Soolata ei saa kaua vastu pidada. Meie esivanemad käisid soolaga küllaltki kokkuhoidlikult ümber - see oli nii väärtuslik, et kaalus isegi kulla üles.
Praegu aga tarvitatakse soola mitu korda rohkem, kui organism vajab. Liigtarbimine võib aga põhjustada tervisele negatiivseid tagajärgi. Näpuotsatäis soola hommikuti keedetud munale, noaotsaga soola salatisse või teelusikatäis kartulikeeduveele - sool (naatriumkloriid) on organismile vajalik. Organism ei moodusta ise mineraalaineid, naatriumit ja kloriidi, seepärast peame neid toiduga omastama. Sakslaste poolt tehtud toitumisaruanded 1996. aastast näitavad, et mehed tarbivad soola päevas 8,5 g, naised aga 6,5 g. See on väga palju rohkem, kui meie organism tegelikult vajab. Kolm neljandikku sellest omastame peidetud soolana. Soola leidub leivas, jookides ja eelkõige valmistoitudes. Üks neljandik lisandub taldrikule veel keetmisel ja vürtsitamisel. Reeglina on inimese organism valmis reguleerima soola omastamist. Riskigruppi kuuluvad inimesed, kel on kõrge vererõhk, nemad peavad soola tarbimist oluliselt piirama.
Rasedad
Arstid ei anna tänapäeval kindlaid soovitusi soolatarbimist piirata, et ennetada rasedusgestoose. Seepärast võib raseduse ajal tekkida olukordi, kus tervislikel põhjustel oleks soovitatav vähem soola süüa. Sellest peaks informeerima raviarst.
Kõrgvererõhuga patsiendid
Soola tarbimine ja kõrgvererõhutõbi on omavahel seotud. Suurenenud keedusoola tarbimine võib olla üheks põhjuseks, miks kõrgvererõhutõbi tekib või võimendub. Mida rohkem naatriumit veres, seda rohkem peab organism seda veega tasakaalustama. Suurenenud ruumala avaldab tugevamat survet veresoontele. Seega suureneb veresoonte valmisolek kokku tõmbuda, ka see kõrgendab vererõhku.
Keedusoola mõju vererõhule pole kõikide inimeste puhul ühesugune. Leidub inimesi, kes reageerivad soolale tundlikumalt. Teised jälle võivad soola üsna palju tarbida, ilma et see neile kuidagi mõjuks. Kel on kalduvus vererõhu kõrgenemisele, peaks teadlikult keedusoola tarbimist piirama ja toitu hoopis taimedega vürtsitama. Maitsetundlikkus reeglina alates 60ndast eluaastast langeb. Siit järeldus: vanemad inimesed maitsestavad toite tugevamalt soolaga. Seega tarbivad nad võrreldes noortega rohkem soola. Seetõttu peaksidki nad oma soola tarbimist hoolikalt jälgima.
Allikas: Terviseleht, Gudrun Raig
