Kui inimene ei rahulda oma organismi veevajadust, riskib ta tõsiselt haigeksjäämise ja enneaegse vananemisega. Need, kel aastaid üle 50, joovad tavaliselt vähem vett. Normaalne oleks, kui poole sajandi vanused inimesed tarvitaksid 1,75 liitrit e 8 kl vett päevas. Kui juuakse vähem, võivad tekkida elulised häired, ka südamehäired.

Kui inimorganism nt higistamise järjel kaotab vett ning seda ei taasta, pühendab organismis ringlev veri peatähelepanu keha, muskulatuuri jt organite tööle. Vähem verd jõuab nahani, vähendades naha võimet ära anda soojust ja seda alal hoida. Suureneb võimalus jääda südame- ja veresoonkonna haigustesse.

Samal põhjusel võivad tekkida neerukivid ja kusepõie haigused. Vett on meie, st inimorganismile raudselt vaja. Ütleme, et veejoomine on suisa kohustuslik.

Vett on inimorganismile vaja ka selleks, et noorem välja näha. Vesi viib meie organismist välja kõikvõimalikke mürgiseid aineid. Vajaliku koguse veeta kuivab nahk, tekivad kortsud, nägu omandab hallika varjundi. Oleme vanad mis vanad.

Tuleb silmas pidada, et vett pole organismile vaja ainult siis, kui tuntakse janu, vaid pidevalt. Kui olete küllalt liikuva eluviisiga, siis vajatakse vett rohkem kui 8 kl päevas. Pöörake ka tähelepanu sellele, kui sageli WCs käite. Keskmine norm on 4-5 korda päevas, täiuslik kord tunnis. Uriin peab olema hele.

Lühemat aega kestev veepuudus inimese organismis põhjustab peavalu, tujukust ja uimasust. Pikemaaegsem veepuudus kahjustab neerusid, vereringet ja toob kaasa sapikivid.

Allikas: Terviseleht, Uudo Koolmeister