Prindi

altMustikad sisaldavad kuni 6% suhkruid, orgaanilisi happeid, vitamiine C, B1, B2, PP, karotiini, park- ja pektiin-, värv- ja mineraalaineid (mangaani ja rauda).

Lehed sisaldavad samuti parkaineid, orgaanilisi happeid, C-vitamiini ja mineraalsooli. Lehti tuleb korjata õitsemise ajal, sest siis on neil suurem ravitoime. Lehtedest valmistatud keedist on kasulik tarvitada suhkruhaiguse korral, mustikalehtedes sisalduv glükosiid alandab suhkrutaset veres ja uriinis. Mustikalehti kasutatakse ka välispidiselt salvide ja kompresside valmistamiseks. Mustikas parandab ainevahetust, nägemisteravust ja silma võrkkesta verevarustust. Värske mustikaga on ravitud maksa ja sapihädasid, soolepõletikke ja maohaavu. Väga hästi mõjub mustikas aga seedehäirete korral. Kõhukinnisuse korral on soovitav värskeid marju süüa 400-600 g päevas, kõhulahtisuse korral kuivatatud marju 40-50 g korraga 3 korda päevas. Ka neerukivide puhul on soovitav pikema aja jooksul mustikaid ja maasikaid tarvitada kas koos või vaheldumisi.

Kuna mustikas on üldse hea terviseparandaja, siis võiks iga päev kuni veel marju metsas jätkub, süüa üks klaasitäis mustikaid, pigistada marjad katki ja lisada veel juurde üks supilusikatäis mett, see on väga tervislik. Proovige.

Et ka talvel oleks värskeid marju võtta, siis tuleks neid toorelt säilitada, lihtsalt marjad suhkruga üle puistata. Selleks võtta 1 kg marjade kohta 1,2 kg suhkrut, hoida kinnises nõus ja külmas kohas.

 

Allikas: Terviseleht, Kalju Pumbo

Joomla SEF URLs by Artio