Tsitruste kasvatamine eluruumides on eriti populaarne lääne maades, kus inimesed elavad talvel sageli jahedamates ruumides kui meie.

Kunagi  külas olles Saksamaal anti mulle veebruaris magamiseks ruum, kus oli nagu tänavalgi vaid 4 kraadi sooja. Milline hea võimalus talvitada niisuguses ruumis tsitrusi ja teisi subtroopilise päritoluga taimi!

Liiga soojad talvised ruumid ongi tsitruste jaoks probleemiks. Sellest aga hiljem.

Pika kultiveerimise tulemusena ja just eelmisel sajandil aretati sadu ja tuhandeid tsitruste sorte. Praegusel ajal tuntakse üle 5000 aretise ja siin valitseb teatud segadus, kuna tihti ei teata või ei avaldata esivanemaid.

Tubades kasvatamiseks sobivad kõige enam kalamondiini- ja sidrunipuud. Apelsini- ja teiste tsitruspuude kasvatamine on edukam vaid talveaedades. Kalamondiinipuu  (x Citrofortunella microcarpa) on mandariinipuu (Citrus reticulata) ning Fortunella japonica ning F. margarita hübriid (viimastel eestikeelsed nimetused puuduvad). Kalamondiinipuud on tsitrustest eluruumides kasvatamiseks kõige vähenõudlikumad. Kuigi nimetus paneb ta puude hulka, müüakse meil siiski kõige enam väikseid põõsakesi. Kalamondiinipuud on umbes 160 aastat tagasi toodud Filipiinidelt Euroopasse  ja neid müüakse toataimedena umbes 30 aastat.
Tubastes tingimustes võib ta aastatega kasvada meetri kõrguseks. Õitsema ja vilja hakkavad kandma juba mõneaastased taimed.  Heades tingimustes kannavad nad väga rikkalikult mandariinitaolisi väikseid vilju. Need viljad kõlbavad süüa, aga ega nad just kõige maitsvamad pole. Kalamondiinipuud on taimed, kes rõõmustavad meid enam oma oranþide viljadega kui katavad meie toidulauda.

Tsitrused ei talu lubjarikast vett ning kastmiseks tuleks kasutada vihma- või lumevett. Kui seda pole, siis lubjarikast kaevu- või kraanivett tuleb keeta ning lasta 2 ööpäeva seista, et vesi õhustuks. Tsitruseid kasta ennem vähem kui liiga palju.
Talviseks temperatuuriks taimedele on optimaalne 5-10 kraadi. Niisuguse madala talvise temperatuuriga kohta pole korterites kusagilt võtta. Ehk eramutes on mõni jahe veranda, esik või muu ruum, kus neid jahedalembeseid taimi talvitada. Viljakandvatel taimedel võib temperatuur olla kõrgem, kuni 15 kraadi. Mida pimedam on talvel, seda madalam ka peaks olema ruumi temperatuur. Kui temperatuur on optimaalses vahemikus, võib kasta tsitrusi 2-3 nädala tagant.

Tsitruste lehtede varisemine talvel on loomulik. Kui see on aga liiga suur, siis on probleem temperatuuris ja kastmises. Kui lehed hakkavad kolletuma, võib taimel olla ka raua puudus. Sel puhul on soovitav taime lehti pritsida nõrga rauda sisaldava väetisega. Põhjuse kõrvaldamiseks kasta taimi mõned korrad suvel näiteks 0,5% rauavitrioli lahusega. See on 1 teelusikas vitrioli 1 liitri vee kohta.

Tsitrusi võib kasvatada klassikalises mullasegus, mida müüakse aiaärides toalilledele või ka freesturbas. Mulla pH võiks olla 5-6 vahel. Eriti oluline on tsitruste väetamine. Toodetakse spetsiaalseid väetisi tsitrustele. Kahjuks neid Eestis veel ei müüda ja vajadusel tuleks osta neid mõnest hästivarustatud Lääne- Euroopa aiaärist. Kui pole midagi muud võtta, siis võib väetada ka  väetisega lehtilutaimedele. Tsitruste väetamisel on oluline väetiste õige vahekord. See on järgmine: N, P, K vahekorras 10:8:10. Vanadele õitsavatele taimedele on soovitav väetissegu suurema P sisaldusega. Väetamine algab kevadel alles aprilli lõpus ja kestab suve teise pooleni. Selle sagedus on soovitav kord 1-2 nädala tagant. Suuremate tsitruste ümberistutusel kärpida juuri, sest ei ole praktiline neid kasvatada väga suurtes nõudes.
Õitsvaid taimi on soovitav pintsliga tolmutada kuna tubades ja talveaedades puuduvad loodulikud tolmeldajad.

Kalamondiinipuid kärbitakse igal aastal tugevasti, siis moodustab taim kompaktse põõsa. Natuke keerukam on sidrunipuude võrade kujundamine. Noorele taimele jäetakse kuni 7 lehte.

Väljakasvanud okstest jäetakse eri suundades 3-4 haru. Need kärbitakse uuesti 3-5 lehele ja nii ka edasi uusi kasvusid. Niisugusel kärpimisel saadakse põõsas. Kui tahetakse saada puud, siis kasvatatakse kõigepealt soovitud kõrgusega tüvi ja alles siis asutakse võra kujundamisele. Ühe areneva vilja kohta peab taimel olema umbes 20 lehte kui tahetakse saada suuri kvaliteetseid vilju. Kalamondiinipuid siiski kasvatakse enam ilusate viljade pärast ja siin pole arenevate viljade ja lehtede suhe eriti oluline.

Kirjutas aednik Aarne Kähr Eesti Aiaklubist.