Mett jahiti ja tarvitati juba ürgajal. Manalarännakule kaasa pandud vilja- ja kullaanumate kõrval seisid Egiptuse ülikute hauakambrites ka meepotid. Taruvaik oli ammustel aegadel muumiate balsameerimisel asendamatu. Vaha, õietolmu, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima on osatud kasutada ja hinnata aastatuhandeid.
Ka Eestis tegeldi mesindusega juba muinasajal. Tänapäeval on mesiniku amet haruldane, hea mesi otsitud ja kallis. Sadu aastaid oli mesi inimestele ainsaks kättesaadavaks magusaks toiduaineks. Viimased aastad on toonud asendusained suhkru näol. Rafineerimisega on sealt ära võetud nii kõik vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid kui ka ballastained. Kuid keemia on ka sellele loodusproduktile toonud omad asendusained, mis enamus on organismile vastuvõetamatud.
Mees on kõik vajalikud vitamiinid
Meel on hinnalisi omadusi, üks olulisim paljude vajalike mineraalainete sisaldus. Koostises on raud, mangaan, vask, kaltsium, kaalium, naatrium, fosfor, alumiinium, räniühendid, magneesium jt. Kõik need ained satuvad mette ju loodusest (lehtedelt, pungadest, õitest, pinnasest jne). Mesi sisaldab mineraalaineid küll suhteliselt väikestes kogustes, kuid organism ei vajagi suuri annuseid ja nad on organismile ideaalses vastavuses. Neist jääb tavaliselt puudu ka kõige mitmekesisema toiduvaliku puhul, eriti talvel. Hulgaliselt on mikro- ja makroelemente. Ka hapete loetelu on mitmekesine (sipelghape, aminohapped jm).
Kuna tegu on naturaalse produktiga, sisaldub temas esinduslik valik vitamiine. Keskkond nende säilimiseks on ideaalne. Õietolm sisaldab tohutul hulgal erinevaid vitamiine, rohkem kui puuviljad ja marjad. Kuid mees on ju õietolm. Mee koostises on kõik vitamiinid, mis organismile vajalikud. Kui suhkur ja tärklis muutuvad organismile omastatavaks üksnes fermentide mõjul, siis mesi on juba valmisprodukt omastamiseks, mesilaste poolt juba ettevalmistustöö tehtud. Haigel inimesel ei jätku tihti fermente (eriti amülaasi) ja organism on väheaktiivse seedimissüsteemiga, mis lausa kohustab teda tarvitama mett suhkru asemel. Võrreldes teiste magusate toiduainetega on mesi ideaalne energiaallikas. Organism omastab mett kergesti, see ei kahjusta limast seedetrakti. Vajalik energia vabaneb meest kiiresti ning aitab pärast füüsilist pingutust organismi ruttu taastada. Mesi on suurepärane rahusti närvisüsteemile ja seedetraktile ega koorma neerusid üle nagu teised suhkrud. Ta aitab tasakaalustada ainevahetust, koos meega seedib organism paremini raskelt omastatavad toitained. Miks muidu soovitatakse teda kasutada taimeteede joomisel, kes ilma magustamata neid juua ei taha. Siin on tegemist faktiga, kus tees olevad kasulikud toimeained imenduvad mee mõjul kiiremini ja kergemini. Suhkur on siin pidurdav komponent ja võib seedimises tekitada ebasoovitavaid protsesse.
Suure kaaliumisisalduse tõttu soovitatakse mett ka veresoonkonna haiguste korral. Uskumatu imejõud on mesi lastele, kes öösiti alla pissivad. Öise voodimärgamise puhul tuleks lapsele anda õhtul üks teelusikatäis mett. Mõju on kohene: seob organismis vedelikku, vähendades neerude koormust ja kindlustab rahuliku, sügava une. Igaõhtune supilusikatäis mett (võib segada sooja piimaga) soodustab uinumist.
Köha, nohu, valutav kurk
Rahvameditsiin on mett kasutanud paljude inimpõlvede jooksul. Tugeva köha puhul on soovitatud järgmist retsepti. Sidrunit tuleb nõrgal tulel keeta 10 minutit. Siis lõigata pooleks, mahl välja pressida ning klaasi valada. Lisada 1-2 spl glütseriini (apteegi) ja korralikult segada. Klaas meega täita ja veel kord segada (sidruni asemel võib kasutada ka õunaäädikat). Olenevalt köha tugevusest võtta segu 1 tl korraga (enne tarvitamist alati loksutada) 2-4 korda päevas enne ja/või pärast sööki. Tuntud on ka soe meekompress, mis ööseks kaelale või rinnaesisele pärgamendi alla hauduma jäetakse. Ka nohutilku võib ise teha. Aaloe või sibulamahl koos meega või ainult sooja veega lahjendatud mesi kergendavad kohe enesetunnet. Aaloe või sibulamahlaga mesi on ka asendamatu kurguravim. Meie peres on purk kalanhoe mahla ja meega alati laual sügis-talveperioodil ja sellest ajast, kus seda segu 1 dessertlusikatäis päevas võtame - ei tea ühestki külmetushaigusest. Kalanhoed on lihtne suvel suureks kasvatada, eriti kui seda kasvumajas saab teha ja sügisel terve taimena (mahl) koos meega ära segada. Jätkub tükiks ajaks.
Väga head siirupit saab valmistada kuuse- või männikasvudest meega. Mai lõpus kogutakse pungad ja keedetakse (1 kg pungadele 3-4 liitrit vett) 10-15 minutit, kurnatakse ja lisatakse 1:1 mett ja 10 g taruvaiku (piirituses lahustatud ; 30 g taruvaiku - 100 g piiritust). Kõik segatakse 40-45o juures. Segu suletakse pudelisse ja hoitakse jahedas, kust vajadusel võetakse 1 tl enne sööki 3 korda päevas. Sobib gripi, hingamisteede haiguste, nohu, köha jt puhul.
Tuberkuloosi puhul soovitatakse teha mee segu searasvaga ja aaloega. Selleks võetakse 100 g mett, 100 g ploomirasva (sisemine searasv) ja 15 g aaloe mahla ning soovitavalt 100 g kakao pulbrit. Pärast hoolikat segamist võetakse 1 spl segu 1 kl sooja vee kohta ja juuakse hommikul ja õhtul.
Loomulikult sobivad kõik külmetuse vastased taimeteed juua meega (paiseleht, teeleht, pärnaõis, pune jt) ja viimast ikka vähemalt 1 spl 1 klaasi kohta.
Kopsutuberkuloosi puhul soovitatakse ka aaloemahla (150 g), mee (150 g) ja punase veini (350 g) segu, mida enne tarvitamist hoitakse 4-5 päeva pimedas, jahedas kohas. Võetakse 1 spl 3 korda päevas 30 minutit enne sööki.
Ärge unustage ka vana tuntud küüslauku, mida riivitult segatakse meega (1:1), võetakse sisse 1 tl 3-4 korda päevas ja juuakse peale kuuma vett või raviteed. Mett ja aaloemahla võib segada ka viinaga (2:1:3) ja kasutatakse kompressina angiini ja hingamisteede hädade korral.
Neid retsepte jätkub lõputult, kuid mitte ainult külmetushaigustel pole mesi esmatähtis.
Allikas: Terviseleht
