Nokitse.ee

Mootorratta kinnaste valimine

Mootorratta kinnastel on lisaks käte külma eest hoidmisele mitmeid muid omadusi. Olenemata oma sõidustiilist ja maitseeelistustest pidage siiski kinda valimisel silmas koostekvaliteeti ja kinda kaitseomadusi.

Sobitamine

Mootorratta kindad peavad olema käe suhtes mugavad ja liibuvad. Kui nad on liiga lodevad võivad nad avarii korral käest ära libiseda ja Teie käed ja randmed viga saada. Kindad peavad olema tugevad ja vastupidavad tagamaks parima võimaliku kaitse nii ebasobivate ilmastikutingimuste korral kui ka õnnetuse juhtudes. Lisaks sellele ei tohi kindad olla kuidagi piiravad. Käsi peab neis saama vabalt liikuda.

Peopesasid katvad pinnad peavad olema kaetud mitteabrasiivsete materjalidega, et pidada vastu libisemisele.

Standarditele vastamine

Soovituslikult peaksid kindad vastama Euroopa CE EN 13594 standardile. Korralikud kindad katavad käsivart umbes 5 cm randmest edasi. Samuti on vajalikud nukikaitsmed, mis on tehtud vastupidavatest komposiitmaterjalidest ja kaitsevad sõrmede nukke kokkupõrkel. Olenemata kinda istuvusest käe ümber otsige selliseid, millel on randmekinnitus. Kinnaste testimiseks hoidke tugevasti leistangist kinni ja proovige rannet liigutada. Kui liikumine pole piiratud ja Te ulatute kõigi vajalike juhtvalitsateni, on kindad head.

Kooste

Kinnaste soetamisel kontrollige kõiki võimalikke osi. Kinnaste välimine pool peab olema kaetud selliselt, et oleks võimalikult vähe hõõrdetakistust. Kindlasti veenduge, et sõrmede kaitse on piisav ja ei ole liikumist piirav.

• Otsige eelnevalt kumerdatud kindaid. Neis on käel mugavam ja nende „sisse kandmine“ on lihtsam.
• Korralikel kinnastel on õhuvoolu kindasse jõudmiseks vaid võrguga kaetud kohad.  Sellistes kinnastes ei hakka käed nii kergelt higistama ja haare on kindlam.
• Kinda materjalikihid peavad olema topeltõmblusega. Õnnetuse korral pakuvad nad kätele tunduvalt paremat kaitset ja ajapikku kuludes ei anna nii kergelt järgi.
• Kinnaste seotamisel kontrollige saadava kauba õmblusi. Kui on näha rippuvaid niite või mõni õmblus ei tundu nii kindel kui ta olla võiks, vahetage need uue paari vastu.
• Mootorratta kindad peavad suutma vastu pidada rebimisele, libisemisel tekkivale hõõrdele asfaltiga ja märgamisele. Kui Te kindad imavad vihmase ilmaga vett, võib just sellest tekkida ohtlik olukord.
• Parimad kindad on tehtud töödeldud nahast. Kinda nahk peab olema töödeldud nii, et see peab vastu kulumisele ja on samal ajal mugav.

Aastaajad

Kindad, mida kasutate tsiklisõidu nautumisel peavad vastama aastaajale ja ilmastikutingimustele. Lõigatud sõrmedega kinnastega ei maksa aega raisata. Nende kaitseomadused on halvemad kui aianduskinnastel. Parima kaitse kätele aastaringselt saate soetades kindad, mis on keskmise kaaluga ja univeraalsed ilmastikutingimuste suhtes. Kui otsustate soetada eraldi jahedate ilmade tarbeks paksema voodriga kindad ja suviste sõitude jaoks õhemad siis pidage silmas, et neid tuleb kanda vastavalt ilmastikutingimustele. Ka suvel võib tarvis minna külma ilma kindaid ja talvel vastupidi. Seega olge enne teele asumist ilmastikutingimusi arvestades võimalikult objektiivsed. Vihmakindaid me ei soovita osta, kuna nende kaitseomadused üksi on peaaegu olematud. Kui soovite neid siiski kanda, tõmmake need päris kinnaste peale. Kuna tegemist on kinnastega, mis koosnevad pea täielikult plastikust siis veega kokkupuutel ei paku nad erilist haaret. Talviste külmade peletamiseks on müügil ka soojendusega kindad. Neid aga ei ole otstarbekas kasutada pikematel reisidel kuna soojus mida nad pakuvad ei kaalu üle väheseid kaitseomadusi.

Miks on hallituse esinemine majas kahjulik

Kõigile on teada, et hallitus rikub toiduaineid ning mitmeid kodus kasutatavaid materjale – riiet, paberit, vaipu jm. Peale selle kutsub majas kasvav hallitus esile allergiat või ülemiste hingamisteede allergia-taolisi sümptoome. Jättes siinkohal kõrvale raskeid haigusi tekitavad mikroseened, võivad järgmised tervisehädad olla tingitud just majas kasvavast hallitusest:

• “kinnine” tunne ninas ja põskkoobastes
• köha
• kähisev ja raske hingamine
• kibe tunne kurgus
• näonaha ja silmade ärritus
• pidevad hingamisteede haigused (sealhulgas põskkoopa põletik)

Kõige keerulisem hallitusprobleemidega tegelemise juures on see, et nende seente mõju inimesele on äärmiselt individuaalne. Seetõttu on sellised jutuajamised üsna tavalised, kus üks inimene väidab, et siin on vastik lõhn ja silmad jooksevad vett, teine leiab, et häda pole midagi…. Individuaalne tundlikkus esineb tavaliselt hallituse arenemise algstaadiumis.  Pikaaegne viibimine väga hallitanud majas teeb lõpuks igaühe haigeks. Siiski on mõned inimeste grupid rohkem vastuvõtlikud hallituse kahjulikele mõjudele kui teised:

• imikud, lapsed ja vanurid
• eelnevalt haiged inimesed, kellel on diagnoositud hingamisteede ülitundlikkus, allergia ja astma
• nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed (HIV infektsiooniga, keemiaravi saavad, siirdatud organitega inimesed)

Seetõttu tuleb korduvate ja nn. ilma põhjuseta tekkivate haigusnähtude puhul võtta arvesse võimalust hallituse ajendavast osast tervisehäirete tekkimisel. Arvestades hallituse igakülgset ebasoovitavat ning lausa kahjulikku mõju tervisele ning meid ümbritsevatele asjadele, ei tohi hallitusest mööda käia lootuses, et see ise ära kaob. Kui hallitanud materjal kuivab, siis seda kergemini lenduvad selle pinnalt kuivusele hästi vastupidavad eosed, mis uues soodsas (niiskes) kohas kasvama lähevad. Hallitusseene eoste hävitamiseks on vaja üsna kõrget temperatuuri, üle 100º C.

Allikas: Tervisekaitseamet, prof. Urve Kallavus

Plekkide eemaldamine nahalt

Naturaalsest nahast asjadelt plekkide eemaldamisel peaksite olema ettevaatlik. Kuna nahast asjad on enamasti kallid, siis tuleks plekkide puhul tegeleda ennetamise, mitte tagajärgede likvideerimisega. Selleks kasutage nahakaitsevahendeid, mis ei lase plekkidel nii hõlpsalt tekkida.

Nahapuhastusvahendeid müüvad paljud tootjad. Nende kasutamisel jälgige hoolikalt kasutusjuhendit. Enne koduste vahendite kasutamist, soovitame esmalt alati kasutada poes müüdavaid lahendusi.

Lihtsad sammud nahapuhastamisel

Naha puhastamiseks järgige järgmisi lihtsaid võtteid.

Kui saate plekile kohe jaole, siis kasutage vedeliku eemaldamiseks puhast ja kuiva mikrokiust puhastuslappi. Seejärel kasutage pehmet ja niisket riidetükki ning pühkige määrdunud koht puhtaks. Kui pleki eemaldamine ei õnnestu, siis kasutage spetsiaalset plekieemaldusvahendit. Enne spetsiaalvahendite kasutamist plekil, testige seda mõne varjatud koha peal, veendumaks, et see ei riku materjali.

Toataimed sügisel ja talvel

Sügisel enne külmade saabumist on ülim aeg tuppa tuua suvel väljas olnud toataimed.

Talviseks perioodiks asetage taimed ruumides võimalikult valgesse kohta. Akende pesemine parandab oluliselt valgustingimusi.

Taimede lehed puhastatakse sageli üle niiske lapiga või kasutatakse selleks spetsiaalseid leheläikega puhastussalvrätte. Paksu tolmukorra all ei pääse valgus taimedele ligi.

Talvel peab vähendama toataimede kastmist. Enne järgmist kastmist veenduge, et muld potis oleks jõudnud eelnevalt veidi kuivada.

Väetamist võib sügis-talvisel perioodil jätkata vaid parajasti õitsvatel toataimedel.

Loe edasi: Toataimed sügisel ja talvel

Liikumine elulaadiks

Luudele, lihastele ja liigestele kõndimine meeldib. Kõndimine tugevdab luid, annab luudele vajalikku koormust. Maastikul vaheldusrikkal pinnal kõndimine ning kergete lihasraskuste kasutamine tugevdavad liikumise kasulikku mõju luudele.

Liikumise mõju

• elavneb liigesekõhre ainevahetus
• kõõlused ja liigesesidemed tugevnevad
• luukoe hõrenemine aeglustub
• keha tugi- ja rühilihased tugevnevad

Liikumise mõju psüühikale

• minapilt ja eneseväärikustunne tugevneb
• stressitaluvus paraneb
• eneseusaldus kasvab
• keha ja vaim lõõgastuvad
• masendus väheneb
• uni paraneb

Kõndimine igapäevaseks asjaks

Kõndimine on tervist edendav liikumisvorm. Terviseliikumine on mõõdukalt intensiivne, seda soovitatakse nii täiskasvanuile kui lastele. Sobivaks liikumisajaks peetakse iga päev pool tundi. Kõndimist on kerge ühendada igapäevaste toimetustega, miks mitte tööleminekul, tööl asju korraldades, igapäevaelus üldse. Nii võib igaüks esialgu oma päevase liikumisnormi kokku saada ka mitmest lühemast, näit. kolmest 10minutilisest reipal kõnnil läbitud ajavahemikust ning aegamööda regulaarsele liikumisharrastusele üle minna.

Tervistava liikumise põhialused

Südame-veresoonkonna töövõimet suurendab kõige paremini pikaajaline, suurtele lihasgruppidele koormust andev liikumine, millega tegeldakse peaaegu iga päev, vähemalt pool tundi korraga, 65-85% intensiivsusega pulsi lubatud maksimaalsest sagedusest, mõõdukalt higistades ja hingeldades. Liikumisest saadakse suurimat kasu siis, kui sellega kulutatakse 1500-2000 kcal energiat nädalas.

Allikas: Terviseleht

Vitamiinid aknalaual

Vitamiinivaeseim aeg Eestimaa aastas on kätte jõudmas. Tõsi, poe- ja turuletid on puuviljade all lookas, aga kuuldavasti on need kaugelt toodud ja kaua seisnud välisfruktid üsna vitamiinivaesed, kui C-vitamiinipommid kiivi ja sidrun välja arvata. Siiski, banaangi on iselaadne vitamiiniallikas, temas on nimelt rohkesti närvisüsteemile vajalikku B-vitamiini.

Aga ka oma koduaia saaki, mis keldris või sahvris sobivalt tallel hoitud, tasub nüüd ohtralt lauale tuua, et kevadväsimust endast võimalikult kaugel hoida. Kõige rohkem annavad veebruaris-märtsis reipust ja jõudu tervisevarusid hoolikalt koore all säilitanud kaalikas, juurseller, porrulauk, kapsas, aga ka punapeet, porgand, kõrvits, eriti kui neid toorelt toiduks tarvitada (porgandit koos vähese õliga, siis omastub paremini A-vitamiin). Kui sööme juurvilja keedetult, siis keetkem neid väheses vees või aurus ja mitte kuigi pehmeks. Ka vitamiinirikast keeduvett ei maksa ära visata, vaid rüübata kasvõi võileiva kõrvale või kasutada puljongina.

Viimased juunis-juulis sügavkülmikusse pistetud maasikad-vaarikad-mustikad peaks nüüd samuti ära sööma, veel on neis vitamiine rohkem kui näiteks moosipurgis.

Aga tehkem endale varajane vitamiinipeenar aknalauale - idandagem seemneid. Selleks otstarbeks sobivad mitmesugused kemikaalidega töötlemata terad: nisu, tatar, hernes, uba, kõrvits, oder, lutsern, päevalill, alustassil kasvab mõne päevaga söömiskõlbulikuks ka kress-salat. Niisuguseid seemneid saab osta loodustoodete kauplustest, aga tavateravilju ka talupidajailt. Võtkem siis näiteks peotäis (sellest aitab mitmekordseks võileivakatteks) idanemisvõimelisi nisuteri ja pangem nad õhtul purki jahedasse vette paisuma. Hommikul loputagem terad läbi ja korrakem seda hallituse vältimiseks päeva jooksul veel paar korda. Siis jätame seemned niisketena klaaspurki idusid ootama, aegajalt neid puhta veega piserdades. Kolme-nelja päeva pärast on idujuured väljas ja kohe tõstab oma helerohelise sarvekese püsti ka iduleheke. See ongi paras aeg kasvamahakanud ivad purgist välja raputada ja salatisse või võileiva peale panna. Ja ärgem idusid seemne küljest lahti näpistagem, magusavõitu pärmimaitselised terad on tervislikud tervenisti. Kui kõiki seemneid toiduks ei tarvitata, võib nad lasta toredaks roheliseks põõsaks kasvada.

Allikas: Terviseleht, Juta Üts

Kaalikas tervisele

Aastasadu on meil kasvatatud kaalika esiisaks peetud Gotlandilt pärit metsikut naerist. Kaalikas on tegelikult kapsa sugulane ja teda tunti juba keskajal köögiviljana. Kaalikas on kaheaastane juurvili, mille värvus on eri liikidel kas kollane, rohekas või lillakas, sisu osa valgest kollaseni. Tänapäeval on miskipärast teda vähem hakatud kasutama, kuid meie esivanemad suhtusid temasse hoopis austavamalt, seadsid ritta kõigi teiste hinnaliste toiduainetega. On säilinud legend, et kaalikas maksab samapalju hõbedat kui palju kaalub. Kaalika hea säilivus on see, mis annab talle suure väärtuse. Oluline on teada, et C-vitamiin säilib kuni kevadeni, maitseomadused ja välimus samad, mis sügisel. Loomulikult peavad olema selleks head hoiutingimused. Suvel, kasvuajal võib toiduks kasutada ka kuumtöödeldud lehti, mis samuti sisaldavad vitamiine ja mineraalaineid. Viimasel ajal on meie aedades hakatud kasvatama ka kaalika sugulast - naerist, mis lühikese kasvuaja tõttu satub toidulauale juba suvel. Pehme ja mahlase viljaliha kõrval on sobilik kasutada ka naerilehti (suppidesse, hautistesse jne). Kahjuks sügiseks naeris puitub ja säilimine ületalve kahtlane. Seepärast tuleks naerid juba suvel süüa ja ülejäägid peenestatult sügavkülmutada.

Kaalika biokeemiline kooslus

Kaalikas on hinnaline toiduaine nii maitseomadustelt kui ka keemilise koosluse poolest. Juure osa sisaldab süsivesikuid (kuni 10%); vitamiinidest C (50mg%), B1, B2, PP, karotiini; mineraalainetest naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, , rauda; pektiinaineid.

Kaalikalehed on rikkad C-vitamiini poolest ja kaotavad oma mõrkja maitse keedetult.

Kaalikat kasutatakse toiduks nii toorelt kui ka kuumtöödeldult, säilitades hästi vitamiini ja mineraalainete sisalduse.

Kaalikas maksab sama palju hõbedat kui palju kaalub.   

Kaalikas kui ravimköögivili

Kaalikat soovitatakse kui vitamiiniallikat aga samas ka kui valuvaigistit, sapiajatit, antiseptikut, haavade parandajat, bronhiidi leevendajat. Sama väärtuslik on ka naeris, viimane soovitatav podagra ja liigeste haiguste puhul.

Kaalikat ja naerist soovitatakse südamehaiguste, kurgupõletike, külmetushaiguste, bronhiaalastma, unetuse jne puhul. Ravieesmärgil kasutatakse peamiselt toorelt ja ahjus küpsetatult. Loomulikult dieettoiduna võib teda keeta, hautada ja praadida peale eelnevat keetmist.

Kaalika hautised ja supid on soovitatavad mao-soole ja neeruhaiguste puhul. Dieettoiduna valmistatakse kaalikatoidud ilma soolata ja ravikuur peaks kestma vähemalt 2-3 nädalat järjest.

Soe kaalikamahl meega ravib bronhiiti ja ravikuuriks oleks vaja juua 1/2 kl kaupa 2-3 korda päevas vähemalt nädal järjest. Toormahla joomist tuleb alustada vähemate doosidega, seda eriti mao kõrghappesuse puhul.

Kaalikas toidutaimena

Oma tervislikkuse ja vitamiinirikkuse tõttu on ta üks põhilisi köögivilju kartuli kõrval. Sobib kasutada salatitena, suppides ja lisandina prae juures, samuti ka iseseisva toiduna.

Meie esivanemad pidasid lugu ahjus küpsetatud kaalikast ja naerist, mis parimana valmis puuküttega ahjus aga ka lausa lõkketuhas. Urgitsedes koore peidust auravat pehmet hõrgutist saame aru, et oleme unustanud kui hea toit on kaalikas. Ahjukartulite juurde praepannile peaks kuuluma ka kaalikas.

Lamba- ja sealihaleemes keedetud kaalikas on teiste köögiviljade kõrval omal kohal.

Viimasel ajal on vormitoitude hulk meil järsult vähenenud, kaalikavormgi on laual rohkem hiilgeaja mälestusena. Ometi on kaalikas meil hästi kättesaadav toiduaine ja mitte eriti töömahukas toiduvalmistamisel.

Ärme unustame hommikuste riisi-, tangu- ja kruubiputrudesse lisamast riivitud kaalikat, samuti köögivilja hautistesse võib panna kaalika kuubikuid.

Kaalikavorm

1 suur kaalikas, 1 l vett, 1,5 tl soola, 2 spl võid, 1 spl nisujahu, 0,5 kl piima, 1 tl suhkrut, 0,5 tl valget pipart, 2 spl riivsaia, 1 muna, muskaati.

Kaalikas kooritakse ja tükeldatakse. Kuubikud keedetakse soolaga maitsestatud vees pehmeks ja tambitakse puruks. Püree maitsestatakse suhkru, valge pipra ja muskaadiga. Segatakse hulka jahu, või, piim. Segu kuumutatakse vähe pliidil ja munaga segatud püree asetatakse seejärel rasvainega määritud vormi. Peale riputatakse riivsaia. Küpsetatakse ca 200oC juures 40-50 min. Süüa võib iseseisvalt koos hapukoorega või kartuli asemel praega või soolakalaga.

Kaalikavormi võib maitsestada mitmeti ja valmistada ka koos eelnevalt pruunistatud hakklihaga (kihtimisi vormi).

Tavasuhkru asemel sobib kasutada fariinisuhkrut, pealt katmiseks mandlilaaste, seesamiseemneid, pähklipuru.

Ettevalmistatud kaalikapüreest võib valmistada pallikesi võib kotlette, kasutades tihendainena mannat või jahu, kuumutatakse püreega tihenemiseni ja jahtunult lisatakse muna.

Muredad kaalikapallid

5 kl kaalikapüreed, 1 kl riivsaia (mannat või jahu), veidi kartulitärklist, 1 muna, musta pipart, 2 spl võid, 0,5 tl soola, 1 tl fariinisuhkrut. Veeretatakse ümmargused pallid, need riivsaias või jahus ning praetakse rohkes rasvas pannil pliidil või praeahjus.

Süüakse hapukoorega või praelisandina. Ka küpsetistes võib kasutada kaalikat, enamikus eelnevalt vees keedetult. Eriti hästi sobib sepiku koosluses ja pannkookides.

Arvestades eelnevat juttu, võiksid perenaised taas toidualauale tuua unustatud kaalika, mis esivanemate toidus oli igapäevane.

Allikas: terviseleht.ee, Aive Luigela

Märgid võimalikest õhukvaliteedi probleemidest ruumides

• Ebatavaline või kopitanud lõhn
• Tuntav õhuvahetuse puudus
• Must või tõrkuv ventilatsioonisüsteem
• Vigastatud või kahjustunud ventilatsiooni-ja korstnalõõrid
• Ebapiisava tõmbega ahjud
• Liigniiskus
• Varasemast  väiksem õhuvahetus, mis võib olla tingitud vanade akende vahetamisest uute vastu
• Hallituse kasv
• Tervise halvenemine või allergiate teke pärast remonti, uue mööbli ostu, põranda paigaldamist või uude koju kolimist
• Enesetunde paranemine ruumist lahkudes

Ruumikujundus tapeedi abil

Tihti piisab toale uue näo andmiseks vaid tapeedivahetusest, millega saab igaüks omal käel hakkama ning võimalusi erinevate lõpptulemuste saavutamiseks on lõputult.

Esmaseks ja olulisimaks teguriks tapeedi valikul on loomulikult isiklik maitse, kuid lisaks sellele tasub enne lõpliku otsuse langetamist järele mõelda, millist atmosfääri tapeedi abil luua soovitakse. Erinevatel värvidel ja mustritel on inimese psüühikale erinev mõju ning leidub põnevaid võtteid ja nippe, mis aitavad kerge vaevaga soovitud tulemust saavutada.

Väikestes ruumides on mõistlik kasutada heledaid tapeete, mis muudavad ruumi visuaalselt suuremaks, samas kui suured ruumid muutuvad hubasemaks tumedate tapeetide abil.

• Kasutades pikiseintel tumedaid ja otsaseinal ning põrandal heledaid toone, muutub ruum visuaalselt sügavamaks. Sama tulemuse loob ka seina keskel jooksev porte.

• Kõrgust annavad ruumile juurde püst-triibuline tapeet ning vahetult lae alla paigaldatud porte.

• Oluline on arvestada ka loomuliku valguse hulgaga ruumis. Varjulistes tubades on mõistlik kasutada erksamaid päikeselisi toone või sooja varjundiga pooltoone. Päikesepaistelistes tubades muutuvad erksavärvilised tapeedid veel intensiivsemaks, seega peaks neisse tubadesse valima heledamad ja jahedamad toonid.

• Kindlasti peaks arvestama ka juba olemasolevate sisustuselementide ja mööbliga. Hele mööbel pääseb paremini esile tumeda tapeedi taustal ja vastupidi. Kui ruumi seintel on palju pilte, sobib seinale kas struktuur- või tekstiiltapeet.

• Eelnevat silmas pidades on kindlasti oluline enne lõpliku valiku tegemist vaadelda tapeedi näidiseid ka koduses valguses ja sisustuse taustal.

• Eriliste efektide loomiseks tapeedi abil võib katsetada näiteks toa lae tapetseerimise või põranda tapeediga katmisega ( viimasel juhul tuleb tapeedi pind kindlasti katta kulumist takistava lakikihiga).

• Kataloogist tapeedinäidise vaatamisel tuleks kataloog tõsta püstiasendisse, eriti läikivate tapeetide puhul, kuna valgus võib tapeedi pinnal väga erinevalt mängida ning lõpptulemus jääda ettekujutatust sootuks erinev.

Kallimate disaintapeetidega ei pea katma tervet seina, vaid neid võib kasutada ka huvitava aktsendina näiteks värvitud seintega ruumides või üksikute paanidena ühevärviliste paanide vahel.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.

Viis nõuannet oma kodu plaanijale

Kätte jõudnud sügis on just hea aeg, et teha plaane. Kui sageli just Jõulude ja Uue aasta vahel järgmiseks aastaks plaane tehakse, siis oma maja ehitajale on parim aeg oktoober ja november.

Siis jõuab käivitada tegevused, et maja ehitamine järgmisel aastal alata võiks.

Lihtne tegevuskava võiks olla järgmine:

1. Krunt - vali krunti põhjalikult. Krundi ost on soovitav teha sügisel või talvekuudel, siis on lihtsam kaubelda soodsamat hinda ja jääb aega taotleda tehnilisi tingimusi.
2. Maja stiil ja ruumiplaan - käi ringi, sirvi katalooge, aruta sõpradega - leia omale majale sobilik stiil, näiteks moderne. Pane kirja oma majale vajalike ruumide nimekiri ja nende suurused. Mõtle oma elustiilile ja harrastustele, kuidas maja peaks aitama Sinu elu paremaks muuta, siis on lihtsam oma soove kirja saada.
3. Säästa valikuid tehes - maja ehitamine on kallis ja seetõttu sea endale kindlad kriteeriumid, millele peab ehitatav maja vastama. Investeeri tehnoloogiasse ja lahendustesse, mis annavad pikaajalist säästu. Märksõnad: soojapidavus ja ökonoomne kütte- ja ventilatsioonisüsteem või hoopis passiivmaja.
4. Projekteerimine - telli teenus arhitektilt või täienda mõnda olemasolevat projekti oma soovidega. Tea, et arhitekti poolt väljapakutud lahendust, võid alati täiendada või muuta - kindlasti tee seda, kui tunned selleks vajadust. Hea maja algab korralikust projektist.
5. Ehitaja leidmine - valmista ette hinnaküsimise dokumendid, korralda hange ning võrdle hinnapakkumisi ja firmade võtmeisikute saavutusi, tee korralik töövõtuleping.

Kiiremad saavad eeltoodud tegevustega hakkama poole aastaga ja siis on hea alustada ehitustöödega mai või juunikuus.

Ära kiirusta maja eeltöödega, liigselt kiirustades kannatab hilisem lõpptulemus.

Kirjutas Eno Pappel, www.majaehitaja.ee koolituskeskkonna looja.

Muru talveks ettevalmistamine

Hästi talvitub suvel ja sügisel õigesti väetatud ja hooldatud muru.

Viimastel niitmistel tuleb niita muru kõrgemalt, umbes 5-7cm kõrguselt. Niidetud muru tuleb murult eemaldada, et talveks ei jääks murule haigust tekitavaid koldeid. Samal põhjusel tuleb enne talve murult ära riisuda ka puulehed.

Ilusa muru loomisel peetakse väga oluliseks toitainete rikka mulla piisavat olemasolu, maapinna planeerimist õige kallakuga, et pinnasele ei koguneks liigvett ja õiget mulla happesust. Liiga happelisesse mulda külvatud muru hulka hakkab kasvama sammal ja muru muutub hõredaks. Happelist mulda tuleb neutraliseerida aialubjaga. Happelist mulda neutraliseeritakse juba muru rajamise ajal või hiljem, puistates aialupja murusse.

Liiga niiske ja happelise reaktsiooniga muld muutub tihedaks ja raskeks ning soodustab sammalde arengut. Sellist pinnast tuleks peale lupjamise ka õhustada. Hästi aitab riisumine tugevate piidega rehaga nii sügisel kui ka varakevadel.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Okaspuude katmine

Okaspuud, mis kardavad varakevadel eredat päikest, tuleks varjutada spetsiaalse rohelise varjutuskanga või juteriidest kangaga. Selliste okaspuude hulka kuuluvad kindlasti ebaküpressid, jugapuud, hiina kadakas Stricta, kanada kuuse kääbussordid Conica, Alberta Globe jt. okaspuud, mis on istutatud alles eelmisel sügisel ning pole jõudnud korralikult juurduda.

Varjutuskangad võib okaspuudele panna alates jaanuari lõpust, kui kevadpäike muutub intensiivseks.

Väiksemate okaspuude kohale oleks kasulik teha tugiraamistik juba sügisel, millele on jaanuaris hõlbus asetada varjutuskangas. Kuna varjutuskangas muutub talvel lume all raskeks, siis tugiraam hoiab ära väiksemate taimede okste murdumised.

Varjutuskangad eemaldatakse kevadel alles siis, kui maapind on täiesti sulanud. See võib juhtuda alles aprilli teises pooles või isegi mai algul.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Kolimisstressi vähendamine

Kolimine on alati huvitav ning ärev aeg, sest kõik ootavad, mil end oma uues kodus mugavalt sisse seada. Küll aga kaasneb äreva ajaga terve nimekiri teemasid, mis vajavad Teie tähelepanu. Peate hankima kaste, pakkima asju, otsustama, mis ära visata ning mis alles jätta, otsustama, kas vajate abi, puhastama maja või korteri jne. See nimekiri jätkub mõistagi lõpmatuseni.

Et kolimine mööduks muretult, on võimalik kasutada mitmeid nippe. Üks neist on kolimisfirma palkamine. Kolimisfirmad pakuvad erisuguseid teenuseid ning nende abil võite säästa oma närve ning palju aega(mõned neist pakuvad isegi veetavale kaubale garantiid). Alljärgnevalt mõningaid kolimiseelseid nõuandeid.

Asjade loend

Käi toast tuppa ning pane kirja kõik, mida kolima hakkad. Eriti hea on see, kui suudad kokku panna nimekirja, milles on ka teatud struktuursus, lihtsustamaks hilisemat lahtipakkimist ning inventuuri. See aitab ka juhul, kui kolimisfirma suhtes on mõningaid kahtlusi või kui hakkate kindlustama oma vara kolimise käigus juhtuda võivate õnnetuste suhtes.

Elimineerimine

Kui olete oma nimekirja kenasti valmis saanud, käige see otsustava pilguga üle ning sorteerige välja vajalik ning „kriipsutage läbi“ ebavajalik. Hiljem asju peale laadides on töö lihtsam ning prügiauto tellides võite julgelt kõik minema visata. Kaaluge ebavajalike kuid korralike asjade annetamist neile, kes seda vajavad või nende taaskasutuskeskustesse viimist. Kellegi vana võib olla kellegi uus. Pidage meeles: mida vähem asju Teil on, seda vähem on Teil kolida.

Kolimisfirma palkamine

Enne kolimisfirma palkamist tehke selgeks, kas suudate seda endale lubada. Parimaks viisiks taoliste teenuste pakkujate leidmisel on tõenäoliselt Internet, täpsemalt otsingumootorid. Kui olete saanud kontaktandmed, valige nende seast hinnapakkumiste võrdlusel välja parim.

Kindlustamine

Eelnevates sammudes rääkisime inventuuri tegemisest ning oma vara üles täheldamisest. Nüüd on aeg selle nimekirja abil oma vara kindlustada. Kaaluge peale kolimisfirma kindlustusele ka alternatiivseid kindlustusfirmasid, kuna nende pakkumised on tavaliselt soodsamad ning paremate tingimustega. Need paarsada krooni, mille kulutate kindlustuse peale, säästavad Teie närve mõõtmatutes kogustes.

Pakkimine

Pea kõik kolimisfirmad pakuvad teenust, kus nad pakivad Teie asjad, viivad uude kohta ning laevad seal selle maha. Kui otsustate oma asjad ise kokku pakkida, kasutage tugevaid ja vastupidavaid kaste, milliseid võite leida kontoritarvete kauplustest ja kolimisfirmade kontoritest ja ladudest.

Professionaalsed kolimisfirmad võivad säästa Teie närve, aega ning tihtipeale ka raha. Nende abil tundub kolimine kui jalutuskäik pargis.

Taimede katmine talveks

Taimi kaetakse kahel eesmärgil:

• PAKASE EEST taimede maapealseid osi (roosid, elulõngad, püsikud jt).

• PÄIKESEPÕLETUSE EEST igihaljaid taimi (okaspuud, rododendronid, pukspuud jt).

ROOSID, ELULÕNGAD, PÜSIKUD

Roosidele ja elulõngadele on talvekatet õige aeg peale asetada siis, kui maapind on veidi külmunud. Siis tuleb roosidel ja elulõngadel lõigata ära õied ja lasta neil rahulikult esimeste külmadega harjuda. Neile ei tee -5C külma üldse halba, pigem treenib neid meie heitliku talvega kohanema! 
Peenrapinnases talvituvaid külmahelli püsikuid on soovitav katta juba enne maa külmumist.
 

OKASPUUD, RODENDRONID, PUKSPUUD
Igihaljad taimed (eriti esimesel aastal peale istutamist!) pakase eest katmist ei vaja. Neid peab kaitsma varakevadise ereda päikese eest.

PAKASE EEST KATMINE
Taimede talvekatted peavad olema kuivad ja õhulised. Märjad talvekatted juhivad hästi temperatuuri ja külmal perioodil ei ole neist soojendajatena abi! Pehmetel talvedel tekitavad märgunud katted seenhaiguste ohtu või põhjustavad taimede lämbumist!

Parim viis katta taimi on kuiva freesturbaga. Katmiseks sobivad ka liiv, muld ja männikooremultš. Multšile on vaja peale panna katteks, kas talvematt, pakasekangas või kuuseoksad. Kate ei tohi ümbritseda kaetud taime täielikult, vaid ainult kattekuhila ülemist osa, et taim ei jääks õhupuudusesse!
PÄIKESEPÕLETUSE EEST KATMINE
Aseta taimedele hiljemalt veebruaris peale varjutuskangas (piisab kui katta vaid lõunapoolsest küljest). 
Hea, kui taime ümber oleks ehitatud raamistik, millele varjutuskangas peale panna. Raamistik kaitseb taime murdumist lumeraskuse all.

KUIDAS JA MILLAL KATTED ÄRA VÕTTA?
Katete ära võtmisega ei tasu kiirustada, vaid katteid tuleb eemaldada järk-järgult. Päikesepõletuse eest ei tohi katteid enne eemaldada, kui maapind on sulanud. Sellest kõigest räägime juba täpsemalt kevadel.

Mõnusat askeldamist aias!

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Kuidas suvelilledelt seemneid korjata (video)

Talveriiete hoiustamine

Pärast külmade taandumist ja lume sulamist on aeg hakata mõtlema talveriiete hoiustamisele. Kampsunid, mantlid, mütsid ja kindad tuleb korralikult hoiustada ning teha ruumi suvistele riietele. Enne riiete hoiustamist tuleks aga teha mõned ettevalmistused, mida järgnevalt vaatamegi.

1. Peske riided enne kappi pakkimist puhtaks. Nii väldite olukorda, kus külma aja saabudes on riided koppinud lõhnaga. Puhaste kudumite puhul on ka koiliblikate kahjustuste tõenäosus väiksem.

2. Riiete pikaajaliseks hoiustamiseks võite kasutada plastmassist hoiukarpe. Lühiajaliseks hoiustamiseks sobivad ka pappkarbid.

Loe edasi: Talveriiete hoiustamine

Kompost koduaias

Keskkonnateadliku ja säästliku elustiiliga pered peaks oma tekkivat prügi kindlasti sorteerima.  Käesolevas artiklis käsitleme biolagunevaid jäätmeid ning nende ladustamist.

Kõik köögis tekkivad biojäätmed tuleks koguda kaanega suletavasse mahutisse, mida tühjendatakse iga paari päeva tagant. Võimalusel tuleks seda tühjendada kompostihunnikusse. Kui mingil põhjusel seda pole ja jäätmete hulk on väike, siis piisab ka viljapuu alla kaevatud august, mis pärast täitumist väikese mullakihi või murumättaga kinni kaetakse.

Loe edasi: Kompost koduaias

Kasvata kodus ingverit

Ingver on tuntud oma immuunsüsteemi tugevdavate omaduste poolest. Ingverit võib kasutada nii söögitegemisel kui ka külmetustee valmistamisel. Tagamaks, et kodus olev ingver on alati värske ja käepärast võib teda oma majapidamises ise kasvatada. Järgnevalt vaatame kuidas seda teha.

1. Osta poest värske tükk ingverijuurt.

2. Pane igver ööks sooja vette seisma.

3. Pane potti istutusmulda, millele võimalusel lisa kompostmulda.

4. Istuta ingver potti nii, et ta oleks täielikult mulla all. Mulla kiht risoomi peal peaks olema umbes ühe sentimeeteri paksune.

5. Pane pott varjulisse kohta, kus temperatuur on 23-26 kraadi. Kuna ingver on pärit Aastiast, siis jahedam temperatuur võib pärssida taime idanemist ja kasvu.

6. Alguses kasta kergelt kord nädalas, kuid pärast võrsete tärkamist suurenda kastevee kogust.

7. 10-12 kuu pärast on taim 60-90 cm kõrgune ning tekkinud on kõrvalrisoomid.

8. Kaeva välja pearisoomi külge kasvanud kõrvalrisoomid ning kasuta neid söögitegemisel või istuta uuesti  mulda.

Aprilli keskpaik aias

-  Alanud on aiataimede istutamise aeg.

-  Alusta hekitaimedest, seejärel paljasjuursed ja mullapalliga istikud ning viimasena istuta konteinertaimed.

-  Too välja ka jahedas ja külmas talvituvad tüviroosid.

-  Too välja terrassitaimed.

-  Varem pimedas olnud taimed paiguta esmalt poolvarjulisse kohta, et nad saaksid valgusega harjuda.

Veeplekkide eemaldamine peeglilt

Veeplekid peeglil on igaks kodus ebameeldivaks nähtuseks. Võimalusel eemalda veeplekid peeglilt kohe. Tekkinud veepritsmeid on iga kord tüütu eemaldada ning seetõttu tuleb tegeleda kuivanud plekkidega. Poodides on saadaval mitmesuguseid klaasipuhastusvahendeid, ent töö saab tehtud ka koduste vahenditega.

Vajaminevad vahendid

-  3-4 nõudekuivatusrätikut või puhastuslappi
-  soe vesi
-  klaasipuhastusvahend
-  äädikas

1. samm: peegli niisutamine veega

Kasta rätik vette ning pühi sellega kogu peegel üle. Nii saate lahti pinnale kogunenud mustusest. Seejärel kuivatage peegel rätikuga, liikudes ühest servast teise.  

2. Samm: peegli puhastamine

Võtke kuiv rätik ja niisutage see klaasipuhastusvahendiga. Alternatiivina võite kasutada äädikat, mis samuti eemaldab efektiivselt kuivanud veeplekid. Hõõruge määrdunud kohta lapiga ning liikuge ka seekord peegli ühest servast teise.  

3. Samm: korda eelnevat

Kui esimese puhastuskorraga kõikidest plekkidest lahti ei saanud, siis korrake kogu protsessi uuesti, seni kuni olete plekkidest lahti saanud.  

4. Samm: viimane lihv

Olles eemaldanud peeglilt kõik plekid, poleerige peegel läikima, kasutades selleks kuiva ja pehmet riidetükki või puhastuslappi. Seejärel võite kindel olla, et Teie peegel särab nagu uus!