Prügi tapab mereelustikku

Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee

Üle kogu maailma igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks suurde merre. Umbes 30 protsenti plastsodist jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani või Atlandi ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse.

Plastprügi mahtudest annab aimu kasvõi tõsiasi, et igal aastal jaotatakse inimestele laiali ligi 500 miljardit kuni triljon kilekotti. Kas teie suudate seda numbrit hoomata? Ümbertöötlusesse jõuab kahjuks alla 3% kõikidest kilekottidest.

Charles Moore´i avastus jahmatas maailma

Kolmteist aastat tagasi, 1997. aastal avastas meresõitjast ettevõtja Charles Moore  endalegi üllatuseks Vaiksest ookeanist hiiglasliku prügisaare (Great Pacific Garbage Patch).

Mees püüdis jahiga tulla Hawaiilt võimalikult otse Los Angelesse. Tavaliselt meresõitjad väldivad seda piirkonda, sest seal on vähe tuult ning domineerivad kõrgrõhkkonnad. Moore oli hämmastunud, kui leidis end ühtäkki keset prügivälja, mis ei lõppenud päevade kaupa. Pärast häirivat avastust müüs Moore oma isikliku naftaäri maha ja hakkas keskkonnaaktivistiks.

Moore kogus reisil veeproove, millest selgus, et ujuva prügiga piirkondades leidus merevees plastiosakesi elavast planktonist kuni kuus korda rohkem.

Ujuvast prügisupist ligi 80% on plast. Charles Moore’i andmetel ulatub prügisaar kuni 30 meetri sügavusele ja kasvab väga kiiresti.

Prügisaarel ei saa kõndida

Kuigi inimesed arvavad, et prügisaar on midagi, millel saab kõndida, siis tegelikult on see vedel segu mereveest, planktonist ja prügist. Just prügisaare vedel olek põhjustas selle, et esimese hooga ei suudetud prahivälja suurust isegi hinnata.

Pudelikorgid, kodukeemia taara, kausid, toidunõud, mänguasjad ja kilekotid - need kõigest mõned üksikud näited asjadest, mis ookeaniavarustes ujuvad.

Alguses arvati, et Vaikse ookeani prügisaar on umbes Prantsusmaa suurune. Hiljem hakati rääkima kahekordsest Ameerika Ühendriikide pindalast. Vaikses ookeanis triiviv kummi- ja plastilaama pindala on ligikaudu 1 350 000 km2 ehk 34 korda Madalmaade pindalast suurem.

Viimasel ajal on hakatud rääkima ka Atlandi ookeani prügisaarest (North Atlantic Garbage Patch).

Kuna sodi on poolläbipaistev ning hulbib enamasti allpool veepiiri, siis on seda võimalik näha vaid laevadelt. Sateliitfotod ei suuda seda jäädvustada.

See plast mitte ainult ei uju vees, vaid on jõudnud oma ringluses ka elusloodusesse. Vees toimub plastiga enamasti fotodegradatsioon – suuremad esemed lagunevad aina väiksemateks tükikesteks, kuid polümeerstruktuurid püsivad endiselt alles.

Plast jõuab merest tagasi ka randadesse. Hawaiil särab mõnel pool nn plastliiv – väikesed terakesed, mille koristamine on praktiliselt võimatu.

Prügisaar tapab mereloomi

Tavaliselt räägitakse, et plast laguneb vees üliväikesteks tükkideks, mida mereloomad toidu pähe söövad ja mille põhjustatud mürgitustesse ja ummistustesse nad surevad. Plastitükikesed suudavad endasse imeda mürgiseid kemikaale, näiteks merre heidetud mürke. Läbi mereandide söömise jõuab ookeaniprügi koos oma mürkidega tagasi inimeste juurde.

Mereuurija Christiana Boerger ütles 2008. aasta augustis uudistekanalile ABC News, et tema on lindude seest leidnud isegi kuni 26 erinevat värvi plasti korraga. Boerger peab plastiosakesi lindude jaoks ohtlikuks. Plastid ja muu merre sattunud prügi tapab igal aastal vähemalt miljon merelindu ja üle 100 000 looma.

Linnud, kalad, hülged hukkuvad, neelates meres ujuvat prahti, pidades kileosakesi toiduks. Linnud surevad nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Plastid võivad jääda ka looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt.

Lisaks plastile tapavad ka vanad võrgud. Isegi haikalad upuvad võrkude tagajärjel. Kui hai jääb kalavõrku kinni, siis ei saa ta liikuda. Ja kui hai ei saa liikuda, siis ei saa ta hingata.

Praht vees on paljudele loomadele möödapääsmatu

2008. aastal hoiatas Charles Moore meres hulpivat plasti puudutavas uurimuses (avaldati ajakirjas Environmental Research), et ligikaudu 44% kõikidest merelindudest sööb mõnikord kogemata plasti ja see võib tuua kaasa saatuslikke tagajärgi. Loomad söövad plasti, kuna vees hulpivad plastiosakesed meenutavad planktonit ja kilekotid meenutavad meduuse.

Moore on öelnud ka, et plastmass tabab meres elavaid organisme kahekordse hoobina. Koos plasti lagunemisega tekkinud mürgiste kemikaalidega võtavad loomad ühtlasi vastu teisi kemikaale, mis on plasti kogunenud veest väljaspool olevatest allikatest. Samuti kipuvad erinevad mürkained toiduahela kõrgemates lülides kontsentreeruma, mis on halb uudis ka inimestele.

Uus reostuse vorm

Plast on saanud endale lagunematu aine kuulsuse, ent tegelikult mõned plastmassid lagunevad merekeskkonnas suhteliselt kiiresti ja lekitavad selle protsessi jooksul merre ka mitmeid ohtlikke aineid.

Varem arvasid teadlased, et plastmassid lagunevad vaid väga kõrgetel temperatuuridel ja sadade aastate jooksul. 2009. aasta augustis avaldas Jaapani teadlane Katsuhiko Saido, kes on Jaapani Nihoni Ülikooli Farmaatsia Kolledži keemik, koos oma meeskonnaga uurimuse, mis selle arvamuse paraku kummutas.

Uurimistöö käigus võeti proove Ühendriikide, Euroopa, India, Jaapani ja teistest vetest. Leiti, et kõik veeproovid sisaldasid polüstüreeni derivaate. Polüstüreen on harilik plastmass, mida kasutatakse näiteks ühekordse kasutusega söögiriistades, vahtpolüstüroolis ja DVD ümbristes. Teadlase arvates tuleb plasti pidada uueks keemilise reostuse allikaks, sest uurimismeeskonna poolt proovidest leitud toksilised ühendid ei esine ookeanis looduslikult.  

Hiljem jäljendasid uurijad katsetes polüstüreeni lagunemist meres ning leidsid, et see toimub 30ºC juures. Kuna nii soojad temperatuurid on omased pigem troopilistele piirkondadele, siis ei saa tõenäoliselt antud uurimuse tulemusi võtta üheselt kogu maailmamerele.

Reostus on rohkem koondunud plastprahiga tugevasti risustatud piirkondadesse, näiteks hoovuste kohtumispaigas ilmnevate ookeanikeeriste lähedusse. Katsuhiko Saido uurimus näitas, et tänu plastile seisame silmitsi ka nähtamatu toksilise ohuga - plastist tulenevate kemikaalidega.

Prügi ennetamine aukohale

Suurim vaidlus, mis saare ümber käib, ei puuduta mitte selle olemasolu või keskkonnamõjusid, vaid prügisaarest vabanemist. Ameerika Keemia Nõukogu (American Chemical Council) liige Steve Russell on avaldanud mitmel pool arvamust, et hetkel puudub ühene lahendus kogu probleemile.

Prügisaare avastaja Charles Moore peab ainsaks lahenduseks ennetamist. Vaid parema jäätmekäitluse ja randade koristamisega saab olukorda parandada, sest seda sodi veest välja korjata on praktiliselt võimatu.

Teadlased panevad inimestele südamele, et enamus meres hulpivast prahist ei ole pärit laevadelt – 4/5 sellest on hulpima pääsenud kaldalt.


Vaadake ka Charles Moore´i kõnet! Te võite valida ka eestikeelsed subtiitrid.



Loe edasi http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-12380/Pr%C3%BCgi-tapab-mereelustikku

Joomla SEF URLs by Artio

Kõik antud kategooria artiklid

  • Bioneer
    • Aasta matkaja on Raimo Laosma ja matkategelane Ingrid Kuligina

      Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee Nädalavahetusel Võrumaal Eesti Matkaliidu korraldatud järjekordsel matkajuhtide kokkutulekul valiti Aasta matkajaks jalgrattal üksi ümber ilma rännanud Raimo Laosma ning Aasta matkategelaseks Alutaguse Matkaklubi eestvedaja Ingrid Kuligina. Aasta matkaja valimisel osalenud ning ise aastaid matkamisega...

    • Anttila andis diabeedipäeval üle insuliinipumba alla kaheaastasele patsiendile

      Dr Ülle Einberg annab perele üle insuliinipumba. Foto: Anttila Eile hommikul Tallinna Lastehaiglas anti üle Anttila klientide abil kogutud tšekk 2009 eurole insuliinipumba ostmiseks väikesele, aasta ja üheksa kuu vanusele Bellale.  Tšekk anti üle lastehaigla direktrissile dr Mall-Anne Riikjärvele. Se...

    • Arstid toetavad alkoholireklaami piiramist

      Peame kahetsusväärseks reklaamiseaduse muudatuste tagasilükkamist sotsiaalkomisjonis ja alusetuks põhjendust nagu ei vähendaks reklaamikeeld alkoholi liigtarvitamist ega muudaks noorte käitumist. Paljude uuringutega on tõendatud, et alkoholireklaam mõjutab kõige enam noori, kelle jaoks alkoholi tarvitamine seostub reklaamides nähtud mõnusa meel...

    • Birdlife: taastuvenergia käib loodusega kooskõlas

      Kliimamuutustel on maailma lindudele katastroofilised tagajärjed, näiteks peavad linnupopulatsioonid selle sajandi lõpuks Euroopas liikuma keskmiselt 550km kirdesse, kirjutab Birdlife’i raport. Veelgi enam, 15-37% taimedest ja loomadest võivad kliimamuutuste tagajärjel olla aastaks 2050 välja surnud. Kui keskkonnakaitse eesmärgiks on pidurdada ...

    • Detsembrist on energiamärgistus teleritel kohustuslik

      Telerite energiamärgistusele kantakse tootja nimi või kaubamärk, mudelitähis ja energiatõhususe klass. Mida kõrgem klass, seda väiksem energiatarbimine. Märgistuselt leiab ka info sisselülitatud teleri energiatarbimise kohta vattides (W) ja kilovatt-tundides aastas (kWh/a). Nõnda saab ostja lisaks soetushinnale võrrelda, kui suured saavad olema...

    • Eesti Energia vähendab õlitootmise keskkonnamõju

      Uus lahendus võimaldab ka paindlikku opereerimist. „Kui seni oli kahe Enefit140 jaoks ühine korsten, tuli ühe seadme peatamisel ümber korraldada ka teise seadme töö. Uue korstna puhul seda teha ei tule ning seadmete seisakud hooldus- ja remonttöödeks on minimaalsed,“ selgitas Kond. Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse jaoks oli korstna vahetus ja e...

    • Eesti kasvuhoonegaaside jaotuskava sai ELi heakskiidu

      Eesti kasvuhoonegaaside jaotuskava sai ELi heakskiidu 05.detsember 11, esmaspäev Saada sõbrale Prindi artikkel Täna kinnitas Euroopa Komisjon Eesti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava aastateks 2008-2012. Sellega jõudis lõpule Eesti ja komisjoni viis aastat kestnud vaidlus. "Meie kuudepikkune intensiivne töö varasema jaotuskava t...

    • Eesti Maaülikool sõlmib koostöölepingu Eesti suurima kutsehariduskeskusega

      Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee 16. novembril kirjutavad Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Tartu Kutsehariduskeskuse direktor Andrus Kompus alla koostöölepingule, mille peamiseks eesmärgiks on luua kutsehariduskeskuse lõpetajatele paremad võimalused kõrghariduse omandamiseks Eesti Maaülikooli poolt pakutavatel erialadel. Lepin...

    • Eesti Teaduste Akadeemia valis akadeemikuteks TTÜ professorid Jakob Kübarsepa ja Margus Loppi

      Eesti Teaduste Akadeemia valis akadeemikuteks TTÜ professorid Jakob Kübarsepa ja Margus Loppi Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee Eesti Teaduste Akadeemia 7.detsembri üldkogu valis akadeemikuteks TTÜ metallide tehnoloogia professori Jakob Kübarsepa ja orgaanilise keemia professori Margus Loppi. Jakob Kübarsepp valiti ...

    • Eestimaalased aitavad lähedasi reeglina tagastamatu abi korras

      2011. aasta sügisel läbi viidud uurimuse tulemuste kohaselt on viimase aasta jooksul oma pere liikmeid rahaliselt aidanud 54% elanikest, lähedastele laenas raha aga vaid 28%. Kõige enam tagastamatut abi said täisealised lapsed, keda toetas 31% elanikest; vanemad, keda toetas 14% ja sugulased, kellest said tuge 12%.  Erinevalt laialt levinud arvam...

    • Eestis on ligi 86 tuhat lõpetamata maksehäiretega eraisikut

      Maksehäireregistri statistika põhjal on märge maksehäire kohta 151 978 eraisikul, neist 57 protsendil ehk 86 465 eraisikul on lõpetamata maksehäired. Ligi pooltel lõpetamata maksehäiretega eraisikutest (40 257) on rohkem kui üks ning kaheksal protsendil (7 297) on rohkem kui neli maksehäiret. Kokku on eraisikutel esinenud 530 333 maksehäiret. E...

    • Elektriautode kiirlaadimisvõrgu ja operaatorteenuse hankel osutus edukaks ABB pakkumine

      ABB hinnapakkumise maksumus oli 6,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Hankelepingu maksumus võib erineda pakkumuse maksumusest sõltuvalt paigaldatavate seadmete tegelikust arvust, mis võib erineda +/-20% pakkumuse koostamise aluseks olnud seadmete arvust. Hanke eesmärk oli osta orienteeruvalt 200 elektriautode kiirlaadijat koos nende ...

    • Elukvaliteedimess tutvustas rohelist elukorraldust

      Messil sai proovida erinevaid toite ja jooke. Põllumajandusmuuseumi boksi juures pakuti näiteks leivalõhnalist kaljajooki, mis oli tehtud kaljakontsentraadist, mida saab kodus ise veega lahjendada. Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee.Fossiilkütusel liikuvatele autodele pakuti alternatiive Messi üheks põnevamaks ja kõneainet tekitanud osaks uu...

    • Emajõe vanajõed on taas läbitavad

      Emajõe vanajõed on taas läbitavad (1) 12.detsember 11, esmaspäev Saada sõbrale Prindi artikkel Foto: M. Vares Keskkonnateabe Keskuse eestvedamisel lõpetati tööd Emajõe vanajõgede suudmete avamisel ja Kärevere paadikanalis. Mitmete vanajõgede suudmeid on pika aja jooksul inimese poolt regulaarselt süvendatud. Suuremad kaevetööd Eestis viidi läb...

    • Energiasäästunädala üritusi külastas üle 2000 inimese

      „Inimeste teadlikkus energiasäästmise võimalustest on viimaste aastate jooksul tõusnud. Kõige rohkem tundsid inimesed nädala jooksul huvi praktiliste näpunäidete vastu, kuidas koduses majapidamises energiat säästa,“ ütles Tiit Pikk Tartu Regionaalsest Energiaagentuurist. Täna Tartus toimuval lõpuüritusel kuulutatakse välja Energiasäästunädala vi...

    • ENTRUM pani noored ühise eesmärgi nimel tegutsema

      Meeskonnatöö olulisusest ja oma kogemustest erinevate meeskondade liikmetena rääkisid ENTRUM noortele Uue Maailma Seltsi eestvedaja ja presidendi vabakonnanõunik Madle Lippus, Jõhvi Kontserdimaja direktor Piia Tamm ning MTÜ Toila Merepääste eestvedaja Mehis Luus. „Ühiseid projekte on tunduvalt mõnusam ellu viia, kui ühe inimese ettevõtmisi. Sed...

    • Euroopa Komisjon edendab sotsiaalettevõtete rahastamist

      Märgise saamiseks peab fond tõendama, et lõviosa investeeringutest (70% investoritelt saadud kapitalist) on kasutatud sotsiaalettevõtete toetamiseks. Määrust käsitleva ettepanekuga paneb komisjon aluse Euroopa tugevale sotsiaalinvesteeringute fondide turule. Vastuvõetud määrusega loodi ühine kaubamärk – Euroopa sotsiaalettevõtlusfond. Selle kaub...

    • Heategevust süüdistatakse liigses heas

      Sel põhjusel kogus SEB Heategevusfond kolmandat aastat järjest enne jõule kokku enam kui tuhande vanemliku hoolitsuseta lapse individuaalsed kingisoovid ning asenduskodude peremajade vajadused, et neid heategijate toel täide viia. Kahtlejate armee Kui olime laste soovid internetikeskkonnas jõulupuule üles riputanud, leidsime ettevõtmist to...

    • Hiie vägi koguneb laupäeval Tartusse

      Sündmuse kõige pidulikum hetk on aasta Hiie sõbra aunime saaja väljakuulutamine. Hiie sõber vöötatakse rahvariidevööga, talle antakse üle sepistatud kirves ning seto lauluema Õie Sarv tänab teda lauluga. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, julgust, tarkust ning osavust, mis aitavad pühapaikasid kaitsta. Aunime saaja valitakse tänavu välja kuu...

    • HIV-ennetusse panustavate ettevõtete ring laienes taas

      Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee Koalitsiooniga „Ettevõtted HIV vastu“, mis ühendab HIV-ennetuses aktiivselt kaasa löövaid äriettevõtteid, ühines 1. detsembril ka meediaseire ettevõte Meedius Eesti OÜ. Tänasega kuulub koalitsiooni 12 ettevõtet. Lisaks Meediusele osalevad HIV-ennetustöös Swedbank, Nordecon, TNS Emor, Hill&Knowlton, Johnson...

    • Hoone energiaklass - mida see meile ütleb?

      Saksa standardiga passiivmaja kuulub enamasti energiaklassi "B". Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee Viimasel ajal on energiamärgised jõudnud nii ehitusregistrisse kui ka kinnisvarakuulutustesse. Kalle Virkus Tartu Regiooni Energiaagentuurist selgitas Bioneerile, kuidas energiamärgiste põhjal eluaset hinnata. Et teemat oleks lihtsam mõista, ...

    • Indigolaste Tom jagab eestlastele rännakutelt kogutud vilju

      Sinu kohta ei leia internetiavarustest eriti kirjatükke. Kuidas sul on õnnestunud meediast eemale hoida? Kas sulle siis ei helistata ega küsita arvamust igasuguste asjade kohta? Ma ei ole vist uudisekünnist ületanud ega ole ise torkinud ka. Ma ajan oma asja. Praegu on alles algamas see aeg, kus võib-olla ka minult küsima hakatakse. Aeg, kus saab ava...

    • Jõulustress rikub kingirõõmu

      Pildistas Agnes Männiste. Jõuludeni on 19 päeva. Praegu on kõik veel üsna rahulik. Tasahilju ilmuvad aknalaudadele sussid ja küünlad, ostukeskustes sätitakse järgemööda kaupluste vaateakendele kaunistusi. Elu tundub kui idüll, ainult lumi on puudu. Ent paraku nii rahulikuks see kõik ei jää, ei ole ühelgi aastal jäänud. Igal aastal, vahetult enne...

    • Karula rahvuspargi hoidjad käisid eeskuju otsimas

      Karula rahvuspargi hoidjad käisid eeskuju otsimas Epp Margna, Meie Karula projektijuht 15.november 11, teisipäev Saada sõbrale Prindi artikkel Karula. Pildistas Katrin Lipp. Karula rahvuspargi parema kaitse korraldamise eesmärgil toimus  9.-11 novembril projekti "Meie Karula" koostööreis, milles  osalesid Karula Hoiu Ühing, Riigimetsa Majan...

    • Kiviõlist leiti lumekakk

      Kiviõlist leiti lumekakk 15.november 11, teisipäev Saada sõbrale Prindi artikkel 11. novembril teatati keskkonnainspektsioonile, et Kiviõlis on vigastatud kakk. Kohale sõitnud keskkonnaameti tehnik Avo Matsiselts leidiski Kraavi tänavalt lumekaku, keda kimbutasid varesed. Tegemist on meil läbirändava isendiga, kes saabub meile novembris ja l...

    • Kodused küpsised valmivad kiiresti ning maitsevad hästi

      Poes müüdavad küpsised sisaldavad reeglina transrasvhappeid, liiga palju valget suhkrut ning sageli ka kahjulikke toidu lisaaineid. Ise küpsiseid tehes saab valida kvaliteetset toorainet ning muuta küpsised tervislikuks vahepalaks või maiustuseks. Toidublogija Aet Trisberg jagab ideid erinevate küpsiste koduseks valmistamiseks. Tatraküpsised Imelised...

    • Kontrolli elektripaketi sobivust Eesti Energia e-teeninduses

      Eesti Energia soovitab elektripaketi sobivust kontrollida regulaarselt kord 12 kuu jooksul. Näiteks muutub kodune elektrikasutus märkimisväärselt, kui minnakse üle elektriküttele ning kui võetakse kasutusse mõni seade, mis oluliselt tõstab või alandab senist elektrikasutust. Elektritarbimine muutub ka, kui perre sünnib laps või näiteks ülikooliikka...

    • Kontsentreeritud pesupulber saastab vähem keskkonda

      Ühe koguse pesu pesemiseks kulub nüüd 80g pesupulbrit, mis on 20 protsenti vähem kui varem. Muudatus aitab viia toote vastavusse Lääne-Euroopa standarditega, kus sellist pesupulbri kontsentratsiooniastet on kasutatud juba kolm aastat.  Kontsentreerimine aitab säästa keskkonda, sest koostises on vähendatud kemikaalide kasutust, väiksemaks on muu...

    • Kuidas meie metsad kliimamuutustele vastu peavad?

      Tartu Ülikooli ökofüsioloogia teaduri Priit Kupperi sõnul võib õhuniiskus ökosüsteemi ja selle komponente mõjutada mitmeti, põhjustades muutusi eeskätt taimkattest ja maapinnalt aurumise intensiivsuses. “Suurenenud õhuniiskuse mõju uurimine tuleneb vajadusest teada saada, millised on metsade vastusreaktsioonid kliimamuutustele. Nimelt on klima...

    • Kuidas sportida keskkonnasõbralikult?

      Treenige koos sõpradega vabas õhus! Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee Kui te soovite olla liikuv ja terve keskkonnahoidlikumalt, siis järgmised nipid on just teile mõeldud. ...

    • Külli Relve: õpilased igal ajal õue!

      Külli Relve usub, et puhata ja õppida on kõige parem ikka looduses. Pildistas: Hendrik Relve. Audentese erakooli bioloogiaõpetaja Külli Relve on Tartu Ülikooli lõpetanud bioloogina. Aastaid töötas ta ringijuhi, metoodiku ja osakonnajuhatajana Eesti Noorte Loodusmajas, andes kõrvalt eri koolides loodusõpet. Läbi aastate on olnud tuhandeid lapsi ja...

    • Kutse aruteluhommikule „Keskkonnaküsimused meedias”

      Ootame kõiki huvilisi 30. novembril kell 10.00 Rahvusraamatukogu nurgasaali, kus keskkonnateadvuse uurija Maie Kiisel Tartu Ülikoolist võtab olulisemad uuringutulemused kokku. Jätkame aruteluga meedias ja ühiskonnas toimuva ning keskkonnast kõnelemise vaheliste seoste üle. Lõpetame ajurünnakuga sellest, kuidas saaksime ühiselt meedias toimuva arute...

    • Lähiaastatel tõuseb nõudlus hakkepuidu järele veelgi

      Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee Täna KUMU-s toimunud seminaril „Mets, puit ja majandus“ tõi Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu välja, et lähiaastatel tõuseb Euroopas nõudlus hakkepuidu järele 2,5 korda. See toob aga paratamatult ka puidu hinna tõusu Eestis. „Biokütused on Eesti jaoks oluline ekspordiartikkel. Euroopa ...

    • Linnastumise teke ja areng

      Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus. Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond ja ulatub sinna, kus tihe ehitus lõpeb. Majanduslikult on linn paik, kus asuvad pangad, poed, ettevõtted jms. Poliitilis-halduslikult on linna määramine lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linn on ka ...

    • Loobu jõel kudema minevad kalad loetakse üle

      Kalaloenduri skänner Loobu möödaviikpääsul. Pildistas Aldren Alliksoo. Loobu jõele paigaldati Baltimaade esimene kalaloendur.  Kalaloendur Loobu paisjärvel. Pildistas Aldren Alliksoo. Keskkonnateabe Keskus  viib läbi vooluvete seisundi parandamise projekti mille raames avatakse kaladele läbipääs või muudetakse olemasolevat paremaks. Selleks ehita...

    • Mahepõllumajanduse Koostöökogu: mahetoidu turg kasvab ning hinnavahe tavatoiduga väheneb

      Mahepõllumajanduse Koostöökogu: mahetoidu turg kasvab ning hinnavahe tavatoiduga väheneb Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee Kolmapäeval ja neljapäeval Padisel kogunenud Mahepõllumajanduse Koostöökogu organisatsioonid arutasid mahetoidu turuolukorra üle. Positiivse aspektina tõdeti, et Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil hinnavahe mahe- ja t...

    • Manija ebaseaduslikud palkmajad on lõpuks likvideeritud

      Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee Pärast aastaid kestnud protsessimist ning kohtuvaidlusi on Manilaiule ebaseaduslikult püstitatud palkmajad likivideeritud ning Keskkonnainspektsiooni ettekirjutus sellega täidetud. 2001. aasta lõpus ehitas omanik Manilaiule Manija kinnistule kolm ümarpalkidest maja, ehkki tegemist oli ehituskeeluvööndiga ja eh...

    • Mis on roheline majandus?

      Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee Tänapäeva maailmas on toimumas mitmed suured arengud: kliima planeedil Maa on teadlaste hinnangul jõudmas või juba jõudnud globaalseid kliimamuutuseid põhjustavate näitajateni;  me peame õppima majandama järjest suureneva inimhulgaga; meid ümbritsev elurikkus on vähenemas ähvardava kiirusega; inimeste tarbimis...

    • MTÜ Loodusajakiri tähistab esimest juubelit

      MTÜ väljaanded on kinnitanud oma kohta nüüdsel rahutul ajakirjandusmaastikul ning säilitanud ja kasvatanud oma lugejaskonda. Nõnda nagu teisedki kultuuriajakirjad, ei sea loodusajakirjad endale sihiks auditooriumi suurendamist iga hinna eest. Eesmärk on pakkuda lugejale heas eesti keeles usaldusväärset lugemisvara, mis aitab keevas ja killustunud m...

    • MTÜ-d kutsuvad Euroopa poliitikuid jätkama 2013. aastast uue EL-i alkoholistrateegiaga

      MTÜ-d kutsuvad Euroopa poliitikuid jätkama 2013. aastast uue EL-i alkoholistrateegiaga „Euroopa alkoholistrateegia jätkumine on väga oluline ka meile liikmesriigi tasandil,“ ütles Lauri Beekmann, Eesti Karskusliidu esimees ja Euroopa Alkoholipoliitika Allianssi Eurocare asepresident. „See hoiab alkoholi tarvitamisega seotud kahjude vähendamise t...

    • Mustamäe „Nunnu“ tegi esimese sõidu

      Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee Eile said Mustamäe Linnaosa esindajad Silber Autost kätte sotsiaaltöötajatele kasutamiseks mõeldud elektriauto. „Mustamäe on kõige suurema elanike tihedusega linnaosa Tallinnas ja funktsionaalselt kõige õigem paik tuleviku linnaautode testimiseks“, ütles linnaosa vanema asetäitja Indrek Ahlberg. Mustamäel...

    • National Geographic Society käivitas uue ülemaailmse uuringufondi

      National Geographic Society andis eile teada, et käivitas uue ülemaailmse uuringufondi Global Exploration Fund, mille eesmärgiks on rahastada teadustöö-, loodushoiu- ja avastusprojekte läbi regionaalkeskuste üle maailma. Esimene National Geographic’u regionaalne fond alustab tegutsemist Stockholmis, toetamaks Põhja-Euroopa nii algajaid kui ni...

    • Ökuli saab vulkaaniuurija Heidi Soosalu

      Žürii tõstis esile Soosalu erakordselt entusiastlikku, sõbralikku ja asjalikku suhtumist ning asjatundlikku ja selget juttu. Eesti Geoloogiakeskuse juhtivteadur ja Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudi dotsent Soosalu on isapoolse vanaisa kaudu eesti päritolu, kuid üles kasvanud Soomes. Eestis elatud napilt nelja aastaga on ta tõusnud üheks mei...

    • Pentus: kliimamuutustega võitlemine toob lisaks väljakutsetele ka võimalusi

      "Me ehitasime riigi, mille üle uhke olla, tänu sellele, et nägime 20 aastat tagasi mitte ainult raskusi, vaid ka võimalust. Võimalust teha asju ise ja õigesti. Ma innustan kõiki riike, kelle olukord ei ole täna kerge, nägema ka kliimamuutuste vastu võitlemises mitte ainult väljakutseid, vaid võimalust. Võimalust teha asju paremini, nutikamalt, kest...

    • Prügi tapab mereelustikku

      Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee Üle kogu maailma igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks suurde merre. Umbes 30 protsenti plastsodist jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani või Atlandi ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse. Plastprügi mahtudest annab aimu kasvõi tõsiasi, et igal aastal ja...

    • Ragn-Sells pälvis unikaalse jäätmekütusetehasega Aasta Keskkonnategija 2011 tiitli

      Ragn-Sells pälvis unikaalse jäätmekütusetehasega Aasta Keskkonnategija 2011 tiitli Keskkonnaminister Keit Pentus ja RagnSellsi esindaja Rainer Pesti. Jäätmekäitlusettevõte Ragn-Sells pälvis Keskkonnaministeeriumi poolt tunnustuse kui Aasta Keskkonnategija 2011. Auhind saadi Keskkonnasõbraliku protsessi kategoorias. Ettevõtte silmapaistvaks kes...

    • Rannarahva jõululaat on taas tulekul

      Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee Laupäeval, 10. detsembril peetakse Rannarahva Muuseumis ja Viimsi Vabaõhumuuseumis juba neljandat traditsioonilist jõululaata.  Laadapäevane üritus algab hommikul 10.00 ning on tasuta. „Jõulukraamiga kauplejaid on kohal nii omast vallast kui kaugemalt,“ sõnas Rannarahva Muuseumi juhataja Riina Aasma. „Vi...

    • RMK alustab Endla raba taastamist

      Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustab Eesti ühe vanima, Endla raba Toodiksaare sihtkaitsevööndi veerežiimi taastamistöödega, mis maksavad kokku 573 000 eurot. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. RMK looduskaitseosakonna projektijuht Kaidi Jakobsoni sõnul on Endla raba antud piirkonna ...

    • RMK Sagadi looduskoolis saab loodusteaduslik teooria praktikaks

      RMK Sagadi looduskooli uurimusliku õppe programmid aitavad kujundada gümnaasiumiõpilaste loodusteaduslikku keeleoskust ning maailmapilti. Maailma avastamine algab uudishimust, kogemisest ja uurimisest. Seoseid maailmas toimuvate protsesside vahel on võimalik näha teaduslike vaatluste ja katsete kaudu. Katsete abil järeldusteni jõudmine aitab par...

    • Rohelised koguvad allkirju fosforiidikaevandamise vastu

      Hoolimata sellest, et fosforiidimaardlate varu on arvatud passiivsete maavarade hulka, teatas hiljuti Viru Keemia Grupp (VKG), et alustab Virumaal leiduvate fosforiidimaardlate teadusuuringuid ja on öelnud, et soovib taotleda uuringuteks luba Keskkonnaministeeriumilt. “Üks ettevõte on ots...

    • Saaremaa Miniteaduspäevadele kogunevad teadushuvilised Eesti noored

      Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilased töötoas karastusjookide keemiat uurimas. Koolinoorte teaduskonverents Saaremaa Miniteaduspäevad toimub viiendat korda 25.-27. novembril Kuressaares, kuhu tulevad kohale 6.-12. klasside õpilased koos juhendajatega üheksast koolist üle Eesti. Miniteaduspäevade eesmärk on avardada noorte silmaringi julgustades neid t...

    • Säästvat arengut toetav haridus ei ole õppeaine

      Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee 21. sajandi algul seisab meie ees hirmutav probleemide kogum: ülemaailmne finantskriis oma majanduslike kui ka sotsiaalsete tagajärgedega, kahanev energiavaru, vähenev bioloogiline mitmekesisus ning kliimamuutus, mis mõjutab toiduga kindlustatust ja terviseriske. Ainult säästva arengu põhimõtete järgi elad...

    • Saksamaa looduskaitseameti töökohtumisel kiideti Eesti pühapaikade kaitsmist

      Saksamaa looduskaitseameti Vilmi rahvusvahelise looduskaitseakadeemia korraldatud töökohtumisel (Spiritual Values in European Protected Areas: implications for management and communication) osales ettekannetega nii kaitsealade valitsejaid kui ka kodanikuühenduste esindajaid 12 Euroopa riigist. Konsultandiks oli kutsutud Rahvusvahelise ...

    • Sügistormis ärge unustage ka loomi

      Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee Seoses tugeva sügistormiga palub Eestimaa Loomakaitse Liit loomaomanikke hoida vähemalt öisel ajal koerad-kassid siseruumides. Maainimesed peaksid mõtlema ka lautades elavatele põllumajandusloomadele. Tormi tõttu murduvad puud ja oksad võivad ohustada ka loomi. Sageneda võivad juhtumid, mil hirmunud koerad ...

    • Suuremad kulud vähendavad Hiinas tootmise atraktiivsust

      Kuigi kestvuskaupu nagu elektroonikat ja mööblit hangivad suurettevõtted endiselt Hiinast, siis rõivaste ja jalatsite tootmine liigub üha rohkem teistesse Aasia riikidesse. On tekkinud spetsiaalsed klastrid, näiteks Indoneesias ja Vietnamis jalanõude ja käsitsi tikitud kangaste tootmisel ning Indias metallesemete valmistamisel. KPMG hinnangul on...

    • Šveits panustab Eesti keskkonnaseiresse 8,5 miljoni frangiga

      "Täpsed andmed selle kohta, milline on meie põhjavee või õhu olukord, kuidas ja kas see muutub, on aluseks kogu ülejäänud tööle, mis me keskkonna alal teeme. Sel põhjusel on täna allkirjastatud programm Eesti jaoks tähtis - uute tehnoloogiliste lahenduste abil paraneb võimalus keskkonna olukorda jälgida. See omakorda tähendab, et meil on parem...

    • Taastuvenergia Koda: õiguskindluse printsiibi rikkumise tagajärg on usalduse hävitamine ja riigi maine langus

      Osales enamus Eesti taastuvenergia sektorisse investeerinud ettevõtteid, samuti nii kohalike kui rahvusvaheliste pankade ja finantsinstitutsioonide esindajaid. Taastuvenergeetika Koja juhi Rene Tammisti sõnul oli arutelu fookuses riigi kava vähendada taastuvenergia toetusi, sealhulgas tagasiulatuvalt. „Koja liikmed otsustasid pöörduda Maj...

    • Tallinna Botaanikaaial täitub 50. tegutsemisaasta

      Tallinna Botaanikaaial täitub 50. tegutsemisaasta Ave Maria Mõistlik / Wikipedia Juubeli tähistamiseks toimub botaanikaaias 1.-8. detsembrini ürituste seeria millega peetakse meeles endisi kolleege, koostööpartnereid ja külastajaid, kellele korraldatakse laupäeval 3. detsembril perepäev. Perepäeval toimuvad ekskursioonid, taimevaatlused ...

    • Tallinna kodutud loetakse kokku

      Kodutus on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse äärmuslik vorm, millele Euroopa Liidu Regioonide Komitee on juhtinud erilist tähelepanu. Mullu võeti EL-i poolt vastu kodutuse kaotamise strateegia, kus kutsuti riike üles kaotama tänavakodutus 2015. aastaks, pannes vastutuse nii probleemi ennetamisel kui meetmete rakendamiseks omavalitsustele. Kuna...

    • Tallinnas selgusid 2011. aasta parimad keskkonnateod

      Tallinnas selgusid 2011. aasta parimad keskkonnateod Happy Fish projekt sai auhinna Keskkonnategu 2011. Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee. 1. detsembril kuulutas keskkonnaminister Keit Pentus Tallinnas, F-hoones välja silmapaistvamad selle aasta keskkonnateod. Bioneer käis ka kohapeal üritust jälgimas.  Konkursile laekus 9 keskkonnateo, 14...

    • Tartus saavad linlased tulevikus ise linnaeelarvet koostada

      Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee Üle maailma kohalikes omavalitsustes populaarsust võitev kaasav eelarvemenetlus tähendab seda, et linnakodanikud otsustavad ise, milleks kasutada mingit väiksemat osa linnaeelarvest.   Linnapea Urmas Kruuse sõnul on plaan kaasata linnakodanike otseselt Tartu eelarve koostamisse juba järgmisel või ülejärgmisel ...

    • Teadlik tarbija lõksu ei satu

      Tarbimislõksuks võib laias laastus nimetada igasugust „trikki“, mis meelitab inimesi ostma asju ja tarbima teenuseid, mida neil tõenäoliselt väga vaja ei ole ja mida nad tegelikult endale ei lubaks. Meelitamine ja pettus ei ole kindlasti sünonüümid. Ehkki osa tarbimislõkse võivad olla ehitatud otseselt tüssamisele, on enamasti tegemist n-ö ausa kau...

    • Teadmised rahaasjade korraldamisest on paremad kui tegelik käitumine

      Teadmised rahaasjade korraldamisest on paremad kui tegelik käitumine Tarbijaveebi minuraha.ee spetsialist HELI LEHTSAAR 17.november 11, neljapäev Saada sõbrale Prindi artikkel Kolmeteistkümnes riigis läbi viidud elanike finantskirjaoskuse taseme uuringust selgub, et kui eestimaalased on oma teadmiste poolest rahaasjade korraldamisel teisel k...

    • Tetra Pak mängu raames kogusid Eesti koolilapsed taaskasutuseks 51 424 tühja mahlapakki

      Tühjadest mahlapakkidest ehitas kõrgeima virtuaalse torni – 753,17m Tallinna Laagna Lasteaed Põhikool. Nendele kuulub kampaania peaauhind, milleks on Eesti hetke kuumim popstaar Getter Jaani eksklusiivkontsert. Üle kogu Eesti võttis Tetra Pak mahlapaki kogumismängust osa üle 200 võistkonna (klassi) ning kogutud tühjadest mahlapakkidest saadava v...

    • Toidu märgistamise nõuded muutuvad täpsemaks

      Uue määruse eesmärk on võimaldada tarbijatel teha tasakaalustatud ja tervislikumaid toitumisvalikuid. Kuigi jäävad kehtima olemasolevad nõuded, sisaldab määrus ka olulisi uusi nõudeid. Tulevikus peab pakendatud toitude märgistusel andma toitumisalase teabe ehk teabe toidu energiasisalduse ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, su...

    • Toidupank kogub Prismades toiduannetusi

      Kampaania läbiviimiseks vajatakse jätkuvalt uusi vabatahtlikke. Saabuval nädalavahetusel leiab kõikidest Prisma kauplustest Toidupanga märgistusega kaubakärud, kuhu poe külastajad saavad annetusena panna omapoolse toetuse vähekindlustatud peredele. Kogutud toit – kuivained, konservid, maiustused jms – toimetatakse pärast kampaania lõppu edasi puudus...

    • Toidupank teeb enam kui tuhandele toimetulekuraskustes perele jõulupakid

      Eesti Toidupanga andmetel on Eestis üle 100 000 inimese, kellel on raskusi igapäevase toidu hankimisega. Neis peredes kasvab hinnanguliselt ligi 20 000 last. Selliste perede vajadusi silmas pidades on alustanud Eesti toidupangad detsembris heategevusliku kampaaniaga, et koguda kõige vaesemate ja valdavalt lastega perede tarvis lisakogus to...

    • Toidupank: kõige heldemad annetajad olid sel korral Narva elanikud

      Toidupanga toidukogumisaktsiooni raames annetati möödunud nädalavahetusel Prisma kauplustes üle Eesti täpselt 11 743 ühikut erinevaid toiduaineid. Ostjad annetasid konserve, purgisuppe/purgitoite, õli, mahlu, moose, suhkrut, mett, jahu, tangaineid, hommikusöögihelbeid, teed, kohvi, pähkleid, rosinaid ja maiustusi. Üllatuslikult täideti kõige r...

    • Ülikooli muuseumid pakuvad akadeemilise pärandi päeva puhul kirevat programmi

      Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on ainult sel päeval eksponeeritud Itaalia renessansiaegne puulõiketehnikas graafikaharuldus Ugo da Carpi „Herakles ajab kadeduse Parnassilt välja“ ja kell 14 saab koos kuraatoriga vaadata maailmakuulsa Saksa graafiku Albrecht Düreri originaalteoseid näitusel „Puusse lõigatud pildid. Albrecht Dürer ja saksa pu...

    • Väsimus kui sügisene ajaraiskaja

      Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee Eestlastele hästi tuntud pime kaamoseaeg toob endaga kaasa väsimust ja stressi. Väsimus on üks suurimaid ajaraiskajaid – väsinuna kulub sama töö tegemiseks rohkem aega ja lisaks tehakse rohkem vigu, mille hilisemaks parandamiseks kulub omakorda aega. Vähetähtis pole ka ideede kvaliteet – puhanud vaim on loomin...

    • Viimane aeg pühadeaja eelarve koostamiseks

      Viimane aeg pühadeaja eelarve koostamiseks Heli Lehtsaar, tarbijaveebi Minuraha.ee spetsialist 29.november 11, teisipäev Saada sõbrale Prindi artikkel Pildistas Agnes Männiste, Bioneeri vabatahtlik. Esimene advent juhatas sisse...