Mõned mineraalid esinevad ainult inimese kehavedelikes, teised on olulised kudedele ja luustikule. Kindlas komplitseeritud vastastikuses mõjutamises hoolitsevad mineraalid ja mikroelemendid keha tervise ja heaolu eest. Kaltsiumil on kõige olulisem osa täita.
Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Täiskasvanud inimese keha sisaldab 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes. Ülejäänud kogus täidab väga mitmesuguseid ülesandeid. Kaltsium reguleerib vere hüübimist, tõrjub põletikke, leevendab allergilisi reaktsioone, mõjutab närvide ja musklite tegevust. Aktiviseerib ka ainevahetusprotsesse.
Kõikide ülalloetletud protsesside häireteta kulgemiseks on vaja, et kaltsiumi sisaldus veres oleks konstantne.
Inimese skeleti moodustavad enam kui 200 luud. Skelett annab kehale välise kuju ja kaitseb keha. Luu on elav struktuur. Juurde- ja ümberehitusprotsessid toimuvad kogu eluaja. Luuõgijad rakud toimetavad luu substantsi ära, ülesehitusrakud muretsevad uut substantsi juurde. Kaltsium on seejuures ehitusmaterjal.
Iga päev kaotab keha kaltsiumi higi, uriini, väljaheitega. See kaotus tuleb korvata toidu ja joogiga, et säilitada veres tasakaal. Toiduga manustatud kaltsiumist suudab organism omandada kahjuks ainult 30-40% ulatuses. Sellepärast peab kaltsiumisisaldus toidus olema vastavalt suurem vajadusest. Detailne manustamine optimaalseks kaltsiumivajaduseks 1994.a USA Tervishoiuameti poolt avaldatud andmete kohaselt on:
|
Vanusegrupid |
Kaltsiumivajadus milligrammides päevas |
|
Vastsündinu kuni 6 kuud |
400 |
|
6 kuud kuni 1a |
600 |
|
1-5a |
800 |
|
6-10a |
800-1200 |
|
11-24a |
1200-1500 |
|
mehed 25-65 |
1000 |
|
üle 65a |
1500 |
|
naised 25-50a |
1000 |
|
rasedad ja imetavad emad |
1200-1500 |
|
üle 50a inimesed, naised |
1000 |
|
üle 65a naised |
1500 |
Peamised kaltsiumiga varustajad on piima ja piimatooted, teatud juurviljad, mineraalvesi. Tuleb kontrollida oma toitumistavasid ja korraldada nii, et meie toit vajalikul määral kaltsiumi sisaldaks.
|
Keskmiselt: |
sisaldab kaltsiumi |
|
0,25 l piima |
300 mg |
|
100 g 40% juustu |
1000 mg |
|
100 g sulatatud juustu |
500 mg |
|
100 g jogurtit |
110 mg |
|
100 g kohupiima |
80 mg |
|
100 g rohelist kapsast |
180 mg |
|
100 g spinatit |
120 mg |
|
100 g türgiube |
100 mg |
|
100 g brokkolit |
80 mg |
Mineraalvesi on ideaalne vahend organismi varustamiseks kaltsiumiga. Heas mineraalvees peab olema 1 liitri kohta 500 mg kaltsiumi 100 mg magneesiumi ja maksimaalselt 50 mg naatriumi.
Vähene piima ja piimasaaduste kasutamine toiduks võib viia kaltsiumivaegusele, millele kaasnevad: kalduvus krampidele, sõrmeküünte kasvamishäired, juuste väljalangemine, kalduvus allergiale, luude hõrenemine.
Lastel ja noorukitel on suurem kaltsiumivajadus
Vastsündinul on vähesed luud välja arenenud. Tema skelett koosneb suures osas kõhrest, mis lapse kasvades ehitatakse ümber luudeks. Puberteedieas on need protsessid reeglina lõppenud. Sellepärast on kasvueas kaltsiumivajadus suurem. Nooruses küllaldaselt varutud kaltsium hoiab ära vananedes luude enneaegse hõrenemise. Ka raseduse ajal on kaltsiumivajadus tavalisest suurem. Rahvatarkus ütleb, et iga laps võtab emalt ühe hamba. Raseduse ajal on ema hambad suurenenud kaarieseohus ja igemed võivad kergemini haigestuda põletikku. Raseduse ajal annab naine ära umbes 25 g kaltsiumi ja imetamise ajal veel umbes 20 g beebile. Seega on vaja siis suurendada kaltsiumi manustamist. Kaltsiumipreparaatide kasutamine peab olema kindlasti arsti kontrolli all.
Samuti on suurenenud kaltsiumivajadus sportlaste ja raske füüsilise töö tegijatel. Kaltsiumi eritumine organismist suureneb higiga. Kaltsiumi päevane vajadus võib sel juhul ulatuda kuni 2000 mg.
Alkohol, nikotiin ja kohv on kaltsiumiröövlid. Nad takistavad kaltsiumi omandamist. Ka taimetoitlased võivad kaltsiumi omandamisel kriitilise piirini jõuda. Eriti ohustatud on need taimetoitlased, kes on loobunud ka munadest ja piimast ning piimasaadustest.
Kui organism ei saa küllaldaselt kaltsiumi või selle omandamine on häiritud, siis hakkab organism kasutama kaltsiumi luudest. Sellel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Luude substants väheneb, luud muutuvad hõredamaks.
Tekib osteoporoos
Osteoporoos on eelkõige üleminekueas naiste haigus, põhjuseks hormoonide ja kaltsiumi vaegus. Naissuguhormoonidel on kaitsefunktsioon. Nad takistavad liigset kaltsiumikadu. Vähenenud hormoonide produktsioon kliimaksi ajal põhjustab luumassi kiirenenud vähenemist. Umbes 1/3 kõikidest naistest kannatab selle osteoporoosi vormi all. Vanaduse edenedes on kaltsiumivaegusest tingitud osteoporoosist ohustatud mõlemad sugupooled. Mõnikord on oma osa ka pärilikel eeldustel. Juba 40. eluaastatest algab luumassi vähenemine, sest luumassi moodustamise protsess aeglustub. Kuni 70. eluaastani kaotab organism umbes 1/3 oma luumassist. Mõju avaldavad siin nii kaltsiumi- kui liikumisvaegus. Kui luumassi kadu ületab kriitilise piiri, hakkavad luud murduma. Lisandub veel asjaolu, et toiduga manustatud kaltsiumi omandab vanaduses organism halvemini.
Allikas: terviseleht.ee, Koidula Pihlak
