Viimasel ajal täheldatakse arenenud maade rahvastiku seas kehakaalu tõusu tendentsi. Nii on füsioloogiliste näitajate alusel Euroopas ligi pooled elanikest kvalifitseeritud ülekaalulisteks. Paralleelselt kehakaalu tõusuga sagenevad II tüübi diabeedi juhud, millesse haigestumise oht on kõige suurem liigse kehakaaluga keskealistel ja vanematel inimestel. Ka USAs on sagenenud diabeeti haigestumine, kusjuures viimase sajandi jooksul on seal diabeedi juhtude arv tõusnud 33% võrra. Kokku loetakse praegu USAs 13 miljonit diabeetikut. USA Haiguste Kontrolli ja Preventsiooni Keskuses tehtud uuringutest selgus muuhulgas, et näiteks iga juurdetulnud kehakaalu kilogrammi kohta suureneb oht haigestuda diabeeti 9% võrra. Selline riskinäitaja kinnitab, et ülekaalulistel inimestel on künnis, mille ületamisel võib tekkida II tüübi diabeet, väga madal.
Liigsete kilode ja grammide lisandumine kehakaalule on suures osas põhjustatud vähesest kehalisest koormusest ning rasva- ja kaloriterikkast toidust. Selletõttu häiritakse organismi energeetiline tasakaal: kaloreid tuleb juurde rohkem kui neid suudetakse ära kasutada. Ülejäänud energiavarud ladestatakse kudedes rasvadena. Kuid uurimused, eriti kaksikutel leitud andmed tõendavad, et rasvumise puhul mängib teatavat rolli ka geneetiline komponent. Seda kinnitab ka hiljuti Kanada teadlaste poolt rasvumise ja II tüübi diabeediga seotud geeni avastamine, millel on osatähtsus insuliini tundlikkuse regulatsiooni mehhanismides.
Viimase aja uurimused valgustavad üha enam rasvade ainevahetuse ja selle individuaalse iseärasuse küsimusi. Rasvade ainevahetuses on keskne koht leptiinil, hormoonil, mis esineb rasvkoes ja omab seda reguleerivat funktsiooni. Leptiini tekib organismis koguses, mis on proportsionaalne rasvkoe massile ja selle ühendi tähtsuse selgitamine rasvumise probleemis on praegu teadlaste tähelepanu keskpunktis.
Kuid liigse kehakaalu ja rasvumise küsimustes mängib kõige suuremat rolli ikkagi igaühe individuaalne suhtumine oma tervisesse. Õigetel eluviisidel, millest rasvumise vältimisel on esmatähtsad inimese füüsiline aktiivsus ja füsioloogiliselt põhjendatud toitumine, on tagatiseks, millega saab kindlustada oma tervist ja võidelda haigustega.
Allikas: Terviseleht, Tiina Tamme
