Pett ehk võipiim on või valmistamise kõrvalsaadus. Meil müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel spetsiaalse juuretise kaasabil. Koostise parandamiseks lisatakse petile ka mõningal määral lõssi.

Vanasti talurahva seas tuntud keelekaste sisaldab lõviosas vett, kuivainetest piimasuhkrut ehk laktoosi, täisväärtuslikke valke, mineraalaineid, fosfolipiide (eriti letsitiini), B-rühma vitamiine ja minimaalselt kolesterooli. Kaltsiumisisalduselt on pett enamvähem võrdne lehmapiimaga, kuid sisaldab piimaga võrreldes vähem rasvu ja teatud vitamiine. Et peti rasvasisaldus on väga väike (enamasti 0,5% või alla selle), sobib see hästi joogiks nii dieedipidajatele kui ka kaalujälgijatele. 200grammise klaasi joomisel saab organism kõigest 60-70 kilokal energiat.

Peti biokeemiline väärtus seisneb selles, et jook sisaldab palju organismile vajalikku letsitiini. Piimas leiduv letsitiin on valdavalt koondunud rasvakuulikeste membraanidesse. Või valmistamisel rasvakerakeste membraanid purustatakse, piimarasvast saab või ja letsitiin piimasuhkruga lähebki peti koostisse. Inimorganism vajab letsitiini mitmel otstarbel: näit rakumembraanide koostisosana, aju normaalseks talitluseks, koliini ehk vitamiin B4 varude täiendamiseks jne. Ööpäevane soovituslik letsitiini vajadus täiskasvanutele jääb vahemikku 450-550 milligrammi. Meilgi on müügile tulnud letsitiiniprepraadid, mille tarbimisega soovitatakse organismi letsitiinivajadust katta. Lihtsam, loomulikum ja odavam on tarbida letsitiinirikkaid toiduaineid.

Peti väärtus ei piirdu vaid letsitiinirikkusega. Hapendatud petis on rohkesti inimorganismile täisväärtuslikke piimavalke. 100grammises võipiima portsjonis on valke 2,5-3 g. Et tegemist on hapendatud tootega, siis ergutab pett seedekulgla talitlust neil, kes kannatavad mao alahappesuse käes. Võipiima hapendamisest tõuseb veel muudki tulu. Inimesed, kes ei talu rõõsas piimas sisalduvat laktoosi, võivad petti joogiks edukamalt tarbida võrreldes piimaga, sest piimhappebakterid on hapnemisel piimasuhkru osaliselt endi vajadusteks ära tarbinud. Hapendatud petis leiduvad bakterid aitavad taastada soolestiku loomulikke mikroobikooslusi ja soodustavad seedetegevust ning toitainete imendumist. Täiskasvanud, kel seedimisega probleeme, võiksid igal hommikul tühja kõhuga juua klaasi petti. Kellele ainult peti joomisest näljatunde peletamiseks väheseks jääb, võib võipiima sisse kamajahu puistada ning mitmekülgne, kasulik ja lihtne eine ongi valmis. Kes võipiima maitset liiga ühekülgseks peab, võib marjade või köögiviljade lisamisega petile valmistada erinevaid segujooke.

Allikas: Terviseleht, Urmas Kokassaar