Jõhvikad ehk kuremarjad on kõige väärtuslikumad täisvalminult, oktoobris korjatuna. Pooltoorena korjatult ja järelvalmima jäetult on nende väärtus madal.

Marjad sisaldavad kuni 10% suhkruid, orgaanilisi happeid, C- ja K-vitamiini, pektiin- ja parkaineid, mikroelemente, karotiini jm.

Jõhvikad seisavad hästi külmutatult või külmas keedetud vees. Neljakraadises vees säilib marja väärtosa poole aasta vältel, läbi paksu marjamahla pestakse välja vaid teisejärgulisi olluseid, samuti saab neid hoida ületalve ka külmutamata ja ilma veeta pimedas ja jahedas kohas.

Rahvameditsiinis kasutatakse jõhvikaid külmetushaiguste puhul palaviku alandamiseks ja haige kosutamiseks ning enesetunde parandamiseks.

Jõhvikal on põletiku- ja bakterivastane, organismi üldtugevdav ning haavu parandav toime.

Marjad suurendavad veresoonte elastsust ja vastupidavust, parandavad isu ja toidu omastamist, soodustavad maomahla ja kõhunäärmenõre eritumist ning soolestiku tegevust.

Jõhvikamahl puhastab mädaseid haavu, leevendab põletusi ning kiirendab nende paranemist. Mahl koos meega aitab köha ja külmetuse korral.

Jõhvikasalvi valmistamiseks pigistada katki paar supilusikatäit küpseid marju ja pressida läbi marli, sellesse segada lanoliini ja vaseliini kumbagi 50 grammi. Nahahaiguste korral sellega määrida - vähendab valusid ja põletikku.

Kui tunnete, et kurk hakkab haigeks jääma, võtke 3-4 supilusikatäit jõhvikamarju, suruge need katki, segage juurde paar teelusikatäit mett. Süüa kohe ja aeglaselt. Pärast seda paar tundi mitte süüa ega juua. Seda protseduuri võib korrata paar korda päevas, kindlasti ka õhtul enne magamaminekut.

Allikas: Terviseleht, Kalju Pumbo