Igihaljas mandariinipuu pärineb Kagu-Aasiast ning tema kultuuristamine ulatub mitmete aastatuhandete taha. Mandariinid on kujult kas ümarad või lapikud ja nende kooreosa värvus varieerub kollasest oranžini. Et mandariini kest on suhteliselt õhuke ja lahtine, siis on lastelgi neid vilju hõlbus koorida. Mandariini koor on tema seisundi peegel. Lahtine, pehme, ühtlase värviga kest tõestab vilja küpsust, kuivanud, tihke, kõva viitab vananenud viljadele. Pehmete laikude, plekkidega vm ilmsete riknemistunnustega vilju osta ei maksa, vaatamata isegi soodushinnale.
Mandariinid säilivad kõige paremini mõõdukalt jahedas (+5...+8 o C) ja niiskes (85...90%) hoiuruumis. Mandariinide koorimisel tunneme neile omast nina kõditavat ja teravat lõhna. Lõhna saladus peitub eeterlikes õlides. Vilja värvunud kooreosas on eeterlike õlide mahutid. Koore pigistamisel või muljumisel paiskuvad nendest välja õlipiisakesed, millest lõhn kiiresti laiali lendub. See ongi põhjus, miks mandariini koorimine ja söömine on kaugelt äratuntav.
Tööstuses kasutatakse koortest pressitud õli nii parfümeerias kui ka kondiitritoodete maitsestamisel. Mandariinikoore maitseomadusi oskavad hinnata perenaised: kuivatatud-pulbristatud koored on omapärase lõhnaga maitserikas toidulisand mitmetele magustoitudele. Liigne kogus mandariinikoori muudab aga toidu mõruks.
Tuntud on mandariinikoorte ravitoime. Nendest valmistatud leotisi ja keediseid kasutatakse hingamisteede haiguste korral rögalahtistava ja köha leevendava vahendina. Arvatakse, et mandariinikoorte närimine suurendab söögiisu. Kuid ettevaatust! Pärast korjamist ja enne transporti töödeldakse mandariine esmalt sünteetiliste vahadega niiskuskadude vältimiseks ning seejärel ka mitmete tugevatoimeliste säilitusainetega. Säilitusained imbuvad sügavale koorekihtidesse ja ka pesemine ei eemalda neid täielikult.
Mandariini sisu
Botaaniliselt on mandariin eriline vili, sest tal on mitu nime. Kõige lihtsam on teda võrrelda marjaga, kuid taimeteaduse seisukohalt pole see päris täpne. Botaanikud nimetavad selliseid vilju hesperiidideks ehk pomerantsideks. Et mandariini on igaüks meist koorinud, siis ka teab, et vili jaguneb 8...12 sektoriks. Mandariini viljalihas on kõige rohkem loomulikult vett. Viljade pikaajalisel seismisel nende mahlakus väheneb ja maitse muutub. Lisaks veele on mandariinides rohkesti ka suhkruid (7...10%) ja orgaanilisi happeid (0,5...1,5%). Just hapete ja suhkrute vahekord määrab viljaliha hapususe või magususe. Mida suurem on suhkrute ja hapete suhe, seda magusama viljaga on tegemist. Teisi põhitoitaineid - valke ja rasvu - on mandariinides kasinalt. Järelikult kujuneb mandariinide energeetiline väärtus põhiosas just süsivesikute arvelt. Ja siingi on lihtne seos. Mida magusamad viljad, seda rohkem saab sööja kaloreid. Vaatamata süsivesikute suhteliselt suurele sisaldusele on mandariinid ikkagi rohkem dieettoit, sest sada grammi mandariine annab sööjale 34...48 kilokalorit.
Mikrotoitainetest on mandariinides ohtralt vitamiine, eriti tuleks märkida kõrget vitamiinide A ja C sisaldust. Viimane annab panuse hapu maitsevarjundi kujunemisse. Õigluse nimel peab lisama, et teised tsitrusviljad sisaldavad mandariinidest rohkem askorbiinhapet. Mineraalelementidest on loo peategelases aga rohkesti kaaliumi ja magneesiumi. Rõhutada tuleb mandariinide supersoodsat kaaliumi/naatriumi suhet, mis on ülivõimsalt kaaliumi kasuks. Meie toitude soolakülluse taustal on mandariinidest tõhus abi üleliigse naatriumi ja liigse vee eemaldamises organismist.
Mandariinid on organismile soodsad
Mandariinide näol pole tegemist mingite ravimtaimedega, kuid teatud soodne mõju meie organismile on neil siiski. Enne sööki tarbitud mandariinid on isutõstva toimega. See fakt räägib nende kasuks võrreldes teiste maiustustega, mida lapsed tavapäraselt ihkavad. Samuti soodustavad mandariinid seedimist. Mandariinimahla bioaktiivsed ained pärsivad seedekulglas nii bakterite kui ka mikroseente paljunemist. Nendes leiduvad orgaanilised happed mõjutavad ka toidu seedimist. Kuid orgaaniliste hapete rohkusest sigineb paadunud mandariinide nautlejatele oht. Nimelt on mandariinidel, eriti just hapudel viljadel, kaltsiumiröövli halb kuulsus. Põhjus on selles, et orgaanilised happed seovad organismist pöördumatult kaltsiumi ja viivad selle organismist välja. Järelikult nendele inimestele, keda ohustab luude hõrenemine, mandariinid suurtes kogustes ei sobi. Väljapääsu sellest olukorrast pakub mandariinide ja piimatoitude koostarbimine. Mandariinide nautimise teiseks probleemiks on allergia. Ülitundlikel inimestel, eriti just lastel, tuleb nende viljade söömisest paraku loobuda.
Allikas: terviseleht.ee, Urmas Kokassaar
