimine - kiirendab endorfiinide produktsiooni. Ideaalne: 3 korda nädalas 20 minutine treening.

Hundiisu vastu

Peale neurotoitainete vajab aju ka energiat - nii nagu mootor (pidevalt) bensiini. Siis on aju- ja närvirakud pidevalt aktiivsed. Kui energia puudub või sööte palju süsivesikuid (šokolaadi või kondiitritooteid) tekib hundiisu, halb meeleolu, närvilisus, tunnete end loiuna või olete ärritunud. Võib tekkida isegi peavalu või värinad. Selleks, et närvirakud saaksid piisavalt energiat, vajate glükoosi (veresuhkrut). Saate seda siis, kui sööte süsivesikuid kompleksselt ja 5 korda päevas (toidukordi).

Lülitage oma toidusedelisse vajalikud bioained!

Menüü koostamisel (hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi ning kahe eine korral) toimige antud tabeli järgi. Nii saate kätte vajalikud bioained ja piisava energia.

Komplekssed süsivesikud

Teraviljad, täisteraproduktid, köögivili, kartul, puuvili, naturaalne riis, täisteranuudlid.

Serotoniin

Kaunviljad, apteegitill, rõigas, tomat, spinat, banaan, viigimari, ananass, punasevärviline köögivili, kartul, täisteraproduktid, naturaalne riis, pähklid, kala, mereannid, linnuliha, lahja liha, juust.

Noradrenaliin

Banaanid, punasevärviline köögivili, apteegitill, täisteratooted, kala, linnuliha, lahja liha, juust.

Endorfiinid ja dopamiin

Piim ja piimatooted, muna, kala, mereannid, lahja liha, linnuliha, sojaproduktid, kaunviljad, täisteratooted, köögivili, kartul, pähklid, juust.

Atsetüülkoliin

Kaerahelbed, sojaletsitiin, sojaproduktid (sojapiim, tofu, miso).

Hommikusöök 1 inimesele

·        Müsli: 3 spl kaerahelbeid, 1/2 banaani, 1/2 apelsini, 100 g hapupiima.

·        1 täisterakukkel rohelise kohupiimaga, 3 spl lahjat kohupiima, veidi vett ja 1 spl maitserohelist. Juurde: 1 kiivi.

·        1 viil täisteraleiba, 1 tl poolrasvast võid või margariini, 30 g kodujuustu ja peale 1 viiludeks lõigatud tomat. Peale selle: 1 virsik.

Lõuna 4 inimesele

Kui kasutate retsepti ainult ühele, jagage toiduained 4 osaks.

Rostbiif redisekastmega

Kastmeks: 400 g hapupiima, 2 spl Crème fraiche ja 2 tl mädarõigast segatakse. Lisatakse 2 kimpu juurviljariivil riivitud rediseid, vesikressi ja 1 kimp hakitud tilli. Maitseks pipart ja veidi soola.

6 porgandit tükeldatakse õhukesteks viiludeks või ratasteks, hautatakse wok-pannil 1 tl õliga 5 min. Maitsestatakse vähese pipraga. Porgandid ja 200 g viiludeks lõigatud rostbiifi serveeritakse 4 taldrikule ja kaunistatakse tilliga. Portsjonis 235 kcal.

Õhtusöök 4 inimesele

Melonisalat kitsepiimajuustuga

100 g käharat endiiviat tükeldatakse (näpitakse), jahutatud melonist (500 g) eraldatakse viljaliha ja tükeldatakse kuubikuteks. Teflonpannile asetatakse 1 tl õli ja 4 väikest kitsepiimajuustu tükikest, kuumutatakse soojaks, ei pruunistata(!), kuid pööratakse ringi. Salat, melon, juust ja 100 g õhkõhukeseks lõigatud mitterasvaseid singiviile vormistatakse taldrikule. Üle valatakse salatikaste: 4 spl külmpressitud oliivõli, 3 spl apelsinimahla, 2 spl veiniäädikat, pipart ja veidi soola. Portsjonis 280 kcal.

Vahepalad e ooted

Ennelõunaks ja pärastlõunaks:

·        1 banaan

·        200 g ananassi

·        1 virsik või 200 g õun

·        1 kl maitsestamata jogurtit või lahjat jogurtit 2 spl apelsinimahlaga

·        200 g punast ribadeks tükeldatud paprikat

·        60 g tudengitoitu (valmissegu või omavalmistatud kuivatatud puuviljadest nagu rosinad, datlid, aprikoosid, viigimarjad, ploomid ja võib-olla kergelt röstitud pähklid, mandlid, päevalilleseemned)

·        1 kl sojapiima.

´

Allikas: terviseleht.ee, Aili Meristo

Kuidas vähendada stressi

·        Ära võta endale rohkem kohustusi, kui neid täita jõuad. Õpi ütlema mõnikord ka ei, sest kõike teha ei suuda keegi.

·        Kasuta lõõgastusvahendeid, nagu mediteerimine, meeldiva muusika kuulamine, kaunite vaatepiltide nautimine kujutavas kunstis ja looduses.

·        Tegele korraga ühe asjaga. Kui tööd ja toimetused kasvavad üle pea, siis vali neist üks, millega jätkata. Kui oled juba seotud mitme asjaga, tööta nendega järgemööda.

·        Muuda oma elustiil nii tervislikuks kui võimalik: söö tervisele kasulikku toitu, piira kohvi joomist ja alkoholi, loobu suitsetamisest, puhka küllaldaselt, hoolitse regulaarse kehalise tegevuse eest, tasakaalusta töö- ja kosutusperioodid, et taastada füüsilist ja vaimset töövõimet.

·        Tee tööpause, et võtta aeg maha ja pühenduda oma meelistegevusele, mis pakub mõnu.

·        Hoolitse selle eest, et sul oleks sõpru ja et alati võiksid leida armastust, toetust ja nõuannet oma perekonnalt.

·        Täienda pidevalt oma erialaseid teadmisi ja hangi informatsiooni kõige uue kohta, et sul poleks raskusi oma kutsealal.

·        Leia oma tegevusalal endale mõttekaaslasi.

·        Kui stressist on raske üksi võitu saada, pöördu arsti poole. Koostöö arstiga aitab leida jõudu ja tuge raskustest üle saamiseks.

Allikas: Terviseleht

Mägiaia rajamine

Tuntud inglise taimekollektsionäär Reginald Farrer (1880-1920) kirjeldas oma raamatus "The Rock-Garden" (1912) üpriski tundeküllaselt tolleaegseid briti kiviktaimlaid ning jagas need kolme rühma: "mandlikook", "koera haud" ja "saatana rüngas".
Mandlikoogi jaoks valmistatakse kõigepealt ümar mullahunnik. Siis valitakse saadaolevaid lubjakivitükkidest need kõige teravamad ja laotakse mullahunnikule, tipud taeva poole. Tulemus näeb välja nagu okassiga või mandlitega kaunistatud kook.

Koera haud erineb mandlikoogist selle poolest, et kivid asetatakse püsti turritamise asemel lamavasse asendisse. Tulemuseks on kalmu meenutav rajatis.

Saatana kivirünka jaoks võetakse 100 või 1000 kärutäit puhtaid kandilisi kivikamakaid ja kuhjatakse need üheks suureks hunnikuks. Kivide vahele istutatakse taimi. Farreri meelest oli juba ainuüksi mõte tulevasele segadusele õõvastav.

Aga milline on siis õige viis kivide paigutamiseks ja kuidas luua kaunis kiviktaimla, mis jätaks samas loomuliku mulje? Oma soovitusi jagas Aiaklubi "Kiviktaimla" õppepäevadel Kivi-Lillemäe talu mägiaia looja Ahto Ruut.

Tema loodud aia kohta tuleb kasutada mõistet "mägiaed", kuna meil nii levinud mõiste "kiviktaimla" all mõeldakse igasugust lillepeenart, mille kujundusse kuuluvad kivid, kas astangutena päiksepaistelisel nõlval või traditsiooniline lillepeenar, kus suuremad kivid toetavad kõrgeid püsililli. Kasvatatakse ka alpitaimi, kuid enamasti ei vasta need kiviktaimlad mäestikutaimede nõudmistele.

"Mägiaed" võiks meil tähistada suuremat kompleksi ning "mägitaimla" ja "mägipeenar" väiksema rajatise kohta, kus kasvatatakse alpitaimi.

Mägiaia rajamisel soovitab Ahto Ruut meeles pidada, et

* asukoht peab olema valges, vabalt liikuva õhuga kohas ja suurtest näljastest-janustest puudest eemal;

* kivid tuleb valida võimalikult suured, siis jääb tulemus usutavam. Paas ja põllukivi on soovitav grupeerida, siis ei jää pilt silmale liiga kirju ja hapu- ning lubjalembesi taimi on kergem hiljem paigutada. Suured kivid süvista 1/3, veel parem 2/3 ulatuses maasse;

* enne rajamist tuleb aluspinnas umbrohust piinliku täpsusega puhastada. Parima tulemuse annavad glüfosaati sisaldavad herbitsiidid. Enamikule umbrohtudest piisab 1 pritsimiskorrast, vajadusel korratakse töötlust. Naati sisaldavat pinnast on mõistlik pritsida veel teiselgi aastal, ta on väga visa hingega. Osja sisaldavale pinnasele Ahto Ruut kiviktaimlat rajada ei soovita, seda umbrohtu on tavaliselt võimatu hävitada;

* drenaaži kasuta kindlasti savikal pinnasel, pehmel liival pole seda vaja. Drenaažikihiks sobib jäme killustik vms., kindlasti jälgi, et lubjalembesed taimed saaksid paekivist, hapulembesed aga graniit- või põllukivikillustikku! Kihi paksus võib olla 10-20 cm, olenevalt aluspinnasest. Drenaažikiht kaetakse kihi või isegi kahe kihi tugeva peenravaiba või filterkangaga, et ta ei seguneks mullaga ega ummistuks;

* alpitaimed tahavad head kasvpinnast, see peab olema ühtlaselt niiske ja savikas, kuid mitte liiga rammus õhurikas muld. Mullaretsepte on palju, universaalse mulla saad siis, kui segad kokku võrdsetes osades kohalikku viljakat aiamulda, head komposti või neutraliseeritud turvast ja kivioolust nagu jäme liiv, kruus, killustik jne. 30 cm paksusest mullakihist piisab enamikule alpitaimedest;

* vastupidiselt levinud arvamusele vajavad alpitaimed ka põuaga kastmist, väetamist, rohimist ja talvel katmist. Siin ei saa täpsemaid juhiseid anda, eelkõige tuleb oma taimi jälgida ja uurida nende kasvunõudeid.
Väetada võib kevadel mõne lämmastikuvähese, fosforit sisaldava üldväetisega, häid tulemusi on andnud Kemira Marjaväetis. Aeg-ajalt peab taimedele lisama ka mulda, kasvades kulutavad taimed mulla huumusaineid ja muld vajub kokku. Rohimine on samuti tähtis, sest paljud alpitaimed ei kannata mingit konkurentsi. Talvel kaetakse mitmed taimed meie lumeta talvede tõttu kuuseokstega, mõned ka koguneva niiskuse ning selle jäätumise eest klaastahvlitega;

* taimede ümber ja peenardele laotatud 2-5 cm paksune killustikumultš kaitseb mulda kuivamise eest ning kergendab mägiaia hooldust.

Mis puutub taimede valikusse ja konkreetsesse kujundusse, siis siin on igaühel vabad käed! Tehke oma aeda selline kiviktaimla või mägiaed nagu ise tahate. Enne käige aga Eestimaal või välismaal ringi ja vaadake, mida teised on oma aeda loonud ja kuidas selle kujundanud, sealt saate parimad ideed oma kiviktaimla loomiseks!  

Allikas: Aiavihik nr.7 "Mägiaed. Kiviktaimla"

Küüslauk kui väärtuslik tervisetugevdaja

Sügisest kevadeni oleme pahatihti külmetushaigustega kimpus. Sageli leiab sellistel puhkudel abi küüslaugust. Küüslauk sisaldab rohkesti eeterlikke õlisid ja bakterivastaseid toimeaineid. Turul saadaolevates küüslaugutablettides puudub küüslaugu peamine toimeaine – allitsiin. Seetõttu on parem tarvitada värsket küüslauku või küüslaugutinktuuri.

Küüslaugutinktuur

Tarvitamine: 10 – 20 tilka enne sööki.

Suurepärase köharohu saab ka küüslaugust ja meest. Selleks tuleb mõned küüslauguküüned pressiga purustada ja 4-5 supilusikatäie vedelama meega segada. Need, kellele küüslaugu maitse eriti vastumeelne tundub, võivad küünte arvu vähendada.

Ka küüslaugu söömise ebameeldivaima jääknähu - küüslaugulõhnalise hingeõhu - vastu on abinõud olemas. Hingeõhu saab taas värskeks, kui krõmpsutada peale küüslaugusöömist peterselli, kohviubasid, nelki või hapukapsast.

Kodune tuleohutus

Igal aastal saab koduste tulekahjude tõttu vigastusi või hukkub tuhandeid inimesi. Enamasti on õnnetuste tekkepõhjused olnud välditavad ning peamiselt on need tingitud elanike hooletusest. Järgnevalt anname mõned näpunäited kuidas vältida võimalikke õnnetusi.

Loe edasi: Kodune tuleohutus

Kasvata kodus ingverit

Ingver on tuntud oma immuunsüsteemi tugevdavate omaduste poolest. Ingverit võib kasutada nii söögitegemisel kui ka külmetustee valmistamisel. Tagamaks, et kodus olev ingver on alati värske ja käepärast võib teda oma majapidamises ise kasvatada. Järgnevalt vaatame kuidas seda teha.

1. Osta poest värske tükk ingverijuurt.

2. Pane igver ööks sooja vette seisma.

3. Pane potti istutusmulda, millele võimalusel lisa kompostmulda.

4. Istuta ingver potti nii, et ta oleks täielikult mulla all. Mulla kiht risoomi peal peaks olema umbes ühe sentimeeteri paksune.

5. Pane pott varjulisse kohta, kus temperatuur on 23-26 kraadi. Kuna ingver on pärit Aastiast, siis jahedam temperatuur võib pärssida taime idanemist ja kasvu.

6. Alguses kasta kergelt kord nädalas, kuid pärast võrsete tärkamist suurenda kastevee kogust.

7. 10-12 kuu pärast on taim 60-90 cm kõrgune ning tekkinud on kõrvalrisoomid.

8. Kaeva välja pearisoomi külge kasvanud kõrvalrisoomid ning kasuta neid söögitegemisel või istuta uuesti  mulda.

Vanade majade müügiks elustamine

Peenraroosid - roosidega sobivad taimed

Roosipeenart kujundades tuleks kindlasti läbi mõelda ka nendega sobivad taimed. Kuna roos on domineeriv ja kuninglik, kuid samas ka romantilise loomuga, võiks tema kõrvale istutamiseks teha valiku järgmiste taimede seast:

- Roomav kipslill
- Madalamad kurerehasordid ja liigid (nt vereva kurereha sordid, viljatu kurereha `Biokovo`, kurereha `Jolly Bee`, säbar kurereha)
- Madalamad astilbe liigid ja -sordid
- Metssalvei sordid
- Tähklavendel
- Niiskemat kasvukohta vajavad kõrrelised

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Linoleumi ja PVC katte erinevused

Põrandakatet uuendama hakates tuleb ökonoomse variandina tihti kõne alla rullmaterjal. Müüjad ja ostjad on sageli segaduses. Ei suudeta vahet teha, kas tegemist on linoleumi või vinüülpõrandakattega. Reliini nimelist rullmaterjali ei toodeta enam ammu, kuid nimetust kasutatakse rahva seas edasi.

Vinüül- ehk PVC (polüvinüülkloriid) kate erineb linoleumist nii ehituse kui koostise poolest. Katet soetades peaks alati jälgima tema sobivust antud kasutuskohale. Kasutusala järgi võiks PVC katted jagada ühiskondlikuks - ja kodukateteks.

Kodudesse mõeldud vinüülkatetel on aluskiht vahustatud PVC-st. Seetõttu on kodukatted pehmemad ja neil paljajalu käimine mõnusam. Samas on kodukatted vähem vastupidavad toolijalgadele ning määrduvad kergemini.

Kallimatele katetele kantakse seetõttu peale polüuretaanikiht, mille ülesanne on kaitsta ja tihendada pealiskihti. Kodudesse mõeldud PVC katete pealiskihi optimaalne paksus on 0,15-0,4mm. Paksem pealiskiht ei ole eluruumis vajalik, alla 0,15mm pealiskiht aga kulub läbi liiga kiiresti. Hea välimuse säilitamiseks peab kodukatteid perioodiliselt vahatama (spetsiaalse vinüülkatte vahaga). Kodudes kasutatavatele PVC katetele lubatakse vastupidavust vähemalt 5 aastat.

Ühiskondlikesse ruumidesse pakutakse kas homogeenseid (ühekihilisi) või mitmekihilisi vinüülkatteid. Mitmekihilised kontorikatted on tihendatud aluskihiga ning pealiskihi paksus on alates 0,5 mm-st. PVC katete dimensionaalset stabiilsust tagab tavaliselt kihtide vahel olev klaaskiudriide kiht. Mõned ühiskondlikud katted ei vaja klaaskiudriiet - mõõtmete muutumatuse tagab tihe aluskiht, kus PVC on segatud kvartsliivaga. Erinevalt teistest on sellise alusega katted “niiskus-kindlamad”. See omadus väldib materjali liiga kiirel paigaldusel (tihti ei lasta liimil enne katte paigaldamist küllaldaselt kuivada) tema ülespundumise.

Hooldamise poolest on ühiskondlikud katted kodukatetest vähemnõudlikumad (mõned ühiskondlikud katted on hooldevabad). Hooldamise ja vahatamise sagedus on kõige enam sõltuv siiski ruumi kasutusalast ja käidavuse intensiivsusest. Ühiskondlikud katted peaksid vastu pidama vähemalt 10 aastat.

Linoleum on erinevalt PVC kattest 100% looduslik põrandakate. Looduslikkus ongi tema uue populaarsuse tõusu peamiseid põhjuseid. Sideaine ülesannet täidab linoleumi koostises linaseemneõli, millele on lisatud looduslikku vaiku. Täiteaineteks on puidutolm, lubjakivipulber ja korgipuru. Kaunid mustrid ja lai toonide valik saavutatakse pigmentide lisamisega. Linoleumi toodetakse 2; 2,5 (aga ka 3,2 ja enamagi) millimeetri paksusena jute.- ehk kotiriidest alusele. Vastupidavuselt on linoleum võrdne kontorisse mõeldud PVC kattega, kuid nõuab perioodilist hooldust.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.

Näpunäiteid kevadisteks koristustöödeks

Kevadised koristustööd võivad olla ebameeldivaks kohustuseks või hoopis tähendada uut algust. Lõpptulemus sõltub sellest kui hoolikalt Te koristate ning kui tihti sellele aega pühendate. Kui koristate regulaarselt, siis ei ole Teil iga kord tarvis palju aega koristamisele pühendada.

Näpunäiteid kevadiseks koristamiseks

Tehke nimekiri. Pange kirja kõik tööd, mis vajavad tegemist nii toas kui ka õues. Esmalt võtke käsile tööd, mis tunduvad kõige ebameeldivamad.  Kui teete need tööd esimesena, siis ülejäänud tööde tegemine tundub oluliselt mõnusam.

Alustage keldrist või garaažist. Nende ruumide koristamise järgselt on palju lihtsam võtta käsile teiste ruumide koristamine. Enne koristama asumist ostke kõik koristamiseks vajalikud vahendid. Nendeks on puhastusvahendid, majapidamispaber, töö-ja kummikindad. Lisaks võib teil vaja minna puiduhooldusvahendeid, liimi, kruve jms.

Kevadine koristus ja taaskasutus

Koristamisel koguneb teil kindlasti asju, mida te enam ei vaja. Võimalusel viige need ümbertöötlusesse või taaskasutuskeskusesse. Plast-ja klaaspudelid viige vastavatesse konteineritesse ning riided ja kodumasinad, mida Te enam ei vaja viige taaskasutuskeskusesse.

Kuidas vahetada piduritule pirni

Õige pirni valimine

Piduritule vahetamist tuleb alustada sobiva pirni valimisest. Infot selle kohta leiate auto kasutusjuhendist või varuosade kauplusest. Soovitatav on osta rohkem kui üks pirn juhuks kui peaksite vahetuse käigus ostetu ära lõhkuma. Enamike autode piduritulede pirnid on müügil varuosade kauplustes ja tankates, seega nende leidmine ei ole keeruline.

Tuleni pääsemine ja vana pirni eemaldamine

Kui Teie sõiduki pidurituli asub tagumise akna alumises ääres, on soovitatav enne töö algust selgeks teha, kui keeruline on sellele ligipääs. Vahel piisab vaid tagumise istme eemaldamisest kuid mõningatel juhtudel on töö märksa keerulisem. Sellistel juhtudel on soovitatav pöörduda pigem mõne mehaaniku poole või teenindusse.

Esiteks avage pagasiruum ja tehke selgeks, kas pääsete tulele ligi. Kui jah siis alustage pagasiruumi sisemise katte eemaldamisest. See ei tohiks olla raskendatud ning peaksite kerge vaevaga pääsema tuleni. Järgmisena eemaldage tule sisemine(pagasiruumis asuv) kate ja pistikud. Nüüd peaksite olema pirnini jõudnud, seega võtke see sealt välja.

Uue pirni paigaldamine

Nüüd, kus olete saanud ligipääsu piduritule pirnile ja vana pirni välja võtnud, jääb teil üle vaid uus pirn pesasse asetada. Eelnevalt võite kontrollida pirni selle pistikuga ühendades ja pidurit vajutades. Kui pirn süttib, on viga likvideeritud ning asetage pirn koos pistikuga tagasi tule külge ja käige eelmised sammud vastupidises järjekorras läbi.

Kui olete uue pirni paigaldanud ja kogu süsteemi tagasi kokku pannud, kontrollige, kas tuli töötab. Juhul kui esineb tõrkeid pöörduge teenindusse või mõne mehaaniku poole, kuna probleem võib olla juhtmestikus ning selle vahetamine tunduvalt keerulisem ja ohtlikum. Korralikult töötav pidurituli säästab teid potentsiaalsetest avariidest ja trahvidest – kontrollige seda rikke kahtluse korral.

Kompost koduaias

Keskkonnateadliku ja säästliku elustiiliga pered peaks oma tekkivat prügi kindlasti sorteerima.  Käesolevas artiklis käsitleme biolagunevaid jäätmeid ning nende ladustamist.

Kõik köögis tekkivad biojäätmed tuleks koguda kaanega suletavasse mahutisse, mida tühjendatakse iga paari päeva tagant. Võimalusel tuleks seda tühjendada kompostihunnikusse. Kui mingil põhjusel seda pole ja jäätmete hulk on väike, siis piisab ka viljapuu alla kaevatud august, mis pärast täitumist väikese mullakihi või murumättaga kinni kaetakse.

Loe edasi: Kompost koduaias