Nokitse.ee

Kasvata kodus ingverit

Ingver on tuntud oma immuunsüsteemi tugevdavate omaduste poolest. Ingverit võib kasutada nii söögitegemisel kui ka külmetustee valmistamisel. Tagamaks, et kodus olev ingver on alati värske ja käepärast võib teda oma majapidamises ise kasvatada. Järgnevalt vaatame kuidas seda teha.

1. Osta poest värske tükk ingverijuurt.

2. Pane igver ööks sooja vette seisma.

3. Pane potti istutusmulda, millele võimalusel lisa kompostmulda.

4. Istuta ingver potti nii, et ta oleks täielikult mulla all. Mulla kiht risoomi peal peaks olema umbes ühe sentimeeteri paksune.

5. Pane pott varjulisse kohta, kus temperatuur on 23-26 kraadi. Kuna ingver on pärit Aastiast, siis jahedam temperatuur võib pärssida taime idanemist ja kasvu.

6. Alguses kasta kergelt kord nädalas, kuid pärast võrsete tärkamist suurenda kastevee kogust.

7. 10-12 kuu pärast on taim 60-90 cm kõrgune ning tekkinud on kõrvalrisoomid.

8. Kaeva välja pearisoomi külge kasvanud kõrvalrisoomid ning kasuta neid söögitegemisel või istuta uuesti  mulda.

Okaspuude katmine

Okaspuud, mis kardavad varakevadel eredat päikest, tuleks varjutada spetsiaalse rohelise varjutuskanga või juteriidest kangaga. Selliste okaspuude hulka kuuluvad kindlasti ebaküpressid, jugapuud, hiina kadakas Stricta, kanada kuuse kääbussordid Conica, Alberta Globe jt. okaspuud, mis on istutatud alles eelmisel sügisel ning pole jõudnud korralikult juurduda.

Varjutuskangad võib okaspuudele panna alates jaanuari lõpust, kui kevadpäike muutub intensiivseks.

Väiksemate okaspuude kohale oleks kasulik teha tugiraamistik juba sügisel, millele on jaanuaris hõlbus asetada varjutuskangas. Kuna varjutuskangas muutub talvel lume all raskeks, siis tugiraam hoiab ära väiksemate taimede okste murdumised.

Varjutuskangad eemaldatakse kevadel alles siis, kui maapind on täiesti sulanud. See võib juhtuda alles aprilli teises pooles või isegi mai algul.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Kolimisnimekiri

Kolimine võib olla paras nuhtlus. Küll aga saate säästa palju aega ja närve kui koostate korraliku kolimisnimekirja. Taolise nimekirja eesmärk on aidata Teil pakkida ja transportida oma asju selliselt, et lahtipakkimine oleks võimalikult muretu ja lihtne. Järgnevaid nõuandeid meeles pidades peaks kolimine mööduma kui liueldes.

Pakkematerjal

Mõttetuid reise ehituspoodi mullikile(õrnade asjade pakkimiseks) järgi saate vältida kui ostate seda enne piisavalt ette ära ning pakite asjad kenasti kastidesse. Samuti on Teil kindlasti tarvis väiksemaid kaste, et kokku pakkida rasked asjad nagu raamatud. Liiga suurtesse kastidesse raskeid asju panna pole hea, sest pappkastid võivad vedamise käigus katki minna ning siis peate neid asju eraldi vedama. Pottide, pannide jaoks sobivad keskmise suurusega ja suured kastid. Vastasel juhul ei saa Te neid normaalselt üksteise otsa laduda.

Kastide laadimine

Kuna Te olete eelnevalt koostanud nimekirja asjadest, mida veate ning teate, kuhu kastidesse need pakkinud olete, saate selge ülevaate(kirjutage kastidele peale) sellest, milliseid asju mitte kõige alla panna. Õrnu asju on soovitatav vedada eraldi. Ka veomasinasse asju ladustades olge tähelepanelik. Üritage kauba raskuskese võimalikult madalale viia. Vastasel juhul võib kurvides või maanteel külgtuule korral veok kontrolli kaotada või ümber kalduda. Ka kaubiku veoruumi kaste paigutades on soovitatav väikeste kastide abil „auke“ täita.

Õrnad ja purustatavad asjad

Koostage eraldi nimekiri asjadest, mis võivad reisi jooksul kahjustatud või purustatud saada. Märkige veel juurde, et taolised asjad tuleb pakkida ühte kohta või vedada eraldi. Seda maksab kindlasti mainida ka kolimisfirmadele, et nad neid kaste kõrgendatud hoolega käsitleksid. Kindlasti on mõistlik neile kastidele märkida peale „Kergesti purunev“ ja vajadusel peale märkida noolega suund, mis pidi peab kast olema(püstasend). Eriti kogenematute kolijate puhul tuleks peale märkida kasti sisu nimetus, mis viitab selle kergesti purunevale loomusele(nt klaasid). Erivärvide kasutamine on samuti soovituslik.

Polsterdamine

Üliharva kasutatakse kolimiste puhul piisavalt polsterdusi. Oma mööbli ja õrnade asjade ohutuse huvides ärge selliste kohtade pealt kokku hoidke. Kirjutage üles, millised on asjad, mis vajavad polsterdusi ning kui palju. Polsterdusmaterjalina ei ole soovitatav kasutada linasid, kardinaid või muid riideid, mille purunemisest Teil hiljem kahju oleks.

Sihtpunkti korrastamine

Oma töö kergendamiseks on mõistlik panna kirja, millisesse ruumi millised kastid viia. Sedasi jääb Teil vaid uues kohas kastid lahti teha ning oma asjad laiali paigutada. Kolimisfirmade töö kergendamiseks on mõistlik kõik asjad või kastid erivärviliselt – vastavalt sihtkohale(toale, ruumile) märkida. Nii näevad nad juba kastile peale vaadates, mis sellega teha. Head kolimist!

Ruumikujundus tapeedi abil

Tihti piisab toale uue näo andmiseks vaid tapeedivahetusest, millega saab igaüks omal käel hakkama ning võimalusi erinevate lõpptulemuste saavutamiseks on lõputult.

Esmaseks ja olulisimaks teguriks tapeedi valikul on loomulikult isiklik maitse, kuid lisaks sellele tasub enne lõpliku otsuse langetamist järele mõelda, millist atmosfääri tapeedi abil luua soovitakse. Erinevatel värvidel ja mustritel on inimese psüühikale erinev mõju ning leidub põnevaid võtteid ja nippe, mis aitavad kerge vaevaga soovitud tulemust saavutada.

Väikestes ruumides on mõistlik kasutada heledaid tapeete, mis muudavad ruumi visuaalselt suuremaks, samas kui suured ruumid muutuvad hubasemaks tumedate tapeetide abil.

• Kasutades pikiseintel tumedaid ja otsaseinal ning põrandal heledaid toone, muutub ruum visuaalselt sügavamaks. Sama tulemuse loob ka seina keskel jooksev porte.

• Kõrgust annavad ruumile juurde püst-triibuline tapeet ning vahetult lae alla paigaldatud porte.

• Oluline on arvestada ka loomuliku valguse hulgaga ruumis. Varjulistes tubades on mõistlik kasutada erksamaid päikeselisi toone või sooja varjundiga pooltoone. Päikesepaistelistes tubades muutuvad erksavärvilised tapeedid veel intensiivsemaks, seega peaks neisse tubadesse valima heledamad ja jahedamad toonid.

• Kindlasti peaks arvestama ka juba olemasolevate sisustuselementide ja mööbliga. Hele mööbel pääseb paremini esile tumeda tapeedi taustal ja vastupidi. Kui ruumi seintel on palju pilte, sobib seinale kas struktuur- või tekstiiltapeet.

• Eelnevat silmas pidades on kindlasti oluline enne lõpliku valiku tegemist vaadelda tapeedi näidiseid ka koduses valguses ja sisustuse taustal.

• Eriliste efektide loomiseks tapeedi abil võib katsetada näiteks toa lae tapetseerimise või põranda tapeediga katmisega ( viimasel juhul tuleb tapeedi pind kindlasti katta kulumist takistava lakikihiga).

• Kataloogist tapeedinäidise vaatamisel tuleks kataloog tõsta püstiasendisse, eriti läikivate tapeetide puhul, kuna valgus võib tapeedi pinnal väga erinevalt mängida ning lõpptulemus jääda ettekujutatust sootuks erinev.

Kallimate disaintapeetidega ei pea katma tervet seina, vaid neid võib kasutada ka huvitava aktsendina näiteks värvitud seintega ruumides või üksikute paanidena ühevärviliste paanide vahel.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.

Mootorratta kinnaste valimine

Mootorratta kinnastel on lisaks käte külma eest hoidmisele mitmeid muid omadusi. Olenemata oma sõidustiilist ja maitseeelistustest pidage siiski kinda valimisel silmas koostekvaliteeti ja kinda kaitseomadusi.

Sobitamine

Mootorratta kindad peavad olema käe suhtes mugavad ja liibuvad. Kui nad on liiga lodevad võivad nad avarii korral käest ära libiseda ja Teie käed ja randmed viga saada. Kindad peavad olema tugevad ja vastupidavad tagamaks parima võimaliku kaitse nii ebasobivate ilmastikutingimuste korral kui ka õnnetuse juhtudes. Lisaks sellele ei tohi kindad olla kuidagi piiravad. Käsi peab neis saama vabalt liikuda.

Peopesasid katvad pinnad peavad olema kaetud mitteabrasiivsete materjalidega, et pidada vastu libisemisele.

Standarditele vastamine

Soovituslikult peaksid kindad vastama Euroopa CE EN 13594 standardile. Korralikud kindad katavad käsivart umbes 5 cm randmest edasi. Samuti on vajalikud nukikaitsmed, mis on tehtud vastupidavatest komposiitmaterjalidest ja kaitsevad sõrmede nukke kokkupõrkel. Olenemata kinda istuvusest käe ümber otsige selliseid, millel on randmekinnitus. Kinnaste testimiseks hoidke tugevasti leistangist kinni ja proovige rannet liigutada. Kui liikumine pole piiratud ja Te ulatute kõigi vajalike juhtvalitsateni, on kindad head.

Kooste

Kinnaste soetamisel kontrollige kõiki võimalikke osi. Kinnaste välimine pool peab olema kaetud selliselt, et oleks võimalikult vähe hõõrdetakistust. Kindlasti veenduge, et sõrmede kaitse on piisav ja ei ole liikumist piirav.

• Otsige eelnevalt kumerdatud kindaid. Neis on käel mugavam ja nende „sisse kandmine“ on lihtsam.
• Korralikel kinnastel on õhuvoolu kindasse jõudmiseks vaid võrguga kaetud kohad.  Sellistes kinnastes ei hakka käed nii kergelt higistama ja haare on kindlam.
• Kinda materjalikihid peavad olema topeltõmblusega. Õnnetuse korral pakuvad nad kätele tunduvalt paremat kaitset ja ajapikku kuludes ei anna nii kergelt järgi.
• Kinnaste seotamisel kontrollige saadava kauba õmblusi. Kui on näha rippuvaid niite või mõni õmblus ei tundu nii kindel kui ta olla võiks, vahetage need uue paari vastu.
• Mootorratta kindad peavad suutma vastu pidada rebimisele, libisemisel tekkivale hõõrdele asfaltiga ja märgamisele. Kui Te kindad imavad vihmase ilmaga vett, võib just sellest tekkida ohtlik olukord.
• Parimad kindad on tehtud töödeldud nahast. Kinda nahk peab olema töödeldud nii, et see peab vastu kulumisele ja on samal ajal mugav.

Aastaajad

Kindad, mida kasutate tsiklisõidu nautumisel peavad vastama aastaajale ja ilmastikutingimustele. Lõigatud sõrmedega kinnastega ei maksa aega raisata. Nende kaitseomadused on halvemad kui aianduskinnastel. Parima kaitse kätele aastaringselt saate soetades kindad, mis on keskmise kaaluga ja univeraalsed ilmastikutingimuste suhtes. Kui otsustate soetada eraldi jahedate ilmade tarbeks paksema voodriga kindad ja suviste sõitude jaoks õhemad siis pidage silmas, et neid tuleb kanda vastavalt ilmastikutingimustele. Ka suvel võib tarvis minna külma ilma kindaid ja talvel vastupidi. Seega olge enne teele asumist ilmastikutingimusi arvestades võimalikult objektiivsed. Vihmakindaid me ei soovita osta, kuna nende kaitseomadused üksi on peaaegu olematud. Kui soovite neid siiski kanda, tõmmake need päris kinnaste peale. Kuna tegemist on kinnastega, mis koosnevad pea täielikult plastikust siis veega kokkupuutel ei paku nad erilist haaret. Talviste külmade peletamiseks on müügil ka soojendusega kindad. Neid aga ei ole otstarbekas kasutada pikematel reisidel kuna soojus mida nad pakuvad ei kaalu üle väheseid kaitseomadusi.

Aprilli keskpaik aias

-  Alanud on aiataimede istutamise aeg.

-  Alusta hekitaimedest, seejärel paljasjuursed ja mullapalliga istikud ning viimasena istuta konteinertaimed.

-  Too välja ka jahedas ja külmas talvituvad tüviroosid.

-  Too välja terrassitaimed.

-  Varem pimedas olnud taimed paiguta esmalt poolvarjulisse kohta, et nad saaksid valgusega harjuda.

Mootorratta ja paadi kindlustamisest

Enne oma äsjaostetud mootorrattaga teele asumist või paadiga kevadisi laineid püüdma lähete soovitame mõelda natuke oma investeeringu kindlustamise peale. Tihtipeale ostetakse mootorrattad kuid enamgi veel paadid just investeerimise eesmärgil seega peaks selle kindlustamine olema prioriteediks.

-          Hinnake oma olukorra spetsiifikat. Mootorratta või paadi kindlustamine erineb mõneti auto või elamupinna kindlustamisest. Kui olete soetanud või ise ehitanud mootorratta, millel on väga spetsiifiline värvikate, võite saada kindlustusest lepingu, mis kaitseb Teid kahjustuste eest, mis võivad kuluka värvitöö rikkumisega seotud olla. Paadi kindlustamisel on samuti võimalik leppida kindlustajaga kokku täpsete lepingupunktide osas ning näiteks kindlustada kalastusvarustust ja puksiirteenuste korvamist. Kodu kindlustamisel paadi oma varadesse kirjutamise korral Te tõenäoliselt selliste kahjude eest end ei kaitse.

-          Kindlustusagentidega konsulteerides valige välja pakkuja, kes võimaldab Teil kindlustada kõige laiema spektriga kahjude vastu. Enne otsuse vastu võtmist soovitame ka Teiste paadi ja mootorrattaomanikega sel teemal vestelda ning koguda infot nende kogemustest.

-          Mitmed kindlustusepakkujad pakuvad Teile standardlepingut, mis ei erine oluliselt auto kindlustamisest. Leidke pakkuja, kellega on võimalik kokku leppida täpsemate lepingupunktide osas, sest kalli vara kindlustamise mõte on ju ikkagi mistahes kahjude tekkimisel nende kindlustuse pakkuja poolne korvamine.

Lillesibulate meelespea

1. Istuta lillesibulad maha septembris. Nartsissisibul tahab juurdumiseks soojemat mulda. Tulbi jaoks on parim mulla temperatuur +9C, st istutusaeg võib jääda ka oktoobrisse!
2. Sibullill tahab kasvada valgusrikkas kohas.
3. Vali lillesibulatele  kergem toitaineterikas muld. Enne istutamist kaeva mulla hulka komposti või sügisväetist.
4. Säti õigeks sibulate istutussügavus (sibula kolmekordse kõrguse sügavus, nt tulbisibul tuleb istutada 10-12 cm sügavusele!).
5. Istutuskorv aitab tulbi- ja krookusesibulaid kaitsta  näriliste eest, väldib sortide segunemist  peenras ja hõlbustab sibulate ülesvõtmist.
6. Varusta korvid nimelipikuga. Vastasel juhul ei mäleta Sa kevadel, millise sordi õieilu Sind kõige enam võlub.
7. Väeta sibullilli kevadel paaril korral lämmastik- või kompleksväetisega.
8. Kohe pärast õitsemist eemalda õievartelt seemnekuprad, jättes alles õievarred ja lehed.
9. Tulpe ja eriti hüatsinte on soovitatav  võtta maast üles igal suvel kohe pärast lehtede kolletumist.
10. Teisi sibullilli võid hoida mitu aastat samal kohal.
11. Hoia üles võetud lillesibulaid õhulises, varjulises kohas.
12. Sibulaid puhastades eralda tütarsibulad ning istuta need sügisel tahaaeda kosuma ja kasvama. Väikesed sibulad hakkavad õitsema 2-3 aasta pärast.
13. Kevadpäeval võta tass kohvi ja naudi enda kätetööd.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Oktoobri I pool

TOAS

•  Lõpetades õues aiahooaega, alusta rohelist aega toas! Muretse juurde ihaldusväärseid toataimi ja sobita neid oma toadisainiga.
•  Aeg-ajalt osta uus õitsev potilill, et leevendada elava värvi vähesust.

•  Alpikann ja krüsanteem ei peagi olema igikestvad, kuid õige hooldusega pakuvad nad silmailu mitu nädalat. Alpikann püsib kauem ilus, kui teda kasta alt poolt. Vett ei tohi seisma jätta üle poole tunni. Lisa kastmisveele natuke tsitruseliste või orhideedeväetist, nii õitseb taim kauem ja õied on jätkvalt suured ning värvikad. Eemalda kollaseks muutunud lehed ja õitsenud õievarred kergelt tõmmates.
• Nüüd ole ettevaatlik toataimede ülekastmisega ja liigse väetamisega.
•  Algab kütteperiood. Tõsta taimed küttekehadest piisavalt kaugele. Alusta niiskemat õhku vajavate taimede piserdamisega. Pea meeles, et vesi peab jõudma taimeni pigem käesooja uduna, kui külmade piiskadena. Jälgi, et vesi ei koguneks lehtede kaelusesse.
• Tõsta lilled valgusele lähemale. Otsi ülesse taimede valgustamiseks mõeldud lambid. Valguse puudust on mõtekas ennetada, mitte tegeleda hiljem probleemide lahendamisega.

ÕUES
• On viimane aeg panna maha tulbi- ja hüatsindisibulad.
• Korja aiast taliõunad ja aseta keldrisse.
• Raputa köögiviljapeenardele komposti ja kaeva maa ümber.
• Ööde külmenedes kaeva maast välja daaliad ja gladioolid. Puhasta ja kuivata nende mugulad ja mugulsibulad ning pane külmavabasse kuiva ruumi talvituma.
• Paigalda eksootilistele õuetaimedele, nagu tääkliiliad ja õuekaktused, liigse vihma kaitseks katus.
• Korja kokku ja komposteeri kõik püsilillede ja köögiviljade maapealsed surnud osad: nõnda väldid haigustekitajate ja kahjurite levimist aias.
• Korja kokku ja hävita viljapuude alla kukkunud mädanenud viljad.

• Okaspuudel, eriti elupuudel ja kadakatel ilmnevad  võra sisepiirkonnas kollased oksad. Reeglina on tegemist vanade okstega, millest taim soovib enne talve vabaneda. Pruunistunud oksad tuleks kindlasti eemaldada ja kokku koguda, sest need on head kohad haigustele ja kahjuritele.
• Kasuta langenud puulehti multšiks või valmista nendest komposti. Tammelehed vii rododendronite alla.
• Varu taimede talvitamiseks vajalikke materjale: varjutusriiet, talvekangast, kuiva turvast, kuuseoksi jne.
• Vii terrassimööbel katuse alla talvituma. Puitmööblit õlita enne hoiulepanemist.
• Viljapuutüvede ümber pane liimvöö, nii püüad kerge vaevaga kinni puusse talvituma minevad kahjurid!
• Kanna tüvevalgendit viljapuude tüvele. Noorte viljapuude puhul hoiab see ära ka pisinäriliste (erinevate hiirte) koore näkitsemise soovi.

• Varu hiirte ja rottide vastu mürki, sest käes on aeg mil nad tungivad keldritesse, kuuridesse ja elamisse. Peibutavad söötmürgid pane taimedest kaugemale, kuid nii, et lapsed ja koduloomad neid torkida ja vihm leotada ei saaks.

• Öökülmast valgel murul mitte käia.

• Kontrolli kastmissüsteemide voolikui, et nad oleksid veest tühjad, et külmumine neid ei lõhuks.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Maitsetaimede kasvatamine aknalaual

Vajalikud vahendid: potte, mulda, maitsetaimede seemneid

1. Täitke pott spetsiaalselt maitsetaimede kasvatamisesks mõeldud mullaga.
2. Siluge mullapind siledaks ja kastke kergelt.
3. Külvake seemned ja katke võimalikult õhukese mullakihiga.
4. Asetage pott võimalikult valgesse ning sooja kohta.
5. Paremaks niiskuse säilitamiseks idanemise perioodil võib katta poti valge paberiga.
6. Kastke hommikuti pihustiga potti nii, et mulla pind oleks ühtlaselt niiske.
7. Umbes nädal läheb idanemiseks.
8. Paar nädalat pärast istutamist võib alustada väetamisega.

Tolmuimeja korrashoid

• Kasutamisjuhend on äärmiselt väärtuslik dokument. Kasutage imejat vaid juhendis näidatud viisidel
• Kasutage vaid käesolevale tolmuimejale ettenähtud tolmukotte
• Tolmuimeja lõdviku ühendus võib vigastuda eriti siis, kui imejat lükatakse üle selle
• Märgadelt pindadelt tolmu imemine võib rikkuda teie masina
• Tolmuimejaga ei tohiks imeda tuletikke, hõõguvat tuhka või sigarette ega teravaid esemeid
• Keelatud on imeda kergesti süttivaid vedelikke nagu näiteks bensiin väi puhastus muid puhastusaineid
• Tolmuimeja ei sobi õues kasutamiseks!

Till maitse ja toidutaimena

Maitsetaimena kasutatakse värskena, kuivatatult, soolatuna ja sügavkülmutatult. Sobib valmistada ka äädikahoidist ning õlitõmmist. Till on universaalne maitseaine ja võib kasutada pea alati koos teiste maitsetaimedega. Süüakse suvel toorelt salatite koosluses, valmistoitudele lisatakse serveerimisel (mitte keeta!) aroomi ja maitseomaduste säilitamiseks. Kuivatatud, soolatud ja sügavkülmutatud tilli lisatakse toidule 1-2 min enne keetmise lõppu.

Purustatud seemneid on soovitav kasutada soolavaeses dieettoidus. Et eeterlikud õlid seemnetest paremini eralduksid, hõõrutakse neid vähese soolaga. Sügavkülmutatud till on küllaltki vesine kraam, teda tasuks valmis hakkida karpidesse. Kaunistuseks ei kõlba, kuid toor- ja keedetud toiduainetest valmistatud salatitesse võib teda lisada.

Kuivatatud tilli võib jagada säilitamiseks peeneks ja varstilliks. Varsi kasutatakse kalatäidises, suppides, peentill aga eranditult kõikides toitudes.

Loe edasi: Till maitse ja toidutaimena

Liikumine elulaadiks

Luudele, lihastele ja liigestele kõndimine meeldib. Kõndimine tugevdab luid, annab luudele vajalikku koormust. Maastikul vaheldusrikkal pinnal kõndimine ning kergete lihasraskuste kasutamine tugevdavad liikumise kasulikku mõju luudele.

Liikumise mõju

• elavneb liigesekõhre ainevahetus
• kõõlused ja liigesesidemed tugevnevad
• luukoe hõrenemine aeglustub
• keha tugi- ja rühilihased tugevnevad

Liikumise mõju psüühikale

• minapilt ja eneseväärikustunne tugevneb
• stressitaluvus paraneb
• eneseusaldus kasvab
• keha ja vaim lõõgastuvad
• masendus väheneb
• uni paraneb

Kõndimine igapäevaseks asjaks

Kõndimine on tervist edendav liikumisvorm. Terviseliikumine on mõõdukalt intensiivne, seda soovitatakse nii täiskasvanuile kui lastele. Sobivaks liikumisajaks peetakse iga päev pool tundi. Kõndimist on kerge ühendada igapäevaste toimetustega, miks mitte tööleminekul, tööl asju korraldades, igapäevaelus üldse. Nii võib igaüks esialgu oma päevase liikumisnormi kokku saada ka mitmest lühemast, näit. kolmest 10minutilisest reipal kõnnil läbitud ajavahemikust ning aegamööda regulaarsele liikumisharrastusele üle minna.

Tervistava liikumise põhialused

Südame-veresoonkonna töövõimet suurendab kõige paremini pikaajaline, suurtele lihasgruppidele koormust andev liikumine, millega tegeldakse peaaegu iga päev, vähemalt pool tundi korraga, 65-85% intensiivsusega pulsi lubatud maksimaalsest sagedusest, mõõdukalt higistades ja hingeldades. Liikumisest saadakse suurimat kasu siis, kui sellega kulutatakse 1500-2000 kcal energiat nädalas.

Allikas: Terviseleht

Puravik

Eestis kasvab ligikaudu poolsada liiki puravikke, tõsi, paljud neist on väga haruldased ja korjajatele leidmis- ega söömisrõõmu ei paku. Puravikukorjajatele lohutuseks, et nende ihaldusobjektidest on mürgine vaid saatana-kivipuravik, mis on Eestis suhteliselt haruldane. Mitmed puravikuliigid on aga mittesöödavad mõru maitse tõttu. Kõige sagedamini tekitab seenelistele meelehärmi sapipuravik, mis rikub tänu eriti kibedale maitsele seeneroa. Ei tasu korjata ka väga vanu puravikke, vaatamata nende ahvatlevalt suurtele mõõtmetele. Tavaliselt on nad ussitanud ja paljudel liikidel on viljakeha muutunud ebameeldivalt pehmeks-limaseks. Vananenud seente biokeemiline koostis on oluliselt muutunud ja nendesse koguneb mitmesuguseid laguühendeid.

Tatikas on väärtuslik seen

Kõiki puravikke iseloomustab suhteliselt lihakas viljakeha. Kübara alumisel küljel on käsnjas kiht, mille moodustavad torukesed. Selles kihis valmivad puravike eosed. Et torukeste kiht eraldub kübarast suhteliselt hõlpsalt, siis on tavaks see puravike puhastamisel eemaldada. Tegelikult on noortel puravikel torukestekiht tihe ja kõva ning vägagi toitaineterikas. Järelikult tasub noori puravikke süüa koos kübaraaluse kihiga. Suurematel ja vanematel eksemplaridel tuleks torukeste kiht enne toiduks tarvitamist siiski eemaldada. Omaette rühma puravikuliste seltskonnas moodustavad tatikad. Ehkki paljud seenekorjajad suhtuvad nendesse põlastavalt, on tegemist väärtuslike söögiseentega. Paljudel tatikaliikidel katab kübarat limane nahk, mis tuleks enne toiduks tarvitamist eemaldada. Ja veel, mitmete tatikaliikide seenelihal on tugevalt parkivad omadused, mistõttu nende korjamisel ja puhastamisel värvub sõrmede nahk pruuniks.

Mida vanem puravik, seda vähem valke

Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Ehkki süsivesikute ja rasvade kogus on seentes vägagi tagasihoidlik, on puravikud ka nendes loeteludes suhteliselt esirinnas teiste seente seas. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Tänu veerikkusele säilib metsast toodud seenesaak üsna lühikest aega. Veeküllusel on teinegi tagajärg - värsked seened on lahja toit, sest sajagrammine puravikukogus annab meile vaid mõnikümmend kilokalorit toiduenergiat.

Kui magu on tundlik...

Puravikke saab toiduks tarvitada mitmel viisil. Kõige olulisem tõde peitub selles, et need seened ei vaja keetmist, sest see muudab nad vintskeks ja libedaks. Kahjuks on paljudel inimestel harjumus keeta kõiki seeni ühtlaselt kaua ja neid siis soolata. Sellise valmistusviisiga kaotavad puravikud neile omase maitse ja lõhna. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada. Kuivatatud puravikest võib jahvatamisel omakorda valmistada seenepulbrit. Võrreldes värskete seentega on kuivatatud puravikud oluliselt suurema toiteväärtusega. See on ka mõistetav, sest kuivatamisel on enamus veest seenetest ära auranud ja toitained on kontsentreerunud.

Paljud inimesed on ka tavaliste söögiseente suhtes ülitundlikud ja seente söömine põhjustab neil kõhuvalu, iiveldust ja kõhulahtisust. Paraku peavad ülitundlikud inimesed seeneteroogade nautimisest loobuma. Arvestama peab sedagi, et seened on suhteliselt raskesti seeduvad toiduained. Seentes, sealhulgas ka puravikes, on rohkesti mao tegevust ergutavaid ekstraktiivaineid. Et on valke on seentes kasinalt, siis toimivad seenetoidud tugeva mao ergutina ja nende söömist ei soovitata mao- ja kaksteistsõrmiku haavanditega inimestele. Eriti vastunäidustatud on nendele inimestele marineeritud seened. Samuti pole seeneroad kohased inimestele, kes vaevlevad kas maksa- või neeruhaiguste käes.

Allikas: Terviseleht, Urmas Kokassaar

Kaalikas tervisele

Aastasadu on meil kasvatatud kaalika esiisaks peetud Gotlandilt pärit metsikut naerist. Kaalikas on tegelikult kapsa sugulane ja teda tunti juba keskajal köögiviljana. Kaalikas on kaheaastane juurvili, mille värvus on eri liikidel kas kollane, rohekas või lillakas, sisu osa valgest kollaseni. Tänapäeval on miskipärast teda vähem hakatud kasutama, kuid meie esivanemad suhtusid temasse hoopis austavamalt, seadsid ritta kõigi teiste hinnaliste toiduainetega. On säilinud legend, et kaalikas maksab samapalju hõbedat kui palju kaalub. Kaalika hea säilivus on see, mis annab talle suure väärtuse. Oluline on teada, et C-vitamiin säilib kuni kevadeni, maitseomadused ja välimus samad, mis sügisel. Loomulikult peavad olema selleks head hoiutingimused. Suvel, kasvuajal võib toiduks kasutada ka kuumtöödeldud lehti, mis samuti sisaldavad vitamiine ja mineraalaineid. Viimasel ajal on meie aedades hakatud kasvatama ka kaalika sugulast - naerist, mis lühikese kasvuaja tõttu satub toidulauale juba suvel. Pehme ja mahlase viljaliha kõrval on sobilik kasutada ka naerilehti (suppidesse, hautistesse jne). Kahjuks sügiseks naeris puitub ja säilimine ületalve kahtlane. Seepärast tuleks naerid juba suvel süüa ja ülejäägid peenestatult sügavkülmutada.

Kaalika biokeemiline kooslus

Kaalikas on hinnaline toiduaine nii maitseomadustelt kui ka keemilise koosluse poolest. Juure osa sisaldab süsivesikuid (kuni 10%); vitamiinidest C (50mg%), B1, B2, PP, karotiini; mineraalainetest naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, , rauda; pektiinaineid.

Kaalikalehed on rikkad C-vitamiini poolest ja kaotavad oma mõrkja maitse keedetult.

Kaalikat kasutatakse toiduks nii toorelt kui ka kuumtöödeldult, säilitades hästi vitamiini ja mineraalainete sisalduse.

Kaalikas maksab sama palju hõbedat kui palju kaalub.   

Kaalikas kui ravimköögivili

Kaalikat soovitatakse kui vitamiiniallikat aga samas ka kui valuvaigistit, sapiajatit, antiseptikut, haavade parandajat, bronhiidi leevendajat. Sama väärtuslik on ka naeris, viimane soovitatav podagra ja liigeste haiguste puhul.

Kaalikat ja naerist soovitatakse südamehaiguste, kurgupõletike, külmetushaiguste, bronhiaalastma, unetuse jne puhul. Ravieesmärgil kasutatakse peamiselt toorelt ja ahjus küpsetatult. Loomulikult dieettoiduna võib teda keeta, hautada ja praadida peale eelnevat keetmist.

Kaalika hautised ja supid on soovitatavad mao-soole ja neeruhaiguste puhul. Dieettoiduna valmistatakse kaalikatoidud ilma soolata ja ravikuur peaks kestma vähemalt 2-3 nädalat järjest.

Soe kaalikamahl meega ravib bronhiiti ja ravikuuriks oleks vaja juua 1/2 kl kaupa 2-3 korda päevas vähemalt nädal järjest. Toormahla joomist tuleb alustada vähemate doosidega, seda eriti mao kõrghappesuse puhul.

Kaalikas toidutaimena

Oma tervislikkuse ja vitamiinirikkuse tõttu on ta üks põhilisi köögivilju kartuli kõrval. Sobib kasutada salatitena, suppides ja lisandina prae juures, samuti ka iseseisva toiduna.

Meie esivanemad pidasid lugu ahjus küpsetatud kaalikast ja naerist, mis parimana valmis puuküttega ahjus aga ka lausa lõkketuhas. Urgitsedes koore peidust auravat pehmet hõrgutist saame aru, et oleme unustanud kui hea toit on kaalikas. Ahjukartulite juurde praepannile peaks kuuluma ka kaalikas.

Lamba- ja sealihaleemes keedetud kaalikas on teiste köögiviljade kõrval omal kohal.

Viimasel ajal on vormitoitude hulk meil järsult vähenenud, kaalikavormgi on laual rohkem hiilgeaja mälestusena. Ometi on kaalikas meil hästi kättesaadav toiduaine ja mitte eriti töömahukas toiduvalmistamisel.

Ärme unustame hommikuste riisi-, tangu- ja kruubiputrudesse lisamast riivitud kaalikat, samuti köögivilja hautistesse võib panna kaalika kuubikuid.

Kaalikavorm

1 suur kaalikas, 1 l vett, 1,5 tl soola, 2 spl võid, 1 spl nisujahu, 0,5 kl piima, 1 tl suhkrut, 0,5 tl valget pipart, 2 spl riivsaia, 1 muna, muskaati.

Kaalikas kooritakse ja tükeldatakse. Kuubikud keedetakse soolaga maitsestatud vees pehmeks ja tambitakse puruks. Püree maitsestatakse suhkru, valge pipra ja muskaadiga. Segatakse hulka jahu, või, piim. Segu kuumutatakse vähe pliidil ja munaga segatud püree asetatakse seejärel rasvainega määritud vormi. Peale riputatakse riivsaia. Küpsetatakse ca 200oC juures 40-50 min. Süüa võib iseseisvalt koos hapukoorega või kartuli asemel praega või soolakalaga.

Kaalikavormi võib maitsestada mitmeti ja valmistada ka koos eelnevalt pruunistatud hakklihaga (kihtimisi vormi).

Tavasuhkru asemel sobib kasutada fariinisuhkrut, pealt katmiseks mandlilaaste, seesamiseemneid, pähklipuru.

Ettevalmistatud kaalikapüreest võib valmistada pallikesi võib kotlette, kasutades tihendainena mannat või jahu, kuumutatakse püreega tihenemiseni ja jahtunult lisatakse muna.

Muredad kaalikapallid

5 kl kaalikapüreed, 1 kl riivsaia (mannat või jahu), veidi kartulitärklist, 1 muna, musta pipart, 2 spl võid, 0,5 tl soola, 1 tl fariinisuhkrut. Veeretatakse ümmargused pallid, need riivsaias või jahus ning praetakse rohkes rasvas pannil pliidil või praeahjus.

Süüakse hapukoorega või praelisandina. Ka küpsetistes võib kasutada kaalikat, enamikus eelnevalt vees keedetult. Eriti hästi sobib sepiku koosluses ja pannkookides.

Arvestades eelnevat juttu, võiksid perenaised taas toidualauale tuua unustatud kaalika, mis esivanemate toidus oli igapäevane.

Allikas: terviseleht.ee, Aive Luigela

Miks on hallituse esinemine majas kahjulik

Kõigile on teada, et hallitus rikub toiduaineid ning mitmeid kodus kasutatavaid materjale – riiet, paberit, vaipu jm. Peale selle kutsub majas kasvav hallitus esile allergiat või ülemiste hingamisteede allergia-taolisi sümptoome. Jättes siinkohal kõrvale raskeid haigusi tekitavad mikroseened, võivad järgmised tervisehädad olla tingitud just majas kasvavast hallitusest:

• “kinnine” tunne ninas ja põskkoobastes
• köha
• kähisev ja raske hingamine
• kibe tunne kurgus
• näonaha ja silmade ärritus
• pidevad hingamisteede haigused (sealhulgas põskkoopa põletik)

Kõige keerulisem hallitusprobleemidega tegelemise juures on see, et nende seente mõju inimesele on äärmiselt individuaalne. Seetõttu on sellised jutuajamised üsna tavalised, kus üks inimene väidab, et siin on vastik lõhn ja silmad jooksevad vett, teine leiab, et häda pole midagi…. Individuaalne tundlikkus esineb tavaliselt hallituse arenemise algstaadiumis.  Pikaaegne viibimine väga hallitanud majas teeb lõpuks igaühe haigeks. Siiski on mõned inimeste grupid rohkem vastuvõtlikud hallituse kahjulikele mõjudele kui teised:

• imikud, lapsed ja vanurid
• eelnevalt haiged inimesed, kellel on diagnoositud hingamisteede ülitundlikkus, allergia ja astma
• nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed (HIV infektsiooniga, keemiaravi saavad, siirdatud organitega inimesed)

Seetõttu tuleb korduvate ja nn. ilma põhjuseta tekkivate haigusnähtude puhul võtta arvesse võimalust hallituse ajendavast osast tervisehäirete tekkimisel. Arvestades hallituse igakülgset ebasoovitavat ning lausa kahjulikku mõju tervisele ning meid ümbritsevatele asjadele, ei tohi hallitusest mööda käia lootuses, et see ise ära kaob. Kui hallitanud materjal kuivab, siis seda kergemini lenduvad selle pinnalt kuivusele hästi vastupidavad eosed, mis uues soodsas (niiskes) kohas kasvama lähevad. Hallitusseene eoste hävitamiseks on vaja üsna kõrget temperatuuri, üle 100º C.

Allikas: Tervisekaitseamet, prof. Urve Kallavus

Auto valmisolek kevadeks

Lumi hakkab vaikselt taanduma, ilmad lähevad päikselisemaks ja kevad hakkab jalga ukse vahele seadma. Tegemist on ajaga, mil kodustes majapidamistes lükatakse aknad valla ja alustatakse kevadise suurpuhastusega. Seejuures ei tohiks unustada oma sõidukit kevadeks puhastada ja hooldada. Olenemata sellest, kas teostate hooldustöid ise või palkate selleks spetsialisti, peaks hoolde lõpuks olema külmast talvest ja suurtest lumevallidest räsitud masin valmis kevadest suvekuumusesse tuiskama. Alljärgnevalt toome välja mõned soovitused, millele keskenduda.

Loe autoomaniku kasutusjuhend hoolikalt läbi ja lase teostada seal nimetatud hoolded. Hooldejuhend kätkeb endas terviklikku nimekirja kõigist nõutud hooletest ja lisainfot ohtude kohta nende teostamisel ja muu säärase kohta.

Korista segadus autos, puhasta vaibad ja aknad, pühi esitulesid niiske lapiga, et neid mitte kriimustada. Lase auto korralikus käsipesulas puhtaks pesta. Kindlasti ära unusta teha pigieemaldust, sest talvistes oludes kipuvad just need väikesed mustad täpikesed koos teesoolaga Teie auto värvikatet kõige rohkem kahjustama. Soovitame ka kindlasti autot vahatada. Eeloleva päiksekuumuse, kevadvihmade ja tolmavate tänavate eest kaitseb Teie auto kere kõige paremini korralik vahatamine.

Loputa jahutusradiaator vanast jahutusvedelikust vastavalt hooldejuhendile puhtaks. Jahutusvedeliku taset, tosooli kontsentratsiooni ja seisukorda tuleks kontrollida perioodiliselt. Igakuiselt oma sõiduki määrdeainete ja jahutusvedelike seisukorda kontrollides võite mitmeid probleeme ennatlikult vältida. Jahutusvedeliku kontrollimisel ärge unustage auto mootoril lasta enne radiaatorikorgi avamist maha jahtuda!

Laske mootori jõudlusprobleemid nagu tühikäigul pöörete hüplemine, tõrked käivitamisel ja mootori suvalised seiskumised üle vaadata ja vajadusel parandada. Selliselt vähendate kütusekulu ja väldite väikeste probleemides suurteks ja kulukateks muutumist.

Kehvasti töötav konditsioneer tasub lasta tehnikul üle vaadata. Vanemate sõidukite konditsioneeride üheks suuremaks probleemiallikaks on osooni kahjustavate kemikaalide õhku pihustumine. See saab juhtuda aga vaid puuduliku ja halva hoolamise korral.

Vahetage mootoriõli vastavalt hooldejuhendile. Mitmed uuringud on näidanud, et õlivahetus on hoole, millele pööratakse kõige vähem tähelepanu. Kahjuks on aga tegemist mootori eluiga ja töökindlust silmas pidades tegemist võib-olla kõige olulisema tööga. Õlivahetuse käigus filtrit vahetades soovitame üle kontrollida ka kõik muud filtrif(õhu,kütuse jms).

Kontrollige rehvide, ka varurehvi, seisukorda. Laske rehvidel enne rõhu kontrollimist maha jahtuda. Ebatasane kulumine, vibratsioon, ühele poole kaldumine ja ebatasasused rehvi pinnal viitavad probleemidele veermikus.

Ärge unustage transmissiooni. Väga kulukate remonditööde vältimiseks teostage korralisi hooldusi.

Ohutuse ja mugavuse huvides soovitame kontrollida tulesid ja pirne. Läbipõlenud pirnid ja kulunud kojamehed vahetage ära. Täitke aknapesu vedeliku paak suvise lahusega ja vajadusel vahetage tuuleklaasi.

Viis olulist asja, mida enne põranda ostmist arvesse võtta.

1. PUIT ON LOODUSLIK

Puit on erinevalt plastikust ja paljudest muudest kaasaegsetest materjalidest ka uuendatav. Nii et kui see tuleb ühel päeval välja vahetada, läheb see tagasi Emakese Looduse juurde.

2. PUIT MUUTUB ÜHA ILUSAMAKS

Kõik puidud muudavad aja jooksul värvi. Mõned liigid tumenevad kiiresti, samas kui teised muutuvad

vähem dramaatiliselt ja palju aeglasemalt. Loodus ei püsi iial paigal. Selles peitubki looduslike materjalide võlu.

3. TARGAD PÕRANDAD ON LOODUSE SUHTES LAHKEMAD

Kaasaegne puitpõrand on ehitatud mitmekihilisuse põhimõttel. Kaasaegse konstruktsiooniga põrand on stabiilne ja püsib tasasena isegi aastaaegade vaheldudes ning temperatuuri ja õhuniiskuse muutudes. Massiivne puitpõrand seevastu kooldub ja praeguneb kergesti. Samuti on massiivse puitpõranda kasutamine sageli loodusressursside liigne raiskamine.

4. PUIT, MIS TUNDUB PUIDUNA

Puitpõranda pind peab olema piisavalt tugev selleks, et pidada vastu igapäevasele kulumisele, aga samas piisavalt õhuke ja läbipaistev, et näha ja kogeda puidu “tunnet”. Kui Te soovite tunda rohkem puidutekstuuri, võite valida mattlaki või loodusliku õliga puitpõranda.

5. KES SEDA PÕRANDAT KASUTAB?

Kes sellel kõndima hakkab? Täiskasvanud, lapsed, lemmikloomad? Kuhu see paigaldatakse? Elutuppa, kööki, magamistuppa? Puidu tugevus võib põranda valikul saada kriitiliseks praktiliseks teguriks. On palju liike, mis näivad sarnased, kuid kõvaduse poolest erinevad dramaatiliselt. Vali õige liik õigesse tuppa, olukorda ja elustiili.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.

Viis nõuannet oma kodu plaanijale

Kätte jõudnud sügis on just hea aeg, et teha plaane. Kui sageli just Jõulude ja Uue aasta vahel järgmiseks aastaks plaane tehakse, siis oma maja ehitajale on parim aeg oktoober ja november.

Siis jõuab käivitada tegevused, et maja ehitamine järgmisel aastal alata võiks.

Lihtne tegevuskava võiks olla järgmine:

1. Krunt - vali krunti põhjalikult. Krundi ost on soovitav teha sügisel või talvekuudel, siis on lihtsam kaubelda soodsamat hinda ja jääb aega taotleda tehnilisi tingimusi.
2. Maja stiil ja ruumiplaan - käi ringi, sirvi katalooge, aruta sõpradega - leia omale majale sobilik stiil, näiteks moderne. Pane kirja oma majale vajalike ruumide nimekiri ja nende suurused. Mõtle oma elustiilile ja harrastustele, kuidas maja peaks aitama Sinu elu paremaks muuta, siis on lihtsam oma soove kirja saada.
3. Säästa valikuid tehes - maja ehitamine on kallis ja seetõttu sea endale kindlad kriteeriumid, millele peab ehitatav maja vastama. Investeeri tehnoloogiasse ja lahendustesse, mis annavad pikaajalist säästu. Märksõnad: soojapidavus ja ökonoomne kütte- ja ventilatsioonisüsteem või hoopis passiivmaja.
4. Projekteerimine - telli teenus arhitektilt või täienda mõnda olemasolevat projekti oma soovidega. Tea, et arhitekti poolt väljapakutud lahendust, võid alati täiendada või muuta - kindlasti tee seda, kui tunned selleks vajadust. Hea maja algab korralikust projektist.
5. Ehitaja leidmine - valmista ette hinnaküsimise dokumendid, korralda hange ning võrdle hinnapakkumisi ja firmade võtmeisikute saavutusi, tee korralik töövõtuleping.

Kiiremad saavad eeltoodud tegevustega hakkama poole aastaga ja siis on hea alustada ehitustöödega mai või juunikuus.

Ära kiirusta maja eeltöödega, liigselt kiirustades kannatab hilisem lõpptulemus.

Kirjutas Eno Pappel, www.majaehitaja.ee koolituskeskkonna looja.

Küttesüseemi valik: mugavus või kokkuhoid?

Ma usun kindlalt, et enamik inimesi on mugavad ja võimaluse korral eelistaksid alati sellist küttesüsteemi, mis ei vaja erilist käe pidevat külgepanemist.

Pea alati sellise teema tõstatamisel hakatakse võrdlema äärmusi. Äärmusi just jooksvate kulude mõttes. Võrreldakse alati puukütet või ahikütet ning mõnda mugavamat küttesüsteemi, näiteks õhk-vesisoojuspumpa. Kokkuvõttes võrreldakse puuküttega kaasnevat küttekulu, soojuspumba tööks vajaliku elektrikuluga.

Arvutuskäikudesse laskumata on selge, et selliselt on eelis alati puukütte lahendusel. Ma ei ole puukütte vastane ja olen seda ka ise kasutanud, kuid selle kütteviisi mugavus ei ole kindlasti selline, mis mulle meeldiks. Võtame kasvõi olukorra, kus talvel plaanis nädalaks kodust lahkuda, siis tuleb ainult puitküttega lahenduse korral leida keegi, kes vahepeal maja kütmas käiks. Ja juhul, kui ole akumulatsioonipaagiga küttesüsteem, on kütmine ebaühtlane. Kord ülemäära soe ja kord veidi külm.

Ajakirjandusest võib lugeda, et Ameerikas on juba tekkinud selline põlvkond inimesi, kes juba ka pildi tarvis kruvi seina keeramiseks, kutsuvad töömehe. Sellist olukorda ei usu ma Eestis niipea tekkimas. Kuid aga mõelda, miks siis selliseid töid ise ei tehta, siis usun, et  seepärast, et väärtustatakse oma vaba aega ja keskendutakse sellele, mida osatakse või mida peetakse tähtsaks.

Ka Eestis on aja märk see, et järjest rohkem tellitakse teenuseid sisse nende tööde osas, mida enne ise tehti. Kui varem tegi igaüks ise oma kodus remonti siis julgen väita, et nüüd umbes pooled tellivad töömehed. Sellega väärtustatakse oma aega ja saadakse professionaalse teenuse abil kvaliteetne tulemus.

Aga tagasi küttesüsteemi juurde. Ebamugav küttelahendus võtab palju aega, seob inimese talveperioodil majaga, nõuab lisaks mitmeid küttesüsteemi haldamise ja hooldamisega seotud töid. Puuhalgude küttesüsteemid on kasutusel olnud pikka aega ning sageli ei mõeldagi muudele lahendustele, põhjendusega, et see on odavaim kütteviis. Kui aga juurde panna see aeg ja töö, mis sellega kaasneb, ei pruugi see olla enam ka kõige odavam lahendus.

Need, kes täna kaaluvad oma majale küttesüsteemi valikut võiksid aga sellele kindlasti mõelda ning leida lahenduse, mis elu lihtsamaks teevad. Täna on olemas juba automaatikat kasutavad puuküttel põhinevad veeküttesüsteemid, mis akumuleerivad energia ning võimaldavad näiteks ühe küttekorraga 2-3 päeva hakkama saada. See on suur eelis ja minu sõnum ongi ennekõike see, et kasuta maja küttesüsteemis automaatikat, mis tagab stabiilse temperatuuri ja oluliselt suurema mugavuse.

Vali endale küttelahendus, mis annab sulle vabaduse!

Kirjutas Eno Pappel, www.majaehitaja.ee koolituskeskkonna looja.