Nokitse.ee

Õunapuude lõikamine

Kevadel lõigatakse viljapuid enne, kui puu hakkab elama aktiivset elu. Oluline märk on puhkema hakkavad pungad, õunapuudel nn. hõbedaseks muutunud pungad – kui need juba avanevad, on õige lõikamisaeg möödas.
Lõikust võiks teha ajal, kui õhutemperatuur jääb -2° ja 6°C vahele. See aeg võib soojadel talvedel olla veebruaris või märtsis. Pikale veninud talvedel alles aprillis.

Pakase ajal lõigates võivad kooresse tekkida lõhed, sooja ilmaga hakkavad aga mahlad juba liikuma. Sobimatu aeg lõikamiseks on pungade puhkemisest lehtede täiskasvanuks kasvamiseni.

Peale jaanipäeva kuni augusti lõpuni võib õunapuid taas lõigata, kuigi siis raskendab võra kujundamist tihe lehestik. Sel ajal lõigates ei teki vesivõsusid ja haavad paranevad kiiremini. Südasuvel võib noori kasve liiga tihedatest kohtadest kergesti ära murda. See parandab võra valgustingimusi ja viljad kasvavad suuremaks.Vana puu tugeval noorendamisel on hiljem hooldamine kergem just vesivõsude eemaldamisega kesksuvel.

Luuviljalisi võib samuti lõigata suvel. Neil on võrreldes õunapuuga mahlade liikumine kevadel isegi intensiivsem. Kirsi- ja ploomipuu mahl on kummi sarnane, mis takistab haavade paranemist ja seetõttu on nad lõikuse suhtes pirtsakamad.
Ploomi- ja kirsipuudele on iseloomulik tihedam võra. Luuviljalistel lõigatakse võrast oksi välja ehk kasutatakse harvenduslõikust. Vältida rohket lõikust ja hoida puu pigem vormis suvise noorte kasvude ära murdmisega.

Enne lõikama hakkamist tuleb puud hoolega vaadata – just võra – jälgima peaks neid oksi, mis kasvavad sissepoole, ja uurida, kui palju on üldse vaja lõigata.
Viljapuudel tuleks kindlasti ära lõigata omavahel ristuvad oksad, samuti need, mis kasvavad tüve suunas ja otse üles. Eemaldada ka vesikasvud.

Kui on plaan teha puude piirdelõikust, tuleks jämedamate okste puhul kasutada käsisaagi. Võib ka saagida mootorsaega, aga see peab siis olema tõesti väga terav, sest kehv saag kisub koore tüvelt rohkem lahti ja see pole puule hea.

Peenemate okste lõikamiseks sobivad oksatangid või -käärid. Lõigata tuleks võimalikult risti oksaga, kuid kui oks kasvab püsti, tuleb vaadata, et lõikekoht ei jää päris lapiti, vaid ikka väikese kaldega punga suunas. Vältida tuleks vee kogunemist lõikekohale, see võib soodustada haiguste teket.

Haiguste leviku tõkestamiseks tuleb pärast haige oksa lõikamist tangid desinfitseerida. Kuna õhus levib palju seenhaiguste eoseid, on soovitatav kõik lõikekohad hoolega katta pookevaha või haavapeitsiga. Peale mõningast kuivamist võib suuremad haavad katta ka õlivärviga.

Puid tuleks lõigata pigem vähem kui liiga palju. Võra peab jääma pärast lõikust nii hõre, et valgus ja päike sinna sisse pääseks. Liigsed oksad ei tohi kurnata puu kasvamist ja viljade valmimist. Okste lõikamise üks põhjus ongi see, et puul oleks kergem vilju kasvatada. Kui aga õunapuid kasvatatakse ainult lehtede või õite pärast, pole liigsed oksad muidugi probleem.
Lõikamise käigus ja pärast lõikamist tasuks vaadata puud igast küljest ja veenduda, et võras poleks liiga hõredaid või hoopis liiga tihedaid kohti.

Oksi tasub kärpida paari aasta tagant, jälgides sealjuures, et ei piirataks valesid oksi. Tihti lõigatakse võra välispiiril olevate okste otsi, aga sissepoole, puu tüve poole kasvavad oksad jäävad kärpimata. Tuleks teada, et väliste okste otste kärpimine ei anna midagi, vaid hoopis tihendab puuvõra kasvu.
Teine viga, mida kiputakse tegema, on see, et puule jäetakse liiga pikad tüükad ehk oks lõigatakse tüvest liiga kaugelt ära. Korraliku lõikuse puhul ei tohiks tüüka pikkus ületada 1,5 cm.

Haav peab lõigatuna jääma siledaks, et kahjustajatele ei jääks peidukohti. Kasutage vaid kvaliteetseid ja teravaid lõikeriistu.

Oksi tuleks lõigata sagedamini ja vähe korraga, mitte harva ja palju korraga. Viimasel juhul kipub tekkima liigselt vesivõsusid, suurte haavade paranemine võtab aega ning nakkusoht on suurem. Tugev lõikamine on paratamatu vanade viljapuude põhjaliku noorendamise korral.

     Hoolduslõikus             Võra kujundamine            Noorenduslõikus

Artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Kütusefiltri vahetamine

Kütusefiltri vahetamine on suhteliselt lihtne ülesanne. Filter on tehtud spetsiaalsest paberist, mis filtreerib süsteemist välja tolmu, mustuse ja muud võõrkehad, mis võiksid Teie neljarattalise sõbra mootorisse sattudes tekitada ummistust või muid probleme. Filtrit tuleb vahetada umbes korra aastas või iga 30000 läbitud kilomeetri järel. Õnneks on kütusefiltri vahetamine lihtne ja mitte eriti kulukas.

Vajalikud tarvikud ja tööriistad

• Kaitseprillid
• Puhastuslapp
• Sobiv mutrivõti(vt edasi)
• Uus kütusefilter
• Lapiku peaga kruvikeeraja

Uue kütusefiltri hankimine

Uue kütusefiltri saate varuosade kauplusest. Nende maksumus jääb üldiselt 100 ja 200 krooni vahele.

Süsteemi vabastamine rõhu alt

Kogu protsessi olulisim osa on „kütuseliini“ surve alt vabastamine. Selleks peate üles otsima oma sõiduki kaitsmete karbi ja sealt seest kütusepumba kaitsme(mõnel juhul kütusepumba relee). Selgitamaks, kas leitud kaitse on õige on seda kõige kavalam eemaldada siis kui auto töötab. Kui võtate kaitse või relee ära, peaks auto kohe välja surema.

Ohutus!

Enne järgmisi samme, järgige ohutusnõudeid ja soovitusi. Bensiin süttib umbes 250 kraadi juures, seega laske auto mootor ja valjalase korralikult maha jahtuda. Kasutage töötades kaitseprille ja kindaid kaitseks kütusepritsmete eest.

Vana filtri eemaldamine

Võtke mutrivõtmed(tõenäoliselt läheb tarvis kahte) ja hoidke ühega kütusefiltri otsa ja teisega keerake filtri kinnituse küljes olevat polti vastupäeva. Korrake sama ka filtri teises otsas. Laske filter ettevaatlikult seda hoidvate klambrite vahelt lahti – see võib veel sisaldada kütust.

Kütusefiltri düüside vahetamine

Poldid, mis te kütusefiltri küljest maha keerasite on kütusefiltri düüsid. Kuna need on vastavuses kütusefiltriga siis peate need asendama sobivatega.

Uue filtri paigaldus

Viimaks, ühendage filter sarnaselt selle lahti võtmisega. Pange kütusepumba kaitse(relee) tagasi ja käivitage auto. Kontrollige lahti ühendatud kohti, et neist kütust ei lekiks. Kui näete kusagilt kütust lekkimas, seisake kohe mootor ja kontrollige kogu süsteem uuesti üle. Kui probleem ei kao, pöörduge spetsialisti poole.

Klick-süsteemiga parketi plussid ja miinused

Klick-süsteemiga parketi paigaldamine on lihtne ning parketi osad liidetakse omavahel kokku spetsiaalse lukustussüsteemiga. Nii nagu igal teisel põrandatüübil, on ka sellel süsteemil omad plussid ja miinused.

Plussid

Võrreldes teiste põrandakatetega, on klick-süsteemiga parketti lihtne paigaldada. Osade liitmiseks on nende külgedel spetsiaalne sulundsüsteem. Paigaldamiseks tuleb tapikeel panna teise osa soonde ning pooled omavahel kokku suruda. Kuna tegemist on niinimetatud ujuva põrandaga, siis ei ole ka laminaatparketist põrand aluspõranda külge kinnitatud. Enne paigaldamist tuleb plaatide ja aluspõranda vahele panna parketi aluskate. See summutab nii müra kui ka põrutusi ning väldib põranda nagisemist.

Võimalikud probleemid

Klick-süsteemiga laminaatparketi kvaliteet sõltub otseselt lukustussüsteemi kvaliteedist. Ülalmainitud positiivsed küljed kehtivad üksnes siis, kui paneelid on omavahel tihedalt ja tugevalt seotud. Odavamate ja õhemate parkettide puhul võib lukustussüsteem olla kehvema kvaliteediga ning aja jooksul järele anda. Tagajärjeks on see, et peate uue põranda paigaldama. Seega, mida paksem on lukustussüsteem, seda vastupidavam on ühendus.

Üksnes kvaliteetsest parketist ei piisa. Parketi paigaldamiseks peab ka aluspind olema ühtlaselt sile. Kühmud ja lohud ei tule põranda paigaldamisel ning hilisemal ekspluatatsioonil kasuks. Kui aluspõrand on ebatasane, siis võtke vaevaks kulutada natuke aega ja raha aluspõranda tasandamisele. Nii säästate end hilisematest probleemidest.

Ratsuritähe hooldamisest

Ratsuritäht ’Red Lion’ (Hippeastrum)

Temperamentse punase värviga ratsuritäht viib mõtted soojemate maade jõulutraditsioonidele. Ratsuritäht on pärit Lõuna-Ameerikast. Eriti ilus on ratsuritäht just õiepunga avanemisel.

Ratsuritäht kasvab hästi kuivema õhuga keskküttega ruumis, kus talvine temperatuur on üle 20°C ja on palju valgust. Õitsemise ajaks võib ratsuritähe tõsta ka veidi jahedamasse ruumi, et õitsemise aega pikendada. Ratsuritähte väetatakse õitsemisest puhkeperioodini kaks korda kuus õitsvatele toalilledele mõeldud väetisega.

Ratsuritäht vajab kasvamiseks suhteliselt väikest potti. Sibul peab olema mullast poolenisti väljas. Sel juhul on seen- ja bakterhaigustessse nakatumise oht väiksem. Kõige sagedamini haigestuvad ratsuritähe sibulad punapõletikku.

Kui ratsuritähe lehtedel, õievartel või sibulal on ebamäärase kujuga punased laigud, on taimel kallal punapõletik. Punapõletiku tekkimist soodustavad suur õhuniiskus, liiga madal toatemperatuur, ülekastmine, kastmine liiga külma veega või ka lämmastikupuudus mullas. Põletiku vältimiseks tuleks hoida taime valges ja õhurikkas kohas ning jälgida, et vesi ei satuks sibulale.

Punapõletiku tõrjeks võib sibulat enne ümberistutamist leotada kaaliumpermanganaadi lillas sooja veega (42-43°C) lahuses 1-2 tundi.

Uueks rikkalikuks õitsemiseks vajab ratsuritäht kuiva puhkeperioodi. Peale kasvuperioodi lõppu, enamasti augustis-septembris, vähendatakse

kastmist järk-järgult. Kuni oktoobris enam potimulda üldse ei kasteta. Lehed kolletuvad ja kuivavad. Pärast lehtede täielikku kuivamist tõstetakse sibul sooja (18-23°C) ja pimedasse kohta.

Paari kuu pärast peaksid sibulasoomuste vahelt hakkama paistma õisiku pungad. Kui nad on juba 4-5cm pikkused, siis istutatakse sibul poolenisti mulda uude, suhteliselt väikesesse potti, mille serva ja sibula vahele mahuks pöidla jagu ruumi. Istutamise eel eemaldatakse lahtised kuivanud sibulasoomused ja kuivanud juured. Istutamisel jälgida, et lihakad valkjad juured mahuksid sirgelt kõik ilusasti potti.

Istutus kastetakse korralikult läbi ja asetatakse võimalikult valgesse kohta kasvama. Enne järgmist kastmist peaks olema mullakiht jõudnud veidi läbi kuivada.

Ratsuritähti on aretatud palju erinevaid sorte. Nende õite värvus varieerub valgest-roosast kuni punaseni.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Taluaeda sobivad puud ja põõsad

Enne kui oma aeda suure puu tood, uuri pinnast, millise koostisega on muld ja palju seda üldse on. Vaata, millised taimed kasvavad antud kohas, sest see on spikker mullaolude kindlaks tegemisel teste tegemata.

Vali puud olemasolevast pinnasest lähtudes. Ära hakka pinnast mulla peale vedamisega muutma. See ei aita, sest puu kasvab ja satub ükskord ikka juurepidi sinna, kus ta olla ei taha, hea muld saab otsa või seguneb olemasoleva pinnasega vms. Pealekauba maksab muld ikka väga palju. Mõtle enne kui tegutsed, võib-olla on mulda vaja vaid üksikutesse kohtadesse.

Kui mulda siiski peale tood, siis jälgi, et olemasolevate suurte puude juured ei jääks õhupuudusesse. Näiteks Tallinnas Kakumäel lähevad suured männid järjest välja kuna põllupealsetele kruntidele on peale toodud 1 m mulda ja olemasolevate mändide juured ei saa enam õhku. Lisaks on ka pind alt niiske, millel paks mullakiht ei lase taheneda. Kui oled juba toonud ja tead, et kirjeldatud olukord võib olla ka Sinu aias, siis päästa puud mullakihi alt välja. Puhtaks tuleb teha terve võõraalune kuna juured on just nii pikad. Võimalik, et oled hiljaks jäänud.

Istutusauku pane alati hea muld isegi siis kui taimekirjelduses on öeldud, et kasvab kõikidel muldadel. See annab kasvuhoo sisse ja päästab võimalikest kahjuritest ja haigustest, mis võivad puule kallale tulla kui ta mingil põhjusel ei taha juurduda. Kusjuures igasugune muld ei ole kruus ja liiv.

Tutvu puuga, uuri kirjandust ja arvesta, et puu kasvab aja jooksul suuremaks isegi nendest numbritest, mis on kaasasoleval lipikul kirjas. Võta mõõdulint ja joonista puuvõra suurus 30 aastasena maha. See võib olla ring näiteks 10 m läbimõõduga. Nüüd näed, mis puu mõjualasse jääb. Puu juured ulatuvad võrani, puu all ei saa toitu ega vett su kaunid roosid ja puu juured lõhuvad vundamenti. Mõõda veel ja märgi maha ka puu kõrgus, vea mitmes suunas näiteks 15 m. Nüüd näed, kes kunagi puuvõra tõttu päikesest ilma jäävad.

Ja nüüd puud ja põõsad, mida võiks taluaedades kasutada

Punane eerika
Alustab õitsemist sügisel ja teeb seda kevadeni. Lume all jääb puhkeasendisse. Peale õitsemist lõika kevadel õisik ära, siis kasvab sügiseks korralik lehestik, mis õitsele puhkeb. Kasvukoht männimetsaalune, turvas-kruus-3:1-le.

Parukapuu
Külmub aeg-ajalt meie karmidel talvedel ära, aga taastub kenasti kännuvõsust. Meil õitseda ei jõua.

Rhododendronid
Lätis aretatud `Laura` ja `Inga`. Katavba rododendroni tasub Soomest tuua.

Harilik näsiniin `Album`
Õitseb mais tugevasti lõhnavate puhasvalgete kuni kreemvalgete õitega.

Paju
Villane paju on varakevadine õitseja kuldkollaste urbadega. Niiskem kasvukoht. Hea on savikas muld, mida on orgaanikaga parandatud.
Odapaju `Wehrhahnii` lehestik meenutab loorberi.

Raagremmelgas
Lühiealine, aga võrratult ilus kevadel, õitseb enne lehtimist.
Raagremmelga sort `Klimarnock` on alla rippuvate okstega. Tasub valida puuke, mille pookekoht on võimalikult kõrgel, siis on alla rippuvat ilu rohkem näha.
Leinapuude hoolduses on tähtis lõikamine. Vihmavarju alt on vaja aeg-ajalt noorendamise eesmärgil vanemad välja lõigata. Kindlasti on vajalik kuivad oksad ära lõigata, sest need võivad olla seenhaigustesse nakatunud. Võra all on pime ja juhtub ikka, et mõni kuivab.
Kui oksad on liiga pikad ja takistavad teil näiteks niitmist, siis lõigake nad lühemaks. Kui puu kasvab kivimultšil ja näiteks kallakul, siis võivad oksad mööda maad vabalt roomata kui see teile meeldib. Muuseas oksad on kiired juurdujad kui kasvõi natuke huumust kusagil läheduses on.

Tähk-toompihlakas
Ajab võsundeid ja muutub mitmetüveliseks, mille vastu aitab lõikus kui see teile ei meeldi. Õunapuu võrgendkoi võib seda puukest kahjustada.

Lamarcki toompihkalas
Õitseb kevadel enne lehtimist valgete õitsega. Superilusa (oranzist punaseni oleneb kasvukohast) sügisvärvusega. Viljad noorelt punased, hiljem sinakasmustad, maitsvad. Õunapuu võrgendkoi võib kahjustada. Täiesti külmakindel.

Varajane veigela
On kaunist veigelast külmakindlam. Läti sordid `Aija` roosakasvalge ja `Anita` valge. Kõrgus ja laius 2 m.

Viirpuud
Mordeni viirpuu `Toba` on valgete õitega, mis vananedes roosakaks muutuvad. Leht lusikjas ja nahkjas, läikiv. Kõrgus 4-5 m. Vihmarikkal kevadel on hahkhallituse oht. Ka võrgendkoi võib kahjustada.
Üheemakaline viirpuu `Variegata` kirjulehelisus avaldub kõige paremini varjus kasvades.
Tömbilehine viirpuu `Punicea` Õied valged, servast roosad, lihtõied. Läti sort. Kõrgus 7-8 m.
Tömbilehine viirpuu `Paul`s Scarlet` on punkasroosade täidisõitega kaunikujuline puu. Vihmarikkal kevadel on hahkhallituse oht ja vihm rikub õied. Soojal perioodil jääb õitsemine lühikeseks. Jahedal võib õitseda 2 nädalat.
`Rubra Plena` pleekub roosaks õitsemise lõpul.
Karvane viirpuu on väga suurte ja tugevate, kuni 5 cm pikkuste asteldega. Vaasa soovitab sorti `Variegata Baltiskaja`.

Enelad
Enelate juurevõsuga on lood järgmised:
pöörisja õisikuga annavad juurevõsu, kännasjaga ei anna.

Tuhkurenelas `Grefsheim` on meil juba tuntud kultustaim, aga teravalehine enelas (mõningatel andmetel ka tuhkurenelas) `Compacta` on pisem ja kompaktsem, laius ja kõrgus kuni 1 m. Lõigata kohe peale õitsmist, siis taim ei kuluta seemnete kasvatamise peale energiat. Sügisene lõikamine jätab kevadel õiteta kuna taim õitseb eelmise aasta kasvudel.

Nipponi enelas `Snowmound` kipub külmast pihta saama eriti Lõuna- ja Kesk- Eestis. Põhja – Eestis ja rannikul on mure väiksem. Sama lugu on `Rainbow`-ga.
`June pride` on tunduvalt külmakindlam.

Van Houttei enelas (värdenelas) külmub meil karmidel talvedel tagasi, taastudes kenasti kännuvõsust.
`Gold Fountain`on kena rohekaskollase lehestikuga.
`Pink Ace`on külmaõrnuke.
`Merloh`sarnaneb nipponi enelale. On külmakindel.

Jaapani enelas
`Arnold`punaste lehtede ja õitega tugevakasvuline nabani sirguv A. Hannusti aretus.
Kaselehine enelas
`Thor` õitseb kevadistest enelatest kõige hiljem, juulis.
Kaselehist enelat harvendada vaid vanemate okste välja lõikamise teel kuna on aeglasekasvuline. 6-7 a järel lõigata põõsa noorendamiseks maani maha.

Douglase enelas on kauni hallikarvase lehestiku ja roosaka pöörisja õisikuga. Õitseb juuli-august. Võib kasvada ühe aastaga heal mullal 80 cm kui lõikate kevadel maani maha.

Hambuline enelas on hiline sügisene õitseja.

Mitmevärviline ebaenelas sirgub inimese kõrguseks. Peale õitsemist on viljad küljes. Hooldus piirdub vanade okste ja õisikute välja lõikamisega. Juurevõsu ei anna.

Lodjap-põisenelas `Dart`s Gold`on ülimalt lepilik, aga kuiva ei salli. Haruneb ja on pikem sordist `Diabolo`, mis ei harune üldse.

Võnk-pärgenelas `Crispa` on ülimalt leplik. Maani maha lõigates annab tohutult noori oksi, aga siis samal aastal ei õitse.

Kolmehõlmaline mandlipuu sobib Eesti oludesse imeilusa Jaapanis levinud saagjaservalise kirsi asemel.
Vali kõrgemale poogitud puuke, sest pookekoht peab jääma lumest välja. Jälgi, et okste harunemiskohale ei koguneks ühtki veetilka, mis külmudes hakkab koort lõhkuma.

Kibuvitsad on vähenõudlikud taimed. Vajavad päikest ja lausa solvuvad kui maja taha või puu alla varju pannakse.
Punalehine kibuvits annab juurevõsu kehval pinnasel vähe, toitainerikkal palju. Punane lehestik kevadel ja sügisel, suvel hallikasroheline. Vähe ogasid. Viljad karmiinpunased.

Näärelehine kibuvits `Plena` ehk vanaema roosipõõsas annab massiliselt juurevõsu, aga on vaatamist ja nuusutamist väärt. Läikivmustad tõrsikud ja leekivpunane lehestik sügisel.

Kurdlehine kibuvits
Vahelduseks uuri lätlaste aretusi, üks sort on roosade täidisõitega.

Lõhnav vaarikas juurevõsu ei anna. Kasvab 1,2- 2 m kõrgeks. Norendamiseks maani maha lõigata, hoolduseks aitab vanemate välja lõikamisest.

Laiuv tuhkpuu
Maadligi kasvav pooligihaljas taim. Maadjas tuhkpuu ajab lehed maha.

Läikiv tuhkpuu on suure harunemisvõime poolest hea hekitaim. Peale istutamist on vajalik siiski kohe 10-15 cm kõrguselt maha lõigata parema harunemise soodustamiseks. Noorendamiseks hekk 5 cm või maani maha lõigata. Kasvades 20 cm pealt vikatiga noored võrsed maha lõigata, et harunemine toimuks madalalt ja oleks tihe. Lubjalemb, mistõttu on soovitav aeg-ajalt puutuhaga teda rõõmustada.
Madalaks hekiks ei soovitata kuna pidev lõikamine soodustab intensiivset kasvu. Paremini sobib Hokkaido liguster.

Deutsia
Kare deutsia lumest väljaulatuv osa külmub. Katta pakasekangaga. Õitseb eelmise aasta okstel. Kõrgus 2 m. Vajab viljakat niisket mulda, põua tagajärjel võib hukkuda.
Sort `Plena` on lõhnatu.

Kaunis deutsia on madalam ja lootus lume alla sooja jääda suurem.

Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.

Vannitubade ja dušširuumide renoveerimisest

&

Vannitoa ja dušširuumi renoveerimine mõjutab Teie igapäevast elurütmi üsna tugevalt. Tegemist on tööga, mis kestab mitu nädalat, ent mõeldes lõpptulemusele, siis on see seda väärt. Järgnevalt vaatame, millele tuleks dušširuumi või vannitoa renoveerimisel tähelepanu pöörata.

Planeerimine

Enne ruumi planeerimist on oluline, et määratleksite enda perekonna vajadused. Elate üksi, kahekesi või kuulub perekonda erinevates vanustes inimesi? Kõik aspektid on olulised kui valite riputustarvikuid, kappe, põranda-ja seinakatteid. Pered kasutavad dušširuumi väga intensiivselt kogu päeva vältel. Eriti hommikuti, mil pereliikmed tahavad kõik ühel ajal ruumi kasutada. Väikestele lastele meeldib vannis mänguasjadega mängida ning hambaid pestes toolil seista. Kõik see nõuab täiendavat hoiuruumi. Asjade hoidmiseks võite vannituppa soetada stiilseid hoiukarpe, mis on kompaktsed ja võtavad vähem ruumi. Mida vähem kappe ja riiuleid Te vannituppa planeerite, seda avaram see tundub.

Kujundus

Vannitoa kujundamisel ei ole piire. Võite valida stiili, mis sobib kokku Teie ülejäänud elamispinnaga. Kõik on võimalik. Ärge seadke enda fantaasiale piire ning valige omapäraseid kujunduselemente. Värvid on võtmesõnaks vannitoa kujundamisel. Mängige sisustuse ja plaatide värvidega, sest see lisab Teie vannitoale omapära. Kuidas oleks duššinurga seina ladumisega klaasplokkidest? Tegemist on põneva ja palju võimalusi pakkuva materjaliga. Klaasi kõrval võib ka puitu vannitoas kasutada. Üsna tavatu on puitpõrandat kohata vannitoas, ent ka see on võimalik. Vannitubade ja dušširuumide olulisteks elementideks on segistid. Ka neid on saadaval erinevates värvides ja stiilides.

Eelarve

Sea endale eelarve: kui palju saad maksimaalselt kulutada vannitoa või dušširuumi renoveerimisele? Arvesta ka sellega, et ise tehes võib Teil ette tulla töid, mis osutuvad ülejõukäivaks ning peate palkama professionaali. Küsige mitmelt torumehelt hinnapakkumist, et saada teada keskmine turuhind. Kindlasti veenduge ka, et olete kirja pannud kõik tehtavad tööd. Kapid ja karbid asjade hoidmiseks on sama olulised kui seinad ja põrand. Ärge unustage ka neid eelarvesse planeerimast. Kui soovite uue vannitoasisustuse paigaldada samale kohale, kus vanagi, siis mõõtke ja pange kirja nende suurused ning paigutus vannitoas. Juhul kui ostate paigaldatava duššinurga aluse, siis valige selline, mille põrand ei oleks libe. Uue trapi paigaldamise korral veenduge, et trapi komplektis oleks ka trapirest. Nii väldite olukorda, kus paigaldatud trapile ei sobi ostetud trapirest.

Ole valmis ootamatusteks

Vannitoa remontimisel võib olla üsna ebamugav ning nõuab kehvade elamistingimustega harjumist, kuniks töö on tehtud. Mõelge läbi kuidas te sel ajal toime tulete. Võimalusel minge selleks ajaks kodust ära.

Arvesta ka ettenägematute kulude  ning viivitustega. Võib juhtuda, et põranda või seinakatte alt tuleb välja mõni ootamatus või kogu veetorustik tuleb välja vahetada. Selliste ootamatuste vältimiseks on oluline varasem põhjalik planeerimine. Vannitoa renoveerimine tasub end alati ära ning lisab teie kodule väärtust. Vannitoa või dušširuumi renoveerimine on parim aeg ka tualettruumi renoveerimiseks, torude asendamiseks või lülitite ja valgustite ümbertõstmiseks, sest Teie kodu on nii või teisiti remondiaegset sagimist täis. Pidage ka meeles, et nokitse.ee lehelt ja foorumitest saate alati abi tekkivatele küsimustele.

Näpunäited

 Vannitoa renoveerimise planeerimisel arvesta olemasolevate ühenduskohtadega.

Planeerige enda vannituba selliselt, et kõik pereliikmed naudiksid seal viibimist. Mõtle ka laste turvalisusele kui olete valimas põrandaplaate ja valgusteid.

Planeerige piisavalt hoiuruumi. Riiulid igapäevaseks kasutamiseks mõeldud asjadele, kapid harva kasutatavate asjade ja rätikute hoidmiseks ning korvid musta pesu jaoks. Arvestage ruumi ka laste vannimänguasjadele.

Kui vannitoas on ka aken, siis veenduge, et võimalikult palju valgust paistaks ruumi. Loomulik valgus on alati parem kui kunstlik.

Nõudepesumasina tõrke põhjuse tuvastamine

Nõudepesumasin ei võta vett sisse piisavalt või üldse mitte

• Vesi peaks ulatuma masina põhjas olevate soojendusseadmeteni
• Kas veerõhk pole mitte liiga madal. vt juhendist
• Kas sisselaskevoolik pole äkki keerdus või ummistunud

Masin ei tühjene lõpuni veest

• Väljalaskevoolik võib olla keerdus või ummistunud
• Puhastussõelad võivad olla ummistunud
• Väljalaskevooliku otsa kõrgus võib olla vale. Vt juhendist

Nõud jäävad mustaks

• Kas puhastussõelad (filtrid) on puhtad ja korralikult paigal
• Kas pihustite otsad on puhtad
• Kas nõud ei sega pihustite pöörlemist
• Kas pihustid pöörlevad vabalt (takistusteta). Kui ei, puhastage nende pöörlemispinnad
• Kas vesi pääseb vabalt nõudeni. Vesi peaks pääsema ka ülemiste pihustiteni

Vilets kuivatamine

• Kui nõudel on veepisaraid on puhastusaine kogus liiga väike
• Kui nõudel on kriipse või plekke on puhastusaine kogus liiga suur

Allikas: Tarbijakaitseamet

Põranda plaatimine - plaatide paigaldamine

1. Samm: Kontrolli, et Sul oleks kõik vajalikud materjalid ja tööriistad olemas. Kui oled tööga juba alustanud, siis on puuduoleva tööriista otsimine kõige aeganõudvam.

Kas Sul on olemas vajalik kogus plaate ning kas vuugitäite värv sobib? Ühte tooni plaatide paigaldamisel soovitame plaate võtta erinevatest pakkidest, sest võib juhtuda, et erinevatest partiidest pakkides võib värv erineda ning järsk üleminek hakkab paremini silma kui kerge toonierinevusega ühtlaselt jaotatud plaadid.

2. Samm: Nakkedispersiooni ja niiskustõkke paigaldamine

Kui paigaldate plaate niiskesse ruumi, kus põrandal on pidevalt vesi, siis kasutage veekindlat niiskustõket (hüdroisolatsioon). Selle paigaldamine niisketesse ruumidesse on äärmiselt oluline. Kuivadesse ruumidesse paigaldage nakkedispersioon, mis võtab kinni lahtise tolmu ja võimaldab plaadiliimi paremat naket.

-  Enne kui alustate nakkedispersiooni või hüdroisolatsiooni paigaldamist, lugege hoolikalt tootja kasutusjuhendit.

-  Kandke nakkedispersioon ühtlase kihina põrandale ja laske kuivada. Vajadusel korrake protsessi.

-  Hüdroisolatsiooni paigaldamise kohta saate lugeda hüdroisolatsiooni paigaldamisjuhisest.

-  Kui olete enne dispersiooni põrandale kandmist maha märkinud tööjooned, siis jälgige, et dispersiooni alt jääks need paistma.

-  Kasutage kummikindaid, sest tegemist on nahka kahjustava keemiaga.

3. Samm: Plaatide paigaldamine

-  Aseta plaadid ettevaatlikult oma kohale. Ära nihuta.

-  Kasuta vuugiriste ühtlase vahe tagamiseks. Turul on saada erinevat tüüpi ja suurusega vuugiriste. Enne tööde alustamist tutvu võimalustega.

-  Paigalda plaate ridahaaval ning vajadusel lõika plaate kui oled jõudnud rea lõppu.

-  Plaatide paremaks kinnitumiseks koputa ettevaatlikult plaatidele,  kasutades selles riidega vooderdatud puutükki. Seda tehes jälgi, et korraga saaks kinnitatud kaks või enam plaati. Eelmainitud tööks võib kasutada ka kummihaamrit, ent kuna haamriga töötades on punktkoormus suurem, siis tuleb seda teha äärmise ettevaatusega, et vältida plaadi liigset vajumist.

-  Jätka plaatide paigutamist ja vuugiristide panemist seni, kuni oled plaatidega jõudnud ruumi teise nurka.

-  Kui paigaldate plaate ruumi väljapääsule vastupidises suunas, siis soovitame endale alati jätta „põgenemistee“, et end ruumi  mitte kinni plaatida.

-  Pane tähele: värskelt plaaditud põrandal ei tohi käia. Põrandale võib astuda pärast 24 tunni möödumist.

-  Kasutage kummikindaid, sest plaatimisliim kahjustab nahka.

Põranda plaatimine - plaatide paigutus

Enne plaatide põrandale liimimist on väga oluline paika panna tööjooned, mille järgi hakkate plaate reastama. Esimene plaadirida on kriitilise tähtsusega, sest ülejäänud read joonduvad nende järgi. Kõik tööjooned peaks olema hästinähtavad. Tööjoonte kavandamisel peaksite lähtuma järgmisest põhimõttest: põranda hästinähtavad alad peaksid olema kaetud tervete plaatidega ning põranda servas olevad plaadid peaksid olema vähemalt poole plaadi laiused.

OLULINE: Kui paigaldate plaate niiskesse ruumi, siis enne tööjoonte markeerimist, paigaldage vastavalt paigaldusjuhisele hüdroisolatsioon ning seejärel markeerige tööjooned. Vastupidiselt käitudes ei jää tööjooned näha ning peate kogu töö uuesti tegema. Kuivades ruumides soovitame enne tööjoonte märkimist katta põrand nakkedispersiooniga.

1. Samm: paigalda plaadid „kuivalt“ ilma seguta ning alusta plaatide ladumist põrandale kahest kõige avatumast seinast. See loob hea pildi sellest, missugune teie põrand hakkab välja nägema. Ära unusta jätmast vuugivahesid. Erinevate plaatide korral võimaldab see teil kombineerida erinevaid mustreid.

Kui alustate plaatide paigaldamist nurgast ja iga rea lõpus olevad plaadid jäävad kitsamad kui pool plaadi laiust, siis nihuta kogu rida poole plaadi võrra edasi. See tagab teile kõikidesse servadesse vähemalt poole plaadi laiuse riba.

2. Samm: Kontrolli, et nurk, millest alustad oleks täisnurk. Kui nurk ei ole täisnurk, siis märgi põranda nurka, ühe plaadi laiuse kaugusele mõlemast seinast,  täisnurga all olevad tööjooned (Tööjoontest sissepoole tõmba veel üks joon, mis oleks kahe vuugivahe  kaugusel välimisest. See tagab korraliku vuugi ka äärmisele plaadireale. Joone tõmbamiseks kasuta täisnurka ning sirge serva saavutamiseks loodi või sirget lauda.

Kui põranda nurk on teravnurk, siis esimene seina äärde paigutatav plaat olgu terve ning järgnevaid plaate peaksite lõikama kitsamaks. Kui nurk on nürinurk, siis tõmmake tööjooned selliselt, et rea viimane plaat, mis jääb seina äärde, oleks terve ning ülejäänud plaate, mis jäävad tööde alustamise nurga poole, peaksite lõikama kitsamaks.

Täisnurksete seinte korral alusta plaatimist seina äärest, jättes seina äärde vuugi laiuse vahe.

3. Samm: töö hõlbustamiseks paigaldage mööda sisemist joont kaks lauda või latti (joonduslatid), mis hõlbustavad plaatide paigaldamist ( Joonis 1.). Veendu, et joonduslatid oleksid täisnurga all.

Joonis 1.

4. Samm: Hiljem, kui olete põranda plaatinud, eemaldage joonduslatid ning paigaldage ka seina äärde jäävad plaadiread.

TÄHELEPANU: Plaate lõigates arvesta ka vuugivahe laiusega ning lõika plaadid selle võrra kitsamad.

Näpunäiteid laminaatparketi puhastamiseks

Laminaatparketi puhastamiseks on saadaval suur hulk erinevaid puhastusvahendeid, ent lihtsaim ning loodussõbralikum viis põranda puhastamiseks on äädika kasutamine. Kui kasutate spetsiaalseid põrandapuhastusvahendeid, siis veenduge, et see oleks mõeldud laminaatpõrandatele.

Mõnikord piisab laminaatparketist põranda puhastamiseks tolmust üksnes põranda pühkimiseks. Kui põrand on määrdunud, siis kasutage põranda puhastamiseks moppi. Kastke mopp pesuvette, millele on lisatud ca 150ml äädikat, väänake kuivaks ning pühkige põrand puhtaks. Kindlasti pöörake tähelepanu ka ruuminurkadele. Kui kasutate spetsiaalvahendeid, siis talitage vastavalt tootja instruktsioonidele. Sõltumata puhastusvahendist, peaksite vältima liigniiske pesuharja kasutamist, sest liigne vesi võib laminaatpõrandat kahjustada. Kui Teile tundub, et põrand jäi liiga niiske, siis kasutage üleliigse vee eemaldamiseks kuiva põrandalappi.

Ebameeldivate lõhnade eemaldamine kodus

Miski ei ole häirivam kui ebameeldivad lõhnad kodus. Ühtemoodi ebameeldivad võivad olla toidu valmistamise, lemmikloomade või hallituse lõhn. Nendest lõhnadest lahtisaamine võib olla väga tüütu, ent mõne lihtsa nipiga saate need lõhnad eemaldada.

Paljud poes müüdavad tooted lubavad eemaldada ebameeldiva lõhna. Aga kas nad ka tegelikult eemaldavad lõhna? Tegelikult mitte. Kõiksugused õhuvärskendajad lihtsalt matavad ebameeldiva lõhna veel tugevama meeldiva lõhnaga. Selliselt talitades on teil üks õhu reostaja toas lisaks, mis ei ole kindlasti tervisele kasulik.

Mõnikord piisab korralikust koristamisest, et eemaldada ebameeldivat lõhna. Kui sellest ei piisa, siis proovige järgmisi nippe.

Kanalisatsioon

Üheks ebameeldivamaks lõhnaks on kindlasti tugev kanalisatsiooni lõhn. Teades selle põhjuseid, saate sellest lihtsalt lahti. Kanalisatsioonisüsteemis on olulisel kohal trappides olevad haisulukud, mis peavad haisu levimise vältimiseks olema veega täidetud. Kui trapp kuivab, siis pääsevad ebameeldivad lõhnad tuppa. Selle vastu aitab aeg-ajalt vee valamine vähekasutatavasse äravoolutrappi.

Köögi lõhnad

Söögi valmistamise lõhnasid saab eemaldada söögisoodaga. Lihtsaim viis on panna taldrik koos soodaga problemaatilisse kohta. Sooda imab lõhna endasse ning see ei maksa ka palju. Külmiku ebameeldivatest lõhnadest lahtisaamiseks võite samuti soodat kasutada.

Köögi lõhnade eemaldamiseks võite võtta ka hõbepaber, teha sellest karbi taoline asi, panna see sooja ahju ning tilgutada sisse vaniljeekstrakti.

Lemmikloomade lõhnad

Pange kassi liivakasti põhja söögisoodat. See imab ebameeldivad lõhnatekitajad endasse.

Lisaks eelmainitud viisidele on heaks õhu puhastajaks ja allergeenide ning bakterite elimineerijaks õhuionisaator. Ionisaatoris tekkivad negatiivsed õhuioonid eemaldavad toaõhust kahjulike aineid, mida tekitavad elektromagneetilised lained. Elektromagneetilised lained tekivad tänapäeva kodu- ja kontoritehnika kasutamisel, mis tekitab õhus positiivseid õhuioone. Kui positiivsete ioonide tihedus õhus tõuseb normaalsest kõrgemaks, siis mõjub see inimese tervisel halvasti. See, omakorda,  toob esile hormoonide, nagu seratoniini ja vaba histamiini eritamise inimkehas, mis on sageli astma, bronhiidi, närvilisuse, pinge ja depressiooni põhjustajaks. Ionisaator neutraliseerib ja eemaldab positiivsed ioonid, kasutades selleks tekitatud negatiivseid õhuioone ja aitab alandada stress-hormooni eritust.

Kokkuvõtteks, ebameeldivate lõhnade eemaldamine võib olla keeruline ülesanne, ent mõningate lihtsate näpunäidete abil ning tänapäevase tehnoloogiaga saate suure tõenäosusega nendest probleemidest üle.

Bensiinilõhna eemaldamine autost ja vaibalt

Kui tunnete kodus või autos bensiini või diisli lõhna peate selle allika kohe üles otsima ja ära puhastama. Alljärgnevalt toome paar sammu, mida läbides peaksite probleemi kiiresti ja efektiivselt lahendama.

Vajalikud tarvikud

• Paberrätikud
• Kuum vesi
• Söögisooda
• Valge äädikas
• Kuiv/märg tolmuimeja
• Vanilje
• Sidrun
• Puhastuskalts
• Segamiskauss

Samm 1 – lõhna enda kehalt eemaldamine

Kui piserdasite tanklas või garaažis tööd tehes enese peale bensiini, tahate sellest kindlasti lahti saada. Õnneks on see suhteliselt lihtne, kuigi peate koostisosi jälgima allergiate suhtes. Segage natuke vaniljet vette, immutage puhastuskaltsu selles ja nühkige määrdunud kohta oma kehal. Sama võite teha vee segamisel väikse koguse äädika ja sidruniga. Kui olete end kergelt vigastanud, on vanilje ärritusest hoidumiseks sobivaim valik. Peale seda mine duši alla või vanni, et eemaldada endalt vanilje, sidruni või äädika lõhn.

Samm 2 – lõhna eemaldamine autost

Kui olete bensiini autosse tilgutanud(juhtub tihti, kui kannate kaasas kanistrit), on töö veidi keerulisem kuid mitte midagi võimatut. Esiteks soovitame kasutada söögisooda, äädika ja kuuma vee lahust, kui see ei tööta lugege alternatiivsetest meetoditest. Segage söögisooda, äädikas ja vesi kausis kokku, kastke puhastuslapp sisse ja nühkige õrnalt auto istmeid või jalamatte. Hiljem tuulutage neid.

Samm 3 – lõhna eemaldamine vaibalt

Viimasena, koht mille puhstamisel peate olema eriti ettevaatlik. Parim variant on võtta 2 segamiskaussi, paar kaltsu, kuuma vett, söögisoodat, äädikat ja tolmuimeja. Esiteks võtke kalts ja immutage nii palju bensiini kui võimalik, määrdunud kohast kaltsu sisse. Ühte kaussi tehke kuuma vee ja natukese äädika lahus, teise segage kuuma vee sisse söögisoodat, kuni olete saavutanud pastasarnase segu. Nüüd kandke äädika ja vee lahus kohale vaibal, mis bensiini järgi lõhnab. Puhastage koht mõne minuti pärast puhastuslapi ja tolmuimeja abil. Järmiseks kandke vee ja sooda segu samale kohale ja puhastage see samuti mõne minuti pärast puhastuslapi ja tolmuimejaga. Peale seda puhastage koht kuuma veega ja laske tal lihtsalt kuivada.

Kõik meetodid on ühtmoodi tõhusad. Endale sobiv valige välja materjale, kohta ja puhastusaineid arvesse võttes.

Valgete jalanõude puhastamine

Valged jalanõud hakkavad õige pea pärast esimest kandmist kaotama enda esialgset välimust. Samas ei maksa määrdunud jalanõude pärast meelt heita, sest järgmiste näpunäidete abil saate enda lemmikjalatsite väljanägemise taastada.

Kummist jalatsid

Valgest kummist jalatsi osad saab hõlpsasti puhtaks. Võtke tükk riiet, kastke see seebivette ning puhastage sellega määrdunud ala. Jonnakate kohtade puhul võtke appi hari (sobib ka vana hambahari). Lõpuks pühkige jalatsitelt seep maha ning Teie lemmikjalanõud näevad välja nagu uued.

Riidest jalatsid

Riidest jalanõusid võib enamasti pesta pesumasinas. Jalatsite kuivatamine võiks soovitatavalt toimuda päikese käes. Hambahari ja puhastusvahend on samuti üheks variandiks. Pärast kuivamist kasutage riidest jalatsite hooldusvahendit, tagamaks nende pikem puhtana püsivus.

Nahast jalatsid

Kaubandusvõrgus on saadaval suur valik nahast jalatsite puhastusvahendeid. Te võite valida toote, mis sobib jalatsiga või kasutate puhastamiseks hoopis vett ja seepi. Pärast pesemist laske jalatsitel korralikult kuivada ning nende vormi säilitamiseks toppige jalatsid ajalehti täis.

Värvimisjärgne koristamine ja töövahendite puhastamine

Värv oma omadustelt on üks parimaid pinna kattematerjale. Vaatamata sellele, et katsite enne värvimist korralikult kõik pinnad ja esemed, võib siiski juhtuda, et osa värvi läheb maha või mõned pinnad on kaetud värvipritsmetega. Ruumist värvipurkide ja töövahendite äraviimine pärast värvimist on suureks abiks õnnetuste vältimisel.

On äärmiselt mõistlik, et värvitöödel kasutate vanu riideid või maalriülikonda ning vanu jalatseid, sest värvi on väga raske riietelt eemaldada. Kui aga juhtub, et värv on läinud korralikele riietele, siis on seda lihtsam eemaldada kui see on kuivanud. Vastupidisel juhul riskite sellega, et ajate värvi veel rohkem laiali ja see imbub kangasse  ning sellisel juhul on värvi eemaldamise võimalus praktiliselt olematu. Kuivanud värvi püüa riide kiududelt eemaldada sooja veega, hõõrudes värvist kohta väikese harjaga. Sõltuvalt materjalist, võite proovida värvi eemaldada ka lõikamise teel.

Värvi eemaldamine vaibalt on samuti keeruline. Võite osa värvi üritada vaiba pinnalt ära lõigata. Kui see ei ole võimalik, siis kasutage sooja vett, ent ärge hõõruge intensiivselt, sest see võib kahjustada kangast. Raskestieemaldatavaid plekke võite nüri noaga üritada ära kraapida. Plekkide eemaldamisel hõõruge või kraapige kanga mustri suunas.

Kui kasutasite mööbli ja põranda kaitsmiseks spetsiaalseid tolmukatteid, siis voltige need enne õues puhtaks raputamist sissepoole kokku. Kui soovite neid kasutada mitmekordselt, siis veenduge, et nende laiali laotamisel jääks tolmune pool ülespoole.

Enne maalriteibi eemaldamist akende, uste vms. servadest, veenduge, et värv on kuiv. Eemaldage teip ettevaatlikult ning ärge kiirustage. Aknaklaasile sattunud värv eemaldage teravaservalise kraabitsaga ning seejärel peske aken puhtaks.

Värvipritsmeid saab pindadelt eemaldada niiske rätikuga. Jonnakamate plekkide eemaldamiseks kasutage nüri nuga, jälgides, et ei kahjustataks aluspinda.

Vahetult pärast värvimist on kõige olulisem puhastada värvimisvahendid nagu pintslid ja värvirullid. Kui seda ei tehta, siis järgmisel korral neid enam kasutada ei saa.

Esmalt eemaldage pintslitelt üleliigne värv kasutades selleks ajalehepabereid või tõmmates pahtlilabidaga üle pintsli harjaste. Seejärel loputa pintsleid veeämbris. Veebaasil värvi on pärast eelnevat loputamist lihtne puhtaks pesta kraanikausis jooksva vee all.

-  Õlivärviga kaetud pintsleid tuleb esmalt puhastada lahustiga White Spirit täidetud anumas ning seejärel jooksva vee all loputama. Lõpuks peske neid seebises vees ning loputage jooksva vee all puhtaks. Seejärel võite riputada pintslid kuivama.
 

-  Värvirulle, mida kasutasite vee baasil värvidega värvimiseks, saate pesta osaliselt täidetud kraanikausis, liigutades rulli edasi-tagasi, kuni suurem osa värvist on eemaldunud. Lõpuks loputa rulli jooksva vee all seni, kuni loputusvesi on puhas.
 

-  Õlivärviga kaetud värvirulli tuleb teil rullida lahustiga täidetud värvialusel. Pärast suurema osa värvi lahustumisest  peske rulli seebivees ning loputage jooksva vee all. Lõpuks riputage värvirull kuivama.
 

-  Kui soovite enda töö tegemisel teha pausi ning ei soovi tööriistade puhastamisega tegeleda, siis heaks nipiks on nende pakkekilesse mässimine. See ei lase õhul ligi pääseda ning pintslid ei kuiva ära. Värvirulli võite õhukindlalt sulgeda kilekotti.
 

-  Õlivärviga kaetud pintslid pane pausi ajaks lakibensiiniga täidetud anumasse.

Lõpetuseks. Kui Te just ei kasuta kindaid, siis on praktiliselt võimatu vältida värvi sattumist kätele. Õnneks on käte värvist puhastamiseks spetsiaalsed puhastusvahendid, mis puhastavad efektiivselt, ent ei kahjusta nahka. Hilisema käte puhastamise lihtsustamiseks võite ka enne töö alustamist käsi kreemitada.

Alati veenduge, et värv on kuiv, enne kui alustate värvipritsmete ja-plekkide eemaldamist. Olgugi et puhastamine võib olla tüütu töö, on see iga töö puhul oluliseks osaks. See tagab, et järgmisel korral on Teil käepärast puhtad tööriistad.

Roheline mõtteviis - vähendamine, taaskasutamine ja ümbertöötlemine

Mõiste roheline mõtteviis käsitleb jäätmete tekke vähendamist ning meie sõltumatuse suurendamist taastumatutest loodusvaradest. Igapäevaselt on võimalik säästa loodust läbi tarbimise vähendamise, taaskasutamise ning ümbertöötlemise. Järgnevalt vaatame üksikuid näiteid, mis aitavad säästa loodust ja vähendada keskkonna reostamist.

Tarbimise vähendamine

Tarbimise vähendamist saate alustada topeltpakendamisest loobumisega. Piimapakki ei ole poes tarvis eraldi kilekotti panna. Printimise vähendamine on samuti üks tarbimise vähendamise viise. Võimalusel loe dokumente ekraanilt ning prindi paberi mõlemale poolele. Kodus saab lihtsate nippide rakendamisega vähendada elektri-ja veekulu.

Taaskasutamine

Võimalusel taaskasuta asju. Klaaspurke saab korduvalt kasutada mooside, mahlade jms. hoidmiseks. Suuremaid kilekotte saate prügikottidena kasutada ning prinditud paberi teist poolt kasuta märkmete tegemiseks. Ka riideid saab taaskasutada. Soeta riideid second-hand poodidest ning lastele väikeseks jäänud riided anna tuttavate lastele.

Ümbertöötlemine

Kui Teil ei ole materjale enam võimalik taaskasutada, siis suunake need ümbertöötlusesse. Sorteerige tekkivad jäätmed ning viige need kogumiskohtadesse. Nii saavad Teile mittevajalikud asjad uue elu.

Vähendades tarbimist, taaskasutades asju ja töödeldes ümber jäätmeid, saame säästa loodusvarasid ka tulevastele põlvedele.

Ilupõõsaste lõikamine

Ilupõõsad vajavad rikkalikuks õitsemiseks regulaarset lõikamist. Taime istutades tuleks tema võra üle vaadata – kui see ei ole piisavalt harunenud, siis lõigatakse kohe peale istutamist maha 2/3 taime ladvast või 10-20 cm eelmisest lõikekohast ülevaltpoolt. Istutuslõikus tehakse alati kevadel. Kui taim istutatakse maha sügisel, siis lõigatakse teda alles kevadel.

Hoolduslõikus tehakse paari-kolme aasta tagant. Põõsast lõigatakse välja kuivanud, nõrgad ja mõned kõige vanemad oksad. Lõige tehakse oksa aluselt või mullapinna kohalt risti oksaga või mõnedel liikidel ka tugeva külgoksa kohalt. Kärpimiseks nimetatakse noore võrse tagasilõikamist 1/3 kuni poole võrra.

Noorenduslõikust tehakse põõsast harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja vanad oksad. Kiirekasvulistel põõsastel tehakse seda igal aastal, teistel 3-4 aasta tagant.

Loe edasi: Ilupõõsaste lõikamine

Kalanhoe ravimtaimena

Vähenõudlike toataimedena kasvatatakse meil erinevaid kalanhoe like, neist on ravimtaimena hinnatud vaid sulgjas kalanhoe (Kalanchoe pinnata). See taim pärineb troopilisest Aafrikast. Tal on püstine vars, mahlaste vastakate lehtedega. Varre alumises osas on munajad sälgulise servaga lihtlehed. Tipupoolses osas võivad varrel olla sulgjad 3-5 lehekesega liitlehed. Leheserva sälkudes arenevad lisapungadest tillukesed taimed. Õied on sulgjal kalanhoel rohekaspunased.

Koduses taimravis kasutatakse sulgja kalanhoe mahla. Enne kalanhoe õitsemist lõigatakse maha lehtedega vars ehk võsu. See pestakse puhtaks ja pannakse 5-7 päevaks pimedasse ning jahedasse kohta (5-10 C). Siis peenestatakse võsu ja pressitakse mahl välja. Mahl sisaldab flavonoide, orgaanilisi happeid, polüsahhariide, parkaineid, mikroelemente.

Kalanhoemahl on põletikuvastase toimega ja soodustab haavade kiiret paranemist. Seda kasutatakse kui välist vahendit troofiliste, visalt paranevate haavade ning lamatiste ravimisel. Samuti sobib kalanhoemahl furunklite, ekseemide ja põletushaavade ravimiseks. Kahjustatud nahale tilgutatakse mahla ja nii ravitakse 5-6 päeva. Kalanhoemahlast võivad abi saada ka noored emad, kui rinnanibud kipuvad lõhenema. Nimelt, pärast imiku toitmist tuleb lõhesid rinnanibudel määrida eelnevalt 37o-ni soojendatud mahlaga.

Nohu korral ja gripist hoidumiseks pigistatakse otse värskest lehest ninasõõrmetesse paar tilka kalanhoemahla 2 korda päevas. Sel puhul tükib aevastus peale, aga see ongi hea, sest teeb nina lahti. Kalanhoemahl sobib nohurohuks ka väikestele lastele, sest see pole kibe, vaid on õrnalt hapuka maitsega. Kalanhoe- ja sibulamahla toime on erinevad. Nimelt, kalanhoemahl kuivatab - seega on hea nohu alguses. Sibulamahl aga muudab nohu kergelt välja nuusatavaks.

Isegi tuberkuloosi raviks kasutab rahvameditsiin kalanhoemahla. Selleks võetakse sisse 0,5 teelusikatäit mahla 2 korda päevas pärast sööki, eelnevalt seda 3 korda veega lahjendades.

Stomatiidi ja parodontoosi korral kasutatakse suu loputamiseks ning igemetele ja limanahale määrimiseks kalanhoemahla. Sellest võib abi saada ka hambavalu vaigistamiseks.

Värsketest kalanhoe lehtedest tehakse viinaga tõmmist vahekorras 2 supilusikatäit lehti poole liitri viina kohta. Tõmmisel lastakse pimedas kohas 10 päeva seista, loksutades seda iga päev. Valminud tõmmist kasutatakse määrimiseks jalgadele nende veenide varikoossete laiendite korral. Seda määrimist koos kerge nahasse hõõrumisega tehakse õhtuti. Alustada tuleb jalapäkkadest ja liikuda tasapisi ülespoole põlvedeni ja vajaduse korral kõrgemalegi. Ravikuur peaks kestma 2-4 kuud.. Samuti aitab see tõmmis valude puhul jalgades ja peenikeste veenide sinise võrgustiku korral neil.

Kalanhoest valmistatakse ka siirupit. Selleks kasutatakse lehti koos vartega. Need taimeosad lõigatakse tükkideks ja pannakse mee või suhkruga vaheldumisi kihiti purki, kusjuures seda segu vajutatakse kokku. Nii valmib kalanhoe siirup, mis on tõhus ravim kurgu, köha ja nohu ravimiseks.

Teistest toas kasvatatavatest kalanhoe liikidest on tuntud daigremonti kalanhoe (Kalanchoe daigremontiana). Selle taime muudavad omapäraseks sinakasrohelisi lihtlehti ääristavad väikesed tütartaimed. Ühe kauniks talvel õitsevaks toalilleks on blossfeldi kalanhoe (Kalanchoe blossfeldiana). Tal on tumerohelised läikivad lehed ja väikesed erepunased õisikutesse koondunud õied. Olenevalt aretatud sordist võivad õied olla ka teist värvi.

Allikas: Terviseleht, Maie Toom

Faktid, mida tasub teada PVC põrandatest

· PVC kui põrandakate leiutati üle 100 aasta tagasi, oma omadustelt on PVC antibakteriaalne ja allergiavaba. (PVC põrandakate koosneb: 45%PVC + 28% pehmendajad + 20% kriiti + 4% täiteaineid + 3% klaaskiud)

· PVC – põrandakate sobib ideaalselt allergikutele. Siledat ja vuugivaba pinda on lihtne vee ja puhastuvahendi lahusega puhastada.

· Paksemad PVC-d on suurepärased helisummutajad.

· Meditsiiniliselt on tõestatud, et PVC-kate on jalgadele sõbralikum kui ükski teine põrandakate, on jalale pehmem ja mõnusam kui kivi või laminaat. Seega sobib PVC igasse ruumi.

· Kõik PVC-katted sobivad põrandaküttega aluspõrandale.

· Paigaldus on lihtne, selleks pole erilisi tööriistu vaja. Kõige tähtsamad on terav nuga, liimikamm ja mõõdulint.

· Peale PVC-katte paigaldamist peab ruumi ventileerima, et vabaneda PVC-lõhnast. Tuulutamine peaks kestma kuni 24 tundi.

· Remondi tegemisel peaks põrandakatte paigalduse jätma kõige viimaseks tööks.

· Igapäevane PVC-katte hooldamine on ülimalt lihtne. Piisab kui eemaldada lahtine mustus harja või tolmuimejaga.

· PVC-katted liimitakse tervenisti aluspõrandale ja katte vuugid ühendatatakse külmjootvedeliku abil.

· Paigaldusel jälgi, et jääb võimalikult vähe liitekohti või, et liitekoht ei jää kõige suurema intensiivsusega käiguteele.

· Paanid asetada valguse ja akna suunas. Võimaluse korral vältida piki põrandaid jooksvaid vuuke.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.

Suitsuanduri nõuetekohane paigaldamine

Suitsuandurid on alates 2009. aasta juulist kohustuslik. Järgnevalt anname ülevaate kuidas ja kuhu peaks kodus suitsuanduri paigaldama.
Suitsuandur paigalda toa keskele, lambist ja ventilatsioonist vähemalt poole meetri kaugusele.
Suitsuandur peaks olema ennekõike paigaldatud tubasid eraldavasse koridori ning seejärel magamistoa ja lisakaitseks ka ülejäänud eluruumide lakke.

Loe edasi: Suitsuanduri nõuetekohane paigaldamine

Koduse seebi valmistamine

Kodus saab seepi keeta kasutades seebikivi, õli ja kõikvõimalikke lisandeid. Omanäolise algmaterjalina saab kasutada ka juba valmis seepe.

Vajalikud asjad

1. Seebivormid(nt plastist, sobivad ka tetrapakendist välja lõigatud vormid)

2. 3-liitrist roostevaba potti

3. 6 lasteseepi, riivitud jämeda riiviga helvesteks

4. 6-8 sl õli(viinamarjaseemne-, pähkli-,takja-,rapsi-,päevalilleõli)

5. 3-4 sl suhkrut(õli koos suhkruga muudab naha mõnusalt siidiseks)

6. 500 ml vett

7. 200 ml haput mahla(apelsini- või õunamahla)

Töö käik

• Valame potti ettenähtud koguse vedelikku, s.o vee ja mahla segu.
• Kuumutame vedelikku, kuumenenud vedeliku hulka lisame näiteks 10 sl kaerahelbeid või kohvi tegemisest jäänud kohvipaksu. Nii saame surnud naharakke eemaldava ja tselluliiti vähendava ning samal ajal nahka toitva seebi.
• Segades lisame riivitud seebihelbed ja õli.
• Kui seebihelbed on lahustunud lisame suhkru.
• Hoiame seebimassi nõrgal tulel, segades, kuni mass pakseneb. Lülitame tule välja ja jätame natukeseks jahtuma, kuni valmistame ette vormid seebi jaoks.
• Enne massi vormidesse jagamist segame selle potis veel kord läbi ja siis tõstame kulbi või suurema lusikaga vormidesse. Kihi paksuseks soovitame jätta 2,5-3 cm. Mida paksem seep, seda kauem see taheneb ja peame kaua ootama, et seda kasutada.

PS!

• Õli pole vaja lisada, kui kasutame raviõlist filtreerimisel jäänud taimi.
• Kaerahelbed või kohvipaksu võib asendada manna, tangu või kruupidega. Soovi korral võib lisada meresoola.
• Kasutades värskeid taimi, tuleb need peeneks hakkida ning koos veega kohe tulele panna.