Roosõieliste sugukonna üheks taimeks on pihlakas. Selle marjade kogumise ajaks on september ja oktoober. Et marjad ei kaotaks C-vitamiini, ei tohi neid vask- ja raudanumates keeta.

Kuivatamiseks paigutatakse puhtad marjad õhukese kihina sooja ruumi ning hoitakse seal temperatuuril 50-60oC kuni kuivamiseni. Marjad on kuivad siis, kui peos pigistades kokku ei kleepu.

Kuivatatud pihlamarjadest võib valmistada vitamiinijooki. Peotäiele kuivatatud viljadele valatakse pool liitrit keeva vett ning jäetakse ööseks tõmbuma ning järgmisel hommikul kurnatakse. Juuakse pool klaasitäit päevas. Kui marjad koguti enne öökülma, saab mõru maitset kaotada nii, et marju hoida ööpäev külmas vees, seejärel valada peale keev vesi ja külmutada külmikus.

Pihlamarjadest võib valmistada A-vitamiini kontsentraati. Selleks surutakse viljad pudruks, millest pigistatakse mahl välja. Jäänustele valatakse kuum vesi ning jäetakse umbes pooleks tunniks seisma. Siis valatakse vedelik ära ja jäägid kuivatatakse 60oC temperatuuril. Sellise kontsentraadi 100 g on kuni 80 mg karotiini.

Pihlamarjadest valmistatakseželeed, mis on ilus oranživärviline, pikantse maitsega toode. Želee valmistamiseks valatakse marjad üle veega ja aetakse keema. Vesi valatakse ära ning peale valatakse teine vesi - keedetakse kuni marjad saavad pehmeks. Seejärel hõõrutakse need läbi sõela ja saadud segu valatakse katlasse, lisatakse liitri kohta 1,5 kg suhkrut. Segatakse suhkru sulamiseni. Keedetakse korralikul tulel. Želee on valmis, kui vaagnale asetades sinna vedelikutilku ei valgu.

Allikas: Terviseleht, Karl Veber